Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

viiskümmend kaks) eurot tasumisele ositi aasta jooksul järgmiselt: 1) alates 2019.a. juunikuust igakuise menetluskulu osa 96 (üheksakümmend kuus) eurot tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 25. kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta S.V-le õigusabi osutamisega seonduv advokaadi sõidukulu 228,96 eurot (s.h käibemaks) riigi kanda. Asitõendid ja salvestised: DVD plaat politsei rinnakaamera salvestisega jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja toimikusse. Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsusele Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS §-s 318 sätestatud alustel Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel. Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile. Menetluskulude tasumiseks vajalikud makserekvisiidid sisalduvad kohtuotsuse lisas olevas eraldi dokumendis (makseinfos), mis edastatakse süüdimõistetu postivõi e-posti aadressile. Makseinfo tehakse kättesaadavaks ka Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kantseleist või e-toimiku süsteemi vahendusel (https://www.e-toimik.ee/).

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on S.V toime pannud kuriteona teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis oli toime pandud lähisuhtes ja korduvalt KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi, mis seisnes selles, et tema: 1) olles karistatud 28.07.2015 Viru Maakohtu otsusega ja 12.02.2019 Tartu Maakohtu otsusega KarS § 121 järgi, s.o kehalise väärkohtlemise eest ning kandes tingimisi karistust, 07.03.2019 kella 04:00 ja 05:00 vahel XXX korteris, lõi kaks korda rusikaga näkku xxx I.E-le, põhjustades kannatanule füüsilist valu; 2) 16.03.2019 kella 05:00 ja 08:00 vahel XXX korteris lõi korduvalt elutoa diivanil istuvat xxx I.E-d rusikaga näkku, kui kannatanu põrandale kukkus, jätkas tema peksmist rusikaga näkku ja lõi mitmel korral jalaga pea piirkonda ning surus kannatanu näoga põrandal oleva vere sisse. Kui kella 08:00 jõudsid politseiametnikud XXX korteri ukse taha, lohistas S.V läbipekstud kannatanu kätest tirides elutoast magamistuppa, kus käskis kannatanul vait olla ja ähvardas vastasel juhul tal noaga kõri läbi lõigata, samuti surus S.V põlvega kannatanu kõrile. Sellise tegevusega tekitas S.V kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustused, s.o pealaenaha pindmise vigastuse; pead ja kaela haaravad pindmised vigastused. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ja mõista karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada nimetatud karistust Tartu Maakohtu 12.02.2019 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse võrra, so 9 kuud 28 päeva ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista vangistus 11 kuud 28 päeva. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistuse kandmise alguseks kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 16.03.2019.

Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 121 lg 2 p 2, 3 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2018 määrusest nr 117 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 540 eurot kuus. KrMS § 179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 810 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava S.V kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 270.48 eurot ja 300.48 eurot, kokku 570.96 eurot. KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta kaitsja sõidukulu (s.h käibemaks) 228,96 eurot riigi kanda. Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku 1152 eurot: sundraha 810 eurot ja riigi õigusabi tasu 342 eurot. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et kriminaalasjas menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus S.V on kahtlustatavana kinni peetud 16.03.2019 ja tõkendina vahistamine on talle kohaldatud 17.03.2019. KarS § 68 lg 1 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev . Kriminaalasja juures olev asitõend DVD plaat politsei rinnakaamera salvestisega tuleb jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja toimikusse. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt)

Aivar Hint Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.