1-19-3735/9 - Avaliku rahu vastased süüteod - Avaliku võimu teostamise vastased süüteod - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

6.Säilitada asjas asitõendiks olev CD plaat koos kriminaaltoimikuga. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa KrMS § 385 p 10 järgi esitada määruskaebust. Asjaolud: Harju Maakohtu menetluses on kriminaalasi M. Ž süüdistuses KarS § 274 lg 1 järgi üldmenetluses. Prokurör esitas kohtule taotluse kriminaalasja lõpetamiseks süüdistatava suhtes KrMS § 202 alusel. Prokurör põhjendas taotlust kokkuvõtvalt järgmiselt: 1) menetluse esemeks on II astme kuritegu, seadus näeb KarS § 274 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo toime panemise eest karistuseks ette kuni 5 aasta pikkuse vangistuse; 2) M. Ž karistust raskendavad asjaolud puuduvad, ta on varem kriminaalkorras karistamata, uusi asju menetluses ei ole ja tal on kaks alaealist last; 3) politsei kutsuti seoses koduse konfliktiga, abikaasa peksis koera ja lõhkus mööblit; 4) M. Ž ei suutnud politsei saabumisel rahuneda ja alluda politsei korraldustele, see oli tingitud tema hingelisest seisundist; 5) kannatanu vigastused ei olnud rasked, tsiviilhagi kannatanu esitada ei soovinud; 6) M. Ž on aru saanud oma teo keelatusest, tema allutamine menetlustoimingutele on olnud piisavalt distsiplineeriv ja puudub vajadus süüdistatava mõjutamiseks karistusega; 7) asjas puudub avalik menetlushuvi. Prokuröri taotles M. Žle kohustuste panemist: süüdistatav peab 6 kuu jooksul arvates määruse jõustumisest hüvitama menetluskulud 90 eurot ja tasuma riigieelarve tuludesse 1000 eurot. Süüdistatava ja kaitsja seisukoht: M. Ž avaldas, et ta soostub prokuröri taotlusega. Prokuröri poolt taotletavad kohustused on talle jõukohased ning ta saab aru, et menetlus uuendatakse kui ta kohustusi tähtaegselt ei täida. M. Ž kaitsja toetas prokuröri taotlust ning märkis täiendavalt, et kriminaalasjas kogutud tõendite järgi toimus konflikt kodus. Peres ei ole tülid tavapärased, sellest on rääkinud ka abikaasade ühised lapsed. Kriminaalasjas on palju tegureid, mille tõttu võib öelda, et asjas ei ole avalikku menetlushuvi. Kohustused on läbi räägitud ja kliendile jõukohased. Kohtu seisukoht: KrMS § 202 lg 1 järgi võib prokurör süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus lõpetaks kriminaalmenetluse, kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kohtu hinnangul on prokuröri taotlus põhjendatud ja tuleb rahuldada.

Kriminaalmenetluse lõpetamine KrMS § 202 järgi eeldab avaliku huvi puudumist. Kohus nendib, et reegeljuhtumil tuleb KarS § 274 lg 1 järgi kvalifitseeritava teokoosseisu puhul jaatada avaliku huvi olemasolu: politseiametnik täidab avalikke ülesandeid ja politseiametniku esmaseks ülesandeks on (õigus)korra tagamine. Vaatamata eeltoodule tuleb antud juhul arvestada sellega, et konflikt toimus süüdistatava kodus ning väljakutse põhjuseks oli väidetav perevägivald ja –tüli. Kohus nendib, et alkoholijoove ei ole vabandavaks asjaoluks – M. Ž viis siiski ennast asja materjalide järgi sellesse seisundisse ise ja vabatahtlikult. Samas tuleb jaatada seda, et vahetult enne politsei saabumist abikaasaga tülitsenud süüdistatav võis olla seisundis, mis takistas tal adekvaatselt situatsiooni hindamast. Kohus nõustub kaitsjaga selles, et laste ütluste järgi vanemad tavaliselt ei tülitse, so tegemist oli süüdistatava jaoks harjumuspäratu situatsiooniga ning see võis mõjutada teda käituma ettearvamatult ja spontaanselt. Kohtus oli süüdistatav kahetseva hoiakuga ning kohus nõustub seetõttu ka prokuröriga, et M. Ž on tänaseks mõistnud oma tegu ja võimalikke tagajärgi. Prokuröri väide, mille järgi olid kannatanu vigastused väikesed ning kannatanul puuduvad süüdistatava vastu rahalised nõudmised, põhineb asja materjalidel. Eeltoodu kogumis annab kohtule alust öelda, et asjas ei ole ülemäärast avalikku menetlushuvi ning süüdistatava süü on asjaoludest tulenevalt väike. Süüdistatav on toime pannud II astme kuriteo, ta on varem kriminaalkorras karistamata, ta on tänaseks asunud ametlikult tööle ja ta kasvatab kahte alaealist last. Karistuse üheks põhiliseks eesmärgiks on mõjutada süüdistatavat edaspidi käituma õiguskuulekalt. Kohus nõustub prokuröriga selles, et varem kriminaalkorras karistamata, tööalaselt hõivatud ja lapsi kasvatava ema puhul on tõenäosus uueks kuriteoks väike ning senine menetlus on süüdistatava jaoks piisavalt distsiplineeriv. Kohtu hinnangul ei M. Ž karistamine üld- ja eripreventiivseid asjaolusid silmas pidades vältimatult vajalik ning seega tuleb menetlus tema suhtes lõpetada KrMS § 202 alusel. M. Ž on võtnud ja talle tuleb panna kohustused hüvitada 6 kuu jooksul arvates määruse jõustumisest menetluskulu 90 eurot ja tasuda riigieelarve tuludesse 1000 eurot. Makseinfo koostatakse peale määruse kuulutamist ja see on määruse lahutamatu lisa. Makseinfo edastatakse M. Žle viimase poolt soovitud viisil. Kohus selgitab, et kohustuste täitmata jätmise korral menetlus uuendatakse.