Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna erakorraline ettekanne Martin Lodile mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks
Kohtunik
Erkki Hirsnik
Istungisekretär
Kristel Toots
Süüdimõistetu
Martin Lodi. Isikukood 39707056812; kohtu määratud elukoht xxxxxxxxxx-xxxxxxxxx
Kriminaalhooldusametnik
Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Põlva esinduse kriminaalhooldusametnik Kaidi Rammo
Asja arutamine
kohtuistung, 22. mai 2019
RESOLUTSIOON
1.Pöörata täitmisele Tartu Maakohtu 11. aprilli 2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-183096 mõistetud karistuse ärakandmata osa ning saata M. Lodi vanglasse karistust kandma 3 kuuks ja 14 päevaks.
2.Kohustada Martin Lodit ilmuma vanglasse karistust kandma kohtust saadetavas teatises märgitud ajal. Arvestada Martin Lodi karistuse kandmise aja algust alates tema ilmumisest vanglasse karistust kandma.
3.Määrus anda Martin Lodile ja kriminaalhooldajale. Edasikaebamise kord Määruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtuotsus
1.Tartu Maakohtu 11. aprilli 2018 otsusega tunnistati Martin Lodi süüdi karistusseadustiku (KarS) § 215 lg 1 ja § 424 lg 1 järgi ja teda karistati vangistusega kuus kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvati kahtlustatavana kinnipidamise aeg 20. – 21. jaanuar 2018 ja 9. – 11. aprill 2018, s.o viis päeva karistusaja hulka ja mõisteti M. Lodi kandmisele kuuluvaks karistuseks 5 kuud ja 25 päeva vangistust. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jäeti mõistetud vangistus täitmisele
pööramata, kui M. Lodi ei pane ühe aasta ja kahe kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu, järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid ja täidab KarS § 75 lg 2 p-s 2 sätestatud kohustust hoiduda alkoholi tarvitamisest. Katseaja algust tuli arvata kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 11. aprillist 2018. Määrus karistuse täitmisele pööramise ja vangistuse asendamise suhtes üldkasuliku tööga
2.Tartu Maakohtu 12. veebruari 2019 määrusega pöörati täitmisele M. Lodile Tartu Maakohtu
11.aprilli 2018 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 5 kuud ja 25 päeva vangistust, sest M. Lodi rikkus kahel korral talle KarS § 75 lg 2 p 2 alusel seatud alkoholi tarvitamise keeldu ja kolmel korral talle KarS § 75 lg 1 p 2 alusel katseajaks pandud kohustust ilmuda kriminaalhooldusosakonda registreerimisele kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel. M. Lodile mõistetud vangistus asendati üldkasuliku tööga, sest ta oli noor inimene ning ta polnud varem vangistust kandnud. Tartu Maakohtu 12. veebruari 2019 määruse resolutsiooni neljandas punktis juhiti M. Lodi tähelepanu asjaolule, et kui ta hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, võib kohus KarS § 69 lg 6 alusel pöörata kriminaalhooldusametniku taotluse alusel talle mõistetud vangistuse täitmisele. Erakorraline ettekanne
3.15. mail 2019 esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond Tartu Maakohtule M. Lodi kohta erakorralise ettekande. Sellest ettekandest ilmneb järgnev info.
4.Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks on asjaolu, et M. Lodi ei ilmunud tegema üldkasulikku tööd 11., 13., 14. ja 15. mail 2019 ega teavitanud juhendajat ega kriminaalhooldusametnikku mitteilmumise põhjusest.
5.Kriminaalhooldusametnik kohtus esimest korda M. Lodiga 30. aprillil 2018 ja tutvustas talle kriminaalhooldusaluse õigusi ja kohustusi ja kohtu määratud lisakohustusi. Pärast Tartu Maakohtu 12. veebruari 2019 määrust, millega pöörati täitmisele M. Lodile mõistetud karistus ja asendati mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, on M. Lodi rikkunud registreerimiskohustust ühel korral. Ametnik helistas M. Lodile, et täpsustada mitteilmumise põhjusi. Väidetavalt oli M. Lodi haige. Pärast Tartu Maakohtu 12. veebruari 2019 määrust on kahel korral kontrollitud alkoholi tarvitamist ja mõlemal korral oli tulemus negatiivne. Koostöö kriminaalhooldusametniku ja M. Lodi vahel on olnud üldjoontes hea ning M. Lodi on vestlustes avameelne. Märtsis 2019 koostatud ajakava järgi määrati M. Lodile 56 tundi üldkasulikku tööd, millest tegi ta ära vaid 20 tundi. Ta oli väidetavalt haige, kuid ta pole esitanud ametnikule arstitõendit. M. Lodi ei teinud ühtegi tundi üldkasulikku tööd ka aprillis 2019, kuna oli jälle väidetavalt haige. Ta esitas ka arstitõendi, millest nähtub, et ta viibis perearsti vastuvõtul ja uuringutel 28. märtsil 2019 ja 2. aprillil 2019. M. Lodi esitas registreerimisel 25. aprillil 2019 taotluse määrata teda tööle igapäevaselt kaheksatunniste tööpäevadega. M. Lodi väitis registreerimisel, et tal on asjad planeeritud ja tal ei teki probleeme üldkasuliku töö tegemisega.
6.6. mail 2019 helistas üldkasuliku töö juhendaja kriminaalhooldajale ja teatas, et M. Lodi ei ilmunud ajakavas planeeritud kella 08.00-ks tööd tegema. Juhendaja helistas seepeale M. Lodile. Juhendaja sõnul olevat M. Lodi olnud telefonis üleolev ja lausunud, et juhendajal ei ole õigust talle suruda üldkasuliku töö sooritamist peale. M. Lodi tuli üldkasuliku töö tegemise kohta ettenähtud ajast hiljem ja lahkus enne kokku lepitud kellaaja saabumist. Juhendaja edastas kriminaalhooldusametnikule SMS-i, kus märkis, et M. Lodi, olevat talle öelnud, et kui hakkab sadama, läheb ta koju, aga tunnid peavad edasi jooksma. 8. mail 2019 helistas M. Lodi
kriminaalhooldajale ja palus muuta üldkasuliku töö ajakava, sest ta ei saa isiklike asjade tõttu teha tööd 8. ja 9. mail 2019. Juhendajaga sõlmiti kokkulepe, et M. Lodi teeb üldkasulikku tööd
11.ja 12. mail 2019. M. Lodi ei ilmunud 11. mail 2019 üldkasuliku töö tegemise kohta ning ei teavitanud mitteilmumisest. 13. mail 2019 teatas üldkasuliku töö juhendaja telefoni teel, et M. Lodi ei ilmunud üldkasuliku töö tegemise kohta ega teavitanud teda oma mitteilmumisest. 14. mail 2019 teatas üldkasuliku töö juhendaja kriminaalhooldajale, et M. Lodi ei ilmunud kella 08.00-ks üldkasuliku töö tegemise kohta. Juhendaja sai M. Lodiga ühendust telefoni teel ja M. Lodi lubas, et ta jõuab tööle kella 11.00-ks. M. Lodi ei ilmunud üldkasuliku töö tegemise kohta ka kella 11.00-ks ega vastanud juhendaja ega kriminaalhooldusametniku telefonikõnedele. 15. mail 2019 teatas üldkasuliku töö juhendaja, et M. Lodi ei ilmunud üldkasuliku töö tegemise kohta ega teatanud mitteilmumisest. Kui juhendaja ja kriminaalhooldusametnik helistasid M. Lodile, oli M. Lodi telefon välja lülitatud. Seisuga 1. mai 2019 on M. Lodi teinud 20 tundi üldkasulikku tööd ja tal on tegemata 155 tundi. Praegu on koostatud maikuu ajakava, kus on igapäevaselt planeeritud kaheksatunnised tööpäevad.
7.Kriminaalhooldusametnik taotleb M. Lodile mõistetud karistuse täitmisele pööramist, sest M. Lodi pole suutnud järgida koostatud üldkasuliku töö ajakava, pole teavitanud juhendajat ega kriminaalhooldusametnikku tööle ilmumata jätmise põhjustest ning M. Lodiga pole enam võimalik ühendust saada, sest ta ei vasta telefonile või on telefon välja lülitatud. See näitab, et M. Lodi suhtub ükskõikselt ja üleolevalt üldkasuliku töö tegemisse, juhendajasse ja kriminaalhooldusametnikku. M. Lodi pole motiveeritud üldkasulikku tööd tegema ning dikteerib juhendajale oma tööpäeva pikkust. Poolte seisukohad kohtuistungil
8.Kriminaalhooldusametnik jäi kohtuistungil taotluse juurde pöörata M. Lodile Tartu Maakohtu 11. aprilli 2018 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa täitmisele. Kriminaalhooldusametnik esitas kohtule tõendi, mille järgi tegi M. Lodi viimaste päevade jooksul osa tööst ära ja kokku on tal tehtud 71 tundi. Seega on tegemata veel 104 tundi.
9.M. Lodi tunnistas rikkumisi, aga ütles, et mõnel korral jäi ta tööle ilmumata haiguse tõttu. Samas möönis ta, et tal tuleb minna vanglasse. Kohtu seisukoht
10.Kohus tuvastab üldkasuliku töö ajakava, erakorralise ettekande ja M. Lodi ütluste alusel, et M. Lodi ei ilmunud ei 2019. aasta märtsis, aprillis ega mais korduvalt üldkasulikku tööd tegema. M. Lodi ei osanud nimetada ühtegi mõjuvat põhjust, mis vabandab ajakavas ette nähtud üldkasuliku töö tegemata jätmist. Tõsi, süüdimõistetu sõnutsi oli ta osadel puudutud päevadel haige, aga ta ei saanud esitada selle kohta ühtegi objektiivset tõendit (nt arstilt küsitut). Seega on M. Lodi hoidnud üldkasuliku töö tegemisest kõrvale.
11.KarS § 69 lg 6 esimene lause sätestab, et kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades KarS § 69 lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele.
12.Kohus on praeguses kriminaalasjas M. Lodile juba kaks korda vastu tulnud: esiteks vangistust tingimisi täitmisele pööramata jättes ja teiseks üldkasulikku tööd määrates. Kumbagi võimalust M. Lodi ei kasutanud. Seega ei jää kohtul praegu üle muud, kui pöörata vangistus täitmisele. Korduv tööle ilmumata jätmine ei anna mingit alust arvata, et M. Lodi hakkab edaspidi korralikult üldkasulikku tööd tegema. Sama saab eeldada ka M. Lodi suhtumise põhjal. Süüdimõistetu on käitunud üleolevalt nii kriminaalhooldaja kui ka tööde juhendajaga. Kohtuistungil ei jätnud M. Lodi kuidagi muljet, et ta on oma käitumise ekslikkusest aru saanud.
13.Tartu Maakohtu 18. aprilli 2018 otsusega mõisteti M. Lodi lõplikuks karistuseks 5 kuud ja 25 päeva vangistust. Tartu Maakohtu 12. veebruari 2019 määrusega pöörati M. Lodile mõistetud vangistus täitmisele ja asendati 175 tunni üldkasuliku tööga. Erakorralisest ettekandest ja kriminaalhooldaja poolt kohtuistungil esitatud tõendist nähtub, et M. Lodil on tehtud 71 tundi üldkasulikku tööd. Sellele vastab KarS § 69 lg 6 teise lause järgi 71 päeva vangistust. See aeg tuleb 5 kuu ja 25 päeva pikkusest vangistusest maha arvata ja M. Lodi tuleb saata vanglasse karistust kandma 104 päevaks ehk 3 kuuks ja 14 päevaks. /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.