Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
13. mai 2019
Kriminaalasja number
1-19-2368 (19284000079)
Kohtunik
Kadi Aavik
Kohtuistungi sekretär
Kaili Bergman
Kriminaalasi
Reikko Virit süüdistuses KarS § 320 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
abiprokurör Lily Sandel
Süüdistatav
isikukood: 38001076033; elukoht:xxxxxxx x xxxxxxxx xxxx xxxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxxx xxxxxxxxxx Kehtivad kriminaalkaristused puuduvad Kehtivaid väärteokaristusi 1
Süüdi tunnistada Reikko Virit KarS § 320 lg 1 järgi ning mõista talle karistusena rahaline karistus 120 päevamäära, s.o 1200 eurot. Määrata KarS § 66 lg 1 alusel, et Reikko Viritile mõistetud rahaline karistus 1200 eurot kuulub tasumisele ositi 1 aasta jooksul, s.o igakuise tasumisega 15. kuupäevaks, mitte vähem kui 100 eurot, kuni rahalise karistuse täieliku tasumiseni. Välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel Reikko Viritilt riigi tuludesse sundraha 810 eurot ja riigi õigusabi tasu 142,32 eurot. Määrata, et KrMS § 180 lg 3 alusel on Reikko Viritil õigus tasuda menetluskulud kokku 952,32 eurot ositi kaheteistkümne kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Reikko Virit on kohustatud maksma igakuiselt hiljemalt 10ndaks kuupäevaks vähemalt 79,36 eurot kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Rahalise karistuse ja menetluskulude tasumiseks vajalikud andmed (sh viitenumbrid ja pangakontode numbrid) sisalduvad kohtuotsusele lisatud makseinfos, mis tehakse kättesaadavaks ka e-toimiku (https://www.e-toimik.ee/) süsteemi vahendusel. Tähtajaks rahalise karistuse ja menetluskulude tasumata jätmisel pööratakse kohtuotsus
sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Rahalise karistuse tasumata jätmisel võib kohus asendada karistuse tasumata osas vangistusega. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral (KrMS 9. peatüki 2. jao sätted) või kui on oluliselt rikutud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 järgi. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel.
I Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on Reikko Virit toime pannud kuriteona KarS § 320 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kannatanu poolt kriminaalmenetluses teadvalt vale ütluse andmise, mis seisnes selles, et tema tema 10.12.2015. a, olles eelnevalt hoiatatud kriminaalvastutusest teadvalt valeütluste andmise eest, andis kannatanuna kriminaalmenetluses valeütlusi selle kohta, et 01.12.2015. a kella 17.00 ajal tuli auto Univere külas asuva xxxxxxxx OÜ töökoja hoovile, esitles ennast isikuna, kes pidi tarnima kettniidukid Rootsi xxxxxxxx OÜ lepingupartnerile. Eksimusest tingituna andis Reikko Virit korralduse kettniidukid auto peale laadida. Järgmisel päeval, s.o 02.12.2015. a tuli kettniidukitele järele järgmine auto, kes teatas Reikko Viritile, et soovib toodangut Rootsi tarnida. Reikko Virit väitis kannatanuna ütlusi andes, et pärast seda sai ta teada, et xxxxxxxxxxxxx OÜ-lt on kettniidukid 01.12.2015. a varastatud, kui neile tuli järgi selleks õigust mitteomav isik. Kohtueelse menetluse käigus tuvastati, et 01.12.2015. a ühtegi sõidukit kettniidukitele järgi ei tulnud ning Reikko Virit palus 02.12.2015. a X.X öelda kettniidukitele järgi tulnud autojuhile, et need viidi ära. Valeütlusi andis Reikko Virit põhjusel, et kettniidukid ei olnud valmis lepingus kokkulepitud ajaks ning lootis valeütluste andmise teel võita aega, et uuesti järje peale saada. II Kokkuleppe sisu Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe: KarS § 320 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks rahalise karistuse 120 päevamäära. Vastavalt KarS § 44 lg-le 2 on ühe päevamäära suurus 10 eurot, millest tulenevalt kuulub rahalise karistusena kandmisele 1200 eurot. KarS § 66 lg 1 alusel määrata rahaline karistus tasumisele ositi ühe aasta jooksul, s.o igakuiselt 15. kuupäevaks, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevat kuust vähemalt 100 eurot. Süüdistatav Reikko Virit nõustus kokkulepet sõlmides hüvitama aasta jooksul järgnevad menetluskulud: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja Andres Veski kohtueelses menetluses määratud tasu ja kulud summas 142,32 eurot.
KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 810 eurot. Menetluskulud kokku summas 952,32 eurot jätta KrMS § 180 lg 1 alusel süüdimõistetu kanda ning sama paragrahvi lõike 3 alusel ajatada menetluskulude tasumine 1 aastaks. III Kohtu seisukoht Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et talle on kokkulepe arusaadav, see vastab tema tahtele ning ta jääb sõlmitud kokkuleppe juurde. Prokurör jäi kohtuistungil samuti sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, on seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista Reikko Virit süüdi KarS 320 lg 1 järgi ning mõista talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Samuti tuleb Reikko Viritilt välja mõista menetluskulud vastavalt sõlmitud kokkuleppele.
(allkirjastatud digitaalselt) Kadi Aavik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.