Avaliku rahu vastased süüteod › Avaliku julgeoleku vastased süüteod

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhoo ldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

kuulub kinnipeetava elukaaslasele, kes on andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks nimetatud aadressile. Iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval puudub vabanemisjärgne töökoht. Isik on välja toonud, et hetkel on kindlad võimalused töö osas tuttava ettevõttes auto varuosade transportimine või teise tuttava ettevõttes autoremondilukksepana. Enda sõnul ei näe aga probleemi leida ka mujal remonditöökod ades tööd. Isikul on K-Raha andmetel 16.04.2019 seisuga võlgnevusi 1795,27 euro ulatuses. Teda toetavad vanglas majanduslikult nooruspõlve sõbrad ja tuttavad. Mart Tõnusoo taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Abiprokurör Helen Kiviloo esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt Tallinna Vangla esitas kohtule materjalid ja seisukoha Mart Tõnusoo vanglast ennetähtaegse vabastamise kohta (Vangla toetab ennetähtaegset vabastamist). Prokurör ei nõustuvangla seisukohaga ega toeta Mart Tõnusoo vanglast ennetähtaegset vabastamist, kuna tema suhtes on käimasolevad kriminaalmenetlused nii kohtus kui prokuratuuris. Nimelt kriminaalasi nr 172310100384 on käesoleval ajal üldmenetluses arutamisel Harju Maakohtus (1 -17-6406) ning järgmine istung on planeeritud 28.05.2019. Lisaks on Põhja Ringkonnaprokuratuuri menetluses mahukad kriminaalasjad nr 18730000364 ja 16230102123, milles Mart Tõnusoo ́d kahtlustatakse KarS § 298 lg 2 p 1 ja KarS § 296 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. Kahetsust ja oma kuritegelikust käitumisest arusaamist menetluses olevates kriminaalasjades ta väljendanud ei ole, seega ei ole põhjust eeldada, et vabanedes Mart Tõnusoo kuritegelikku käitumist ei jätka. Kaitsja selgitab, et kinnipeetava käitumine vanglas on olnud rahuldav. Ühtegi distsiplinaarkaristust isikul ei ole. Kinnipeetava osas ei o le tänaseni koostatud individuaalset täitmiskava, mis tähendab, et vangla ei ole suutnud isikule täitmiskava koostada seaduses ettenähtud perioodi jooksul. Kaitsja arvates ei tohiks see mõjutada isiku suhtes tehtavat otsustust tema ennetähtaegse vabastamise osas. Kinnipeetava sõnul kuivõrd tema vanus on kõrge ning tal ei ole sõltuvust alkoholi ega narkootiliste ainete osas, ei leia vangla talle sobivat sotsiaalprogrammi, mida isik peaks läbima. Kinnipeetaval on olemas kindel vabanemisjärgne elukoht, ta suhtleb tihedalt enda lähedastega ning nendega on säilinud side ning samuti on kinnipeetavale garanteeritud ka töökoht tema vabanemisel. Samas ei ole isikul kokkupu uteid väljaspool vanglat karistatud isikutega. Õiguskorra kaitse huvisid arvestades võib asuda seisukohale, et praegu vahi all viibitud aeg on olnud piisav, et isik teeks oma järeldused toimepandud kuriteost. Isiku osas on antud hinnang, et uue kuriteo toimepanemise protsendiks on tal 19 %. Kokkuvõttes toetab vangla isiku vabastamist ennetähtaegselt vanglast. Eeltoodut kokkuvõttes leiab kaitsja, et esinevad alused isiku vanglast ennetähtaegseks vabastamiseks. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisu kohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ja kaitsja arvamused, leiab, et Mart Tõnusoo võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Mart Tõnusoo isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Kohus arvestab, et kinnipeetav on talle mõistetud karistusest ära kandnud ligikaudu 3 aastat ja 4 kuud vangistust ning tema käitumine vangistuses on olnud korrektne, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellest võib järeldada, et kinnipeetav on mõistnud õiguskuuleka käitumise vajalikkust ning suudab kehtivatest normidest kinni pidada, neid austada. Kohus usub, et tuge kriminaalseid hoiakuid muuta saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab Mart Tõnusoo tingimisi ennetähtaegne vabastamine kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas Mart Tõnusoole võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetab vangla, kuid prokurör ei toeta. Kohus on seisukohal, et käesolev vangistus on täitnud enda eesmärgid ja isiku vabastamine on põhjendatud. Iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on elus reaalsed ja läbi mõeldud eesmärgid, mis kohtu hinnangul aitavad kaasa kinnipeetava edaspidise õiguskuuleka eluviisi järgimisel. Samuti peab kohus vajalikuks märkida, et kinnipeetava suhtes käimasolevad kriminaalmenetlused on algatatud tegude eest, mis isik on sooritanud enne käesolevat vanglakaristust ning need ei mõjuta isiku käitumist vangistuses. Samuti on ennatlik nende põhjal käesoleval hetkel järeldusi teha, sest kriminaalasju hetkel veel menetletakse ning puuduvad jõustunud kohtulahendid. Jätta sellisel tingimusel kinnipeetav vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata oleks vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduse § -iga 22, mis sätestab, et kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Pärast vabanemist on Mart Tõnusool olemas kindel elukoht ja lähedaste toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka Mart Tõnusoo, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus leiab ka, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma.

Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.