Isikuvastased süüteod › Eluvastased süüteod

1 (4)

6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2, 4, 8 alusel määrata Allan Pikile käitumiskontrolli ajaks järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist; 3) läbida kriminaalhooldaja valitud sotsiaalprogramm. Määrus Allan Piki suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonnale. Vabastada süüdimõistetu Allan Pik karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Allan Pik on süüdi tunnistatud Pärnu Maakohtu 02.07.2012. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-11-9013 KarS § 114 p 1 järgi ja karistuseks mõistetud 12 aastat vangistust; KarS § 202 lg 1 järgi ja karistuseks mõistetud 3 kuud vangistust; KarS § 22 lg 3 ja § 199 lg 2 p 4 järgi ja karistuseks mõistetud 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel kohaldati Allan Pikile liitkaristust kergema karistuse raskeimaga kaetuks lugemise teel ning mõisteti karistuseks 12 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2, § 64 alusel suurendati Allan Piki karistust Pärnu Maakohtu 03.11.2010. a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse, mis oli 4 kuud vangistust, võrra ning mõisteti liitkaristuseks 12 aastat 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati Allan Piki karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning loeti tema karistusaja algust alates tema kinnipidamisest, s.o 22.02.2011. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 22.06.2023. Tartu Vangla esitas 07.05.2019 kohtule materjalid Allan Piki tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör esitas arvamuse Allan Piki tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta kirjalikult 31.05.2019. Arvestades kõiki asjaolusid kogumis, oli prokurör arvamusel, et Allan Piki tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Vaatamata sellele, et süüdimõistetu puhul esineb positiivseid asjaolusid, ei kaalu need üles tema suhtes esinevaid negatiivseid asjaolusid. Süüdimõistetu vabastamine oleks prokuröri arvates ennatlik tulenevalt toime pandud kuritegude iseloomust ja sellest tulenvast süü suurusest. Allan Pik avaldas, et ta soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda. Kinnipeetav selgitas, millega ta on karistuse kandmise ajal tegelenud. Ta usub, et karistus on tema osas oma eesmärgi täitnud. Ta on esimest korda vanglas. Ta on saanud aru, mis viisil mõjutas alkoholi liigtarvitamine tema käitumist. Süüdimõistetu usub, et suudab edaspidi elada seaduskuulekalt ja hoiduda alkoholi tarvitamisest. Allan Pik selgitas, millised on tema plaanid vabaduses ning

2 (4)

kes on need inimesed, kes teda vabaduses toetada saaksid. Vabaduses on ta valmis vajadusel täiendavaid programme läbima. Süüdimõistetu viitas ka vanaema halvale tervisele ja lisas, et soovib vabaduses talle toeks olla.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Allan Pik temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud. Süüdimõistetul on karistust kanda rohkem kui kaks kuud (KarS § 76 lg 3). Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Allan Pik on varem kriminaalkorras karistatud nii varavastase, isikuvastase kui avaliku rahu vastase kuriteo eest. Käesolevat karistust kannab Allan Pik samuti varavastaste ja isikuvastase kuriteo eest. Varasemaga võrreldes on kuriteod muutunud raskemaks. Allan Pik kannab karistust muuhulgas tapmise eest piinaval või julmal viisil. Vanglakaristust kannab süüdimõistetu esimest korda. Kuritegude toimepanemist on soodustanud eelkõige sõltuvusprobleemid. Karistuse kandmise ajal on Allan Piki riskikäitumisega tegeletud. Ta on läbinud sotsiaalprogramme, osalenud psühholoogilisel nõustamisel, töötanud ja omandanud kutsehariduse. Kinnipeetaval on võimaldatud osaleda erinevates ringides ja kursustel, kuhu valitakse vaid hea käitumisega kinnipeetavaid. Tagasiside tema tegevusele on positiivne. Kinnipeetav on vangistuse jooksul andnud endast parima, et inimesena areneda ja kasvada. Tal ei ole distsiplinaarrikkumisi ja tema mõttemaailm on loodetavasti muutunud. Vabanemise korral on Allan Pikil kindel elukoht ja töökoht. Tal on säilinud head suhted isaga, õega ja vanaemaga. Endise tutvusringkonnaga ei suhtle. Hinnates kõike eeltoodut kogumis, on kohus seisukohal, et karistus on Allan Piki suhtes täitnud eesmärgi, mistõttu on tema vabastamine vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega võimalik. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt. Kõnealuse prognoosi aluseks on hinnang sellele, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Allan Piki käitumine on karistuse kandmise ajal olnud korrektne ja ta on aktiivselt võtnud osa kuriteoriske maandavatest tegevustest. Vangla iseloomustuse kohaselt hindab kinnipeetav oma minevikku kriitiliselt. Ta tunnistab ta oma probleeme ja on muutnud oma suhtumist ja mõttelaadi. Tema väljavaated seaduskuulekaks eluks on kohtu arvates head. Head on ka tema vabanemisjärgsed elutingimused. Seega on karistuse edasisi eesmärke Allan Piki osas võimalik saavutada ka väljaspool kinnipidamisasutust. Kohtu arvates on käitumiskontrollile allutamine süüdimõistetu puhul tulemuslikum kui järelejäänud vangistuse lõpuni kandmine. Kriminaalhoolduse näol on talle tagatud abi kohandumiseks ühiskonnas, mida pikka aega vangistuses viibinud süüdimõistetu vajab. Käitumiskontrollile allutamine tagab samas piisava kontrolli tema edasise käitumise üle.

3 (4)

KarS § 76 lg 5 alusel tuleb Allan Pikile määrata katseaeg kuni 22.06.2023. Süüdimõistetu on kohustatud alluma 24 kuud alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest käitumiskontrollile ning täitma KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid. Selleks, et vähendada uute kuritegude toimepanemise riske, tuleb Allan Pikile käitumiskontrolli perioodiks KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi. Et vähendada seaduslike sissetulekute puudumisest tulenevaid võimalikke riske, peab kohus vajalikuks määrata ka KarS § 75 lg 2 p 4 alusel kohustuse asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist. Lisaks peab kohus vajalikuks määrata ka KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustuse osaleda kriminaalhooldaja valitud sotsiaalprogrammis, et seeläbi täiendavalt toetada tema toimetulekut vabaduses. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.