lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-19-3310/5

Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

KriminaalasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 20.05.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
1-19-3310/5
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu
Kuulutamise aeg
20.05.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1321
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Prokurör Kriminaalasi Süüdistatav

Karistatus Kaitsja

Harju Maakohus 20.05.2019 Tallinna kohtumaja 1-19-3310 (kohtueelses menetluses 16231501622) kohtunik Anne Rebane Merike Kunnus Kadi Ruus Mairit Meite süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kokkuleppemenetluses Mairit Meite, isikukood 48707290335; elukoht: xxx; Eesti Vabariigi kodakondsus; haridus: põhiharidus; emakeel: eesti keel; töökoht: xxx Karistusregistri andmetel kehtivad karistused: kehtivad kriminaalkaristused puuduvad Viktoria Ivanova

Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5 kohus otsustas

RESOLUTSIOON

1.Mairit Meite süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja mõista temale karistuseks 7 (seitse) kuud vangistust.
2.KrMS § 202 lg 6 alusel arvestada Mairit Meite karistusaja hulka Põhja Ringkonnaprokuratuuri 12.06.2018.a kriminaalmenetluse lõpetamise määruse alusel määratud ja Mairit Meite poolt osaliselt täidetud 7 tundi üldkasulikku tööd, mis vastab 7 päevale vangistusele ning lugeda tema poolt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 6 (kuus) kuud ja 23 (kakskümmend kolm) päeva vangistust.
3.KarS § 74 lg 1 ja lg 3 alusel jätta mõistetud vangistus (6 kuud ja 23 päeva) täitmisele pööramata tingimusel, et süüdistatav ei pane temale määratud 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja vältel toime uut kuritegu ning järgib KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid kohustudes: 1) elama aadressil xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Sarnased lahendid

Varavastased süüteod
  • 27.08.20261-26-4498/11Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 18.08.20261-26-4597/8Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 18.08.20261-26-5913/2Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 12.08.20261-26-4728/13Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 12.08.20261-26-5817/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 06.08.20261-26-4258/76Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
4.KarS § 75 lg 2 p 1 alusel on Mairit Meite kohustatud katseajal heastama kõigile kannatanutele kuriteoga tekitatud kahju. Mairit Meite on kohustatud tasuma kannatanutele kokku igakuiselt vähemalt 200 eurot kuus. Sellest B Aile tasub Mairit Meite vähemalt 144 eurot kuus, L Jile vähemalt 38 eurot kuus ning K Lile vähemalt 18 eurot kuus. Peale väiksemate hagide hüvitamist tasub Mairit Meite selle võrra rohkem suurema hagi esitanud kannatanule jätkates igakuiselt 200 euro kaupa kahju hüvitamist, kuni kahju täieliku hüvitamiseni.
5.KarS § 78 p 1 alusel arvestada Mairit Meitele määratud katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 20.05.2019.a.
6.Rahuldada TsMS § 440 lg 1 ja VÕS § 1043 alusel kannatanu L Ji (isikukood xxx) tsiviilhagi ja mõista Mairit Meitelt L Ji kasuks välja 505 (viissada viis) eurot, milline summa tuleb kanda L Ji arveldusarvele nr xxx.
7.Rahuldada TsMS § 440 lg 1 ja VÕS § 1043 alusel kannatanu K Li (isikukood xxx) tsiviilhagi ja mõista Mairit Meitelt K Li kasuks välja 245 (kakssada nelikümmend viis) eurot ja 94 (üheksakümmend neli) senti, milline summa tuleb kanda K Li arveldusarvele nr xxx.
8.Rahuldada TsMS § 440 lg 1 ja VÕS § 1043 alusel kannatanu B AAi (isikukood xxx) tsiviilhagi ja mõista Mairit Meitelt B AAi kasuks välja 1900 (tuhat üheksasada) eurot, milline summa tuleb kanda B AAi SEB arveldusarvele nr xxx.
9.Mairit Meitelt välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuluna  KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsekulu 120 eurot;  KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 810 eurot.
10.Lähtudes KrMS § 245 lg 1 p 12 ja KrMS § 180 lg 3 tuleb menetluskulud summas 930 eurot tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks igal kuul 77,50 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99919700025704 ja selgitus „Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-19-3310“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on käesoleva seadustiku 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Kuriteo asjaolud ja kokkuleppe sisu Mairit Meite’t süüdistatakse selles, et tema ajavahemikul 2015. aasta septembrist kuni 11.11.2016- ni võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil majast, asukohaga xxx, kus ta töötas lapsehoidjana ning seetõttu omas vaba juurdepääsu majas olevale, K L’ile kuuluvad esemed kokku summas 3429,85 eurot: Kuma liblikas-prossi, väärtusega 19,95 eurot; mansetinööbid, väärtusega 35 eurot;

4tk Iittala klaasid koguväärtusega 49,90 eurot; 2tk Villeroy ja Boch klaaskausid koguväärtusega 30 eurot; Villeroy ja Boch laudlina ja piparkoogivormid koguväärtusega 50 eurot; voodikarusselli väärtusega 15 eurot; BTM kleidi väärtusega 150 eurot; kampsuni väärtusega 50 eurot; valguspallid koguväärtusega 15 eurot; Ikea vaasid/küünlaalused, väärtusega 5 eurot; konjaki Hennessy Paradise väärtusega 700 eurot; lillealuse väärtusega 5 eurot; kullast abielusõrmus väärtusega 250 eurot; kullast sõrmuse 7 tsirkooniga, väärtusega 150 eurot; kullast sõrmuse kandilise sinise kiviga väärtusega 150 eurot; kullast sõrmuse ühe tsirkooniga väärtusega 100 eurot; kullast sõrmuse valge pärli ja osaliselt valge kullaga väärtusega 170 eurot; kullast käeketi väärtusega 200 eurot; kullast kaelaketi väärtusega 500 eurot; lapse rahakoti väärtusega 10 eurot ning selles olnud sularaha 80 eurot; Nikon peegelkaamera koos kahe mälukaardiga väärtusega 500 eurot; peegelkaamerakoti väärtusega 70 eurot; musta valge mummulise keraamilise kohvitopsi väärtusega 10 eurot; Philips beebimonitori väärtusega 80 eurot, beeži/musta ruudulise salli väärtusega 5 eurot; Elisabeth Arden käteõli (uus) väärtusega 30 eurot; Victoria Secret kehakreemi materiaalse väärtuseta. Samuti tema, uuesti süstemaatiliselt, ajavahemikul 01.01.2016- st kuni 22.11.2016- ni võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil majast, asukohaga xxx, kus ta töötas lapsehoidjana ning seetõttu omas vaba juurdepääsu majas olevale, L J’ile kuuluvad esemed kokku summas 505 eurot: kuldsõrmuse väärtusega 200 eurot, kullast jalaketi väärtusega 35 eurot, kuldsõrmuse väärtusega 100 eurot, Zara laste teksapüksid, suurus 140 cm, väärtusega 30 eurot, Okaidi firma laste kampsuni väärtusega 35 eurot; puidust jooksuratta väärtusega 75 eurot; termos- joogipudeli väärtusega 30 eurot; Samuti tema, uuesti süstemaatiliselt, ajavahemikul 2015. aasta augustist kuni 19.12.2016 kella 23.00-ni võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil majast, asukohaga xxx, kus ta töötas lapsehoidjana ning seetõttu omas vaba juurdepääsu majas olevale, A L’ile kuuluvad esemed kokku summas 290 eurot: fotoaparaadi Canon väärtusega 100 eurot; kullast käeketi väärtusega 150 eurot, lapse dressipluusi väärtusega 20 eurot printeri fotopaberit väärtusega 20 eurot; Samuti tema, uuesti süstemaatiliselt, 2015. aasta algusest kuni 01.11.2016 kella 08.00- ni võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil majast, asukohaga xxx, kus ta töötas

lapsehoidjana ning seetõttu omas vaba juurdepääsu majas olevale, B AA’ile kuuluvad esemed kokku summas 1900 eurot: kuldsõrmuse rubiiniga väärtusega 800 eurot, kullast käeketi väärtusega 200 eurot, kullast kaelaketi väärtusega 200 eurot, kullast kuloni väärtusega 300 eurot, E.Ardeni kreemi väärtusega 50 eurot (uus, pakendis), 3 laste rahakotti, väärtusega 20 eurot rahakott, nendes oleva sularaha 240 eurot, Calvin Kleini pluusi väärtusega 50 eurot; Seega Mairit Meite, süstemaatiliselt võttis ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, millega pani toime KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Kadi Ruus, süüdistatav Mairit Meite ja tema kaitsja Viktoria Ivanova sõlmisid kokkuleppe, millise sisu kajastub kohtuotsuse resolutiivosas. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohtumenetluse pooled jäävad kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et Mairit Meite kuulub KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud kuuluvad KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kokkuleppe esemesse ning seega saab menetluskulusid vaidlustada üksnes KrMS § 318 lg 3 p 4 sätestatud alusel.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne Rebane kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 06.08.20261-26-4482/12Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 06.08.20261-26-4268/13Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium