Keskkonnavastased süüteod

Edasikaebe kord Vastavalt KrMS § 385 p 10 ei saa käesolevat määrust vaidlustada määruskaebe menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Triinu Olev esitas Harju Maakohtule taotluse lõpetada kriminaalasjas nr 18940000014 menetlus C.Di (isikukood xxxxxxxxxxx ) suhtes KrMS § 202 alusel ja kohustada C.Di (isikukood xxxxxxxxxx ) tasuma 6 kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest riigi tuludesse kohustusena 250 eurot ning määrata Eesti Vabariigile Keskkonnainspektsiooni kaudu kuriteoga tekitatud kahju hüvitamisele vastavalt 09.04.2019 sõlmitud kompromissilepingule.

PROKURÖRI TAOTLUS

Põhja Ringkonnaprokuratuur menetleb käesolevat kriminaalasja, milles alustati kriminaalmenetlust 03.12.2018 KarS § 356 lg 1 tunnustel selles, et Harjumaal, Saue vallas, Odulemma külas, Soometsa maaüksusel (katastritunnus 51802:003:0512) on ebaseaduslikult raiutud puid, tekitades sellise tegevusega olulist kahju keskkonnale. Nimelt on käesoleval juhul alus kahtlustada C.Di puude ebaseaduslikus raies, kui sellega on tekitatud oluline kahju keskkonnale ja täpsemalt selles, et tema töötades xxx OÜ-s harvesterijuhina langetas märtsis 2018. a (täpselt tuvastamata kuupäevadel) Harjumaal, Saue vallas, Odulemma külas, Soometsa maaüksusel katastritunnus 51802:003:0512 ebaseaduslikult puid. Raie tegemisel oli C.D ́il kasutada metsateatis nr. 50000017873. C.D oli teadlik, et kehtiva metsateatise nr 50000017873 järgi oli eraldisel nr kakskümmend kolm 1,0 hektarilisel pindalal lubatud teha üksnes harvendusraiet hinnangulise raiutava mahuga 21 tm, kuid kus teostati 0,91 hektari ulatuses lageraie, mille tegemisega ei peetud kinni rinnaspindala lubatud määrast, millega rikkus Metsaseaduse § 31 lg 2 - harvendusraie tegemisel ei tohi puistu esimese rinde rinnaspindala viia väiksemaks käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud alammäärast. Keskkonnaministri määruses 27.detsembril 2006. a nr 88 kehtestatud "Metsa majandamise eeskiri“ lisa 1 „Puistu esimese rinde rinnaspindala alammäär pärast harvendusraiet, m2/ha“ kohaselt peab eraldisel 23 kasvava puistu rinnaspindala alammäär olema pärast harvendusraiet 18,9 m2/ha. Takseerandmete järgi kasvas eraldisel 23 enne raiet 65-aastane, 18 m kõrgune, 24 cm keskmise läbimõõduga kuuse enamuspuuliigiga puistu, mille esimese rinde rinnaspindala oli 23,0 m 2/ha ja peale harvendusraie teostamist oli puistu harvendusjärgseks rinnaspindalaks 2,4 m2/ha. Seega ei ole eraldisel 23 teostatud harvendusraiega kinni peetud rinnaspindala lubatud määrast, millega on rikutud Metsaseaduse § 31 lg 2 - harvendusraie tegemisel ei tohi puistu esimese rinde rinnaspindala viia väiksemaks käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud alammäärast. Keskkonnaministri määruses 27.detsembril 2006. a nr 88 kehtestatud "Metsa majandamise eeskirja" § 6 lg 2 ja 4 nõuete kohaselt pärast harvendusraiet ei tohi puistu esimese rinde rinnaspindala olla väiksem eeskirja lisas 1 (Puistu esimese rinde rinnaspindala alammäär pärast harvendusraiet, m2/ha) märgitust.

01.01.2011.a jõustunud Metsaseaduse § 67 lg 3 ja lisa 3 "Metsa raiumisel metsa rinnaspindala lubatud alammäärast väiksemaks viimisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad" kohaselt on metsa raiumisel 1 hektari metsa rinnaspindala lubatud alammäärast väiksemaks viimise eest keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määr 71-80 aastates kuuse enamusega puistus 380 (kolmsada kaheksakümmend) eurot 1 ruutmeetri rinnaspindala kohta. Seega 01.01.2011 jõustunud metsaseaduse järgi on Soometsa maaüksuse metsas eraldisel 23 kasvanud 71-80 aasta vanuses kuusikus, metsaseadusega keelatud viisil teostatud raiega keskkonnale tekitatud kahju 0,91 hektari suuruse pindala korral kokku summas 5 705,70 eurot (viis tuhat seitsesada viis eurot ja seitsekümmend senti). Kriminaalasja kohtueelse menetluse käigus on objekti kontrollimise protokolliga leidnud tõendamist, et Soometsa kinnistul on eraldisel 23 harvendusraie asemel tehtud lageraie ilmeline raie. Sündmuskoha vaatlusprotokollide ja metsalugemislehtedega on kogutud vajalikud andmed keskkonnale tekitatud kahju arvutamiseks. Keskkonnale tekitatud kahju arvestamise akt koos lisadega tõendab keskkonnale tekitatud kahju summas 5705,7 eurot. Tunnistajate ja kahtlustatava ütlustega on leidnud tõendamist, et C.D teostas Soometsa maaüksusel eraldisel nr 23 harvendusraie asemel lageraie, seejuures oli tema kasutuses metsateatis ning harvesteris lageraiet ja harvendusraiet tähistavad kaardid. Kriminaalasja eeluurimisel kogutud tõendid annavad alust kahtlustada C.Di KarS § 356 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o puude ebaseadusliku raie toimepanemises, millega on tekitatud oluline kahju keskkonnale summas 5 705,70 eurot. Antud kuriteoga on tekitatud keskkonnakahju ning Eesti Vabariik Keskkonnainspektsiooni kaudu on esitanud tsiviilhagi summale 5705,70 eurot /tl 38-44/. Käesoleval ajal on kahtlustatava ja Kekskonnainspektsiooni vahel sõlmitud 09.04.2019 kompromissleping. Eesti Vabariik Keskkonnainspektsiooni kaudu on esitanud hagejana Harju Maakohtule KrMS §-st 381 lg-st 6, TsMS §-st 430 lg-st 1 ja §-st 428 lg-st 1 p-st 4 tulenevalt taotluse kinnitada kohtumäärusega poolte vahel sõlmitud kompromiss ja lõpetada kriminaalasja nr 18940000014 juurde esitatud tsiviilasjas menetlus. Käesoleva taotluse allkirjastamisega taotleb ka C.D kohtule esitatud kompromissi kinnitamist kohtumäärusega ning kriminaalasja juurde esitatud tsiviilasjas menetluse lõpetamist. KrMS § 202 lg 1 kohaselt võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Prokuröri hinnangul kahtlustatava süü võimaldab oportuniteedi kohaldamist. Nimelt, menetleva kuriteokahtlustuse kohaselt pandi toime KarS § 356 lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu – puude ebaseaduslik raie, millega tekitati oluline kahju keskkonnale, samas on tegemist II astme kuriteoga, mille eest näeb seadusandja ette karistuseks rahalise karistuse või kuni 3-aastase vangistuse. C.Di puhul puuduvad KarS §-s 58 sätestatud karistust raskendavad asjaolud. Isik on avaldanud kahetsust toimepandu ees ning soovi heastada tekitatud kahju. Prokuröri hinnangul on käesoleval juhul oluline eelkõige tekitatud kahju hüvitamine, mitte isikute karistamine. Seega luuakse käesoleva kriminaalmenetluse lõpetamisega mõlemaid osapooli rahuldav tulemus,

üheltpoolt ei järgne kriminaalõiguslikku vastutust karistuse näol ja teiselt poolt nö garanteeritakse kahju hüvitamine teatud tähtajaks. Kriminaalmenetluse jätkamiseks käesolevas kriminaalasjas puudub avalik menetlushuvi ka põhjusel, et prokuratuurile teadaolevalt ei ole kahtlustav pannud toime pärast nimetatud tegu ühtki uut kuritegu, millest võib järeldada, et ta on teinud sellest piisavaid järeldusi. Kriminaalmenetluse aluseks olev kuriteoepisood on toime pandud 2018.a märtsikuus. C.D on näidanud, et suudab õiguskuulekalt käituda ka ilma kriminaalõiguslike meetmete rakendamist, mistõttu tema kriminaalkorras karistamine ei teeniks eripreventiivset eesmärki. Tegemist on varem kriminaalkorras karistamata isikuga, kelle suhtes ei ole enne käesoleva kriminaalmenetluse esemeks oleva kuriteo toimepanemist kohaldatud kriminaalmenetluse lõpetamist KrMS § 202 alusel ning tema karistamine ei ole vajalik õiguskorra kaitsmise huvides. Kuna tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur ja menetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, asjas on saavutatud tekitatud kahju suuruse ja heastamise osas kõiki osapooli rahuldava kompromissi ning kahtlustatav on andnud nõusoleku täita talle määratud kohustused, siis leiab ringkonnaprokurör, et on olemas alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks avaliku menetlushuvi puudumisel, s.o KrMS § 202 sätteid kohaldades. Vastavalt KrMS § 202 lg 2 määratakse kriminaalmenetluse lõpetamisel isikule tema nõusolekul kohustused: 1. tasuda kriminaalmenetluse kulud ja hüvitada kuriteoga tekitatud kahju, 2. maksta kindel summa riigituludesse või sihtotstarbeliseks kasutamiseks, 3. teha üldkasulikku tööd. Nimetatud kohustuste tähtaeg ei või ületada kuut kuud. Käesoleva kriminaalasja kohtueelse menetluse kulud puuduvad. Mis puutub kahtlustatavale kohustuste määramist vastavalt KrMS § 202 lg 2, arvestab ringkonnaprokurör, et tegemist on töötava inimesega ning seetõttu on otstarbekas määrata kohustus tasuda kindel summa riigi tuludesse, s.o 250 eurot. Kohustuse määra puhul tuleb arvesse võtta tsiviilhagi samaaegse tasumise kohustust ja asjaolu, et C.Di igakuine sissetulek jääb 900-1300 euro vahemikku ning oleneb raietööde tellimustest ja mahust. Eelnimetatud kohustus tuleb täita 6 kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud kohtule esitatud taotlusega ja kriminaalasja materjalidega, leiab, et taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 alusel kuulub rahuldamisele. KrMS § 202 lg 1 kohaselt võib prokurör kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks, kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu, selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ja ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kohus nõustub prokuröri taotluses toodud motiividega. C.D on kriminaalkorras karistamata isikuks. Tegemist on teise astme kuriteoga, kahtlustatava süü ei ole suur. C.D tunnistas ennast kahtlustuses märgitud kuriteo toimepanemises süüdi ja kahetses toimunut.

KrMS § 202 lg 2 kohaselt võib kohus kriminaalmenetluse lõpetamise korral prokuratuuri taotlusel ja kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul panna talle kohustuse määratud tähtajaks maksta kindel summa riigituludesse ning hüvitada kuriteoga tekitatud kahju. C.D nõustus prokuröri poolt taotletud kohustusega maksta riigituludesse 6 kuu jooksul kindel summa, so 250 eurot. Prokurör taotleb määrata Eesti Vabariigile Keskkonnainspektsiooni kaudu kuriteoga tekitatud kahju hüvitamisele vastavalt 09.04.2019 sõlmitud kompromissilepingule. Kriminaalasja materjalide kohaselt on Eesti Vabariik Keskkonnainspektsiooni kaudu ja C.D sõlminud kompromisskokkuleppe keskkonnale tekitatud kahju, so 5705,70 euro hüvitamiseks ning C.D on asunud kahju hüvitama, tasudes 23.04.2019 vastavalt kompromisskokkuleppele 250 eurot. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab esitatud taotluse. KrMS § 202 lg 6 kohaselt, kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 202 alusel, ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokuratuuri taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma määrusega ja karistuse mõistmisel arvestatakse kohustuse osa, mille isik on täitnud. Kohus juhindub KrMS § 202 lg 1 ja § 202 lg 2 p 1,2. Eha Popova Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.