Viru Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
14. juuni 2019, Jõhvi kohtumaja
Kriminaalasja number
1-19-4186 (18244000873)
Kohtunik
Deniss Minzatov
Kohtuistungi sekretär
Piret Juuse
Tõlk
Marina Davõdovitš
Prokurör
Ave Arnim
Asja läbivaatamise kuupäev 14.06.2019 avalikul kohtuistungil Kriminaalasi Süüdistatav
V.P süüdistuses KarS § 424 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses V.P isikukood XXX, kodakondsuseta, keskeriharidusega, emakeel vene keel, ei tööta, invaliidsuspensionär, elukoht: xxx, kriminaalkorras karistamata, tõkend puudub. Juhindudes KrMS § 247-§ 249, § 313, § 315-§ 319 kohus
ning selgitus „V.P 1-19-4186 menetluskulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule kui tegemist on kokkuleppemenetlust reguleerivate normide või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõistes (KrMS § 318 lg 3 p 4, lg 4). Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4). Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates kohtuotsuse ärakirja kättesaamisest.
V.P-le on esitatud süüdistus selles, et tema 21.09.2018.a kella 18:05 ajal juhtis ta IdaVirumaal Kohtla-Järve linnas xxx maja juures mootorsõidukit Nissan Almera registrimärk xxx ning kellel tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST, seeria nr ARDM-0070 tuvastati väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 1,12 mg/L ning keda vastavalt Liiklusseaduse § 69 lg 1 lg 2 p 1 sätetele loetakse alkoholijoobes olevaks isikuks. Seega V.P, juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör tunnistada V.P süüdi KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja mõista karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 73 alusel määrata, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui V.P ei pane 1-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 50 lg 1 alusel võtta V.P-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks V.P hüvitab kriminaalmenetluse kulud summas 930 eurot 1 aasta jooksul. Kohtuistungil tegi kohus kindlaks, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Süüdistatav on selgitanud, et kokkulepet sõlmides väljendas ta oma tõelist tahet. Kõik menetlusosalised jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde ja taotlesid selle kinnitamist kohtu poolt.
Kohus leiab, et süüdistatav V.P on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid ning seega tuleb V.P süüdi tunnistada KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning mõista temale karistus vastavalt kokkuleppele. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p-dest 4 ja 9 tulenevalt menetluskulud on määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus 1,5 kuupalga alammäära. 2019.aastaks kehtestatud kuupalga alammäära suurus on 540 eurot. Seega sundraha suurus teise astme kuriteo puhul on 810 eurot (540*1,5=810). Menetluskulud mõista välja V.P-lt. Menetluskulud tuleb tasuda 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.