Tartu Maakohus (Võru kohtumaja)
Otsuse tegemise aeg ja koht
15. mai 2019, Võru
Kriminaalasja number
1-19-2961 (kohtueelse menetluse number 19261000066)
Kohtunik
Erkki Hirsnik
Kohtuistungi sekretär
Kristel Toots
Kriminaalasi
Raul Kauri süüdistus KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ja Mait Roosinurme süüdistus KarS § 120 lg 1 ning § 263 lg 1 p 1 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
abiprokurör Meelis Juursoo
Süüdistatav
Raul Kaur. Isikukood 38002226516; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; Eesti Vabariigi kodanik; põhiharidusega; emakeel eesti keel; alaline töökoht puudub, teeb juhutöid; varem kriminaalkorras karistatud ühel korral Tartu Maaklohtu 14. veebruari 2013 otsusega KarS § 424 järgi vangistusega neli kuud tingimisi katseajaga kolm aastat, lisakaristusena võeti ära mootorsõiduki juhtimise õigus kaheks kuuks; tõkendit ei ole Mait Roosinurm. Isikukood 37407290301; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxx; Eesti Vabariigi kodanik; põhiharidusega; emakeel eesti keel; xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-s; varem kriminaalkorras karistamata; tõkendit ei ole
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5 ja §-dest 306, 311 ja 313, maakohus otsustas:
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest, s.o alates 15. maist 2019. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS 9. peatüki 2. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
Süüdistus Kokkuleppe järgi süüdistatakse Raul Kauri selles, et tema, olles alkoholijoobes ja agressiivse käitumisega, lõi 19. jaanuaril 2019 kella 7 paiku Võru linnas Jüri 32a EX kohvikus, mis on avalik koht, J. Z. ühel korral rusikaga kehasse ja ühel korral jalaga kõhtu ja tekitas sellega kannatanule füüsilist valu. Seejärel lõi ta sündmust takistada püüdnud K. K. jalaga kehasse ja näkku ja tekitas sellega kannatanule ninaverejooksu ja silmaaluse hematoomi ja põhjustas füüsilist valu. Nende tegudega häiris ta söögikohas viibinud ja sündmust pealt näinud inimeste rahu. R. Kaur rikkus korrakaitseseaduse § 55 lg 1 p-s 1 sätestatud põhimõtet, mille järgi on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt. Seega pani R. Kaur toime avaliku korra rikkumise vägivallaga, s.o KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Mait Roosinurme süüdistatakse kahes kuriteos. Esiteks süüdistatakse teda teise inimese ähvardamises tervisekahjustuse tekitamisega. Seda seetõttu, et tema, olles alkoholijoobes, ähvardas 19. jaanuaril 2019 kella 7 paiku Võru linnas Jüri 32a EX kohvikus kohviku töötajat J. J. , kes sekkus kehalisse väärkohtlemisse ja käskis tal kohvikust lahkuda, fraasiga „mida sa röögid siin, ma võtan taskust välja ja panen põlema“ ja tekitas kannatanus hirmu oma turvalisuse pärast. Kannatanul oli M. Roosinurme agressiivse ja vägivaldse käitumise tõttu alust karta ähvarduse täideviimist. Seega pani M. Roosinurm toime teise inimese ähvardamise tervisekahjustuse tekitamisega, s.o KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Teiseks süüdistatakse M. Roosinurme avaliku korra rikkumises vägivallaga. Nimelt lõi ta alkoholijoobes olles 19. jaanuaril 2019 kella 7 paiku Võru linnas Jüri 32a EX kohvikus, mis on avalik koht, J. Z. viis-kuus korda rusikaga näkku, mille tagajärjel kannatanu kukkus. Seejärel tõmbas ta kannatanut jõuga paremast jalast ja väänas tema põlve. Siis tiris ta kannatanut kapuutsist, mille tagajärjel soonis kapuuts kaela ja kannatanul tekkis õhupuudus. Nende tegudega tekitas ta kannatanule paremale oimupiirkonda 4x5cm turse ja nahaaluse hematoomi, nahale haava piirkonda marrastused ja kaelale poomisjälje (2x3cm marrastuse ja selle ümber punetuse) ja põhjustas füüsilist valu. Nende tegudega häiris M. Roosinurm söögikohas viibinud ja sündmust pealt näinud inimeste rahu. M. Roosinurm rikkus korrakaitseseaduse § 55 lg 1 p-s 1 sätestatud põhimõtet, mille järgi on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt. Seega pani M. Roosinurm toime avaliku korra rikkumise vägivallaga, s.o KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Kokkuleppe sisu Süüdistatava Raul Kauri, tema kaitsja vandeadvokaat Karl Saavo ja abiprokurör Meelis Juursoo vahel sõlmitud kokkuleppe järgi on R. Kaurile mõistetavaks karistuseks KarS § 263 lg 1 p 1 järgi üks aasta vangistust. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jäetakse mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui R. Kaur ei pane ühe aasta ja kaheksa kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja järgib talle katseajaks pandud KarS § 75 lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid. Süüdistatava M. Roosinurme, tema kaitsja vandeadvokaat Otto Preemi ja abiprokurör Meelis Juursoo vahel sõlmitud kokkuleppe järgi on M. Roosinurmele mõistetavaks karistuseks KarS § 120 lg 1 järgi kolm kuud vangistust ja KarS § 263 lg 1 p 1 järgi üks aasta ja üks kuu vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel suurendatakse mõistetud üksikkaristustest raskemat ja mõistetakse M. Roosinurme liitkaristuseks üks aasta ja kaks kuud vangistust. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel jäetakse mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui M. Roosinurm ei pane kahe aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Kohtu seisukoht Süüdistatavad kinnitasid kohtuistungil, et nad on kokkulepetest aru saanud ja nõustuvad nendega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkulepete juurde. Kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et kokkuleppeid sõlmides on süüdistatavad väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatava R. Kauri tegu on õigesti kvalifitseeritud, mistõttu tuleb R. Kaur KarS § 266 lg 1 p 1 järgi süüdi mõista. Kuivõrd kokku lepitud karistus vastab süüdistatava süüle, tuleb talle mõista kokkuleppekohane karistus. Ka süüdistatava M. Roosinurme teod on õigesti kvalifitseeritud, mistõttu tuleb M. Roosinurm KarS § 120 lg 1 ja § 266 lg 1 p 1 järgi süüdi mõista. Kuivõrd kokku lepitud karistus vastab süüdistatava süüle, tuleb talle mõista kokkuleppekohane karistus. Kriminaalasjas on arvatud R. Kauri menetluskulude hulka määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses 260,40 eurot. Lisaks tuleb lugeda menetluskulude hulka sundraha 810 eurot. Seega on menetluskulud kokku 1070,40 eurot. Kokkuleppe järgi ja KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb menetluskulud välja mõista süüdistatavalt. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel tuleb R. Kauril tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest arvates. M. Roosinurme menetluskulude hulka on seni loetud määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses 110,40 eurot. Peale selle tuleb arvata menetluskulude hulka sundraha 810 eurot. Niisiis on menetluskulud kokku 920,40 eurot. Kokkuleppe järgi ja KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb menetluskulud välja mõista süüdistatavalt. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel tuleb M. Roosinurmel tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest arvates. /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.