Isikuvastased süüteod › Eluvastased süüteod

Tsiviilhagi Kannatanu M T poolt varalise kahju nõudes esitanud tsiviilhagi rahuldada. Mõista Jüri Stepanovilt M T kasuks välja 1377.30 eurot, mis kanda I T Swedbanki arveldusarvele xxxx. M T poolt mittevaralise kahju nõudes esitanud tsiviilhagi summas 5000,00 eurot jätta rahuldamata. Asitõendid Kriminaalasja juurde lisatud alljärgnevad asitõendid jätta kriminaalasja materjalide juurde: - fotod CD- plaadil - Häirekeskuse kõnesalvestised CD-plaadil - Kõneeristuse andmed CD-plaadil Kohtuotsuse jõustumisel hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel: - Sündmuskoha vaatluse käigus xxxx tn xxxx kaasa võetud: kaks viinapitsi, kaks morsiklaasi, viinapudel, veepudel, kirves ja kööginuga, R T musta värvi jope ja musta värvi tossud, millised asuvad Rakvere politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis (asitõendite üleandmise-vastuvõtmise akt nr 148) ja R T kuriteo toimepanemise ajal 03.01.2018 xxxx tn xxxx eljas olnud riided (sinist värvi teksapüksid, valget värvi T-särk kirjega Original Denim, sokid, aluspüksid), millised asuvad Rakvere politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis (asitõendite üleandmise-vastuvõtmise akt nr 169). - Jüri Stepanovi kinnipidamisel 03.01.2018 xxxx tn xxxx temal seljas olnud riided (halli värvi dressipüksid, pruuni värvi T-särk, valget värvi sokid ja halli värvi jope), millised asuvad Rakvere politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis (asitõendite üleandmisevastuvõtmise akt nr 145). Kohtuotsuse jõustumisel tagastada Jüri Stepanovile sündmuskoha vaatluse käigus kaasa võetud kahtlustatavale Jüri Stepanovile kuuluv mobiiltelefon Samsung Galaxy A3 2016 (mudeli numbriga SM-A310F, IMEI koodiga xxxx, telefonis TELE2 SIM kaart abonentnumbriga xxxx), milline asub Rakvere politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis (asitõendite üleandmise-vastuvõtmise akt nr 169) Kohtuotsuse jõustumisel tagastada M T sündmuskoha vaatluse käigus kaasa võetud R T mobiiltelefon LG-E400 (IMEI koodiga xxxx, telefonis ELISA SIM kaart abonentnumbriga xxxx), milline asub Rakvere politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis (asitõendite üleandmise-vastuvõtmise akt nr 169) Menetluskulud Jüri Stepanovilt välja mõista menetluskulu riigituludesse: 1350,00 eurot sundraha KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel; 120,00 eurot kaitsetasu adv. Margus Viira poolt õigusabi osutamise eest KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel; KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel kuuluvad väljamõistmisele järgnevad ekspertiisi kulud kogusummas 3953,00 eurot: - 343,00 eurot Surnu kohtuarstliku ekspertiisi (akt nr 18E-IDS0002/7) maksumus; - 2793,00 eurot DNA-ekspertiisi (akt nr 18E-GE0068) maksumus;

- 663,00 eurot Sõrmejäljeekspertiisi (akt nr 18E-SS0004) maksumus: - 77,00 eurot Meditsiinilise kriminalistika ekspertiisi (akt nr 18E-MKT0001) maksumus; - 77,00 eurot Kohtu traumatoloogiaekspertiisi maksumus (akt nr 19E-MKT0001) KarS § 66 lg 1,3 alusel võimaldada menetluskulud kokku summas 5423,00 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust, tasudes igakuiselt hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks esimesel kuul 451,88 eurot ja järgnevatel kuudel vähemalt 451,92 eurot. Menetluskulu osamaksed tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355, Luminor Bank EE401700017002872300. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99919700028743 ning selgitus: „Jüri Stepanov, 1-18-3432, menetluskulu osamakse.“ Kui menetluskulu osamakse pole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täies ulatuses täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord. Kui kohtumenetluse pool esimese astme kohtuotsusega ei nõustu, on tal õigus esitada apellatsioon. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtumenetluse poolel teatada Viru Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kantseleis 21.06.2019. Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsuse terviktekst on kohtumenetluse pooltele Viru Maakohtus tutvumiseks kättesaadavaks tehtud 01.08.2019.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I SÜÜDISTUS

Jüri Stepanov on antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema, 03.01.2018 kella 22.00 paiku xxxx-xxxx xxxx tn xxxx oma elukoha eramu köögis tarvitas koos R T alkoholi ning ühises joomingus tekkinud tüli käigus tungis kallale R T, lõi vähemalt kuus korda noaga R T näo, kõhu ja rindkere piirkonda ning lõi vähemalt kaks korda kirvega R T pea ning vasaku labakäe piirkonda, tekitades R T järgnevad kehavigastused: peas haava vasakul pool oimupiirkonnas vasaku kulmukaare vigastusega, vasaku oimuluu murruga, verevalumitega vasakul pea pehmetes kudedes; näol pindmise haava vasakul põsel üleminekuga vasakule kõrvalestale; käel haavad ja marrastuse vasaku labakäe sõrmede selgmisel pinnal ühe sõrmeluu lüli vigastusega; rindkerel kolm rinnaõõnde ulatuvat torke-lõikehaava rindkere eespinnal kopsu, südamepauna vigastuse ning südame, vahelihase ja maksa läbistava vigastusega haavakanalite kulul; kõhul kaks kõhuõõnde mitteulatuvat torke-lõikehaava nahaaluse rasvkoe vigastusega haavakanalite kulul; verevalumid rindkere ja kõhu pehmetes kudedes haavakanalite kulgu mööda, milledest kehaõõntesse tungiv, südant vigastav torke-lõikehaav rindkerel koos järgneva

massiivse verejooksuga südamepauna ning südame tamponaadi (südame kokkusurumine sissevoolanud verest) arenemisega oli R T vahetuks surma põhjuseks. Seega Jüri Stepanov, tappes tahtlike noa- ja kirvelöökidega teise inimese, pani toime KarS § 113 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

II KOHTULIKU UURIMISE

UURITUD TÕENDID

KÄIGUS

TUVASTATUD

ASJAOLUD

JA

Süüdistatav Jüri Stepanov kohtuliku uurimise käigus oma süüd tapmises ei tunnistanud, kinnitades, et ründas R vaid enesekaitseks, tõrjudes viimase rünnakut. Seletas, et olid R T ammused tuttavad, s.o alates 2009. aastast, kui ta tuli liht- ja abitöölisena tööle tema firmasse xxxx. Ehitustöid tegid põhiliselt välismaal. R T, kuigi tema hinnangul alkohoolik, oli väga hea töötaja ja neil ei olnud omavahelisi arusaamatusi, ei tööalaseid ega tööväliseid ja nende suhted olid head. Tööd, mida R tegi, olid seotud ka raskuste tõstmise ja teisaldamisega. Varasem käevigastus tal tööd teha ei seganud, ta oli füüsiliselt tugev inimene. Peale xxxx töölt tagasi tulekut enne jõule, kohtusid nad juhuslikult vaid 31.detsembri õhtul ja ajasid veidi juttu. 3. jaanuaril aga tahtis R kohtuda, kuna tal oli probleeme, sest politsei pidas ta järjekordselt joobes olekus roolis kinni ja tal konfiskeeriti auto. R oli talle seletanud, et teda oli joobes juhtimise eest varem 14 korda on kinni peetud. R tahtis nõu küsida selle kohta, et politsei oli teda kinni pidanud, aga tema tahtis uue aasta tööasjadest rääkida. R oli temalt nõu küsinud seoses viimase kinnipidamisega ja seletas, et kui detsembris politsei teda taga ajas, siis ta jõudis reisija istme peale ümber istuda ja nüüd tahtis ta, et oleks tunnistaja, kes ütleks, et kõndis mööda ja nägi, et rooli tagant mingi meesterahvas jooksis minema. R tegi talle ettepaneku olla tunnistajaks selles asjas. Ta keeldus, kuigi varem oli lubanud aidata. Ta ütles, et kui konfiskeeriti auto, siis juba on neil andmed R kohta. R kiirustas väga tagant kuna 5. jaanuaril pidi ta minema uurija juurde ja ta kartis, et ta pannakse kinni. Seletas, et 03.01 helistas ta R ja leppisid kokkusaamise kokku xxxx kaupluse juures. R tuli sinna ja tema sõitis sinna autoga. Ostis viina ja läksid tema juurde. Alkoholi tarvitasid üsna palju. Poes käisid viina ostmas kaks korda. Esimene kord ostis viina Arsenitch 1 liiter ja teine kord viina Crystal 0,7 l. Tegi süüa külmutatud juurvilju hakklihaga ja oli veel soolapekk ja leib. Tuju oli uue aasta puhul hea ja õhkkond sõbralik. Kui olid esimese pudeli viina ära joonud, siis läksid jalgsi uuesti kauplusesse. Ostsid 0,7 liitrise viina ja tulid tagasi. R palus kaminasse tule teha, kuna ta oli poes käies kergelt riides ja särk, mis tal seljas oli, sai märjaks, kuna sadas. Kuna R särk oli märg, siis andis talle oma T-särgi. R istus juba laua taha, aga tema läks garaaži, et tuua puid tule tegemiseks. Tõi puud, kirve ja tolmuimeja. Pani puud kaminasse, kuid need ei olnud veel täitsa kuivad. Kirvega tegi laastud. Pani kõik kaminasse valmis ja selle tolmuimejaga tegi kõik puhtaks nagu tavaliselt. Seletas, et teeb alati nii ja tema majas on puhas. Siis ta viis puude kandmise aluse ja tolmuimeja tagasi garaaži ja võttis süütekuubiku, et tuli alla teha ja pani põlema. Kuna R kiirustas teda, et tulgu ta juba lauda, siis otsustas, et viib kirve hiljem ära ja läks laua taha ning nad tarbisid alkoholi edasi. Esialgu lihtsalt jõid, pärast hakkasid asjadest rääkima. Kamina unustas ta üldse ära, kuna hakkas juba soe, sest majas on selline automaatne süsteem, mis hoiab ise teatud soojust. Süütekuubik, mille ta pani, ei hakanud põlema, kuna puud oli märjad. Tarvitasid koos R alkoholi edasi ja pärast olid nad juba üsna purjus, nad jõid ära umbes 700 grammi viina inimese kohta. Olid juba purjus, kui hakkasid asjadest rääkima. R pakkus talle, et ta oleks tunnistajaks, kuid tema vastas, et kui juba auto võeti ära, siis ikka midagi on ja seetõttu keeldus tunnistama minemast. R reageeris vastusele ärritunult ja seletas, et ta ei jõua leida teist inimest, kuna 5. kuupäeval peab juba uurija juurde minema. Nad jõid veel ja pärast R küsis laenuks 1000 eurot

advokaadi jaoks. R teadis, et tal raha on. R oli ka võlgu talle 200 eurot, aga selles ei olnud probleemi. R aegajalt võttis võlgu, aga andis alati andis tagasi või siis ta ise pidas selle summa palgast kinni. Selles ei olnud probleemi. Ta ütles R, et ta jäi veel umbes 200 eurot võlgu ja keeldus raha andmast. Kuna R hiljuti vabanes vanglast ja tal oli taas 3 promilli, siis ise ta arvas, et ta pannakse jälle kinni. Hindas, et tegi vea sellega, ütles, et jah, niikuinii pannakse kinni ning selle ütluse peale tekkis R närviline reaktsioon, nagu oleks alanud psühhoos. Arvas, et põhjuseks võis olla alkohol ja karistuse hirm. R tahtis hakata toas suitsetama, kuid seda ta keelas ja saatis R õue suitsetama. Kui R tagasi tuli, siis oli ta agressiivne, öeldes, et väga lootis tema peale. R istus laua taha, nad võtsid veel pitsi viina, kuid õhkkond oli juba teistsugune, see ei olnud enam komfortne. Tüli tekkis sellepärast, et ta keeldus R T aitamast, keeldus raha andmisest ja oma rolli mängis ka alkoholijoove. R istus ja oli näha, et mõtles midagi ning mängis varem laual olnud lauanoaga. Seejärel valas R viina vaid endale ja jõi ära. Kui ta ütles R, et nad on siin ju kahekesi ja võtavad viina koos, siis selle peale võttis R laualt morsi ja viskas talle näkku. Hinnates sellise teguviisi solvavaks, tõusis ta püsti ja ütles, et R on aeg koju minna. Kui R nägi ta reaktsiooni, siis ta ka tõusis püsti ja ta lükkas R ukse poole. Selle peale nad tõuklesid köögipliidi ja laua vahele jääval alal - tema tõukas ja seepeale siis lõi R T teda rindu ja tema lõi vastu. Seejärel tegi R mõned sammud tagasi kamina suunas, võttis kirve ja pöördus tema poole ning lõi sellega tema suunas, kuid napilt läks peast mööda. Seletas, et ta ei unusta kunagi R silmi, tal oli nagu psühhoos. Tal ei olnud mingit kahtlust, et R tahab midagi koledat toime panna. Siis tõstis R teist korda kirve üles ja üks kord vibutas ja siis ta lükkas R kirvega käe eemale. Kirves kukkus laua peale ja sellest löögist jäi sinna jälg. Siis ta haaras ühe käega R käest, hoides teise käega kinni kirve metallosast, s.o kirve peast, kuid kirvest ta kätte ei saanud, vaid tundis, kuidas R püüdis kirvest tema käest vabastada. Seejärel hakkas R teda vasaku käega vastu pead lööma. Siis ta hoidis juba kirve metalliosast vasaku käega kinni ja kaitses end parema käega. Stepanov seletas, et kuna R oli temast füüsiliselt palju tugevam ja ka 15 aastat temast noorem, tal on traumeeritud põlv, oli tal tunne, et R päästab kirve ta käest ära ja tapab ta. Paanikat tal ei olnud, aga oli surmahirm. Laua peal oli seal kogu õhtu olnud musta peaga lauanuga, millega R mängis. Ta ei osanud seletada, kuidas ta selle noa kätte sai, aga hakkas sellega kaitsma end lüües R noaga. Ta sai aru, et peab R peatama. Kõik toimus väga kiiresti ja sel hetkel kui ta R noaga lõi, ei jõudnud ta midagi mõelda, see oli automaatselt, instinktiivselt. Möönis, et lõi R noaga korduvalt keha piirkonda ja neid lööke võis olla kuus. Põgeneda sellest olukorrast ei olnud võimalik, kuna R seisis just ukse pool. Kinnitas, et kui oleks selline võimalus olnud, oleks ta ära jooksnud. Ta selja taga oli aken, kui ta oleks pööranud R poole selja, siis oleks R kindlasti kirvega selga löönud. Ainuke võimalus oma elu päästa oli kakelda temaga. Kui ta oli R korduvalt noaga löönud ja R hakkas kokku vajuma, kuid oli veel püsti, siis sai ta kirve enda kätte ja lõi R veel kirvega vastu pead. Seletas, et kui on kaklus elu ja surma peale, siis see piir on väga väike, et saada aru, kus peab peatuma. Pärast seda, kui ta nägi, et R kukkus või vajus tooli peale, oli tal mäluauk. Ta üldse ei mäleta, kuidas ta helistas kiirabisse, kuidas ta majast välja tuli. Esimene asi, mida ta mäletab, et surnukeha oli nii nagu sündmuskoha fotodel näha ja teda viidi sealt minema. Kõiki jutuajamisi politseinikega ta ei mäleta, ta oli šokis. Samuti ei mäleta seda, mis politseiautos juhtus. Kinnitas ka, et ei mäleta, kuidas saabus kiirabi ning seletas, et ta ei suitseta ning seetõttu on talle arusaamatu, kuidas sai kiirabi töötaja saabudes teda suitsetavana näha. Selles, et te mäletab segaselt või perioodiliselt, osaliselt mäletab ja siis ei mäleta, mängis tema hinnangul rolli alkohol ja stress. Sellel perioodil mingeid ravimeid ta ei tarvitanud. 2015. aastal ta pöördus psühhiaatri poole, tal oli depressioon, kuna palju töötas ja arst kirjutas talle välja rohud ja tal sellest ajast jäid järgi ning ta andis need T möödunud aasta detsembris. Tema leiab, et

oli rünnaku ohver ja tema poolt oli see enesekaitse. Kinnitab, et oli 3 lööki ja 3 kriimustust ja nad olid kahekesi. Ta ei soovinud R T surma, ta vaid kaitses end ründe vastu. Ütluste olustikuga seostamise protokolli avaldamisel selgitas ta täpsustavalt, et selle menetlustoimingu tegemise ajal olid tema käed raudus ja kasutatud mannekeeni kasv oli vale, kuna oli temast lühem, aga R T oli temast pikem, s.o 190 cm. Tema on 175 cm pikk. Seetõttu ei saanud ta täpselt näidata, kuidas situatsioon täpselt oli. Kinnitas veelkord, et nii noaga löömise kui ka kirvega löömise ajal oli T püstises asendis. Kui kiirabi tuli, siis T lamas toolidel, kuhu ta ilmselt kukkus. Oli šokiseisundis ja purjus. Ta isegi ei rahunenud veel maha. Palus arvestada tema psüühilist seisundit. Ta loobus kaitsjast kuna ei osanud õigesti olukorda hinnata. Selgitas ka, et selles, et mäletas segaselt või perioodiliselt, osaliselt mäletab ja siis ei mäleta, mängis rolli alkohol ja stress. Sellel perioodil ta mingeid ravimeid ta ei tarvitanud. 2015. aastal ta pöördus depressiooni tõttu psühhiaatri poole, kuna töötas palju ja arst kirjutas talle välja rohud, millest jäi mingi osa järgi ning ta andis need T möödunud aasta detsembris. Kannatanu M T andis kohtus ütlusi, et R T oli tema abikaasa, kellega oli olnud abielus 14 aastat ja tuttavad 22 aastat. Neil on ühine 14-aastane poeg, I T. Elasid koos ja kasvatasid last ka koos. Nende omavahelised suhted olid suurepärased ja usalduslikud. R rääkis talle kõigest. Jüri Stepanovit tunneb, sest 9 aastat tagasi ta abikaasa läks tema juurde tööle. See oli ehitustöö, töötasid xxxx. Jüri Stepanovi ja R T suhted olid normaalsed, võiks öelda isegi sõbralikud. R T ja Jüri Stepanov suhtlesid ka väljaspool tööaega. Põhiliselt nad tarvitasid koos alkoholi. Seletas, et kaks-kolm aastat enne kõnesolevat juhtumit oli ebameeldiv olukord, kui mehed jõid koos alkoholi ja läksid kahekesi poodi. Ilma mingi põhjuseta Stepanov läks R T kallale. Stepanovil olid töösaapad jalas ja ta lõi tema abikaasat saapaga vastu silma ja seetõttu silmas tekkis suur haav. Kui abikaasa tuli koju, küsis, kus see haav tekkis, mees rääkis talle. Mees viidi kiirabiga haiglasse, õmmeldi silma ja seejärel reanimatsiooni. Stepanov palus vabandust ja maksis kõik kulutused kinni. Nii palju kui tema teab, siis see oli ainuke juhus. Abikaasa ei tahtnud teha avaldust politseisse. Kui R T tarvitas alkoholi ja jõi üle, siis ta lihtsalt läks magama, ta ei olnud konfliktne inimene. Paremal käel olid kõik närvid kahjustatud ja parem käsi peaaegu ei töötanud tal, see oli tuim ja tundetu. See oli üheksa aastat tagasi, kui käega juhtus õnnetus, kukkus ja lõikas arterit, lõikas veresoonde. Seetõttu tarvitas ta valuvaigisteid. Ta oli paremakäeline, aga vasaku käega ta midagi tegi, parema käega hoidis kinni. 03.01.2018 nägi abikaasat viimati umbes kella 17 paiku. Siis Jüri helistas R mitu korda. Algul R ütles, et ei taha minna, et auto on katki ja jalgsi ta minna ei tahtnud. Siis tegi Jüri ettepaneku, et tuleb ise talle järele. R ütles, et Jüri kavatseb maja maha müüa ja kutsus teda vaatama, et äkki läheb midagi vaja. Nad alles tulid xxxx ja ootasid järgmist sõitu. R tuli xxxx koos Jüri Stepanoviga ja ta tõi nad xxxx autoga koju. See oli enne jõule. R psühhotroopseid ravimeid ei tarvitanud ja talle pole kunagi neid välja kirjutatud, kuid kui R tuli xxxx tagasi, seal juhtus selline olukord, et tagasiteel koju nad oleksid peaaegu kõik surma saanud, kuna roolis istunud meesterahvas jäi magama ja nad sattusid avariisse. Auto soojendusega vist juhtus midagi ja nad pidid mitu kilomeetrit sõitma külmas autos kui väljas oli külma rohkem kui 30 kraadi. Nad jõudsid hotellini ja kõigil oli kõik korras, kuid peale seda hakkas mehel unetus, ta ei saanud magama jääda. Seletas, et tema teada pakkus Jüri Stepanov R seetõttu oma antidepressante. Ööl vastu 3. jaanuari, sõi R ära 1 tableti ja võib-olla sellepärast ta nii kaua, s.o umbes kella 16-ni magaski. 3 tabletti on siiamaani tal kodus. Jüri tuli R autoga järgi ja nad sõitsid Jüri juurde. Kui R kodust ära läks, oli ta täiesti kaine. Ta helistas 18.30 paiku abikaasale, ütles talle, et peaks juba koju

tulema hakkama. Hääle järgi sai juba aru, et abikaasa on purjus. Mees ütles, et varsti tuleb. Siis mees helistas talle umbes kella 8 paiku õhtul, kui olid Stepanoviga selle väikse kaupluse juures. Mees küsis tema käest, et millised sigaretid osta ja ütles, et kohe tuleb. 10 minuti pärast ta helistas mehele ja mees ütles, et kohe ta saadab Jüri koju ja siis tuleb. Kõik oli rahulik, mees oli lõbusas tujus. Kella 22.30 paiku hakkas mehele helistama, kuna tal tekkis imelik tunne. Sõnumeid ta saatis talle palju. Ta isegi mõtles, et äkki käib ise Stepanovi juures ära. Siis kella 00.30 või kella 1 paiku helistas uurija ja teatas, et tema abikaasa on surnud. M T seletas samuti, et tema abikaasa oli kriminaalkorras karistatud, kuid ainult joobeseisundis sõiduki juhtimise eest ja et ta oli selle eest ühe korra ka vangis istunud. Peale xxxx tagasi tulekut oli R joobes juhtimisega seoses ka mingisugune uus kriminaalasi kaelas, aga see oli tema hinnangul selline huvitav juhtum, et ei olnud aru saada, kes istus auto roolis, kuid vastutusele võeti tema abikaasa. Kohus kuulas üle tunnistajad

Tunnistaja M H andis ütlusi, et 03.01.2018 töötas ta xxxx kaupluses „xxxx“. Jüri Stepanov on talle tuttav kui nende kaupluse klient. 03.jaanuari õhtul käis Stepanov kaupluses 2 korda, kellaaega ta täpselt ei oska öelda, kuid kuna Stepanov tasus kaardiga, siis pärast sai täpsemaid kellaaegu vaadata. Esimesel korral tuli ta üksinda ja ta ostis liiter viina. Teine kord ta tuli umbes pooleteise või kahe tunni pärast koos meesterahvaga, kelle perekonnanimi oli T, kes oli aegajalt ka nende kaupluse klient. Teisel korral oli Stepanov lõbusama tujuga ja tasus kaardiga. T seisis rahulikult eemal ja vaatas üldse teisele poole. Kui nad kauplusesse sisenesid, siis oli aru saada, et nad tulid koos. Stepanov ostis kiiresti viina, tasus ja nad läksid kauplusest välja. Segaduse kohta võimalikes kellaaegades andis selgitusi, et kui politsei tuli temaga hiljem, et rääkida Stepanovist ja T ning vaatasid videosalvestusi, siis videosalvestusel oli vale aeg ja siis ta tegi ettepaneku, et kellaaega võib vaadata tšekkidelt, sest kui inimene tasub pangakaardiga, siis nad hoiavad neid pangaterminali tšekke alles ja iga kaardi peal on oma number ja tšekil on pangakaardi viimased numbrid. Tegi politseile koopiad kviitungitest, need kellaajad on õiged ja täpsed, sest terminaliaegu reguleerib pank. Tunnistaja L S andis kohtuistungil ütlusi, et töötades Karell Kiirabi xxxx filiaalis brigaadijuhina, oli 03.01.2018 tööl koos A N ja autojuht P K, mil said õhtul pärast kella kümmet said xxxx tänavale kõrgema astme väljakutse, kuna patsient oli teadvusel, hingas veel. Nad sõitsid mööda tänavat maja juurde, väravad olid lahti, maja juures seisis Jüri Stepanov, kes suitsetas. Häirekeskuse andmetel just tema juurde pididki sõitma. Häirekeskus teatas, et Jüri Stepanov on isik, kel oli vaja abi. Kui nad sinna jõudsid, siis nad küsisid tema käest eesti keeles, et mis juhtus ja ta vastas eesti keeles, et minge vaadake. Stepanov tuli koos nendega majja ja näitas, kuhu tuleb minna ning juhatas nad kööki. Suures avatud köögis nägid kahel toolil, peaga nende poole lebavat meesterahvast, kellel oli seljas valge verelaikudega T-särk. Ruum oli puhas, ei olnud kakluse jälgi, et oleks mööbel maha lükatud või midagi. Väike vereloik oli nende poolt, s.o sisenedes kööki, kui vaatata ukse pealt köögi poole. Köögis oli laud ja veel 2 tooli. Need toolid, mille peale meesterahvas lamas, olid laua kõrval. Ta läks kohe patsiendi juurde, tõstis Tsärgi üles ja nägi noahaavu. Kolm haava oli rindkeres vasakul, oli natuke verd ja kaks noahaava oli kõhupiirkonnas ja seal verd ei olnud. Kui hakkas pulssi kontrollima ja küsis Stepanovilt, mis konkreetselt juhtus, siis sel hetkel Stepanov nagu ei saanud temast aru ja ei vastanud ta küsimusele. Kui nad sisenesid tuppa-kööki, siis Stepanov läks kohe ja istus vastaspoolele laua taha. Küsimuse peale, et millal see juhtus vastas Stepanov, et ta alles

rääkis patsiendiga. Kuna patsiendi nahk oli soe, ise oli ta kahvatu ja kuna öeldi, et ta alles rääkis, siis hakkasid teda elustama. Oma tegevuse käigus pidid nad selle isiku, keda elustada püüdsid, panema põrandale toolide kõrvale. Toolid pani kusagile ära autojuht. Kui nad kannatanut reanimeerisid, mis kestis umbes 15 minutit või natuke rohkem, siis oli Stepanov seal kohal, käis ringi. Ta palus mitu korda, et Stepanov kutsuks välja politsei. Ta pidi seda mitu korda ütlema ja lõpuks Stepanov ütles, et kaotas telefoni ära. Stepanov politseisse ei helistanud. Esimesel võimalusel, kui tal käed vabanesid, siis ta ise helistas politseisse. Kui nad elustamise lõpetasid, siis selleks ajaks tuli juba politsei kohale ja nad hakkasid oma aparaate kokku panema. Stepanov istus samal kohal laua taga. Stepanov istus uuesti laua taha minut või kaks enne seda, kui politsei kohale tuli. Stepanov oli ebaadekvaatne, sest tundus, et ta ei saanud aru, mis toimus. Tema seisund muutus, olles kord rahulik ja pärast oli elavam ning kui nad küsisid midagi, siis vastas ta kas aeglaselt või ei vastanud üldse. Mingil hetkel, kui nad kannatanut elustasid, siis istus Stepanov nende kõrvale ja palus, et nad päästaks R. Ta ei öelnud kordagi, mis siis tegelikult juhtus. Talle tundus, et Stepanovil oli tugev joove, kuna ta vastas aeglaselt küsimustele ja kui ta oli kõrval, siis oli tunda alkoholilõhna. Kui politsei kohale jõudis, siis nad juba ütlesid, et R on surnud, siis Stepanov kangestus laua taga ja kui politsei hakkas talle küsimusi esitama, siis ta vastas agressiivselt. Kui ta juba korjas oma seadmed kokku, siis teisel pool lauda ta märkas, et seal oli nuga ja kirves. Noa peal nägi verd aga kirves oli puhas. Nemad nuga ja kirvest ei puutunud ega liigutanud, ainult patsienti ja toole puutusid. Laua peal oli pudel viina ja 2 pitsi. Küsimusele ruumide temperatuuri kohta vastas ta, et see oli seal ruumides komfortne, s.o ei olnud väga palav või väga külm. Talvisel ajal on tal tavaliselt seljas fliis ja jope, jope ta võtab tavaliselt seljast ära. Ülekuulamise käigus avaldati tunnistaja S joonistatud skeem – mis oli tema poolt joonistatud nii nagu sündmuskoht talle meelde jäi. Tunnistaja K L seletas, et töötab Ida Prefektuuri Rakvere politsei-jaoskonnas piirkonnapolitseinikuna. 03.01.2018 oli ta patrullvahetuses koos noorsoo-politseinik S H, kui õhtul kella 22.40 paiku said juhtimiskeskuselt väljakutse xxxx linna aadressile xxxx, kus info kohaselt oli torkehaavadega meesterahvas ja toimus elustamine. Reageerisid koheselt. Saabudes sündmuskohale oli kiirabibrigaad sündmuskohal. Tegemist oli xxxx erasektoriga ja see oli eramaja ja sisenedes majja oli tegemist esimese korrusega, oli avatud planeeringuga köök ja elutuba koos. Olukord toas oli suhteliselt korras ja nägid toimetamas kiirabitöötajaid. Põrandal oli meesterahvas, keda püüti elustada ja köögilaua taga istus üks teine meesterahvas. Meesterahvas, kes seal põrandal maas oli, oli R T, temaga on olnud varasemalt tööalaselt kokkupuude. Laua taga istuvat meesterahvaga varasemat kokkupuudet ei ole olnud, ta teadis ainult, et seal majas on peremees nimega Stepanov. Kiirabi brigaadilt kuulis, et nad proovivad veelkord elustada, kuid sai aru, et olukord ei ole hea selle maas lamava meesterahvaga ja siis ta läks Stepanovi juurde ja keskendus temale, kontrollis teda. Kõigepealt tutvustas ennast ja siis küsis tema nime. Dokumenti mehel näidata ei olnud, kuid ta ütles oma sünniaja. Siis proovis ta esmaseid andmeid kätte saada ja seletust, et mis on toimunud. Stepanov oli üsna alkoholijoobes, ta jutt oli segane ja neid versioone, mis ta rääkis, oli mitu. Stepanov mainis algul, et neil oli külas veel üks inimene, kuid kui ta küsis, kes see oli, siis selle peale ta ei osanud midagi vastata. Siis Stepanov seletas, et maas lamav meesterahvas ründas ise teda. Kui palus näidata vigastusi ja siis Stepanov ütles, et tal ei ole midagi näidata. Üldiselt rääkis ta, et ta ei tea midagi ja ei mäleta ja oli raske adekvaatseid seletusi kätte saada. Visuaalsel vaatlusel Stepanovil mingeid väliseid vigastusi ei olnud. Kui nad palusid tal köögist eemale minna suurde tuppa, siis ta märkas, et Stepanovil olid valged sokid üsna

määrdunud. Vahepeal oli veel selline omamehelik käitumine, et Stepanov tahtis veel alkoholi tarvitada, mida nad ei lubanud. Surnukeha all oli vereloik, keha ja pea all põrandal, siis köögilaua peal oli veretaolised pritsmed ja üks lauajalg oli ka justkui määrdunud. Samuti Stepanovi T-särk, kuna see oli tume, siis ta ei tea, mis pritsmed seal võisid olla, aga mingid pritsmed seal olid ka. Stepanovi kätel ja näol verd ei märganud. Surnukeha lähedal põrandal oli üks nuga ja üks kirves. Laual oli viinapudel ja paar pitsi ja paar klaasi. Ta ei mäleta, kas Stepanov tahtis juua laual olevast pudelist või külmkapist, aga neid katseid oli mitmeid, võis olla nii pudelist kui külmkapist. Jüri istus juba ühe tooli peal ja tema kõrval oli üks tool, ülejäänud toolid olid köögis laiali, kuna kiirabi mainis, et kannatanu oli toolide peal ja nad muutsid sündmuskohta. Kiirabibrigaad lahkus. Enne seda, üsna kohe peale neid saabus ka teine politseiekipaaž kohale, need olid kordoni koosseisus olevad piirivalvurid U P ja S R. Siis nad palusid Jüril suurde tuppa diivanile, sündmuskohast võimalikult kaugemale istuda. Ootasid kohale uurijat ja kriminalisti. Sel ajal tuvastasid piirivalvurid isikul alkoholijoovet. See oli indikaatorvahendiga koha peal tuvastatud, kuna esimese korraga see puhumine ei õnnestunud, siis mäletas, et ühe piirivalvuri käes see aparaat oli ja tema aitas vene keeles seletada isikule, kuidas sinna puhuda tuleb. Tema proovis vahepeal mingit seletust sündmuskoha kohta saada. Aga tulemus oli sama, Stepanov ei mäletanud ja ei teadnud sündmusest midagi, siis vahepeal oli kolmanda isiku jutt ja siis rünnaku jutt. Üldiselt oli Stepanov rahulik ja koostöövalmis aga vahepeal tuli jutt sellest, et hakkas kelkima oma varaga, et ta on üsna edukas meesterahvas.. Seletas, et koha peal esitas Jüri Stepanov talle korduvalt kolm erinevat versiooni. Üks oli see, et ta ei tea üldse mis juhtus. Teine, et oli keegi kolmas isik, kes nendega koos jõi ja seda tegi. Ja kolmas, et R T ründas teda. Stepanov rääkis neid versioone korduvalt ja terve selle aja jooksul, mis nad uurijat kohale ootasid. Aga midagi täpsemalt selle kolmanda isiku kohta Stepanov ei öelnud. Koha peal midagi, mis oleks viidanud võimalikule kolmandale isikule, ta ei märganud. Kohale saabunud uurija proovis samuti Stepanoviga vestelda selle sündmuse kohta ja siis uurija ütles, et Stepanovi joobe tõttu ei ole võimalik temalt adekvaatseid ütlusi saada, et tuleb isik kaineks saada ja hommikul hakatakse edasi tegelema. Siis nad võtsid isikule vahetusriided kaasa ja tema koos S H pidid viima Stepanovi Rakvere politseijaoskonda. Nad paigutasid Stepanovi auto tagaistmele ja tema istus kõrvale. S istus rooli ning hakkasidki Rakvere jaoskonna poole sõitma. Rakveresse toimetamine ei õnnestunud, sest juba xxxx väljasõidul või isegi veel xxxx, muutus Stepanov rahutuks, ta hakkas rääkima selliseid variante, et miks nad ei võiks teda välja lasta. Stepanov pakkus varianti, et seda asja saaks lihtsamalt lahendada, et laseksid ta minema ja ongi lugu lahendatud. Võib-olla isik hakkas aru saama, et teda viiakse kuskile ametiruumi, võimalik, et oli mugav ära kasutada põgenemisvõimalust ja võimalik, et ta selle vastu hakkamise käigus tõenäoliselt soovis saada kehalisi vigastusi, mis tulevikus võiks viidata, et R talle tekitas need. Mainis mitu korda oma rahalistest võimalustest ja võimukatest sõpradest. Olukord muutus ärevaks siis, kui isik hakkas juba proovima turvavööd maha võtta. xxxx väljasõidul, kohas kus oli veel valgustus, andis S korralduse, et peatavad sõiduki ja panevad isikule käerauad peale. Ta andis korduvalt ja korduvalt korraldusi isikule rahuneda ja panna käed selja taha ning jääda sõidukisse, mida Stepanov eiras. Kui turvavöö oli juba lahti, siis Stepanov liikus oma kehaga juba uksest välja, autost välja. Siis olles mõlemad tagaistmel, surus ja tõmbas ta enda peale, proovis ta fikseerida tagaistmele, ise tegi ka tagaukse lahti, et oleks endal mugavam tegutseda. S H tuli ka autost välja talle appi. Eelnevalt ta andis S korralduse, et ta kutsuks jaama teel selle teise xxxx patrulli, kes oli samuti sündmuskohal, neile appi. Ta otsustas, et nad on üsna lähedal ja kiiresti tulemas ja siis on kõige ratsionaalsem ja lihtsam lõpetada see intsident. Samal ajal proovisid

käeraudu peale panna, see neil ei õnnestunud, kuna isik ei allunud korraldusele ja osutas vastupanu. Kuna oli oht, et isik pääseb minema või ohustab neid, siis ta andis S korralduse, et ta kasutaks pipragaasi isiku suhtes. Peale korduvaid mitmekeelseid hoiatusi, S kasutas pipragaasi aga ka see ei rahustanud isikut, ta jätkas vastupanu. Isikul olid vabaks saanud jalad, millega ta vehkis ja samuti üks käsi, mis tal vaba oli, sellega ta samuti püüdis erivahendeid S vöö pealt haarata. Siis saabuski teine patrull neile appi ja said asja kontrolli alla. Nad võtsid isiku autost välja, panid käerauad peale. Kuna S sai vahejuhtumi käigus kannatada, pipragaas sattus talle näkku, siis prokuröri autoga toimetati Rakvere EMO-sse ülevaatamiseks ja tema siis juba Rakverest saabunud patrulliga toimetas Stepanovi jaoskonda. Juba Rakveresse sõites ja jaoskonnas oli isik rahulik ja siis nad vaatasid ta üle, vahetasid riided ja viisid kainenema. Peale seda sündmust oli talle pakutud esmaabi ja kiirabi, sest nad kasutasid pipragaasi. Peale Rakveresse toimetamist nende tegevus lõppes. Tunnistaja S H andis kohtuistungil ütlusi, et töötab Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseijaoskonnas noorsoopolitseinikuna. 03.01.2018 oli tööl koos piirkonnapolitseinik K L. Väljakutse said õhtul umbes kella 22:45 paiku. Väljakutse sisu oli see, et xxxx linnas on noahoopidega meesterahvas, keda püütakse elustada, kiirabi oli sündmuskohal. Kohale jõudes nägid maas lamavat meesterahvast, kelle ümber askeldasid kiirabitöötajad ja paremal pool laua taga istus nokamütsiga meesterahvas. Peale kiirabitöötajate ja selle meesterahva, kes laua taga istus, ei olnud majas kedagi. Kuna tegemist oli lahtise planeeringu elamisega, siis ta arvab, et see oli köök. Isiku, keda elustati, pea oli elutoa poole ja keha asus köögis. Kohale jõudes tuli tema juurde naissoost kiirabitöötaja, kes palus, et ta annaks talle enda arvutist R T isikukoodi, et ta saaks ühendust võtta perearstiga või kontrollida andmeid perearstilt. Kannatanu T oli talle töö tõttu nägu- ja nimepidi tuttav. Tundis ka Jüri Stepanovit varasemast. Kiirabitöötajad ütlesid üsna ruttu, et isikut ei õnnestunud elustada. Edasi sai välijuhilt korralduse mitte sündmuskohalt edasi liikuda, vaid oodata, millal tulevad kohale uurijad ja kriminalistid. Edastas sama info ka teistele politseiametnikele, et ka nemad püsiksid paigal. Selleks ajaks oli tulnud juurde 1 ekipaaž ehk 2 politseiametnikku. Jüri Stepanov istus üsna rahumeelselt köögilaua taga. Ta oli tunne, et nad oleks justkui häirinud Stepanovi sellist õhtust ajaviitmist, ta ei saanud päris hästi aru, miks nad sinna läksid, mis oli juhtunud. Ta vestles Stepanoviga peale seda, kui ta oli köögilaua tagant läinud istuma elutoa diivanile, see oli umbes 10 minutit peale nende sinna jõudmist. Talle anti korraldus politseiametnike poolt istuda diivanile. Kuna oli vaja täita indikaatorvahendi protokoll, siis ta küsis, kas tal on dokument käepärast, mille peale Stepanov ütles, et ei ole. Siis ta märkas paremal pool diivani peal ühte musta värvi jopet ja ta küsis, et võib-olla võib sealt taskust vaadata, et kas jope kuulub talle. See küsimus kuidagi muutis Stepanovi teistsuguseks või üleolevaks, tal tekkis arvamus, et ta tahaks nagu halvustada, et ta ei suudaks seda jopet endale osta. Stepanov ütles, et noh, et mis sa arvad, et ma ei suuda seda jopet endale osta, et ma olen selle maja endale ehitanud, ma käin välismaal. Siis ta ütles, et kindlasti mitte seda, et ta tahtis juhtida tähelepanu sellele, et võib-olla on seal põuetaskus isikut tõendav dokument, et neil oli ikkagi dokumenti vaja. Ei saanud Jüri Stepanovi dokumenti. Järgnevalt helises mobiiltelefon mitu korda selle jope põuetaskus. Nad pakkusid, et kui see on tema jope, et kas ta tahaks seda telefoni, et nad ulatavad, et saab vastu võtta, seet see tungivalt kogu aeg helises, aga Stepanov ei soovinud seda telefoni endale võtta. Ta ei näinud, et keegi neist oleks telefonile vastanud aga K L mingi aeg ütles, et sinna tekkis sõnum ette, et kellelegi on vaja suitsu tuua või suitse viia. Peale seda jõudis sündmuskohale uurija M E, kellele ta mainis, et majaperemees istub diivani peal ja kõik muu on nii nagu ta näeb. Kiirabitöötaja ütles talle, et sündmuskohta on muudetud, et elustamiseks oli vaja

kannatanut liigutada ja seda ta ütles ka edasi. Üsna kohe saabus kohale prokurör. Sündmuskoht oli väga-väga puhas, et kui nad muidu tapmise sündmuskohtadele lähevad, siis seal tavaliselt on palju verd. Seekord nägi ta verd tõesti ainult lauajala küljes ja surnukeha ümber, kõik muud kohad - seinad, kapid olid väga puhtad. Jüri Stepanovil olid jalas tumedad spordipüksid, tume pluus ja vabaaja kuhvt, nokamüts, aga ka need riided ei olnud visuaalselt verega määritud. Ta ei läinud sel hetkel Stepanovile väga lähedale, kuid nii kaugelt kui tema nägi, siis vigastusi ei olnud. Mis toolidesse puutub, siis kiirabitöötajad ütlesid, et R T oli olnud toolide peal ja nemad tõstsid ta elustamiseks toolide pealt maha. Köögilaual oli 2 väiksemat klaasi ja 2 nagu mahlaklaasi, lisaks pudel viina ja veel üks roheline pudel. Jüri Stepanov tahtis endale valada ja edasi juua aga Konstantin Lepik ei lubanud. Tema viibis ainult koridori ja suure toa vahelisel alal ning jälgis eemalt kõike. Suure toa nurgas oli kamin aga ta ei oska öelda, kas seda oli kasutatud või mitte. Tol hetkel, kui tema sinna jõudis, kaminas tuld ei olnud, sest selle toa valgustus oli üsna hämar ja ta arvas, et oleks näinud seda valgust kaminast, kuid aga see ei köitnud ta tähelepanu. Mõned minutit enne südaööd sättisid Rakvere poole. Lahkus sündmuskohalt piirkonnapolitseinik L ja Jüri Stepanoviga. Teine ekipaaž jäi neist xxxx. Kuna tegemist on meesterahvaga, siis turvakontrolli teostas Stepanovile piirkonnapolitseinik. Varasemalt on neil kokku lepitud omavahel, et kui nad transpordivad meessoost isikut, siis istub taga meessoost politseiametnik ja vastupidi. Tema istus rooli ja K L istus Jüri Stepanoviga tahaistmele. Tema selja taha istus K L ja Jüri Stepanov istus kõrvalistuja istme taha. Kui nad olid mõned minuti saanud sõita, siis sai aru, et tagaistmel hakkas vestlus arenema, esialgu maja juurest ära sõites oli autos vaikus. Olid võib-olla mõned kilomeetrid sõitnud, asusid veel xxxx linnas, kui kuulis tagaistmelt selliseid sõnu nagu raha ja sõbrad, siis ta sättis oma tahavaate peeglit eriti veel Jüri Stepanovi poole, et taga toimuvat jälgida. Stepanov rääkis vene keeles, millest mingid sõnad arusaadavad. Ta küsis L käest, et kas kõik on korras, sai aru, et sel hetkel on kõik korras. Kui nad olid umbes 30 sekundit edasi sõitnud, siis ta märkas, et K L kõrgendab oma hääletooni ja see sagimine läks seal tagaistmel nii kõvaks, et kuna ta nägi, et valgustatud ala hakkab lõppema, siis ta vaatas taha ja küsis, et kas nad peatavad auto. Sel hetkel Jüri Stepanov proovis oma turvavööd avada ja proovis ka paremalt poolt oma ust kätega haarata. Kui ta oli auto peatanud, siis proovis kahe istme vahelt sinna taha istme peale kuidagi appi minna aga K L andis talle korralduse kiiresti abi kutsuda. Kutsus abi ja jooksis ise ka taha. K oli jõudnud juba endapoolse autoukse lahti teha, et tal oleks oma keha kasutamine seal sõidukis parem. Tema tegi väljast lahti teise tagumise ukse, et proovida isikut sealt poolt maha suruda aga Stepanov peksis jalgadega nii kõvasti, et see oli väga keeruline. Ta esialgu proovis oma nuiaga kuidagi tal jalgu suruda, et ta ei rabeleks aga see tegevus oli sel hetkel täiesti kasutu ja K L hüüdis, et anna gaasi, mille peale ta andis korralduse, et kasutab erivahendit. Isik ei rahunenud mitte kuidagi, vaid jätkas neile vastupanu, ta kasutas gaasi isiku suhtes. Esimese korraga ei mõjunud, siis ta peksis lisaks jalgadega, siis ka kätega, ta ei saanudki aru, kas ta jõudis seda gaasi üldse suunatagi tema poole, see rüselus oli tõeliselt tugev. Mõne sekundi pärast sai aru, et ta sai ka ise gaasiga pihta. Säilis nägemine paremas silmas kuid vasaku silmaga ta enam ei näinud. Siis ta andis uue korralduse ja kasutas ka teist korda gaasi. Peale teise korra gaasi kasutamist tuligi üsna kiirelt kohale teine ekipaaž, kelle abiga saadi olukord kontrolli alla. Teda paigutati prokuröri autosse ja toimetati Rakvere EMO-sse esmaabi saamiseks. Enne seda, kui nad isikut transportima asusid, ei olnud mingeid probleeme Stepanovi käitumisega, tegi koostööd ja oli rahumeelne pigem. Tunnistaja S R seletas kohtuistungil, et töötades vanempiirivalvurina oli ta 03.01.2018 patrullis koos U P. Kell 22.42 said väljakutse xxxx, kus oli pussitatud inimest ja kiirabi

vajas abi. Kohal oli kiirabibrigaad 3 isikut ja politseipatrull kahes isikus. Kiirabi üritas elustada. See isik, keda elustada püüti, oli köögipõrandal selili maas. Majaperemees istus rahulikult köögilaua taga. Küsis isikut tõendavat dokumenti, peremees ei leidnud seda. Siis ta küsis nime, sünniaastat ja neil on politsei Apollo autos, selle järgi tegid kindlaks. Ei mäleta, mis isiku nimi oli, aga see oli kohtualune. Küsisid, et mis siin juhtus, tahtsid teada, mis sündmused seal toimusid. Alguses ütles majaperemees, et ta ei tea midagi ja siis küsis, et mida nad seal üldse teevad, et see on tema maja, et miks nad siin üldse on. Nad ütlesid, et siin on surnud põrandal, siis hakkas üldse segast juttu ajama eesti ja vene keeles, et oli kolmas isik käinud, kes oli selle isiku ära tapnud. Kes see kolmas isik oli, seda ta ei öelnud, kuigi nad küsisid. Stepanov oli päris purjus ja tema jutt oli segane. Ta ei rääkinud palju midagi, oli enamuse aja vait. Sõnadest sai aru aga jutt oli vastuoluline, et ta ei saanud aru, miks nad seal üldse on ja siis oli kolmas isik, kes üldse tappis ja siis, et enesekaitseks oli hoopis löönud. Tegi koos paarimehega terve maja läbivaatuse ja pildid. Terve maja käisid läbi ja sel momendil ei olnud majas kedagi. Peale köögi ei leidnud nad majast mitte midagi, mis viitaks kuriteole. Köögis oli kõik korras peale selle, et köögilaua ümbrus oli verine, köögilaud oli verine, taburettide peal veri, 4 taburetti. Kiirabi pani kannatanu pikali maha, siis üks tool oli pikali lükatud kui õigesti mäletab. Kannatanu oli olnud sel momendil, kui kiirabi tuli, toolide peal kuidagi külili, ta täpselt ei oska öelda, kuna ei näinud, kuid kiirabi omad tõstsid selle kannatanu põrandale. Köögilaual oli viinapudel, ta ei tea, kas oli mahl või limonaad, 2 viinapitsi ja 2 klaasi. Põrandal laua kõrval oli kirves ja kööginuga. Sündmuskohal tema seisis ja valvas, et midagi edasi ei juhtuks, ootasid uurijat. Stepanov istus alguses köögilaua taga, siis nad panid ta istuma diivani peale. Stepanov oli rahulik, ei saanud millestki aru. Nad tuvastasid tal joobe alkomeetriga, joove oli 1,38 mg/l, vormistasid protokolli. Tegi sündmuskohal fotod ja pani need pärast politsei lehele arvutisse ülesse. Stepanov ütles ka, et ta kaitses ennast, et teda rünnati ja seetõttu tahist ta käsi näha, et kas on mingeid jälgi kätel. Tegi kätest pilti. Ta ei näinud Stepanovil mingeid vigastusi, sokid olid verised. Ta võis olla kõndinud seal põranda peal, põrand oli verega koos. Jüri Stepanov ei öelnud, mil moel teda rünnati või millega rünnati. Kohtuliku uurimise käigus uuritud kirjalikud tõendid: Sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fotode ja skeemiga, mille kohaselt xxxx tn xxxx asub kahekordne puidust voodriga elumaja. Maja välisuksest sisenedes esik, millest paremale viib ukseava elutuppa ning avatud kööki. Avatud köögis on köögilaud, mille lauaplaadil verepritsmed. Samuti veresarnased libisemisjäljed köögilaua elutoapoolsel vasakul jalal. Köögilaual asuvad 0,7 liitrine viinapudel Christal Vodka (sündmuskoha vaatlusel tähistatud objektina nr 7), 1 liitrine plastist pudel nimetusega Essentuky (sündmuskoha vaatlusel tähistatud kui objekt nr 8). Pudelite juures kaks morsiklaasi (sündmuskoha vaatlusel vastavalt objektid tähisega nr 4 ja 5) ja kaks viinapitsi (sündmuskoha vaatlusel vastavalt objektid tähisega nr 3 ja 6). Köögilaua lauaplaadi vasakpoolsel osal 7,5 cm pikkune vigastus. Köögi põrandal musta käepidemega kööginuga, mille teral veresarnased jäljed ning puidust varrega väike kirves. Kirveteral veresarnased jäljed. Köögipõrandal lebab selili asendis meesterahva surnukeha, kes tuvastati kui R T. Surnukeha lebab selili, peaga elutoa suunas, jalad akna suunas. Surnukehal on seljas valge puuvillane T-särk, jalas tumesinised teksapüksid, rohelised aluspüksid ja hallid sokid. Sündmuskohal viibinud kohtuarst M. V tuvastas koolnu muutused 04.01.2018 kell 01:30 – koolnukangestus kõikides uuritavates lihasrühmades on nõrk, surnukehal koolnulaigud. Seljal koolnulaigud kahvatulillad, peale vajutamisel taastuvad 8-10 sekundi jooksul, riidega kaetud kehaosadel nahk veidi soojem. Surnukeha

kõrval vasakul pool põrandal pikali köögitool, tooli istmepadjal veresarnased pritsmed. Sellest vasakul vaheseina kõrval nurgas veel üks köögitool, mille istmepadi üleni verega määrdunud. Sügavkülmikus 1-liitrine viinapudel Arsenich, milles umbes 50 ml läbipaistvat vedelikku /tl 15-37/. Asitõendi vaatlusprotokoll, milles vaadeldakse Jüri Stepanovil kuriteo toimepanemise ajal seljas olnud riideid. Verd tuvastati dressipükstel, T-särgil, sokkidel ja jopel /tl 39-57/. Asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt nr 145 – kahtlustatava Jüri Stepanovi kinnipidamisel 03.01.2018 xxxx tn xxxx temal seljas olnud riided (halli värvi dressipüksid, pruuni värvi T-särk, valget värvi sokid ja halli värvi jope) /tl 58/. Kiirabikaart 10368215xxxx9120180103222527 Häirekeskusesse edastatud telefonikõnele reageeris AS Karell Kiirabi kiirabibrigaad koosseisus A N, T K ja L S. 03.01.2018 kella 22:23 paiku juhtimiskeskus andis väljakutse xxxx tn xxxx. Teataja Jüri Stepanov. Teadvushäire, m 50a, teadvuseta, hingab. Kriminaalne asi, rinnaku piirkonnas 3 noahaava, R T, toimub elustamine, vaja politseid. Kui kiirabi saabus kohale, pt. lamas köögitoolide peal, teadvuseta, ei hinga. Tooli all oli veri. Sõbra (tugev alkohoolses joobes) sõnade järgi mõni minut tagasi nad rääkisid juttu. 03.01.2018 kell 22:59 patsient surnud /tl 59/. Surnu ekspertiisiakt nr 18E-IDS0002/7 ja ekspertiisi määrus – Eksperiisiakti kohaselt oli R T surma põhjuseks kehaõõntesse tungiv, südant vigastav torke-lõikehaav rindkerel koos järgneva massiivse verejooksuga südamepauna ning südame tamponaadi (südame kokkusurumine sissevoolanud verest) arenemisega, mis oligi vahetuks surma põhjuseks. Surmaaega ei saa määrata. R T surnukeha kohtuarstlikul välisvaatlusel ja siseuuringul sedastati järgmised vigastused: peas: haav (nr 6) vasakul pool oimupiirkonnas vasaku kulmukaare vigastusega, vasaku oimuluu murruga, verevalumitega vasakul pea pehmetes kudedes, mis tekkis terava raievahendi, milleks võis olla kirvetera pikkusega mitte vähem kui 7,5 cm, toimel, mida tõendavad haava pikkus ja üks П-kujuline ning vastas asetsev terav ots; näol: pindmine haav (nr 7) vasakul põsel üleminekuga vasakule kõrvalestale tekkis terava lõikerelva toimel, milleks võis olla ka noa tera lõikeserv, riivavast löögist vasakule näopiirkonda; käel: haavad ja marrastus vasaku labakäe sõrmede selgmisel pinnal ühe sõrmeluu lüli vigastusega tekkisid üheaegselt terava raievahendi, milleks võis olla ka kirvetera, toimel, löögist vastu labakäe sõrmede selgmist pinda, võimalik, et kaitsel löögi eest vastu keha või pea piirkonda; rindkerel: kolm rinnaõõnde ulatuvat torke-lõikehaava rindkere eespinnal kopsu, südamepauna vigastuse ning südame, vahelihase ja maksa läbistava vigastusega haavakanalite kulul; kõhul: kaks kõhuõõnde mitteulatuvat torke-lõikehaava nahaaluse rasvkoe vigastusega haavakanalite kulul. verevalumid rindkere ja kõhu pehmetes kudedes haavakanalite kulgu mööda. R T surnukehal sedastatud vigastused on elupuhused ning tekkisid üksteise järel lühikese ajavahemiku jooksul erinevatele kehaosadele, mistõttu ei ole nende tekitamise järjekord täpselt määratav.

Surnukeha vere ja uriini toksikoloogiauuringul leiti verest 2,74 mg/g, uriinist 3,64 mg/g etüülalkoholi. Leiti ravimpreparaate amitriptüliini ja nortriptüliini, mida kasutatakse kõigi depressiooni vormide raviks /tl 60-80/. Kohtutraumatoloogiaekspertiisi akt nr 19E-MKT0001 Eksperdi arvamuse kohaselt:

Stepanov. Patrullis K. Lepik, S. Hang. 18.01.03, juhtumi number mis on igal juhtumil ja sündmusel. Kell 00.05 teel Rakvere jaoskonda, kui hakkas vastupanu. Kell 1.34 on vahetuse lõpu kellaaeg /tl 180/. Indikaatorvahendi kasutamise protokoll – Jüri Stepanovil tuvastati 03.01.2018 kell 23:05 alkoholijoove 1,38 mg/l kohta. Reaktsioonikiirus häiritud. Kõne segane. Esineb häireid aja-, isiku- ja kohatajus. Teadvusel. Mäletab viimase 24-tunni sündmusi. Koordinatsioonis kerged häired. Käitumist iseloomustab rahutus ja ärritumine /tl 181/. Asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt nr 148 – Sündmuskoha vaatluse käigus xxxx tn xxxx kaasa võetud kaks viinapitsi, kaks morsiklaasi, viinapudel, veepudel, kirves ja kööginuga, R T musta värvi jope ja musta värvi tossud asuvad Rakvere politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis /tl 38/. Asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt nr 169 - Sündmuskoha vaatluse käigus kaasa võetud Jüri Stepanovile kuuluv mobiiltelefon Samsung Galaxy A3 2016, mudeli numbriga SM-A310F, IMEI koodiga xxxx, telefonis TELE2 SIM kaart abonentnumbriga xxxx; R T mobiiltelefon LG-E400, IMEI koodiga xxxx, telefonis ELISA SIM kaart abonentnumbriga xxxx. R T kuriteo toimepanemise ajal 03.01.2018 xxxx tn xxxx seljas olnud riided (sinist värvi teksapüksid, valget värvi T-särk kirjega Original Denim, sokid, aluspüksid) asuvad Rakvere politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis. Asitõendi vaatlusprotokoll koos tõlke, andmebaasi väljatrüki ja CD plaadiga 03.01.2018 kell 22:21:41 helistati Jüri Stepanovi mobiiltelefoninumbrilt xxxx häirekeskusesse. Häirekeskuse kõnesalvestiselt on kuulda, kuidas Jüri Stepanov kutsub xxxx oma elukohta xxxx tn xxxx asuvasse eramusse kiirabi, selgitades: „Inimene on kas surnud või ei ole surnud“ Kõnesalvestisest on kuulda, et J.Stepanovil on raskusi selgituste andmisega. J.Stepanovi kõne on aeglane ning konarlik. Häirekeskuse töötajal on raske aru saada J.Stepanovi selgitustest. Kõne alguses räägib J. Stepanov vene keeles ja seejärel läheb üle eesti keelele. J.Stepanovi kõnes väljendatud selgitused on kaootilised ning häirekeskuse töötaja esitatud küsimustele on J.Stepanovil raskusi adekvaatseid vastuseid anda. Kell 22:38:08 helistas häirekeskusesse kiirabi töötaja, et vaja politseid. Swedbank AS vastused päringutele koos pangakontode väljavõtetega – Jüri Stepanovi kontod, OÜ xxxx konto ja I T konto. 03.01.2018 tasutud Jüri Stepanovi krediitkaardiga kell 17:34:52 summas 20.30 eurot ning kell 19:58:28 summas 13.90 eurot xxxx kaupluses xxxx pood /tl 127-142/. Kaardimakse kviitungid – 03.01.2018 kell 19:58:28 13.90 EUR ja kell 17:34:52 20.30 EUR, mille esitamisega tunnistaja M.H täpsustas Stepanovi ja T poolt kaupluses käimise aega /tl 179/. DNA ekspertiisi akt nr 18E-GE0068 ja ekspertiisimäärus Kriminaalasjas viidi läbi DNA ekspertiis tuvastamaks sündmuskohalt leitud ja kaasa võetud objektidel (viinapitsid, morsiklaasid, viinapudel, veepudel, kirves ja kööginuga) ning kuriteos kahtlustatava riietel vere olemasolu. Samuti tuvastamaks esemetel bioloogilise materjali päritolu. - DNA ekspertiisiaktist nähtub, et verd leiti proovidest, mis võeti noalt, kirvelt, viinapudelilt (küljelt), J. Stepanovil seljas olnud T-särgi selja poolt allservast, J. Stepanovi sokkidelt, J. Stepanovi jopelt.

-

DNA ekspertiisiaktist nähtub, et viinapitsilt (pakend nr 3, sündmuskoha vaatlusel tähistatud kui objekt nr 3), plastpudelilt (pakend nr 8, sündmuskoha vaatlusel tähistatud kui objekt nr 8, sündmuskoha vaatlusprotokollis kirjeldatud kui plastist mineraalvee pudel Essentuky) saadi DNA-analüüsi täisprofiilid, mis on kokkulangevad J. Stepanovi DNA-profiiliga. Teiselt proovilt noalt (teralt) ja teiselt proovilt kirvelt (teralt), samuti J. Stepanovi jope vasakult poolt eest vereplekilt nr 1 ning jope vasaku varruka mansetil olev vereplekilt nr 2 saadi DNA-analüüsil täisprofiilid. Nimetatud DNA-profiilid on kokkulangevad R T DNA-profiiliga. Morsiklaasilt (pakend nr 4, sündmuskoha vaatlusel tähistatud kui objekt nr 4) saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Viimati nimetatud segaprofiilis on eristatav peamine DNA-profiil, mis on kokkulangev Jüri Stepanovi DNA-profiiliga, kuid ei ole kindlalt välistatud, et segaproovis sisaldub ka R. T pärinev bioloogiline materjal. Morsiklaasilt (pakend nr 5, sündmuskoha vaatlusel tähistatud kui objekt nr 5), saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Viimati nimetatud segaprofiilis on eristatav peamine DNA-profiil, mis on kokkulangev Jüri Stepanovi DNAprofiiliga.

Sõrmejäljeekspertiis nr 18E-SS0004 – tõendab R T sõrmejälgede esinemist ühel morsiklaasil ja veepudelil ning Jüri Stepanovi sõrmejälgede esinemist teisel morsiklaasil ja veepudelil /tl 10-14/. Jüri Stepanovi ütluste ja olustiku seostamise protokoll koos fotodega, milles ta 23.03.2018 annab ütlusi sündmuste olustiku kohta 03.01.2018, selgitades toimunud konflikti tema ja R T vahel, tema elukohas xxxx tn xxxx eramu köögis, mille kohta on andnud kahtlustatavana ülekuulamistel ütlusi vastavalt 04.01.2018, 01.02.2018. Ütlused sündmuskoha olustikuga on seostatud, kasutades valgesse riidesse kaetud mannekeeni ning kööginoa asemel kasutatakse musta värvi kumminuga ja kirve asemel plastmassist mängukirvest. Jüri Stepanov kirjeldab, et istus köögilaua taga, toa poolt vaadates paremat kätt köögilaua taga ja R istus tema vastas laua taga. Kirves oli köögi ja elutoa vahelise seina najal kamina pool. Kööginuga oli laua peal Kui R muutus agressiivseks ja viskas talle morssi näkku, tõusid mõlemad laua taga püsti ja Stepanov ütles, et kao minema, mine koju. Seejärel nad tõuklesid köögipliidi ja laua vahele jääval alal. Natuke kaklesid ja siis võttis R kirve ja vibutas seda tema suunas. Stepanov tõmbus eemale, kuid siis viibutas R kirvest teist korda. R hoidis kirvest oma paremas käes Stepanov seletas, et tal õnnestus haarata kirve käepidemest. Mõlemad olid purjus. Kartis oma elu pärast. Hoidis kirvest ühes käega ja parema käega haaras laualt noa ja lõi kõigepealt R parema küünarnukiga ja seejärel lõi teda noaga. See löök sattus rindkere ülemisse ossa. Väga täpselt ei mäleta, kuhu löögid täpselt sattusid. Võis olla, et lõi R noaga kuus korda. Ta eriti ei vaadanud kuhu löögid sattusid, kuid need sattusid R keha piirkonda. Kirves oli endiselt R käes. Peale noalööke R käsi lõtvus ja kirves kukkus põrandale. Siis sain R käest kirve kätte (ei mäleta täpselt, kas sai kirve R käest või põrandalt). Lõi ühe korra R kirvega. Tema meelest oli selleks ajaks R juba põrandale pikali vajunud. Pärast seda proovis helistada kiirabisse ja hakkas üksinda edasi viina jooma. Oli šokis, vist sai kiirabisse ikka helistatud /tl 204-213/. Meditsiinilise kriminalistika ekspertiisi akt nr 18E-MKT0001 ja ekspertiisimäärus eksperdile esitati R T lahangul võetud torke-lõikehaava ( tähistatud kui haav nr 1) nahalapp ning 03.01.2018 sündmuskoha vaatlusel xxxx tn xxxx kaasa võetud kööginuga ja kirves. Eksperdiarvamusest nähtub, et arvestades noa ehituslikke iseärasusi,

nahavigastuse (torke-lõikehaava) morfoloogilisi iseärasusi ning võrreldes neid eksperimentaalsete vigastustega, võis torke-lõikehaav olla tekitatud ekspertiisiks esitatud noaga /tl 164-174/. Sideettevõtjalt saadud andmete protokoll koos CD plaadiga, mis tõendab R T ja Jüri Stepanovi omavahelist suhtlust ning suhtlust teiste isikutega, samuti nende asukohta kõnede toimumise ajal, sealhulgas 03.01.2018. Uurimistoiminguga tuvastati, et ajavahemikul 01.12.2017 kuni 03.01.2018 toimus Jüri Stepanovi ja R T vahel 51 kõnet. 03.01.2018 toimus nende vahel 11 kõnet., millest kümnel korral ajavahemikus kell 14:40 kuni 19:53 helistas R T Jüri Stepanovile. Jüri Stepanov helistas R T ühel korral kell 19:53. Kell 22:21:42 helistas Jüri Stepanov hädaabinumbrile 112 kõne pikkusega 162 sekundit. Kõne ajal kell 22:21:50 on Jüri Stepanov hädaabi numbrile saatnud ka lühisõnumi. Tema mobiiltelefon oli kõikide kõnede tegemise ajal xxxx linnas asuva xxxx-xxxx tugijaama piirkonnas. R T telefon oli 03.01.2018 toimunud kõnede ajal asunud xxxx linnas xxxx, xxxx ja xxxx tugijaamade piirkonnas. Kell 19:56 on R T telefonile saadetud tema abikaasa M T abonentnumbrilt xxxx sõnum ja samalt telefonilt on kell 20:01 helistatud kõne pikkusega 1 minut. Peale seda on M T abonentnumbrilt kuni kella 23:33ni saadetud R T telefonile kokku 42 sõnumit /tl 175-177/. R T ambulatoorse epikriisi väljatrükk - tõendavad R T tervislikku seisundit, s.o tema 2010. aasta traumat, seoses millega olid tal probleemid parema käe liikumisega. 2010.a parema õlavarre noavigastus. 25.05.2017 pöördus arstile. Küünarvarrel nii sirutus kui painutuspoolelihased kõhetunud, õlavarre eespinnal deformeeriv haavaarm. Küünarliigese sirutus ja painutusulatus normis, painutusjõudlus veidi nõrgem kui vasakul käel. Thenarlihase atroofia, kõikide sõrmede sirutusfunktsioon puudulik. 3.-4. sõrmede painutusfunktsioon normis, 2. ja 1. sõrme painutusfunktsioon puudulik, ei suuda peopesani sõrmi painutada, haaramisel 1.-2. sõrme kasutada ei saa. Parema randme painutus ja sirutusfunktsioon väga nõrgad, samas liigese liikuvus täiesti normaalne. Tugev parema randme ja sõrmede funktsiooni häirenärvide kahjustusest. Tundehäire labakäes ja sõrmedes kuni küünarvarre distaalosani – torkamist ei tunne – valutundlikkus puudub, samuti külma ei tunne /tl 10-14/. Kahtlustatavana kinnipidamise protokoll ja vahistamise määrused - Tõendavad Jüri Stepanovile valitud tõkendi liiki ja vahi all viibimise pikkust. Jüri Stepanov peeti kahtlustatavana kinni 03.01.2018 kell 23:50 ja vahistati 05.01.2018. Kinnipeetaval nähtavad tervisekahjustused puuduvad. Seljas tumehalli värvi riidest jope ja pruuni värvi T-särk. Jalas halli värvi puuvillasest riidest dressipüksid, valged sokid ja mustad saapad /tl 190-199/. Riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise määrus – Tõendab kriminaalmenetluse käigus tekkinud menetluskulusid, mis on 120 eurot kaitsjatasu /tl 200/. Tõend Stepanovi tulu kohta - Maksu- ja Tolliameti andmetel on Jüri Stepanovi 2016. aastal üksi deklareeritud tulu pärast tulumaksu maha arvamist 14743 eurot, 2017. aastal 11760 eurot /tl 201-202/. Karistusregistri väljatrükk - Jüri Stepanovil puuduvad kehtivad kriminaalkaristused, 1 kehtiv väärteokaristus /tl 203/.

R T karistusregistri õiend - 6 arhiveeritud kriminaalkaristust ja 2 arhiveeritud väärteokaristust /tl 214-215/. III KOHTU SEISUKOHT SÜÜDISTUSE, SÜÜDISTUSE KVALIFIKATSIOONI

JA TÕENDATUSE OSAS

KrMS § 61 sätestatu kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenev peab moodustama ühtse loogilise terviku. Isiku süüdimõistmine kuriteos eeldab tuvastatust ja täielikku selgust süüteokoosseisu tuvastamiseks vajalikes asjaoludes. Tulenevalt KrMS § 3051 lg 1 ja 2 peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud ning kohus saab otsuse rajada üksnes kohtuliku uurimise esemeks olnud tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. Tapmine on koosseisutüübilt suvalise teokirjeldusega materiaalne delikt, mille koosseisuline tagajärg on teise inimese surm. Tapmine on võimalik mistahes teoga. Tähtis on, et tegu ja selle tagajärjeks olev inimese surm oleksid põhjuslikus seoses. Käesolevas kohtuasjas ei ole vaidlust selles, et 03.01.2018 viibisid nii kannatanu R T kui ka süüdistatav Jüri Stepanov viimase elukohas xxxx xxxx, kus tarvitasid koos alkoholi. Vaidlus puudub selleski, et ühine alkoholi tarbimine päädis sellega, et Jüri Stepanov tekitas R T kehavigastused, mille tagajärjel kannatanu suri sündmuskohal. Vaidlusaluseks olevaks teemas on see, kas Jüri Stepanov ründas kannatanut ja tekitas kannatanule kehavigastused noa ja kirvega tegutsedes tahtliku tapmise eesmärgil või tegutses ta hädakaitseseisundis, tõrjudes R T poolset rünnet. Kohus, hinnanud kõiki kohtuistungil uuritud tõendeid nende kogumis siseveendumuse kohaselt, on seisukohal, et süüdistusaktis toodud järeldused ei vasta kogutud tõenditega tuvastatud tõendamiseseme asjaoludele. Süüdistuse järeldused Jüri Stepanovi poolt R T vigastuste tekitamises ja surma põhjustamises on õiged, kuid süüdistuse lõpposas toodud järeldus, et Jüri Stepanov tungis tüli käigus R T kallale ja pani toime tahtliku tapmise, ei ole kohtuliku uurimise käigus kinnitust leidnud. Andmaks hinnangut sündmustele, mis leidsid Jüri Stepanovi elukohas aset peale ühiselt poest naasmist ja mis viisid R T surmani, tuleb kohtule esitatud erinevatest tõendites tulenev teave asetada omavahelisse konteksti. Süüdistus on hinnanud Jüri Stepanovi ütlusi tõendina ebausaldusväärsetena, kuna ta on oma ütlusi muutnud ja täiendanud pidevalt ning seda vastavalt sellele, millised tõendid on kriminaalasja lisandunud ja mida on vaja kas põhjendada või ümber lükata ning need lähevad iga korraga ütlused põhjalikumaks ja täpsemaks. Stepanovi taktikat tõendab ja iseloomustab süüdistuse hinnangul ilmekalt ka sündmuskohal kolme erineva versiooni

rääkimine ning politsei provotseerimine põgenemiskatsega, mis võis olla tingitud ka vajadusest endale vigastusi tekitada. Stepanov ise on andnud erinevate ütluste põhjendamiseks selgitusi, et ta purjus ja šokis, mistõttu ei olnud võimeline esialgselt andma adekvaatseid ütlusi, oskamata hinnata ka enda jaoks kaitsja kohest vajadust. Jüri Stepanovil tuvastati 03.01.2018 kell 23:05 alkoholijoove 1,38 mg/l kohta. Reaktsioonikiirus häiritud. Kõne segane. Esineb häireid aja-, isiku- ja kohatajus. Teadvusel. Mäletab viimase 24-tunni sündmusi. Koordinatsioonis kerged häired. Käitumist iseloomustab rahutus ja ärritumine. Kohtu hinnangul oli tegemist ilmselgelt traumeerivast traagilisest sündmusest tingitud ägeda stressireaktsiooniga, mille tõttu on arusaadav püüe end mistahes vahenditega (sealhulgas nii erinevate versioonidega juhtunu kohta kui ka agressiivsusega) sündmustest distantseerida ja end neist eemaldada. Olles uurinud asitõendi vaatlusprotokollides kajastatud Jüri Stepanovi ja Häirekeskuse vahelist telefonikõnet, tuvastas kohus, et Stepanovil oli häirekeskusesse helistamisel raskusi selgituste andmisega. Tema kõne oli aeglane ja konarlik, mistõttu oli häirekeskuse töötajal raskusi temast arusaamisega ning töötaja esitatud küsimustele oli Stepanovil raskusi adekvaatseid vastuseid anda. Jüri Stepanovi ebaadekvaatset seisundit sündmuste järgselt on kinnitanud ka kõik sündmuskohal käinud tunnistajad. Nii avaldas tunnistaja L.S avaldnud, et tema hinnangul oli Stepanovil oli tugev joove. Kui küsis temalt, mis konkreetselt juhtus, siis sel hetkel Stepanov nagu ei saanud temast aru ja ei vastanud küsimusele. Küll aga palus ta tungivalt päästa R. Tunnistajate K.L, S.H ja S.R kattuvate ütluste kohaselt oli Stepanov alkoholijoobes, ta meeleolu oli muutlik, jutt oli segane ja neid versioone, mis ta rääkis, oli mitu. Mingil hetkel oli ta rahulik, seejärel aga üleolev. Enne seda, kui nad isikut Rakverre toimetama asusid, ei olnud mingeid probleeme Stepanovi käitumisega, tegi koostööd ja oli rahumeelne pigem. Autos aga muutus agressiivseks ning püüdis põgeneda. Ka sündmuskohale saabnud uurija hindas nende sõnul J.Stepanovi seisundi selliseks, et adekvaatseid ütlusi ei olnud temalt samal ööl võimalik saada. Kohus möönab, et Jüri Stepanovi ütlused kohtueelses menetluses on algselt olnud heitlikud. Häirekeskusesse helistades palus Jüri Stepanov küll abi saatmisega kiirustada, kuid püüdis end ka selles situatsioonis juhtunust distantseerida, seletades, et ei tea, kes on see isik, kes abi vajab. Samas läbivalt, sealhulgas kohtuistungil on ta kinnitanud, et ründas R vaid enesekaitseks, tõrjudes viimase rünnakut. Tema sellekohased ütlused haakuvad nii sündmuskoha vaatlusprotokollis ja asitõendite vaatlusprotokollides tuvastatu kui ka menetluse käigus tehtud ekspertiisidega tuvastatuga. Süüdistuse lõpposas toodud järeldus, et Jüri Stepanov tungis tüli käigus R T kallale ja pani toime tahtliku tapmise, ei ole haakunud muude kohtuliku uurimise käigus uuritud tõenditega.

Kuna kohtueelses menetluses ei olnud tõsikindlalt tuvastatud, millises kehaasendis oli kannatanu temale kehavigastuste tekitamise momendil, siis pidas kohus põhjendatuks määrata selle asjaolu selgitamiseks täiendavalt kohtutraumatoloogiaekspertiis. Ekspert on andnud arvamuse, et R T esinevate vigastuste alusel ei ole välistatud nende tekitamine Jüri Stepanovi poolt kirjeldatud viisil (märkusega, et oli kaks lööki raievahendiga (kirvega)), s.o arvestades rindkerel ja kõhul kirjeldatud torkelõikehaavade kanalite suunda, nende tekitamisel võis R T suure tõenäosusega olla püstises asendis, millele viitab ka veremäärdumise iseloom R T riietel. Arvestades lokalisatsiooni ja morfoloogilisi iseärasusi, raievigastus R T vasakul oimul kokkuvõttes viitab sellele, et tõenäolisem vigastus oli tekitatud kui R T viibis lamavas asendis. Arvestades vigastuste lokalisatsiooni R T eespindadel ning torke-lõikehaavade kanalite suunda, suure tõenäosusega vigastuste tekitamise ajal kannatanu ja ründaja asend oli vastamisi ja nad mõlemad olid püstises asendis. Suure tõenäosusega R T asend oli muutuv vigastuste tekitamise ajal, millele viitavad vigastuste lokalisatsioonid kolmes grupis (pea piirkonnas, rindkerel ja kõhul) ning torke-lõikehaavade kanalite suundade erinevused rindkerel ja kõhul. Kaitsevigastuse olemasolu vasakul käel viitab sellele, et R T sel ajal oli teadvusel ja kaitses end. Pärast kõikide vigastuste tekitamist R T võis iseseisvalt liikuda väga lühikese (maksimaalselt minutites mõõdetuna) aja jooksul, kuna tal esines südame vigastus, mispuhul tavaliselt tekivad südame- ja vereringetöö häired ning tulemusena teadvushäired. Lisaks teadvisehäire (kuni täieliku teadvuskaotuseni) võis tekkida löögist raievahendiga pea vasaku oimu piirkonda, mille tagajärjel tekkisid lahangul tuvastatud vasaku oimuluu murd ja aju pehmekelmealune verevalum vasakul oimul. Eksperdi sellesisuline arvamus ei olnud, ega saanudki Jüri Stepanovile teatav olla ei kohtueelses menetluses ülekuulamistel ega ka ütluste olustikuga seostamisel, s.o tal puudus võimalus kohandada oma ütlusi alles kohtuliku uurimise käigus antud eksperdiarvamusega. Seega, hinnates Jüri Stepanovi poolt kohtus antud ütlusi kogumis uuritud tõenditega, peab kohus neid usaldusväärseteks. Kohtu hinnangul ei ole kohtuliku uurimise käigus tuvastatud objektiivset põhjust, motiivi, miks Jüri Stepanovi oleks pidanud R T ründama. Nii süüdistatava enda kui kannatanu M T kattuvate ütlustega on tõendatud, et Jüri Stepanovi ja R T omavahelised suhted olid sõbralikud. Nad olid aastaid Jüri Stepanovi firmas koos töötanud ja suhtlesid ka väljaspool tööaega. Põhiliselt tarvitasid koos alkoholi. Samas oli nende vahel ka rahalisi suhteid, s.o Stepanov oli tööandja, kes aegajalt T vajadusel ka raha laenas. Ka 03.01.2018 oli nad kokku leppinud kokkusaamise, et tarvitada ühiselt alkoholi, arutada R T palvet seoses tema hiljutise kriminaalasjaga, aga ka edasisi tööplaane. Ühist plaani koos aega veeta kinnitavad meeste omavahelised korduvad telefonikõned aga ka M T ütlused. Tunnistaja M.H sõnul käis Jüri Stepanov käis kella 17:30 ajal Parkla poes ja ostis viina. Kella 20:00 ajal tuli ta koos T lõbusas tujus uuesti poodi ja ostis taas viina.

Ühiselt naasti sõbralikult Stepanovi elukohta ja jätkati alkoholi tarvitamist. Kuna T oli jalgsi poes käies liiga kergelt riides ja sai märjaks, kuna väljas sadas, siis andis Stepanov talle oma kuiva T-särgi ja püüdis R palvel kaminasse tuld teha, et kiiremini sooja saada. Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt on tegemist piinlikult korras ja puhta koduga, mistõttu kohus ei pea ebausaldusväärseks Stepanovi ütlusi tema kamina kütmise rutiini kohta, s.o, et tõi puud, kirve ja tolmuimeja. Pani puud kaminasse, kuid kuna need ei olnud veel täitsa kuivad, tegi kirvega laastud. Pani kõik kaminasse valmis ja tegi tolmuimejaga kõik puhtaks nagu ta tavaliselt alati teeb. Seejärel viis puude kandmise aluse ja tolmuimeja tagasi garaaži ja võttis süütekuubiku, et tuli alla teha ja pani põlema. Kuna R kiirustas teda juba lauda tagasi, siis jäi kirves sel korral garaaži tagasi viimata. Kuna majas on Stepanovi sõnul automaatne küttesüsteem ja juba hakkas niigi soojem, siis unustas kamina hiljem üldse ära, ega pööranud tähelepanu sellele, kas tuli seal süttis või mitte. Seega on kirve paiknemine elutoas kamina kõrval eluliselt usutav. Muidu sõbralikus õhkonnas tavapäraselt aega veetnud alkoholijoobes meeste vahel tekkis vastasseis alles siis, kui Jüri Stepanov kindlalt keeldus olemast tunnistaja kriminaalasjas, milles R T kahtlustati järjekordselt mootorsõiduki joobes juhtimises. Varem oli Stepanov lubanud tema kasuks tunnistada, kuid kuna talle sai teatavaks, et T joove oli suur ning et teda ähvardas lisaks ka auto konfiskeerimine, siis otsustas (vale)tunnistuse andmisest keelduda, kuna tema hinnangul oli asi tõsisem kui ta algul arvas. Situatsiooni pingestavaks teguriks võis osutuda ka tema keeldumine T advokaadi jaoks raha laenata, pillates muuhulgas ettevaatamatult väljendi et „nii kui nii lähed kinni“. Sellise ootamatu keeldumise peale T silmnähtavalt ärritus. Oli Stepanov ju varem lubanud olla isikuks, kes tunnistaks, et juhusliku möödujana ta nägi, et autost jooksis välja hoopis kolmas isik ning et T ei olnudki roolis. T oli asjaga kiire, kuna pidi juba ülejärgmisel päeval, s.o 05.01.2018 politseisse minema ja tal ei olnud enam aega oma versiooni kinnitavat tunnistajat otsida. Ärritunud R tahtis hakata toas suitsetama, kuid keelamise peale läks õue suitsetama. Tagasi tulles oli ta agressiivne, öeldes, et väga lootis tema peale. R istus laua taha, nad võtsid veel pitsi viina, kuid õhkkond oli juba teistsugune, see ei olnud enam komfortne. See Stepanovi poolt esitatud versioon on eluliselt usutav ja haakub muude tõenditega, kuna just sarnast versiooni oli T rääkinud ka oma naisele. Ka M T seletas kohtuistungil, et „Peale xxxx tagasi tulekut oli R joobes juhtimisega seoses ka mingisugune uus kriminaalasi kaelas, aga see oli tema hinnangul selline huvitav juhtum, et ei olnud aru saada, kes istus auto roolis, kuid vastutusele võeti tema abikaasa.“ Jüri Stepanovi ootamatu keeldumine tunnistama tulla, ei pannud R T tema jaoks sobimatusse situatsiooni mitte ainult politseis, vaid ka kodus oma perekonna ees. Kui T valas seejärel viina vaid endale ja kui Stepanov seepeale mainis, et nad joovad ju kahekesi, siis viskas T talle laual olevast klaasist morsi näkku. Solvava käitumise peale Stepanov tõusis ja käskis T lahkuda. Kui ka T tõusis ja Stepanov teda ukse poole lükkama hakkas, tekkis meeste vahel kähmlus. Väljapääsu poole paiknenud R T astus mõned sammud tagasi kamina suunas, võttis kirve ja pöördus tagasi Stepanovi poole ning lõi sellega tema suunas, kuid löök läks peast mööda. Järgmise löögi tõrjumisel kukkus kirves vastu lauda ja sellest löögist jäi sinna jälg, mis on sündmuskoha vaatluse käigus ka fikseeritud. Järjekordse ründe tõrjumiseks haaras Stepanov vasaku käega R käest, hoides teise käega kinni kirve metallosast, s.o kirve peast, kuid kirvest ta kätte ei saanud, vaid tundis, kuidas R püüdis kirvest tema käest vabastada. Seejärel hakkas R teda vasaku käega vastu pead lööma. Siis ta hoidis juba kirve metalliosast vasaku käega

kinni ja kaitses end parema käega. Kui tundis, et R päästab kirve ta käest ära ja tapab ta, siis tekkis tal surmahir ning ta haaras laual olnud noa ründe tõrjumiseks lõi R noaga korduvalt keha piirkonda. Kui R hakkas kokku vajuma, kuid oli veel püsti, siis sai ta kirve enda kätte, lõi Stepanov R veel kirvega vastu pead. Seletas, et mäletas vaid ühte lööki kirvega. Stepanovi versiooni sündmustest kinnitab sündmuskoha vaatluse käigus tuvastatu, aga eelkõige DNA ekspertiis, mille kohaselt teine proov (võivad sisaldada eeltesti alusel verd) noa teralt ja kirvel saadi DNA-analüüsil täisprofiilid, mis on kokkulangevad R T DNA profiiliga, kuid mitte Jüri Stepanovi DNA profiiliga. Esimene proov noalt käepidemelt ja esimene proov kirvelt varrelt, mis võivad mõlemad sisaldada eeltesti alusel verd, saadi DNA-analüüsil täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada Jüri Stepanovilt ja R T pärineva bioloogilise materjali sisaldumist neid segaproovides. Kolmas proov kirvelt varrelt saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada Jüri Stepanovilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. R T DNA profiil ei ole seostatav sellest proovist saadud DNA segaprofiiliga /tl 145-153/. Vaid R T bioloogilise materjali sisaldumine kirvelt ja noateralt leitud proovides on ühselt seostatav temale vigastuste tekitamisega. See ekspertiisi tulemus aga asetab Jüri Stepanovi igapäevaselt majapidamises oleva kirve(varre) ka R T kätte, kuna kirve varrrelt tuvastati ka tema bioloogilist materjali. Tema ei ole seda kirvest varem kasutanud, küll aga tegi seda Jüri Stepanov, kes eelnevalt ka samal õhtul kasutas kirvest kaminasse tuld teha üritades. Kui mitte enne, siis hiljemalt väljast suitsetamast kööki tagasi tulles, oli T võimalus elutuppa kamina juurde jäänud kirvest näha ja see hiljem kui olukord pingestus, sealt vaid paar sammu tagasi astudes, käepäraselt haarata. Arvestades, et Jüri Stepanov oli tunnistama tulemisest keeldumisega põrmustanud T alibi plaani, mida ta oli juba ka oma kodus avaldanud, siis on alust arvata, et viimane oli just sellises emotsionaalses seisundis, mida Stepanov kirjeldas ja mis temale surmahirmu tekitas. Seda Jüri Stepanovi väidet toetab ka asjaolu, et R T vere ja uriini toksikoloogiauuringul leiti verest 2,74 mg/g ja uriinist 3,64 mg/g etüülalkoholi, mis on raske joove aga lisaks leiti ka ravimipreparaate amitriptüliini ja nortriptüliini, mida kasutatakse kõigi depressiooni vormide raviks. Alkoholi ja ravimite koosmõju võib ilmselgelt ettearvamatu. Kohus ei pea usutavaks süüdistuse väiteid, aga ka kannatanu ütlusi selle kohta, et R T parem käsi oli varasema trauma tõttu täiesti töövõimetu, see peaaegu ei töötanud ning oli tuim ja tundetu. Ambulatoorse epikriisi väljatrüki kohaselt oli R T 2010. aastal parema õlavarre noavigastus. Tuvastatud on, et küünarvarrel nii sirutus kui painutuspoolelihased kõhetunud, õlavarre eespinnal deformeeriv haavaarm. Küünarliigese sirutus ja painutusulatus normis, painutusjõudlus veidi nõrgem kui vasakul käel. Thenarlihase atroofia, kõikide sõrmede sirutusfunktsioon puudulik. 3.-4. sõrmede painutusfunktsioon normis, 2. ja 1. sõrme painutusfunktsioon puudulik, ei suuda peopesani sõrmi painutada, haaramisel 1.-2. sõrme kasutada ei saa. Parema randme painutus ja sirutusfunktsioon väga nõrgad, samas liigese liikuvus täiesti normaalne. Tugev parema randme ja sõrmede

funktsiooni häirenärvide kahjustusest. Tundehäire labakäes ja sõrmedes kuni küünarvarre distaalosani – torkamist ei tunne – valutundlikkus puudub, samuti külma ei tunne. Eeltoodud vigastuse kirjelduse kohaselt, s.o eriti arvestades, et 3.-4. sõrmede painutusfunktsioon on normis, 2. ja 1. sõrme painutusfunktsioon puudulik, ei suuda peopesani sõrmi painutada, haaramisel 1.-2. sõrme kasutada ei saa, ei anna alust väita, et R T ei suutnud kirvest käes hoida ja sellega rünnata. Ta oli ehitaja, kes töötas alates 2009.aastast, s.o nii enne kui peale vigastust Jüri Stepanovi ehitusfirmas, olles hinnatud töömees, kes käis lähetustel ka välismaal. Ei saa pidada usutavaks, et ehitusettevõtja peaks nii pikaajaliselt töötajat, kes ei ole suuteline tööriistu käsitsema. Hinnates olemasolevaid tõendeid kogumis, loeb kohus tõendatuks, et just R T, kes oli raskes joobe ja ravimite koosmõju all ärritunud, oli motiiv rünnata Jüri Stepanovit, kellel oli ka alus hirmu tunda ka seetõttu, et temast 15 aastat noorem ründaja oli temast pikem ja füüsiliselt tugevam. Alates hetkest, kui R T alustas rünnet kirvega, oli Jüri Stepanov hädakaitseseiundis ning ta oli õigustatud kasutama hädakaitset tema vastu suunatud ründe vastu. Hädakaitse olemasoluks KarS § 28 lg 1 järgi tuleb kõigepealt tuvastada hädakaitseseisund, s.o vahetu või vahetult eesseisev õigusvastane rünne kaitsja või teise isiku õigushüve vastu (vt RKKKo 3-1-1-111-04, p 10). Ründe olemasolu ja selle lõpuhetke tuvastamine sõltub faktilistest asjaoludest ja lähtub objektiivse kõrvaltvaataja seisukohalt teo toimepanemise ajal. Hädakaitseseisundi tuvastamise järel tuleb edasi kontrollida kaitsetegevuse vastavust KarS § 28 nõuetele ja hädakaitse piiride ületamist KarS § 28 lg 2 tähenduses. Kaitsetegevus seisneb ründaja õigushüve kahjustamises ründe tõrjumiseks. Kaitsetegevuseks valitud vahend peab olema sobiv ründe lõpetamiseks ehk ründe lõplikuks tõrjumiseks, kuid samas ka säästvaim vahend selle eesmärgi saavutamiseks (vt RKKKo 3-1-1-34-08, p 10). Kaitsetegevus peab olema kantud kaitsetahtest, s.t kaitsja peab aru saama, et ta viibib ja tegutseb kaitseolukorras, ning lähtuma sellest oma tegevuses (vt RKKKo 3-1-1-107-12, p 10). Isik ületab hädakaitse piiri, kui ta kavatsetult või otsese tahtlusega teostab hädakaitset vahenditega, mis ilmselt ei vasta ründe ohtlikkusele, samuti kui ta ründajale kavatsetult või otsese tahtlusega ilmselt liigset kahju tekitab. Hädakaitse piiride ületamine muudab ründaja õigushüvede kahjustamise õigusvastaseks üksnes siis, kui see toimub kavatsetult või otsese tahtlusega. Enesekaitsevõtteid on põhjendatud kasutada ainult nii palju, kui on vaja kallaletungi tõrjumiseks. Kui rünnak on peatatud, ei tohi asuda ründajale kätte maksma, s.o tohi vastupanuvõimetut vastast edasi lüüa. Alles hädakaitseseisundi nõuetekohase tuvastamise järel saab anda hinnangut isiku kaitsetegevusele ja selle vajalikkusele ning kaaluda võimalikku hädakaitsepiiride ületamist KarS § 28 lg 2 tähenduses. Hädakaitse piiride ületamisest saab objektiivselt rääkida siis, kui hädakaitset on teostatud vahendiga, mis ilmselt ei vasta ründe ohtlikkusele või kui ründajale on tekitatud ilmselt liigne kahju. Kui analüüs näitab, et hädakaitsepiire on objektiivselt ületatud, tuleb ühtlasi näidata, kas seda on tehtud vahendi sobimatuse või liigse kahju tõttu, ning järgnevalt hinnata hädakaitsepiiride ületamise subjektiivset koosseisu (Riigikohtu 25. mai 2004. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 3-1-138-04). KarS § 28 lg-st 2 tuleneb selgesõnaliselt, et hädakaitsepiiride ületamine on

karistatav üksnes siis, kui see toimub otsese tahtlusega või kavatsetult. Riigikohus on varasemas praktikas selgitanud, et nimetatud tahtluse liigid ei puuduta tegu kui sellist, vaid just nimelt hädakaitse piiride ületamist Seega peab hädakaitse piiride ületamist nentivas kohtuotsuses olema näidatud, et hädakaitse seisundis tegutseja teadis kindlalt või pidas silmas eesmärki, et kaitsevahend ületab ilmselt ründe ohtlikkuse või et selline kahju, mida ta tekitab, on ilmselt liigne (vt RKKKo 3-1-1-26-11, p 17). Püüdes algselt tõrjuda T rünnet, hoides teda käest ja selles olnud kirvest, oli Stepanovi tegevus kantud kaitsetahtest ja ta tegutses hädakaitseseisundis. Kui aga sellest tegevusest ründe tõrjumiseks ei piisanud, siis haaras ta laual olnud noa, mida ei saa pidada säästvaks vahendiks selles mõttes, et lüües sellega kavatsetult T kuuel korral keha piirkonda, kus asuvad elutähtsad organid, pidi ta aru saama, et võib põhjustada teise isiku surma. Surnu kohtuarstliku ekspertiisi akti kohaselt oligi R T surma vahetuks põhjuseks kehaõõntesse tungiv, südant vigastav torkelõike haav rindkerel koos järgneva massiivse verejooksuga südamepauna ning südame tamponaadi arenemisega. Säästvaks vahendiks saaks nuga pidada juhul, kui Stepanov oleks tõrjunud rünnet noaga näiteks ründajale vähem elukohtlikkusse piirkonda, s.o näiteks kätte või jalga lüües. Kui R T hakkas noalöökide tagajärjel kokku vajuma, kuid oli veel püsti, siis olles saanud kirve enda kätte ning olles seega tõrjunud tema vastu suunatud ründe, siis pidi Stepanov aru saama, et jõudude vahekord on muutunud tema kasuks, mistõttu puudus vajadus edasiseks ründamiseks. Ometi lõi Stepanov kavatsetult T veel kahel korral kirvega pea ning vasaku labakäe piirkonda, tekitades seega otsese tahtlusega liigset kahju ning ületades seega hädakaitse piire. Kokkuvõtlikult on kohus seisukohal, et lüües teist inimest noaga kuuel korral elutähtsasse kehapiirkonda ning seejärel, olles juba ründe tõrjunud, lüües otsese tahtlusega veel kahel korral kirvega pea ning vasaku labakäe piirkonda, teadis Jüri Stepanov teo toimepanijana, et selline tegevus toob kaasa kannatanu surma, sellise teo toimepanija soovib inimest tappa või vähemalt saab aru ja möönab sellise tagajärje saabumist. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad ning seega kuulub Jüri Stepanov süüdimõistmisele Kars § 113 lg 1 järgi süüdimõistmisele.

IV KARITUSE MÕISTMISE PÕHJENDUSED

Karistuse mõistmisel tuleb arvestada KarS § 56 lg 1 kohaselt kuriteo toime pannud isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, süüdlase isikut ja võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Samuti peab karistuse mõistmisel silmas pidama õiguskorra huve ning arvestama kooskõlas KarS § 56 lg 2 asjaoluga, mille järgi vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kehtiv kohtupraktika väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb kõigepealt arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada Jüri Stepanovi süüga, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumisega, õiguskorra kaitsmise huvidega, samuti võimalusega mõjutada teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest.

KarS § 113 lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu näeb karistusena ette vangistuse kuuest kuni viieteistkümne aastani. Tegemist on isikuvastase süüteoga. Jüri Stepanov on toime pannud esimese astme eluvastase süüteo, s.o teise inimese tapmise, mis on kvalifitseeritav KarS § 113 lg 1 järgi. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kohtuliku uurimise käigus tunnistas Jüri Stepanov oma süüd selles, et põhjustas oma tegevusega kannatanu surma, kuid tegi sega tõrjudes tema vastu suunatud rünnakut. Tema süüd raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Kergendava asjaoluna arvestab kohus süü osalist tunnistamist. Karistusregistrist nähtuvalt süüdistatavat Jüri Stepanovit varasemalt kriminaalkorras karistatud ei ole. Võttes arvesse, et Jüri Stepanov tegutses hädakaitseseisundis, kuid pani teise inimese tapmise toime ületades hädakaitse piire, peab kohtukoosseis põhjendatuks mõista temale karistuse selle miinimum määras, s.o kuus aastat vangistust. Karistuse kandmise algust tuleb arvestada alates Jüri Stepanovi kinnipidamisest, s.o alates 03.01.2018. Tõkend - vahistamine tuleb jätta muutmata.

V TSIVIILHAGI

Põhiseaduse § 25 sätestab, et igaühel on õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. KrMS § 310 lg 1 sätestab kohtu kohustuse süüdimõistva kohtuotsuse korral teha otsus tsiviilhagi kohta. KrMS § 38 lg 1 p 1 kohaselt on kannatanul kuni kohtuliku uurimise lõpetamiseni maakohtus õigus esitada tsiviilhagi. Tsiviilhagile esitatavaid nõudeid kriminaalmenetluse seadustik ei sätesta, kuid lahendades kriminaalmenetluses tsiviilhagi küsimust, juhindub kohus selles osas tsiviilkohtumenetluse sätetest, eeskätt TsMS § 338 ja § 363, arvestades kriminaalmenetluse erisusi. Käesolevas kohtuasjas on M T esitanud tsiviilhagi kokku summas 6377.30 eurot, taotledes, et temale hüvitataks varaline kahju kokku summas 1377.30 eurot, s.o matusekulud kõik peale 448 euro, mille Sotsiaalkindlustusamet hüvitas seoses matuste korraldamisega seotud kulusid. Varalise kahju osas selgitas kannatanu, et taotleb hüvitada R T kuriteo toimumise ajal seljas olnud ja rikutud riided kokku summas 100 eurot, seoses 03.01.2018 – 24.01.2018 haiguslehel viibimisega saamata jäänud töötasu summas 285.30 eurot, õigusabikulud summas 100 eurot ja matusekulud koos surnu riietusega kogusummas 892 eurot (kingade maksumus 20 eurot, ülikonna ja särgi maksumus 115 eurot, peielaud ja toitlustus 301 eurot, haud 330 eurot, lilled ja küünlad 126 eurot). Varaline kahju kokku 1377.30 eurot. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).

Kohtuliku uurimise käigus uuritud tõenditega käesolevas kriminaalasjas on tõendatud kahju tekkimine kannatanul ning seega on kindlaks tehtud põhjuslik seos süüdistatavate tegevuse ning kahju tekkimise vahel. Varalise kahju osas on tsiviilhagi täielikult tõendamist leidnud, kuna on tõendatud dokumentidega ja seega kuulub varaline kahju kuulub täies ulatuses vastavalt VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 1 ja § 1053 lg 2 väljamõistmisele kahju tekitanud isikult - Jüri Stepanovilt. VÕS § 130 sätestab kahju hüvitamise tervise kahjustamise või kehavigastuse tekitamise korral. VÕS § 130 lg 2 kohaselt isikule kehavigastuse tekitamise või tema tervise kahjustamisega tekitatud kahju olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule maksta talle seeläbi tekitatud mittevaralise kahju hüvitisena mõistlik rahasumma. Kui isiku, kelle surm põhjustati, lähedasel tekib seetõttu tervisekahjustus, võib selline kahju kuuluda hüvitamisele VÕS § 130 lg 2 järgi, kui on täidetud kahju hüvitamise kohustuse üldised eeldused ning esinevad erandlikud asjaolud VÕS § 134 lg 3 järgi. Seaduses ei ole sätestatud, millist asjaolu loeb seadusandja erandlikuks ning igal konkreetsel juhul tuleb arvesse võtta konkreetses asjas olevaid faktilisi asjaolusid. VÕS § 134 lg 3 mõttes ei saa erandlikuks asjaoluks olla surma või raske tervisekahjustuse põhjustamine kui selline, vaid sellega peab kaasnema ka täiendavaid asjaolusid, mis õigustavad mittevaralise kahju rahalise hüvitise väljamõistmist. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 1 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Vastavalt VÕS § 128 lg 5 hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ja kannatusi. VÕS § 134 lg 2 järgi isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Mittevaralise kahju konkreetset suurust kannatanu tõendama ei pea. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS § 1045 lg 1 p 1 on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu surma põhjustamisega. VÕS § 134 lg 3 kohaselt võivad isiku surma põhjustamise või talle raske kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse korral ka surmasaanu või kahjustatud isiku lähedased isikud nõuda mittevaralise kahju hüvitist, kui hüvitise maksmist õigustavad erandlikud asjaolud. Vastavalt VÕS § 134 lg 5 mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Erandlike asjaolude esinemist sellisel kahju hüvitamise nõude esitamisel on käsitlenud Riigikohtu tsiviilkolleegium lahendis nr 3-1-2-19-08: kolleegiumi arvates õigustaks lähedase kahju hüvitamise nõuet VÕS § 134 lg 3 kohaselt esmajoones lähedase isiku

ruumiline lähedus hukkunu või raskelt kannatanuga kahju tekitamise ajal, nt autoõnnetuse ajal samas autos viibimine või õnnetuse või selle tagajärgede vahetu pealtnägemine ( n-ö samas ohutsoonis viibimine ), samuti nt hukkunud või raskelt vigastatud lähedase inimese vigastuste või kannatuste nägemisest saadud hilisemad üleelamised. Riigikohus on oma praktikas leidnud, et VÕS § 134 lg 3 mõttes ei ole erandlikuks asjaoluks surm kui selline, vaid sellega peavad kaasnema täiendavad asjaolud, mis õigustavad mittevaralise kahju eest hüvitise väljamõistmist. Lähedase inimese kaotus ja sellega kaasnev lein ning kaotusvalu kui selline ei ole erandlikuks asjaoluks, sest need kaasnevad paratamatult iga inimese surmaga. Kohus ei ole tuvastanud erandlikke asjaolusid ei ole tuvastanud ning seega on kohus seisukohal, et kannatanu M T tsiviilhagi mittevaralise kahju hüvitamiseks ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

VI ASITÕENDID

KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel: - Sündmuskoha vaatluse käigus xxxx tn xxxx kaasa võetud: kaks viinapitsi, kaks morsiklaasi, viinapudel, veepudel, kirves ja kööginuga, R T musta värvi jope ja musta värvi tossud, millised asuvad Rakvere politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis (asitõendite üleandmise-vastuvõtmise akt nr 148) ja R T kuriteo toimepanemise ajal 03.01.2018 xxxx tn xxxx seljas olnud riided (sinist värvi teksapüksid, valget värvi T-särk kirjega Original Denim, sokid, aluspüksid), millised asuvad Rakvere politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis (asitõendite üleandmise-vastuvõtmise akt nr 169). - Jüri Stepanovi kinnipidamisel 03.01.2018 xxxx tn xxxx temal seljas olnud riided (halli värvi dressipüksid, pruuni värvi T-särk, valget värvi sokid ja halli värvi jope), millised asuvad Rakvere politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis (asitõendite üleandmisevastuvõtmise akt nr 145). Tagastada kohtuotsuse jõustumisel Jüri Stepanovile -Sündmuskoha vaatluse käigus kaasa võetud kahtlustatavale Jüri Stepanovile kuuluv mobiiltelefon Samsung Galaxy A3 2016 (mudeli numbriga SM-A310F, IMEI koodiga xxxx, telefonis TELE2 SIM kaart abonentnumbriga xxxx), milline asub Rakvere politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis (asitõendite üleandmise-vastuvõtmise akt nr 169) Tagastada kohtuotsuse jõustumisel M T -Sündmuskoha vaatluse käigus kaasa võetud R T mobiiltelefon LG-E400 (IMEI koodiga xxxx, telefonis ELISA SIM kaart abonentnumbriga xxxx), milline asub Rakvere politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis (asitõendite üleandmise-vastuvõtmise akt nr 169) Kriminaalasja juurde lisatud alljärgnevad asitõendid jätta kriminaalasja materjalide juurde: - patrullpolitseiniku S. R tehtud fotod CD- plaadil - Häirekeskuse kõnesalvestised CD-plaadil - Kõneeristuse andmed CD-plaadil

VII KOHTU SEISUKOHT MENETLUSKULUDE OSAS

KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 179 lg 1 p 1 sätete kohaselt on kriminaalasjas süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suuruseks 2,5 palga alammäära, s.o 1350,00 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 sätete kohaselt kuuluvad väljamõistmisele menetluskulud kriminaalasja kohtueelsel uurimisel ja kohtus määratud kaitsja osavõtu eest. KrMS § 175 lg 1 p 3 sätete kohaselt kuulub väljamõistmisele tasu ekspertiiside tegemise eest. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik

Reelika Semmel Rahvakohtunik

Margit Tiidemaa Rahvakohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.