Liiklussüüteod



asuma tööle või võtma end Töötukassas arvele 1 kuu jooksul pärast vabanemist.

KarS § 78 p 2 alusel hakkab katseaeg kulgema käesoleva määruse jõustumisest ja Kristo Viisitamme vangistusest vabanemisest. Määrata Kristo Viisitamm katseajaks Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Jõustunud määruse koopia saata täitmiseks Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonnale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 21.05.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Kristo Viisitamme tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Kristo Viisitamm on süüdi tunnistatud Pärnu Maakohtu 05.12.2018 kohtuotsusega KarS § 4231 järgi ning karistuseks mõisteti KarS § 65 lg 2 alusel 6 kuud 19 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 24.01.2019 ja lõpp 12.08.2019. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avanes 24.05.2019. Kinnipidamisasutusest Kristo Viisitamme kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetul puuduvad distsiplinaarkaristused. Vabanedes soovib isik asuda elama aadressile xxx xx-xx, Tallinn ema, õe ja venna juurde. Tegu on pikaajalise üürikorteriga. Isikul on 8 klassi haridus, soovib jätkata õpinguid. Enne vangistust tegeles autopesula arendamisega. On OÜ xxx xxx juhatuse liige ning soovib selle tegevust vabanemisel taastada. Ema on nõus võimaluste piires poega toetama. Lähedastest on tal ema, 2 õde ja vend. Alkoholi tarvitas pidupäevadel. Kogutud andmete põhjal võib aga väita, et isikul olid varasemalt probleemid alkoholiga (arhiveeritud väärteokaristuste järgi on AS järgi karistatud 2009 ja 2010 aastal). Lisaks on viimased kuriteod seotud alkoholi tarvitamisega (mitmel korral joobes mootorsõiduki juhtimine). Vägivaldset käitumist ei ole esinenud. On korduvalt juhtinud mootorsõidukit joobeseisundis, mis näitab, et ta ei suuda otsuseid tehes varasematest kogemustest õppust võtta. Olemas realistlikud eesmärgid nagu põhikoli lõpetamine, võlgade likvideerimine ja juhilubade saamine. Isik on kriminaalhooldusel olnud 4 korral, millest kolm läbis edukalt, ühel korral jättis ÜKT tunnid sooritamata ning karistus pöörati täitmisele. Isik tunnistab, et peab oma eluviisi muutma, kuna sai aru, et õigusrikkumiste korral saab temale määrata vanglakaristust. Saab aru, et ühiskonna liikmeks olemine eeldab ka teatavat vastutust. Kinnipeetav on kriminaalkorras 4 korda karistatud, vanglas viibib esimest korda. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksl on 9% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 41%. Vangla toetab Kristo Viisitamme ennetähtaegselt vabastamist. Kristo Viisitamm taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Prokurör toetab isiku ennetähtaegset vabastamist. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu, arvestades prokuröri kirjalikku arvamust, leiab, et Kristo Viisitamm tuleb vabastada tingimisi enne tähtaega. 2(4)

KarS § 76 lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdlase isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on 4 korda kriminaalkorras karistatud, vangistuses viibib esimest korda. Distsiplinaakaristused puuduvad. Peale võimalikku vabanemist asub süüdimõistetu elama aadressile xxx xx-xx, Tallinn. Tegu on 3-toalise üürikorteriga, kus ta elavad tema ema, õde ja vend. Kinnipeetaval on vabanemise korral töökoht enda ettevõttes, mille tegevuse ta plaanib taastada. Isikul on toetav lähivõrgustik. Soovib jätkata õpinguid ning teha juhiload. Süüdimõistetu käitumine vanglas on olnud hea. Distsiplinaarkaristusi pole. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo 3-1-1-12-17 p 20). Samas on värskemas kohtupraktikas (RKKKm 3-1-1-12-17 p 21) selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Kohus rõhutab, et isiku ennetähtaegsel vabastamisel kriminaalhoolduse alla on tegemist riigi poolt ellu kutsutud institutsiooniga tagamaks järelevalvet kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise üle ning soodustamaks isiku sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Samas peab kohtul tekkima veendumus, et vabastatav isik on kriminaalhooldusele sobilik. Arvestades Kristo Viisitamme poolt toimepandud kuriteo asjaolusid, tema käitumist vangistuses viibides ja enne vangistust, on kohus seisukohal, et Kristo Viisitamme tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine on õigustatud. Tema võimalused vabaduses on suhteliselt head - kindel elukoht ja enda ettevõte ning lähedaste toetus. Kohus leiab, et karistuse eesmärk on sisuliselt täidetud - riigipoolne hukkamõistmine on selgelt väljendatud, karistamine toimunud, ning isiku käitumine vanglas näitab, et kinnipeetava hinnangud on muutunud paremuse poole. Ta on oma eksimusest aru saanud.

3(4)

Kristo Viisitamm kannab vanglakaristust alates 24.01.2019 ja karistusaja lõpp on 12.08.2019. Kanda on jäänud alla 2 kuu vangistust. Tema käitumine vanglas näitab, et ta suudab alluda kehtestatud normidele. Kohus arvestab, et tingimisi ennetähtaegne vabastamine annab süüdimõistetule võimaluse tõestada tema asumist paranemise teele ning seda, et süüdimõistetu on edaspidi võimeline järgima seaduskuulekat eluviisi. Pärast vabanemist on süüdimõistetul kindel elukoht, tööle asumise võimalus enda ettevõttes ja lähedaste toetus. Kõik see aitab kohtu hinnangul kaasa tema edaspidisele õiguskuulekale käitumisele. Katseajal on võimalik hinnata süüdimõistetu püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kristo Viisitamme vabastamist toetavad nii vangla kui ka prokuratuur. KarS § 76 lg 5 kohaselt katseaeg määratakse ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. Kuna Kristo Viisitamme karistusaeg lõpeb 12.08.2019, siis tuleb temale määrata katseaeg ning käitumiskontrollile allutamine 6 kuuks. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, vabastab kohus süüdimõistetu temale Pärnu Maakohtu 05.12.2018 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega katseajaga ja käitumiskontrollile allutamisega 6 kuud. Lisaks, uue kuriteo toimepanemise riskide maandamiseks tuleb süüdimõistetul täita katseaja lõpuni KarS § 75 lg 1 p 1-6 ja § 75 lg 2 p 2,4 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Larissa Prokopenko

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.