1-19-4541
Eesti Vabariigi nimel Harju Maakohus
Kohus
Kohtuotsuse tegemise aeg ja 18. juunil 2019.a Tallinna kohtumajas, Tallinnas koht Kriminaalasja number
1-19-4541 (17230102427)
Kohtukoosseis
Kohtunik Katre Poljakova
Sekretär
Triin Pilberg
Tõlk
Natalia Senkevitš
Abiprokurör
Meelis Sentifoli
Kriminaalasi
N.S süüdistus KarS § 209 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses;
Süüdistatav
N.S , isikukood: XXX, kodakondsuseta, emakeel vene keel, kõrgharidusega, ei tööta, elukoht: xxxx, varasemalt kriminaalkorras karistamata, tõkendit kohaldatud ei ole;
Juhindudes KrMS §-dest § 173 lg 1 - 4 ja § 175 lg 1 p. p 4 ja 9; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg 3; § 248 lg 1 p 5; § 249; § 311; § 313; KarS § - de § 73 lg 1 ja lg 3 ja VÕS § 1043; kohus otsustas:
kohas, xxxx asuvas parklas, misjärel sõlmis 23.08.2017 T Aiga lihtkirjaliku müügilepingu, mille kohaselt müüs kõnesoleva veesõiduki T Aile ning millise lepingu alusel viidi samal kuupäeval Maanteeameti liiklusregistris sisse veesõiduki registriandmete muutmise märge T A kasuks, s.t liiklusregistrisse kanti märge, mille kohaselt kõnesoleva veesõiduki omanikuks on T A. Olles eelkirjeldatud viisil laenu tagatiseks oleva eseme omandiõiguse osas eksimusse viidud, andis T A vahetult peale laenulepingu sõlmimist 23.08.2017 lepingust tuleneva kohustuse täitmiseks Viktor Golubevile üle 1820 eurot sularahas. Laenu tagastamise tähtpäevaks N.S ei täitnud laenulepingust tulenevat kohustust laenuandjale T Aile laenuna saadud raha tagastamiseks. Samuti ei osutunud T Ail võimalikuks eeltoodud asjaoludest tulenevalt laenulepingust tulenevat nõudeõigust realiseerida eelnimetatud pandieseme arvelt. N.S, saanud T A poolt 23.08.2017 tehtud varakäsutuse tulemusel enda valdusesse 1820 eurot, kasutas selle vara enda tarbeks, saades selliselt varalist kasu nimetatud summas ja põhjustades T Aile varalist kahju samaväärse summa ulatuses. Seega N.S, tekitades teisele isikule varalist kahju tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil, pani toime KarS § 209 lg 1 tunnustele vastava kuriteo.
süüdistatav on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Kohus leiab, et N.S tuleb süüdi tunnistada KarS § 209 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Süüdistatavalt kuuluvad väljamõistmisele sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 810.eurot ning menetluskulud ja nimelt temale kohtueelsel uurimisel õigusteenuse osutamisega kaasnenud kaitsjatasu kogusummas 60.- eurot riigituludesse. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võimaldada N.S menetluskulusid tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohus asub seisukohale, et käesolevas kriminaalasjas on tuvastamist leidnud, et N.S oma kuritegeliku käitumisega on tekitanud kannatanu T Aile otsest varalist kahju ja seda 1820.euro ulatuses s.o viimaselt süüdistuses etteheidetud ajal ja kohas, kannatanult raha välja petmise tulemusel. Kohtule esitatud kokkuleppest nähtub, et süüdistatav N.S nõustus tema suhtes esitatud tsiviilhagiga, võttes kannatanu esitatud tsiviilhagi summas 1820.- eurot õigeks. Ka kohtuistungil süüdistatav tsiviilhagile vastu ei vaielnud. TsMS § 440 lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kohus asub seisukohale, et süüdistatava N.S poolt hagi õigeksvõtt on kohtule siduv. Eeltoodust tuleneval asub kohus seisukohale, et kannatanu T A esitatud tsiviilhagi on asjakohane ja põhjendatud ning kuulub rahuldamisele ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel kannatanu T Aile tekitatud kahju, viimase kasuks tuleb välja mõista just N.S-ilt. Kohtunik Katre Poljakova /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.