Viru Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
4. juuli 2019, Jõhvi kohtumaja
Kriminaalasja number
1-19-5282 (19244000510)
Kohtunik
Deniss Minzatov
Kohtuistungi sekretär
Piret Juuse
Tõlk
Valentina Michelson
Prokurör
Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Sergei Listov
Kriminaalasi
N.U süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kokkuleppemenetluses N.U, isikukood XXX, Eesti kodanik, põhiharidus, emakeel - vene keel, elukoht xxx, töökoht xxx, kriminaalkorras karistatud viimati: - 6.09.2017 Viru Maakohtu poolt KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi 1 aasta 5 kuu 27 päevase vangistusega, karistus on kantud. Tõkend – vahistamine alates 22.05.2019. 4.07.2019
Süüdistatav
Asja läbivaatamise kuupäev
Juhindudes KrMS § 247-§ 249, § 313, § 315-§ 319 kohus
SEB pangas nr EE351010052031000004; SWEDBANK EE502200221014193355 Luminor Bank AS pangas EE401700017002872300. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99919700035134 ning selgitus „N.U 1-19-5282 menetluskulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid: 2CD- plaati - jätta kriminaaltoimiku juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule kui tegemist on kokkuleppemenetlust reguleerivate normide või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõistes (KrMS § 318 lg 3 p 4, lg 4). Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4). Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates kohtuotsuse ärakirja kättesaamisest.
N.U süüdistatakse selles, et tema, varem 06.09.2017 Viru Maakohtu poolt KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi karistatud isikuna pani ta toime uuesti analoogse kuriteo, nimelt 25.03.2019 kella 23.32 paiku korteris aadressil xxx, haaras oma xxx J. Jt juustest kukla ja pealae piirkonnast ja hakkas neist tirima niiviisi, et juuste salgud tulid peanahast välja. Sel ajal tundis kannatanu tugevat valu. Mõne aja pärast hakkas N.U J. Jt tirima juustest edasi-tagasi, pekstes teda vastu mööblit ja põrandat. Ise samal ajal peksis kannatanu käega vastu nägu. Seejärel tiris N.U kannatanu korterist välja trepikotta, kus trepist alla hoidis kinni kannatanu juustest nii, et ta lohises N.U järele näoga alla trepiastmete poole, pea ees trepist alla. Sellega tekitas ta kannatanule füüsilist valu. Lisaks sellele, 22.05.2019 kella 13.15 paiku trepimademel aadressil xxx, haaras konflikti käigus oma xxx J Jt juustest ja nõudis, et ta avaks xxx, korteri ukse. Kui N.U ja J. J sisenesid xxx, korterisse, pani N.U ukse kinni ja lõi mitu korda käte ja jalgadega kannatanut vastu pead ja keha, tekitades sellega J. Jle füüsilist valu ja kehavigastusi. Seega pani N.U toime valu tekitava kehalise väärkohtlemise, kui see on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt, s.o KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör kohtus N.U süüditunnistamist KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ning palub mõista karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 26.03.2019 – 27.03.2019, s.o 2 päeva ja lõplikuks karistuseks mõista 11 (üksteist) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Karistusaja alguseks lugeda isiku vahistamise algus Viru Maakohtu kohtumääruse 1-19-4147 alusel, s.o 22.05.2019. Süüdistatav peab tasuma menetluskulud summas 1170 eurot 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
Kohtuistungil tegi kohus kindlaks, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Süüdistatav on selgitanud, et kokkulepet sõlmides väljendas ta oma tõelist tahet. Kõik menetlusosalised jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde ja taotlesid selle kinnitamist kohtu poolt.
Kohus leiab, et süüdistatav N.U on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid ning seega tuleb N.U süüdi tunnistada KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises ning mõista temale karistus vastavalt kokkuleppele. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p-dest 4 ja 9 tulenevalt menetluskulud on määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus 1,5 kuupalga alammäära. 2019. aastaks kehtestatud kuupalga alammäära suurus on 540 eurot. Seega sundraha suurus teise astme kuriteo puhul on 810 eurot (540*1,5=810). Vastavalt kokkuleppele kuuluvad menetluskulud väljamõistmisele N.U Uuelt, mida tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.