Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna erakorraline ettekane P.E-le mõistetud ärakandmata karistuse täitmisele pööramiseks
Kohtunik
Erkki Hirsnik
Istungisekretär
Kristel Toots
Süüdimõistetu
P.E . Isikukood XXX; kohtu määratud elukoht, praegune elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx
Kriminaalhooldusametnik
Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Põlva esinduse kriminaalhooldusametnik Kaidi Rammo
Asja arutamine
kohtuistung, 12. veebruar 2019
RESOLUTSIOON
1.Pöörata täitmisele P.E-le Tartu Maakohtu 11. aprilli 2018 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, st 5 kuu ja 25 päevane vangistus.
2.Asendada see vangistus 175 tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb ära teha katseaja lõpuks.
3.Ülejäänud osas jätta Tartu Maakohtu 11. aprilli 2018 otsus muutmata.
4.Selgitada P.E-le , et kui ta hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, võib kohus kriminaalhooldusametniku taotluse alusel pöörata talle mõistetud aresti täitmisele (karistusseadustiku (KarS) § 69 lg 6).
5.Määrus anda P.E-le ja kriminaalhooldajale. Edasikaebamise kord Määruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
PÕHIOSA
Kohtuotsus
1.Tartu Maakohtu 11. aprilli 2018 otsusega tunnistati P.E süüdi KarS § 424 lg 1 ja § 215 lg 1 järgi ja KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti tema liitkaristuseks kuus kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati kahtlustatavana kinnipidamise aeg 20. –21. jaanuar 2018 ja 9.–11. aprill 2018, s.o 5 päeva karistusaja hulka ja mõisteti P.E kandmisele kuuluvaks karistuseks 5 kuud ja 25 päeva vangistust. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jäeti mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui P.E ei pane ühe aasta ja kahe kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu, järgib KarS § 75 l g 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid ja täidab KarS § 75 lg 2 p-s 2 sätestatud kohustust, s.o hoidub alkoholi tarvitamisest. Katseaja algust tuli arvestada kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 11. aprillist 2018. Erakorraline ettekanne
2.4. veebruaril 2019 esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond Tartu Maakohtule P.E kohta erakorralise ettekande. Sellest ilmneb järgnev info.
3.P.E tarvitas 19. juulil 2018 ja 2. novembril 2018 alkoholi ega ilmunud 2. jaanuaril 2019,
18.jaanuaril 2019 ja 1. veebruaril 2019 registreerimisele.
4.P.E suhtes algas kriminaalhooldus 27. aprillil 2018. Kriminaalhooldusametnik kohtus esimest korda P.E-ga 30. aprillil 2018. P.E on mõjuval põhjusel palunud telefoni teel muuta varem kokku lepitud registreerimise aega ja poolte kokkuleppel on registreerimis e aega muudetud. Koostöö kriminaalhooldusametniku ja P.E vahel on olnud hea ning P.E on olnud vestlustes avameelne. Alkoholi tarvitamise keelu järgimist on kontrollitud kolmeteistkümnel korral. Neist kahel korral osutus tulemus positiivseks. Nende rikkumiste eest tehti P.E-le hoiatused. P.E pandi sotsiaalprogrammi „Liiklusohutus“ nimekirja, kuid ta tegi 11. jaanuaril 2019 avalduse, milles keeldus programmis osalemisest.
5.28. detsembril 2018 teatas P.E , et ta on haigestunud ning ei saa registreerimiskohustust täita. Telefoni teel lepiti kokku uus aeg 2. jaanuaril 2019, kuid P.E ei ilmunud 2. jaanuaril 2019 registreerimisele ega teatanud mitteilmumise põhjust. P.E-le edastati uus kutse, milles paluti tal ilmuda kriminaalhooldusametniku vastuvõtule 10. jaanuaril 2019 kell 13.00. P.E seda ei teinud. Kriminaalhooldusametnik helistas P.E-le ja viimane väitis, et ta on haige. Lepiti kokku, et P.E tuleb registreerimisele 11. jaanuaril 2019. P.E ilmuski registreerimisele ja lubas tuua perearsti tõendi eelmisel päeval tulemata jätmise kohta. 17. jaanuaril 2019 helistas P.E kriminaalhooldusametnikule ja teatas, et ta ei pea tulema registreerimisele 18. jaanuaril 2019, kuna ta sai kohtukutse. Kriminaalhooldusametnik selgitas talle, et tegemist on asenduskaristuse määramisega väärteoasjas ning see ei mõjuta kuidagi kriminaalhooldust ehk P.E peab 18. jaanuaril 2019 registreerimisele tulema. Seda P.E siiski ei teinud. Kriminaalhooldusametnik tegi 23. jaanuaril 2019 kodukülastuse P.E elukohas. P.E ütles, et ta ei tule registreerimisele, ei lähe kohtusse ega soorita üldkasulikku tööd. P.E ei ilmunud registreerimisele ka 1. veebruaril 2019.
6.Kriminaalhooldusametnik taotleb P.E-le mõistetud karistuse täitmisele pööramist, sest süüdimõistetu on kahel korral rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu, ei ilmunud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ning pole motiveeritud tegema koostööd kriminaalhooldusametnikuga ja järgima kriminaalhooldusega kaasnevaid kontrollnõudeid. M.
P.E-le on antud võimalus seaduskuulekaks eluks, kuid ta pole osanud teha õigeid otsuseid ning on tegutsenud hetkeemotsiooni mõjul. Poolte seisukohad kohtuistungil
7.Kriminaalhooldusametnik jäi kohtuistungil taotluse juurde pöörata P.E-le Tartu Maakohtu 11. aprilli 2018 otsusega mõistetud karistus täitmisele, pidas aga võimalikuks ka üldkasuliku töö määramist.
8.P.E palus asendada talle mõistetud kartistus üldkasuliku tööga. Kohtu seisukoht
9.KarS § 74 lg 4 kohaselt võib kohus katseajal kontrollnõuded järgimata või kohustused täitmata jätnud süüdlasele määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Vangistust täitmisele pöörates võib kohus selle KarS § 69 lg-st 1 tulenevalt asendada üldkasuliku tööga. Et mõnda neist meetmeist rakendada, tuleb kõigepealt tuvastada, kas P.E on jätnud kontrollnõuded järgimata või kohustused täitmata.
10.Kohustused jättis P.E täitmata kahel korral: ta rikkus 19. juulil 2018 ja 2. novembril 2018 alkoholi tarvitamise keeldu. Selle eest kriminaalhooldaja hoiatas P.E-d.
11.Erakorralise ettekande tingisid väidetavad kontrollnõuete rikkumised, täpsemalt kolm korda registreerimata käimas jätmine. Registreerimislehe, kodukülastuse lehe, P.E 23. jaanuari 2019 avalduse ja süüdimõistetu ütluste põhjal saab tuvastada, et P.E ei tulnud tõepoolest 2. jaanuaril 2019, 18. jaanuaril 2019 ja 1. veebruaril 2019 registreerimisele. Ühtegi mõjuvat põhjust tulemata jätmiseks P.E-l ei olnud.
12.Eelöeldu tähendab, et kohus peab otsustama, mil viisil P.E rikkumistele reageerida. Seda otsustades peab kohus hindama, kui suur on tõenäosus, et edasine katseaeg kulgeb edukalt. Arvesse tuleb võtta ka rikkumiste raskust: mida raskemad on rikkumised ja mida enam neid on, seda väiksem on tõenäosus, et süüdlane edaspidi korrektselt käitub. P.E on rikkunud katseaja tingimusi viiel korral ja kahel viisil: tarvitanud alkoholi ja jätnud kriminaalhooldaja juurde ilmumata. Saab öelda, et rikkumiste intensiivsus on keskmist laadi: seda nii sisult kui ka hulgalt. Seega ei ole sellest aspektist lähtuvalt tingimata tarvis kohaldada kõige raskemat KarS § 74 lg-s 4 sätestatud abinõud ehk pöörata vangistus täitmisele. Samas aga tuleb pöörata tähelepanu P.E suhtumisele rikkumistesse: paistab, et süüdlane ei suhtu kriminaalhoolduse nõuetesse kuigivõrd tõsiselt. Ta käitus üleolevalt kriminaalhooldajaga ja kohtus ei osanud ta oma rikkumisi kuigivõrd põhjendada ja kehitas vastavate küsimuste peale lihtsalt õlgu. Seepärast on alust tugevasti kahelda selles, et P.E edasine katseaeg saab olema edukas. Seetõttu tuleb P.E vangistus täitmisele pöörata.
13.KarS § 69 lg 1 kohaselt ei tähenda vangistuse täitmisele pööramine siiski automaatselt seda, et see vangistus tuleb reaalselt ära kanda: seadusandja on näinud n -ö viimase õlekõrrena ette vangistuse üldkasuliku tööga asendamise võimaluse. Üldkasuliku töö tegemine eeldab formaalses mõttes kõigepealt seda, et isik on töö tegemisega nõus: vt KarS § 69 lg 1 ls 3. Seda P.E on. Ka ei saaks üldkasulikku tööd kohaldada siis, kui inimene pole töö tegemiseks võimeline. P.E kinnitas, et ta seda on ja ka kohtul pole noore mehe puhul põhjust teistmoodi arvata. Millest peab kohus aga üldkasuliku töö rakendamise üle otsustades sisuliselt lähtuma, ei ole seaduses öeldud. Seetõttu on tarvis seadust teleoloogiliselt tõlgendada. Üldkasulikku tööd
ei saa määrata siis, kui ei ole mingit alust eeldada, et süüdlane selle töö ära teeb. P.E puhul ongi see kõike muud kui tõenäoline: vt käesoleva määruse eelmist punkti. Siiski ei saa seda pidada täiesti lootusetuks. Lisaks peab võtma arvesse sedagi, et P.E on veel noor inimene (21-aastane) ja pole vanglas käinud. Seetõttu annab kohus P.E-le veel viimase võimaluse vanglast pääsemiseks ja kohustab teda tegema üldkasulikku tööd. Samuti peab P.E jätkama kriminaalhoolduse nõuete täitmist.
14.Üldkasulik ku tööd on 5 kuu ja 25 päevase vangistuse puhul tarvis teha 175 tundi: vt KarS § 69 lg 1 ls 2. Tänasel päeval on P.E katseaja lõpuni ca 4 kuud. Käesolev määrus jõustub kõige varem 15 päeva pärast: vt KrMS § 387 lg 1 ja § 408 lg 1. Seega jääb P.E-l üldkasuliku töö tegemiseks aega maksmimaalselt umbes kolm ja pool kuud. See teeb umbes 50 tundi kuus. Arvestades seda, et P.E tööl ei käi, ei ole 50 tunni töö tegemine kuus talle kuidagi üle jõu käiv. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks hakata praegu katseaega üldkasuliku töö tegemise tagamiseks KarS § 74 lg 4 alusel pikendama.
15.Ülejäänud ki osas jääb Tartu Maakohtu 11. aprilli 2018 otsus muutmata. Eeskätt tähendab see seda, et P.E peab endiselt alluma käitumiskontrollile ja hoiduma alkoholi tarvitamisest. /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.