Alari Ujoki süüdistus karistusseadustiku (KarS) § 418 1 lg 2 p 1, § 184 lg 1, § 199 lg 2 p-de 7 ja 9, § 423 1 ning § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi lühimenetluses
Vaidlustatud kohtuotsus
Tartu Maakohtu 2. aprilli 2026 otsus
Apellatsioonide esitajad
Alari Ujok. Isikukood: 39412302734; viibib käesolevas asjas vahistatuna Tartu Vanglas; kriminaalkorras korduvalt karistatud, viimati Pärnu Maakohtu 5. veebruari 2024 otsusega KarS § 4231 ja § 349 järgi Alari Ujoki kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel
Apellatsioonimenetluse ülejäänud pooled
prokuratuur
Menetluse vorm
kirjalik
kannatanud AmeiZing OÜ, L.K.A. , E.M.K. , J.O.K. , M.T. (J.O.K. i seaduslik esindaja), K.K. ja OÜ Dormikor
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 2. aprilli 2026 otsus osaliselt, st: - Alari Ujoki süüditunnistamises KarS § 4181 lg 2 p 1 järgi, tema selle sätte alusel karistamises ja talle muu hulgas sellest karistusest tuleneva liitvangistuse mõistmises; - Alari Ujoki KarS § 184 lg 1 järgi karistamises 2-aastase vangistusega.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega: - tunnistada Alari Ujok süüdi KarS § 418 lg 2 p 1 järgi ja karistada teda selle sätte alusel 1-aastase vangistusega; - karistada KarS § 184 lg 1 alusel süüdi tunnistatud Alari Ujokit selle sätte alusel 1aastase vangistusega; - suurendada KarS § 64 lg 1 alusel Alari Ujokile KarS § 199 lg 2 p-de 7 ja 9 järgi mõistetud vangistust ning mõista Alari Ujokile liitkaristuseks 4 aasta 3 kuu 2 nädala pikkune vangistus; - vähendada seda vangistust lühimenetluse toimetamise tõttu kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 2 alusel kolmandiku võrra, st 2 aasta 10 kuu 10 päevase vangistuseni. - arvata sellest vangistusest KarS § 68 lg 1 alusel maha 6 eelvangistuspäeva ehk määrata veel järgi jäävale ära kandmisele 2 aasta 10 kuu 4 päevane vangistus. Selle vangistuse kandmise alguseks on 11. veebruar 2026.
3.Arvata menetluskulu hulka 327,36 eurot, sh 63,36-eurone käibemaks seoses vandeadvokaat Anu Pärteli poolt Alari Ujokile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamisega. Jätta see kulu riigi kanda.
4.Rahuldada apellatsioonid osaliselt. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanutel on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.
PÕHIOSA
Süüdistus
1.Alari Ujokile esitati KarS § 4181 lg 2 p 1, § 184 lg 1, § 423 1, § 199 lg 2 p-de 7 ja 9 ning § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi süüdistus.
2.KarS § 4181 lg 2 p 1 järgi heideti A. Ujokile ette kahte kuritegu. Esiteks käitles ta – omas, valdas ja hoidis – tuvastamata ajast kuni 4. veebruarini 2025 ebaseaduslikult tsiviilkäibes keelatud hoiatus- ja signaalpüstolit Blow F92 numbriga B0514-21092454. See püstoli oli käsitöönduslikult ümber ehitatud pihtamislaenguga laskmiseks, kuulus tulirelvade hulka ja oli laskekõlbulik. Lisaks sellele käitles ta samal viisil – omas, valdas ja hoidis – tuvastamata ajast kuni 17. aprillini 2025 ebaseaduslikult teistki hoiatus- ja signaalpüstolit Blow F92 – seekord numbriga B05i4-21050034. Seegi püstoli oli käsitöönduslikult ümber ehitatud pihtamislaenguga laskmiseks, kuulus tulirelvade hulka ja oli laskekõlbulik.
3.KarS § 184 lg 1 järgi tehti A. Ujokile süüetteheide selle kohta, et ta tema omandas ebaseaduslikult tuvastamata ajal, tuvastamata kohas ja tuvastamata isikult 1,47 grammi amfetamiini, mida ta hoidis enda valduses enda juhitud sõiduautos Škoda Octavia kuni tema kinnipidamiseni 8. veebruaril 2025.
4.KarS § 4231 järgse süüdistuse kohaselt juhtis juba varem KarS § 4231 järgi karistatud A. Ujok: - 8. veebruaril 2025 kell 22:05 Tartus Vaksali 4 juures mootorsõidukit Škoda, - 7. augustil 2025 kell 21:17 Tartus Raatuse 20 juures mootorsõidukit (mopeedi) JIAJUE ja - 17. novembril 2025 alates kella 2:30 Tartus marsruudil Lai 6-Kreutzwaldi tänav- Betooni tänav-Vakslai tänav-Kase 6 mootorsõidukit Audi A6 Avant, põgenedes politsei eest – esialgu autoga ja pärast auto seisma jätmist minema joostes. Nende tegude ajal ei olnud A. Ujokil juhtimisõigust.
5.KarS § 199 lg 2 p-de 7 ja 9 järgi esitatud süüdistus hõlmab kuut vargust: - A. Ujok võttis 12. mail 2025 kella 10.50 paiku Tartu Tamme Gümnaasiumi kõrval olevast jalgrattahoidlast ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära L.K.A. ile kuuluva elektritõukeratta Segway Ninebot Max G2 E (väärtus 798 eurot); - 8. augustil 2025 kell 18:56 võttis A. Ujok koos kaaslasega kauplusest Hinnapomm (Sepa 21, Tartu) ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära AmeiZing OÜ-le kuulunud kahvelkäru laadija (väärtus 322,40 eurot);
- A. Ujok võttis 2. detsembril 2025 kell 16:20 Tartus Soola 3 asuva Hotell Tartu juures olevast jalgrattahoidlast koos kaaslasega ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära E.M.K. ule kuuluva jalgratta Merida (väärtus 500 eurot); - samal päeval kella 17:00 ja 18:30 vahel võttis A. Ujok jällegi koos ühe teise inimesega ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära veel ühe jalgratta: Tartus Turu 8 asuva spordihoone juures olnud J.O.K. i elektrijalgratta Fiido M21 Pro (väärtus 1000 eurot); - 13. jaanuaril 2026 kell 15:01 võttis A. Ujok ebaseadusliku omastamise eesmärgil Lõunakeskuse Oomipoest ära OÜ-le DORMIKOR kuuluva DMX kontrolleri DMX Light Rider/ESA2 interface 128-kanalit USB-C (väärtus 139 eurot); - Lõunakeskuse Oomipoest varastas A. Ujok ka 26. jaanuaril 2026. Siis võttis ta sealt ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära OÜ-le DORMIKOR kuuluva valgusefektimasina UV-bar BUV93 8*3W 40cm (väärtus 54 eurot).
6.KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi heideti KarS § 121 järgi karistatud A. Ujokile ette seda, et ta tungis 10. veebruaril 2026 kella 23:30 paiku Tartus Jaamamõisa 8-1 asunud korteris kallale oma elukaaslasele K.K. le: A. Ujok haaras kinni kannatanu kõrist ja pigistas seda, tekitades nõnda naisele pindmise kaelavigastuse ja füüsilist valu. Maakohtu otsus
7.Tartu Maakohtu 2. aprilli 2026 otsusega tunnistati A. Ujok süüdistuse järgi süüdi. Teda karistati: - KarS § 4181 lg 2 p 1 järgi 6 aastase vangistusega; - KarS § 184 lg 1 järgi 2 aastase vangistusega; - KarS § 4231 järgi 10 kuuse vangistusega; - KarS § 199 lg 2 p-de 7 ja 9 järgi 2 aasta 6 kuuse vangistusega; - KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi 9 kuuse vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel suurendas kohus üksikkaristustest raskeimat ja mõistis A. Ujokile kuritegude kogumi eest liitkaristuseks 7 aastat vangistust. Lühimenetluse kohaldamise tõttu vähendas kohus selle vangistuse 4 aasta 8 kuu pikkuseks. Sellest arvati maha 6 eelvangistuspäeva ja määrati, et A. Ujoki järgi jäänud karistuse – 4 aastat 7 kuud 24 päeva vangistust – kandmise alguseks tuleb lugeda 11. veebruar 2026. Lühidalt nähtub esimese astme kohtu otsusest niisugune info.
8.A. Ujok tunnistas end talle ette heidetud kuritegudes süüdi. Neid tegusid tõendavad ka arvukad muud tõendid.
9.4. veebruaril 2025 leiti A. Ujoki juhitud autost ümber ehitatud laskekõlbulik hoiatus- ja signaalpüstol Blow F92 numbriga B0514-21092454. Selle püstoli rauas asus padrun. Samasugune püstol (number B05i4-21050034) leiti 17. aprillil 2025 Tartus Anne 70d/19 asunud garaažis olnud A. Ujoki seljakotist. Sellegi püstoli rauas oli padrun ja kaks padrunit olid ka püstoli salves.
10.A. Ujok tunnistas kohtueelses menetluses, et mõlemad relvad olid tema omad, ent täpsemaid ütlusi ta ses osas ei andnud. Kohtuistungil väitis A. Ujok järgmist. Ta leidis mõlemad relvad 2024. aasta lõpus või 2025. aasta alguses vanast sõjaväekatakombist oma elukoha (Jaamamõisa 8) lähedalt. Püstolid olid koos. Need olid juba siis ümber ehitatud – tema neid kuidagi ei modifitseerinud. Pärast leidmist viis ta need Tartus Näituse ja Vaksali tänavate ristiku juures asuvasse garaaži. 4. veebruaril 2025 oli tal relv autos seetõttu, et ta kolis asju Näituse-Vaksali garaažist Anne 70d/19 garaaži. Ta ei mäletanudki, et muude
kolitavate asjade hulgas oli relv nr B0514-21092454. Relva nr-ga B05i4-21050034 viis ta Näituse-Vaksali garaažist Anne tänava garaaži paar nädalat enne seda, kui politsei selle relva Anne tänava garaažist leidis (17. aprill 2025). Ta kartis neist relvadest lasta, sest nii oleks võinud õnnetus juhtuda. Relva nr B05i4-21050034 salves olid mingid plönnid – ta võttis need välja ja pani siis tagasi salve.
11.A. Ujoki väited on osaliselt mitteusutavad. Esiteks ei ole usutav viide sellele, et ta kolis 4. veebruaril 2025 asju ühest garaažist teise. Sel päeval oli A. Ujok koos E.V, uga. E.V, mingile kolimisele ei viidanud: tema sõnul sõitsid nad A. Ujokiga lihtsalt mööda linna ringi ja nad olid parajasti sõitmas A. Ujoki koju, kui kiirreageerijad nad Toomemäe lähistel kinni pidasid. Ka Anne tänava garaaži aastaid kasutanud S.S. a ütlused A. Ujoki öeldut ei kinnita. Nimelt väitis S.S. a, et A. Ujok hakkas Anne tänava garaaži kasutama üksnes paar päeva enne 17. aprilli 2025 läbiotsimist. Ka ei saa uskuda seda, et A. Ujokil läksid tulirelvad meelest ära. Kuivõrd mõlema relva rauas oli padrun, olid need relvad mõeldud tema turvalisuse tagamiseks ja ta oli vajadusel valmis mõlemat relva kasutama.
12.A. Ujoki faktilisest käitumisest nähtub, et ta käitles, st omas, valdas ja hoidis mõlemat püstolit koos padrunitega teadlikult ja tahtlikult. Ka oli ta teadlik, et tal pole relvasoetamisluba, relvaluba ega relva ümbertegemise luba.
13.A. Ujok ei andnud politseile pärast temalt relva nr B0514-21092454 ära võtmist relva nr B05i4-21050034 vabatahtlikult välja. Süüdistatava ütlustest nähtub, et pärast esimese relva temalt ära võtmist viis ta teise relva hoopiski Anne tänava garaaži.
14.Eluliselt väheusutavad on A. Ujoki väited selle kohta, et ta leidis püstolid vanast sõjaväekatakombist. Niisugustest katakombidest oleks tõenäolisem ümber ehitamata relvade leidmine. Sõjavägi, eriti Nõukogude oma, vaevalt et ehitab ümber stardipüstoleid – sedavõrd vaene okupatsioonivägi ei olnud.
15.Õige on ka süüdistaja valitud kvalifikatsioon: KarS § 418 1 lg 2 p 1: tsiviilkäibes keelatud tulirelva korduv ebaseaduslik käitlemine. Mõlemad püstolid olid tulirelvad. Ka olid nad ümber ehitatud ja seetõttu tsiviilkäibes keelatud.
16.Juba ühe ümber ehitatud stardipüstoli leidmine sõjaväekatakombidest on eluliselt ebausutav – aga kahe oma veel eriti. Pigem on usutav, et A. Ujok püüdis leidmisväitega varjata seda, kellelt, millal ja millise tasu eest ta püstolid ostis. Kuna A. Ujok pärast temalt püstoli nr B0514-21092454 ära võtmist püstolit nr B05i4-21050034 välja ei andnud, on alust eeldada, et pärast ühest tulirelvast ilma jäämist soetas ta endale järgmise.
17.Kohus analüüsis ka ülejäänud süüdistuspunkte ja leidis, et teisedki teod on tõendatud ning et A. Ujok tuleb neis tegudes süüdistusaktis olevate kvalifikatsioonide järgi süüdi tunnistada.
18.Karistuste osas tõi maakohus välja järgmist. A. Ujoki kuritegelik aktiivsus oli kõrge: umbes aasta jooksul pani ta toime terve hulga erinevaid kuritegusid. Teda ei muutnud õiguskuulekaks ka kriminaalmenetluslikud toimingud: kaks kahtlustatavana kinnipidamist (2025. aasta veebruaris ja novembris), süüdistusakti kohtusse saatmine ega eelistung. Amfetamiini käitles ja vargil käis A. Ujok oma uimastisõltuvuse tõttu: tal oli tarvis hankida tarvitamiseks narkootikume. Osade kuritegude toimepanemisel kasutas A. Ujok maski (jalgrattavargused) ning julgestas ennast elektrišokirelvaga (8. veebruaril 2025 leiti tema juhitud Škodast elektrišokirelv) ja tulirelvadeks muudetud signaalpüstolitega, millest ühel oli
padrun salves ja teisel suisa rauas. Tulirelvade ja uimastite käitlemine on esimese astme kuriteod. Välistatud on rahaline karistus või vangistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmine. Varem pole A. Ujok rahalist karistust tasunud ja tal on suured võlad. Uute kuritegude oht on kõrge, mh A. Ujoki uimastisõltuvuse tõttu. Pole alust uskuda, et A. Ujok suudaks edukalt läbida narkoravi. See ravi põhineb ravialuse motivatsioonil. Sellist motivatsiooni A. Ujokil ilmselt ei ole. A. Ujok peaks vangistuses osalema riske maandavates tegevustes. Vägivallakuriteo pani A. Ujok toime otsese tahtlusega ja kõik ülejäänud kuriteod kavatsetult. Signaalpüstolist valmistatud tulirelv on üldjuhul teistest tsiviilkäibes keelatud tulirelvadest väiksema ohtlikkusega. Kehalise väärkohtlemise puhul esineb KarS 58 p-s 13 nimetatud karistust raskendav asjaolu: selle kuriteo pani A. Ujok toime K.K. 11-aastase lapse nähes. Samas vähendavad A. Ujoki karistust sellest teos tema puhtsüdamlik kahetsus (KarS 57 p 3) ja tema leppimine kannatanuga (KarS § 57 lg 1 p 9). KarS § 57 lg 1 p-st 2 tulenevalt vähendab A. Ujoki karistust esiteks see, et ta tagastas J.O.K. ilt varastatud elektrijalgratta vabatahtlikult politseimajja ja teiseks see, et ta maksis OÜ-le DORMIKOR 54 eurot, st kompenseeris 26. jaanuari 2026 vargusega tekitatud kahju. KarS 57 p 3 alusel on A. Ujoki karistust kergendavaks asjaoluks tema viimases sõnas avaldatud puhtsüdamlik kahetsus: ta kinnitas, et kahetseb siiralt, tal on tõesti väga kahju ja väga kahetseb. Seega tuleb A. Ujokile mõista prokuröri taotletud karistused: tulirelvade käitlemise eest 6 aastat vangistust, narkootikumide käitlemise eest 2 aastat vangistust, varguste eest 2 aastat 6 kuud vangistust, juhtimisõiguseta juhtimiste eest 10 kuud vangistust ja kehalise väärkohtlemise eest 9 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 päraseks liitkaristuseks saab 7 aastat vangistust, seda tuleb lühimenetluse tõttu vähendada 4 aasta 8 kuu pikkuse vangistuseni, sellest tuleb arvata maha eelvangistusaeg ja lugeda, et järgi jäänud 4 aasta 7 kuu 24 päevast vangistust kannab A. Ujok alates 11. veebruarist 2026. Apellatsioonid
19.A. Ujok ja tema kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel esitasid maakohtu otsuse peale apellatsioonid.
20.Süüdistatav palub maakohtu otsusega tegeleda ja toob lühidalt välja järgmist. Ta on kuriteod toime pannud. Maakohtu otsus oli aga väga karm. Erinevad (tuntud) inimesed on erinevates (meedia)kanalites leidnud, et uimastisõltlase karistamine ei ole efektiivne ega õige. A. Ujok ütles kohtus, et ta leidis mõlemad relvad ühest kohast. Sellest tulekski lähtuda. Pole aru saada, mille põhjal leiab kohus, et ta oli valmis neid relvi kasutama. Juba relvade asukoht viitab sellele, et tal polnud plaani neid kasutada: üks püstol asus auto pagasnikus õlakotis, mis omakorda oli läbipaistvas suures kastis, teine püstol aga garaažis muu kola vahel mitmete kottide sees. Jääb arusaamatuks, kelle eest oleks A. Ujok pidanud end nende relvadega kaitsma. Ta on osa oma tekitatud kahjust heastanud ja tunnistab ülejäänud nõudeid. Ta tahab minna Viljandi Haiglasse ravile. Ravi kestaks 5–9 kuud ja selle reeglid on ranged. Tema motivatsioon on kõrge. A. Ujoki elukaaslane leiab samuti, et ravi oleks põhjendatud. Ühe teise kriminaalasja tõttu võib prokurör tunda tema suhtes viha. Tema probleemid algavad lapsepõlvest. Mitmeid temast palju raskemaid kuritegusid toime pannud inimesi on karistatud märksa leebemalt. Ta soovib saada kogemusnõustajaks ja selgitada sõltuvusprobleemiga seonduvat. Ta alustas oma elulooraamatu kirjutamist. Talle tuleks mõista tingimisi vangistus ja lubada tal minna Viljandi Haiglasse ravile.
21.Süüdistatava kaitsja leiab, et KarS § 418 1 lg 2 p 1 järgne kvalifikatsioon ei ole õige. Kui tunnistada A. Ujok süüdi KarS § 4181 lg 1 järgi, tuleb talle mõista märksa leebem karistus.
Kergem karistus tuleks A. Ujokile mõista aga isegi siis, kui kvalifikatsioon muutmata jätta. Kaitsja peamised argumendid on niisugused.
22.Tulirelvadega seoses on põhiküsimus selles, kust A. Ujok püstolid sai ja mis eesmärgil ta neid hoidis. Süüdistatav enda väitel leidis ta need relvad ühest kohast. Kui tõesti nii oli, tuleks tema tegu kvalifitseerida KarS § 4181 lg 1 järgi. Tõsi on see, et need relvad leiti A. Ujoki juurest eri aegadel ja eri kohtadest. See aga ei välista võimalust, et A. Ujok sai need relvad üheaegselt. Tulenevalt KrMS § 7 lg-st 3 tuleb kõik kahtlused tõlgendada süüdistatava kasuks. Kohus pidas relvade üheaegset leidmist eluliselt mitteusutavaks. See aga on pelk kohtu oletus ja sellele ei saa otsust rajada.
23.Isegi kui kvalifikatsiooniks jääb KarS § 4181 lg 2 p 1, on 6 aasta pikkune vangistus liiga karm. Pole andmeid selle kohta, et A. Ujok relvi kasutas. Ta tunnistab tehtut ja kahetseb seda. Tarvis oleks mõista minimaalne vangistus (5 aastat). KarS § 184 lg 1 järgi tuleks 2 aastase vangistuse asemel mõista 1 aastane vangistus: väljakujunenud narkomaan hankis ainet endale. Varguste eest võiks vangistus olla mitte 2 aastat 6 kuud, vaid 1 aasta 6 kuud, sest A. Ujok kahetseb tegusid, tunnistab tema vastu esitatud hagisid ja osad rattad on tagastatud. Mootorsõiduki joobeseisundis juhtimiste eest võiks sanktsioon olla keskmises määras, st 6 kuud vangistust – mitte maakohtu mõistetud 10 kuud. Ka on liiga ränk kehalise väärkohtlemise eest mõistetud 9 kuu pikkune vangistus. See vangistus võiks olla 6 kuuline: süü ei ole suur, A. Ujok on kanntanuga leppinud, ta kahetseb tehtut ja teda mõjutas tema narkosõltuvus. Nii võiks mõista 4 aasta 6 kuu pikkuse liitvangistuse. Lühimenetluse tõttu tuleks seda vähendada ja jätta valdavas osas täitmisele pööramata, suunates A. Ujoki kriminaalhooldusele, sh narkoravile. Ringkonnakohtu seisukoht
24.A. Ujoki mitmed apellatsiooniväited on õiguslikult irrelevantsed: näiteks viited oma lapsepõlvele, elulooraamatu kirjutamisele ja teiste inimeste (meedias) avaldatud uimastisõltuvust puudutavatele seisukohtadele. Pole märke selle kohta, et prokurör oleks (kättemaksumotiivil) talitanud A. Ujoki jaoks ebaseaduslikult karmilt vms.
25.Enamike tegude tõendatuse ega kvalifitseerimise osas vaidlust ei ole. Ka ringkonnakohus ise leiab, et A. Ujok tunnistati KarS § 184 lg 1, § 4231, § 199 lg 2 p-de 7 ja 9 ning § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi õigesti süüdi.
26.Küll aga märgitakse mõlemas apellatsioonis, et korrektne ei ole A. Ujoki süüdi tunnistamine KarS § 4181 lg 2 p 1 järgi.
27.Siiski ei esitata kaebustes väidet, et KarS § 4181 ei ole üldse asjakohane: taotletakse vaid selle paragrahvi teise lõike asemel esimese lõike kohaldamist. Niisiis ei käida välja argumenti, et A. Ujoki käideldud püstolid ei kujuta endast üldse tsiviilkäibes keelatud tulirelvi. Ometi ringkonnakohus nõnda leiab: tegemist on n-ö harilike tulirelvadega. Sellest johtuvalt tuleb juhinduvalt KrMS § 331 lg-st 3 A. Ujoki relvakäitlemine apellatsioonikohtu enda initsiatiivil ümber kvalifitseerida: süüdistatava käitumine vastab KarS §-st 4181 leebemat sanktsiooni ette nägevale KarS §-le 418. Seega on maakohtu otsus vaja ses osas materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu KrMS § 337 lg 1 p 4 ja § 338 p 2 alusel tühistada ja teha uus otsus. Kuivõrd langeb ära KarS § 4181 pärane kuritegu, muutub tühiseks ka maakohtu mõistetud karistus relvakäitlemise eest: kui ei ole (vastavat) kuritegu, ei saa olla ka karistust selle (olematu)
kuriteo eest. Eelneva tõttu on tühine ka esimese astme kohtu mõistetud liitkaristus: üks n-ö liidetav langeb ära. Täpsemalt märgib kriminaalkolleegium relvakäitlemise osas järgmist.
28.Maakohus leidis õigesti, et püstolid on tulirelvad. Nimelt saab relvaekspertiiside (kd 1, tl 26–31 ja tl 126–132) alusel öelda, et täidetud on relvaseaduse (RelvS) § 11 p 1 eeldused: püstolid olid kohandatud püssirohugaaside tulemusena tekkinud gaasisurve toimel suunatult välja laskma lendkeha. Esimese astme kohus ei põhjendanud aga arusaadavalt seda, miks tuleb kõnealuseid püstoleid pidada tsiviilkäibes keelatuks. Eeldatavasti ilmneb see põhjus otsuse lk-l 18 olevast lausest, mille kohaselt on RelvS § 20 lg 1 p 6 kohaselt tsiviilkäibes keelatud selline tulirelv, millel puudub valmistaja markeering. Eraldi võetuna jääb niisugune selgitus siiski arusaamatuks. Selgust toob prokuratuuri süüdistuskõnes märgitu: „Ümberehitatud tulirelvi loetakse tsiviilkäibes keelatud relvadeks, kuna [neil] ei ole ega saagi olla valmistaja markeeringut“ (kd 10, tl 73). Niisugune näib olevat ka üldine arusaam kohtupraktikas – vähemasti maakohtute tasandil, viimasel ajal ja kokkuleppemenetlustes. Kõik maakohtud on ümber tehtud signaalpüstolit käidelnud inimesi mõistnud süüdi KarS § 4181 järgi, esitades sõna-sõnalt või enam-vähem niisuguse põhjenduse: „RelvS § 20 lg 1 p 6 kohaselt on tsiviilkäibes keelatud tulirelv, millel puudub valmistaja markeering. Püstoli peal olevad valmistaja markeeringud ja seerianumbrid viitavad hoiatus- ja signaalpüstolile, kuid ümberehitatuna on tegemist tulirelvadega ja markeeringud ei ole enam püstoli liigiga kooskõlas. Valmistaja markeeringu all mõeldakse markeeringut, mis on märgistatud relvavalmistaja poolt, kellel on RelvS § 31 lg 1 p 6 kohaselt tegevusloa alusel lubatud relva mh valmistada, hoida ja ümber teha.“ (vt nt Harju Maakohtu otsus asjas nr 1-26-2234, Tartu Maakohtu otsus asjas nr 1-25-5907, Pärnu Maakohtu otsus asjas nr 1-25-6985 ja Viru Maakohtu otsus asjas nr 1-24-3657). Ringkonnakohus sellise tõlgendusega ei nõustu.
29.Põhiseaduse § 23 lg-s 1 ja KarS § 2 lg-s 1 sätestatud määratletusnõue tähendab, et süüteokoosseisu tunnused peavad olema normi adressaadile ja seaduse kohaldajale arusaadavad vähemalt sellisel määral, et nende sisu oleks tõlgendamisega avatav (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus asjas nr 3-1-1-89-13, p 8.1). Iseäranis karistusõigusnormi sisu selgitamisel tuleb esmajoones tugineda selle grammatilisele tõlgendamisele (samas). Maakohtu ja prokuratuuri väide on selline: püstolitel puudus markeering ja seetõttu olid nad RelvS § 20 lg 1 p 6 kohaselt tulirelvad. Väide markeeringu puudumise kohta ei ole õige: relvaekspertiisi aktide kohaselt olid mõlema püstoli kelgul markeerimistähised: BLOW 92, B0514-21092454/B05i4-21050034, Cal. 9 mm P.A.K ja F.S. Saab eeldada, et seda markeeringut ei kandnud kõnealustele objektidele mitte mõni suvaline isik, vaid signaalpüstolid valmistanud äriühing ehk isik, kelle panus A. Ujoki juurest leitud relvade valmis saamisse oli kõige kaalukam. Niisuguses olukorras ei ole juba puhtgrammatiliselt võimalik väita, et püstolitel (valmistaja)markeeringut ei ole. Selle argumendi osas ei muuda midagi ka asjaolu, et markeering ei ole püstoli liigiga kooskõlas: seadus ei räägi mitte markeeringu millegagi kooskõlas olemisest, vaid markeeringu puudumisest.
30.Kõnealusele (kitsendavale) tõlgendusele annab tuge ka asjasse puutuvate sanktsioonimäärade võrdlus. KarS § 418 ja § 4181 esimeste lõigete sanktsioonide vahe on küll märkimisväärne, aga siiski mitte ülemäära suur: vastavalt rahaline karistus või kuni 3-aastane vangistus ja 1–5-aastane vangistus. Teisiti on lugu teiste lõigetega: KarS §-s 418 sätestatakse rahaline karistus või kuni 5-aastane vangistus, ent KarS § 418 1 näeb ette suisa 5–15-aastase vangistuse. Niisiis on KarS § 418 1 lg 2 puhul minimaalne karistus samasugune, nagu on KarS § 418 lg 2 maksimaalne karistus. Ka võib välja tuua, et KarS § 418 1 lg 2 sätestab peaaegu sama range karistuse, nagu seda näeb tapmise eest ette KarS § 113 lg 1 (6–15-aastane vangistus). On kaheldav, kas tapmisega sama raske karistus ümber tehtud signaalpüstoli kahel korral valdamise ja/või hoidmise eest oleks põhiseaduslikus mõttes proportsionaalne.
31.Eeltoodut silmas pidades on ringkonnakohtu meelest kõigiti piisav, kui signaalpüstoli kahel korral valdamise jms eest nähakse ette rahaline karistus või kuni 5-aastane vangistus (KarS § 418 lg 2 p 1). Kui seadusandja siiski leiab, et niisuguse käitumise eest on tarvis rangemat karistust ja asub ka seisukohale, et karmi karistust võimaldab ka põhiseadus, peaks ta sellise karistuse ette nägema seadusemuudatusega, mis on karistusõigusliku määratletuspõhimõttega kooskõlas. Keerulise ja markeeringu mõiste n-ö pingutatud tõlgenduse asemel tuleks viidata otsesõnu ümberehitamisele vms.
32.Lõpuni õige ei ole ka maakohtu otsuses märgitu, et relvade käitlemine seisnes omamises, valdamises ja hoidmises. Lisaks sellele A. Ujok vedas neid relvi RelvS § 1 1 lg 2 tähenduses: püstolit nr nr B0514-21092454 4. veebruaril 2025 autot juhtides ja püstolit nr B05i421050034 kunagi 4. veebruari ja 17. aprilli 2025 vahelisel ajal Anne tänava garaaži toimetades (vt käesoleva otsuse p 34).
33.Hoolimata sellest, et apellatsioonides esitatud ümberkvalifitseerimise argumendid puudutasid KarS § 4181, on need asjakohased ka puutuvalt KarS § 418. Nimelt näeb KarS 418 lg 2 p 1 sarnaselt KarS § 4181 lg 2 p-ga 1 ette tavapärasest rangema sanktsiooni selleks puhuks, kui relvakäitlemine on toime pandud vähemalt teist korda.
34.Sellega seoses tuleb maakohtu otsuse suhtes tehtava kriitikaga osaliselt nõustuda. Arusaadav on küll esimese astme kohtu skepsis A. Ujoki väite osas, et ta leidis püstolid „sõjaväekatakombist“. Täiesti ebarealistlik on stsenaarium, et need heas seisukorras käsitöönduslikult modifitseeritud n-ö lääne päritolu püstolid jättis maha üle 30 aasta tagasi Eestist lahkunud Nõukogude/Vene armee. Ka ei ole usutav, et keegi peitis need püstolid endisele sõjaväealale ja A. Ujok leidis need juhuslikult varsti pärast peitmist üles (kaua ei saanud püstolid peidus olla, sest – veelkord – nad olid heas korras). Samas aga ei ole ka mingeid tõendeid selle kohta, et A. Ujok soetas endale püstoli nr B05i4-21050034 alles pärast seda, kui ta jäi 4. veebruaril 2025 püstolist nr B0514-21092454 ilma. Tõsi, sündmuste niisugust käiku ei saa välistada. Samas aga ei saa välistada sedagi, et A. Ujok hankis mõlemad püstolid koos. Sellele viitab muu hulgas tõsiasi, et tegu on sarnaste relvadega: need on sama marki ja samal viisil modifitseeritud. Viimane stsenaarium – püstolite koos soetamine – on A. Ujoki jaoks soodsam, sest see annab aluse analüüsida, kas korduvusest rääkimine ikkagi võimalik on ehk avab potentsiaalselt võimaluse kvalifitseerida A. Ujoki käitumine mitte KarS § 418 lg 2 p 1 järgi, vaid leebemat karistust sätestava KarS § 418 lg 1 järgi. See omakorda tähendab, et rakendub KrMS § 7 lg 3, mille kohaselt tuleb kõrvaldamata kahtlused tõlgendada süüdistatava kasuks. Niisiis tuvastab ringkonnakohus, et A. Ujok omandas mõlemad püstolid koos – teadmata asjaoludel teadmata ajal, aga millalgi enne 4. veebruari 2025. Ka tuleb eeskätt A. Ujoki enda ütluste ja püstoli nr B05i4-21050034 leidmise koha (Anne tänava garaaž) alusel tuvastada, et A. Ujok viis püstoli nr B05i4-21050034 millalgi 4. veebruari ja
17.aprilli 2025 vahelisel ajal mingist muust kohast Anne tänava garaaži.
35.Apellandid näivad olevat seda meelt, et äsja tuvastatud sündmustik väärab igal juhul võimaluse rääkida korduvusest, st erinevatest (käitlemis)tegudest. Ringkonnakohus seda seisukohta ei jaga: tegemist on keerulise õigusliku küsimusega, mida kriminaalkolleegium järgnevalt analüüsib ja asub analüüsi lõppedes seisukohale, et tegemist on tõepoolest korduvusega ehk A. Ujok tuleb süüdi tunnistada KarS § 418 lg 2 p 1 järgi.
36.Ringkonnakohtule teada olevalt ei ole Eesti õiguses mitme erineva relva erineval moel käitlemist teoainsuse või teomitmuse aspektist analüüsitud. Olgu seetõttu lühidalt välja
toodud, mida leitakse ses osas Saksamaal ehk riigis, mille õigus on Eestile olnud eeskujuks ka tegude ainsust või mitmust puudutavas osas. Mitme relva üheaegne valdamine ei kujuta endast mitut erinevat tegu – isegi siis mitte, kui tegemist on erinevat laadi relvadega ja kui neid vallatakse erinevates kohtades (Erbs/Kohlhaas/Pauckstadt-Maihold/Lutz, 260. EL Januar 2026, Waffengesetz, § 52, Rn 94). Sama kehtib erinevate relvade kandmise ja sisse- või väljaveo (Verbringen) osas (Heinrich – Münchener Kommentar zum Strafgesetzbuch, 4. Auflage 2022, Band 9, Waffengesetz, § 52, Rn 166). Siiski tuleb mitut tegu jaatada siis, kui sisse- või väljavedu toimub mitme erineva sõiduga – seda vähemalt siis, kui toimepanija ei hankinud relvi eelnevalt koos (samas).
37.Riigikohtu praktikast olgu välja toodud mõningad seisukohad puutuvalt narkootikumide käitlemisse. Ühe ja sama ainehulga erinevad käitlemisteod (nt omandamine, hoidmine, valdamine ja vedamine) moodustavad tihtipeale terviku, mida ei saa loogiliselt ega ka õiguslikult üksteisest eristada – ehk hoolimata mitme käitumisakti toimepanemisest on tegemist ühe käitlemisteoga (vt nt kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-4-04, p 8.2 jj. või nr 3-1-1-17-13, p 13.3). Samal seisukohal oli kõrgeim kohus ka olukorras, kus inimene mõne tunni jooksul ostis kanepit, mida ta suitsetas (üks ainehulk) ning hiljem ostis GHB-d (teine ainehulk) ja tarvitas ka seda: kõik need käitumisaktid kujutavad endast ühte käitlemistegu (otsus asjas nr 3-1-1-56-15, p 11 jj.).
38.Eelöeldu alusel saab ringkonnakohtu meelest kõigepealt öelda, et kõik need käitumisaktid, mida A. Ujok pani püstolitega toime enne 4. veebruari 2025 – mil talt püstol nr B051421092454 ära võeti –, kujutavad endas ühte tegu, ühte relvakäitlemist. Küsimus on aga selles, kas püstoli nr B0514-21092454 äravõtmine annab aluse öelda, et pärast seda äravõtmist püstoliga nr B05i4-21050034 aset leidnud käitumisaktid (või: mõni neist käitumisaktidest) kujutavad endast õiguslikus mõttes uut tegu. Sellist olukorda kriminaalkolleegiumile teada olevalt Riigikohus (uimastitesse puutuvalt) vaaginud ei ole ja apellatsioonikohus ei leidnud selle kohta infot isegi (väga mahukast) Saksa õigusest.
39.Ühest küljest võiks öelda, et pärast 4. veebruari 2025 uut tegu ei toimunud: millalgi enne seda kuupäeva alanud relva nr B05i4-21050034 käitlemine läks lihtsalt edasi. Seda arusaama ei peaks väärama ka tõik, et 4. veebruari 2025 järgselt ei jäänud A. Ujok lihtsalt passiivseks (nt ei piirdunud üksnes varem kuhugi ära paigutatud relva valdamisega), vaid toimetas relva Anne tänava garaaži.
40.Ringkonnakohus leiab siiski, et tehiolusid normatiivselt hinnates – sest mitme käitumisakti/kehaliigutuse n-ö juriidiline kokku liitmine või lahus hoidmine ei kujuta endast midagi muud kui normatiivset hinnangut – tuleb leida, et pärast 4. veebruari 2025 leidis aset uus (käitlemis)tegu. Nagu juba viidatud, ei saa Riigikohtu hinnangul rääkida erinevatest käitlemistegudest siis, kui osateod moodustavad terviku, mida ei saa üksteisest eristada. N-ö üldisemas plaanis on kõrgeim kohus korduvalt leidnud sedagi, et erinevad osateod/käitumisaktid tuleb siduda kokku üheks teoks siis, kui kogu käitumine on kolmandale isikule objektiivselt vaadeldav ühtse, kokkukuuluva teona; kui koosseisu realiseerimisele suunatud osateod kujutavad endast objektiivse kõrvaltvaataja jaoks loomuliku elukäsitluse järgi ühtset käitumist; kui mitu olemuselt sarnast käitumisakti on kantud ühisest tahtlusest ja nad on ajalis-ruumilise läheduse tõttu üksteisega tihedasti seotud (vt nt otsus asjas nr otsus nr-3-1-1-4-04, p 8.3 või otsus nr 1-16-6452/340, p 36). On võimalik, et kui A. Ujok oleks pärast 4. veebruari 2025 piirdunud relva nr B05i4-21050034 passiivse valdamisega, oleks tulnud öelda, et tegemist oli lihtsalt varem alanud teo jätkumisega/edasi kulgemisega. Sellega A. Ujok aga ei piirdunud: ta viis selle relva uude kohta (Anne tänava garaaži). Selle
käitumisakti näol oli tegemist uue kvaliteediga aktiivse tegevusega, millel ei olnud enam mingit pistmist püstoliga nr B0514-21092454 ja mis leidis aset pärast seda, kui A. Ujok oli kaotanud püstoli nr B0514-21092454 üle igasuguse võimu – ometi aga oli püstoli nr B051421092454 käitlemine (vastav tegu) aset leidnud. Sellest lähtuvalt ei ole alust leida, et A. Ujokit oleks vaja kohelda leebemalt kui tuleks kohelda näiteks inimest, kes käitleb relva A (1. tegu), jääb sellest relvast ilma, ja leiab siis relva B, mille ta võtab kaasa ning viib oma garaaži (2. tegu). Niisuguselt talitamine tähendaks seda, et A. Ujokit premeeritaks seetõttu, et ta mitte üksnes ei vedanud relva nr B05i4-21050034 Anne tänava garaaži, vaid käitles seda relva varemgi – ehk soodsam kohtlemine saabuks tema teo suurema ebaõigussisu tõttu. Ka ei saa A. Ujokit õigustada läbi vältavuse kontseptsiooni, st öelda, et vältava teo puhul ongi nõnda, et igasugused juba loodud olukorra säilitamiseks antavad panused tuleb lugeda üheks teoks. Veelkord: A. Ujok ei piirdunud pärast 4. veebruari 2025 vaid relva nr B05i4-21050034 passiivse valdamisega, vaid vedas selle (aktiivselt) uude kohta. Seetõttu ei ole asjakohane rääkida pelgalt vältavast teost. Nii näiteks saab kahest teost rääkida ka järgmises alusetu vabaduse võtmise – ehk vältava teo n-ö musternäidiseks oleva kuriteokoosseisu – juhtumis: A sulgeb B ja C ühte majja (1. tegu); mõne aja pärast B põgeneb ja selleks, et vältida C põgenemist, sulgeb A C viidatud majas asunud keldrisse, st ründab uue aktiivse käitumisaktiga täiendavalt C vabadusõigust (2. tegu). Sellest tulenevalt ongi vaja öelda, et A. Ujok pani toime kaks erinevat tulirelva käitlemist ehk tema tegutsemine vastab KarS § 418 lg 2 p 1 objektiivsetele tunnustele. Ka tegutses ta tahtlikult, õigusvastaselt ja süüliselt, mistõttu tuleb ta KarS § 418 lg 2 p 1 järgi korduvas tulirelva ebaseaduslikus käitlemises süüdi tunnistada.
41.KarS § 418 lg 2 näeb ette rahalise karistuse või kuni 5-aastase vangistuse. Rahaline karistus sobiv ei ole, sest A. Ujok on juba enne käesoleva menetluse esemeks olevaid tegusid pannud toime palju kuritegusid ja praeguses menetluses tuvastatu kohaselt pani ta neid ka hiljuti toime terve hulga. Vangistus peab jääma sanktsiooni alumisse ossa. Esiteks sooritas A. Ujok kerget laadi käitlemisteod: ta mitte ei valmistanud ega müünud tulirelvi, vaid üksnes omas, valdas, hoidis ja vedas neid. Püstolites oli vähe padruneid – vastavalt üks ja kolm – ehk nad kätkesid endast väiksemat ohtu kui täis laetud salvedega relvad. N-ö korduvuse lävendi ületas A. Ujok minimaalsel määral: ta pani toime vaid kaks käitlemistegu. A. Ujok ei kandnud neid relvi endaga n-ö vahetult kaasas (nt vöö vahel või kabuuris, kus ta oleks saanud neid hõlpsasti haarata ja kasutada): püstol nr B0514-21092454 oli auto pagasiruumis ja püstol nr B05i4-21050034 valdavalt garaažis. Minimaalne vangistus siiski võimalik ei ole. Päris n-ö passiivselt need relvad kusagil ei vedelenud: aeg-ajalt A. Ujok neid relvi vedas. Ka kätkevad ümber ehitatud relvad endas täiendavaid ohte võrreldes n-ö vabrikurelvadega. Sellest johtuvalt mõistab ringkonnakohus A. Ujokile 1-aastase vangistuse.
42.Kriminaalkolleegium nõustub kaitsjaga, et A. Ujokile KarS § 184 lg 1 järgi mõistetud 2aastane vangistus ei vasta kuriteo raskusele. Sellest johtuvalt tuleb maakohtu otsuses selles osas KrMS § 337 lg 1 p 4 ja § 338 p 4 alusel tühistada. A. Ujok käitles 1,47 grammi amfetamiini. See ületas vaid väga napilt suure uimastikoguse lävendit: 10 inimese joovastamiseks on tarvis 1,3 grammi amfetamiini. Tihtipeale käitlevad kurjategijad erinevaid aineid ja erinevaid ainehulki (küllaltki) pika ajavahemiku jooksul ning erinevatel viisidel. A. Ujok piirdus vaid ühe konkreetse ainehulga valdamisega. Seda uimastit hoidis ta üksnes enda tarbeks. Sellest tulenevalt on A. Ujoki tegu KarS § 184 lg 1 mõttes minimaalse ebaõigussisuga ja teda tuleb karistada väikseima võimaliku karistusega, st 1-aastase vangistusega.
43.Ülejäänud kuritegude eest mõistetud karistuste osas jääb apellatsioon edutuks. Mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise eest mõisteti A. Ujokile 10-kuuline vangistus – kusjuures maksimaalne oleks 1-aastane vangistus. A. Ujok pani toime suisa 3 erinevat tegu. Kolmandal korral juhtis ta sõidukit iseäranis ohtlikult: ta põgenes sellega politsei eest ehk ohustas liiklust väga tõsiselt. Varguste eest mõisteti A. Ujokile sanktsioonimäära keskele jääv 2 aasta 6 kuu pikkune vangistus. A. Ujok sooritas tervelt 6 erinevat vargust. Ta realiseeris kaks kvalifitseerivat tunnust. Ta näitas kohati üles küllaltki kõrget kriminaalset energiat: lõhkus ära mitmed rattaid kinni hoidnud lukud. Selliste süüd suurendavate asjaolude korral ei saa keskmises määras oleva karistuse leevendamist tingida ka tõik, et mingi ohver sai ära võetud asja tagasi või et kellelegi kompenseeriti äravõetu väärtus. Kehalise väärkohtlemise ees mõisteti A. Ujokile umbes sanktsioonimäära alumisele seitsmendikule vastav karistus (9kuuline vangistus 5-aastast vangistust võimaldava sätte alusel). Kägistamine on küllaltki ränka laadi kehalise puutumatuse riive: inimest kägistades on võimalik teda võrdlemisi kiiresti isegi tappa.
44.Järgnevalt moodustab ringkonnakohus KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuse. Teiste vangistuste täielik kaetuks lugemine varguse eest mõistetud 2 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega põhjendatud pole, sest tegemist on vargusest erinevat laadi kuritegudega. Samal põhjusel ei saa piirduda ka vaid n-ö sümboolse karistuse suurendamisega. Teisalt ei ole tarvis ka täies mahus liitmist. Ringkonnakohus peab põhjendatuks liita varguste eest mõistetud vangistusele pool kõigist ülejäänud vangistustest: 6 kuud relvakäitlemise tõttu, 6 kuud tulenevalt narkootikumide käitlemisest, 5 kuud mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise tõttu ja 4 kuud 2 nädalat kehalise väärkohtlemise pärast. Kokku pannakse seega varguste eest mõistetud vangistusele juurde 1 aasta 9 kuud 2 nädalat vangistust ehk liitvangistuseks saab 4 aastat 3 kuud 2 nädalat.
45.Tegemist on lühimenetlusega ja seetõttu tuleb KrMS § 238 lg 2 alusel seda karistust kolmandiku võrra vähendada. Niisiis jääb A. Ujoki karistuseks 2 aasta 10 kuu 10 päevane vangistus. Sellest vangistusest arvab ringkonnakohus maha 6 eelvangistuspäeva ehk A. Ujokil on tarvis ära kanda 2 aasta 10 kuu 4 päevane vangistus. See vangistus kuulub täies mahus reaalsele ärakandmisele. Esiteks on 4 aasta 3 kuu 2 nädala pikkune vangistus küllaltki lähedal sellele lävendile, mille puhul üldse vangistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmine KarS § 73 lg-st ja § 74 lg-st 3 tulenevalt kõne alla tuleb, st 5-aastasele vangistusele. Sedavõrd range vangistuse täitmisele pööramata jätmine saab tulla kõne alla iseäranis erandlike asjaolude korral. Teiseks ei ole A. Ujoki isik tingimisi vangistuse jaoks sobiv. Ta on juba enne käesolevat menetlust sooritanud hulganisti kuritegusid ja teda on nende eest korduvalt karistatud. Ka käesolevas menetluses tuvastatu kohaselt pani ta toime terve hulga kuritegusid. Neist asjaoludest tulenevalt ei ole tähtsust A. Ujoki väidetaval soovil minna ravile. Vangistuse kandmise alguseks tuleb lugeda 11. veebruar 2026, mil A. Ujok kahtlustatavana kinni peeti.
46.Kuivõrd ringkonnakohus ei mõista A. Ujokit isegi mitte osaliselt õigeks, pole alust korrigeerida maakohtu otsustusi menetluskulude kohta.
47.Eelnevast nähtuvalt tühistatakse otsus relvakäitlemist puudutavas osas: A. Ujok tunnistatakse süüdi mitte KarS § 4181 lg 2 p 1, vaid § 418 lg 2 p 1 järgi. Ka kuulub tühistamisele A. Ujokile narkootikumide käitlemise eest mõistetud 2-aastane vangistus: ringkonnakohus karistab A. Ujokit 1-aastase vangistusega. Apellatsioonikohus mõistab A. Ujokile uue karistuse: see lõppastmes 2 aasta 10 kuu 4 päevane vangistus tuleb A. Ujokil täielikult ära kanda. Apellatsioonid kuuluvad osaliselt rahuldamisele.
48.A. Ujoki määratud kaitsja vandeadvokaat A. Pärtel esitas ringkonnakohtule tasutaotluse. Kaitsja palub arvata riigi õigusabi kulude hulka 327,36 eurot, sh 63,36-eurone käibemaks – seda tulenevalt maakohtu otsuse ja A. Ujoki apellatsiooniga tutvumisest (120 minutit) ning apellatsiooni koostamisest (100 minutit). Kuivõrd tegemist ei ole suure summaga ja et osaliselt saatis apellandi väiteid edu, peab kriminaalkolleegium neid kulusid põhjendatuks ning vajalikuks KrMS § 175 lg 1 p 4 mõttes ja arvab need menetluskulude hulka. Kuivõrd ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p 4 pärase otsuse, jääb see kulu KrMS § 185 lg 1 alusel riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.