Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
06. mai 2019.a Tallinna kohtumaja
Kriminaalasja number
1-19-2432 (kohtueelses menetluses 17230101825)
Kohtunik
Violetta Kõvask
Kohtuistungi sekretär
Irene Valge
Ringkonnaprokurör
Eve Olesk
Kriminaalasi
M.L süüdistuses KarS § 201 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses
Süüdistatav
Tõkend
Karistatus
Kaitsja
M.L Isikukood: XXX; elukoht: xxx, kontaktaadress Eestis xxx; emakeel: eesti keel; Eesti Vabariigi kodakondsus; põhiharidus; töökoht: ei tööta. Ei ole kohaldatud. Kriminaalkorras karistatud, viimati Harju Maakohtu 18.10.2016 otsusega KarS § 424 järgi rahalise karistusega 134 päevamäära, s.o. 1487,40 eurot. Väärteokorras karistamata. Gregori Palm
Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5 kohus otsustas:
KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 210 (kakssada kümme) eurot; KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 810 (kaheksasada kümme) eurot.
Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99919700022406 ja selgitus „Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-19-2432“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Kohtumenetluse poolel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
M.L (M.L) süüdistatakse KarS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema xxx OÜ (xxx) juhatuse liikme ja ainuosanikuna sõlmis liisinguvõtjana 03.09.2014 Tallinnas xxx asuva xxx OÜ-ga (xxx) kui liisinguandjaga kapitalirendilepingu nr 6387-14JKP sõiduauto xxx, r/nr xxx, maksumusega 24 000 eurot, liisingusse võtmiseks tähtajaga 10.09.2018. M.L sõlmis samal päeval käenduslepingu, mille kohaselt vastutas M.L liisinguandja ees solidaarselt liisinguvõtjaga kapitalirendilepingust nr 6387-14JKP tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmise eest. M.L sai esimese sissemakse tasumisel liisingueseme oma valdusse ning oli kohustatud selle eest igakuiste maksetena tasuma liisinguperioodi lõpuni. M.L OÜ Xxx esindajana tasus liisingumakseid kuni aprillini 2016. 18.05.2016 teavitas xxx OÜ esindaja J S Xxx OÜd tekkinud võlgnevusest ja palus võlg täies ulatuses summas 789.35 eurot tasuda. Xxx OÜ tasus 25.05.2016 tekkinud võla osaliselt summas 397,75 eurot. 13.06.2016 palus liisinguandja xxx OÜ esindaja J S võlgnevus hiljemalt 17.06.2016 tasuda, et vältida liisinguobjekti äravõtmist ja lepingute ühepoolset erakorralist ülesütlemist. Xxx OÜ esindaja võlga ei likvideerinud ning hoidus kõrvale edasiste igakuiste liisingumaksete tasumisest. 5.10.2016 edastas xxx OÜ esindaja nii Xxx OÜle kui M.L-ile hoiatuse liisingulepingu erakorraliseks ülesütlemiseks, milles paluti võlg tasuda hiljemalt 19.10.2016 ning sõiduk viia hiljemalt 15.10.2016 kuni võla tasumiseni xxx OÜ platsile asukohaga xxx. M.L võlga ei tasunud
ja sõidukit ei tagastanud, mistõttu lõpetas xxx OÜ 1.11.2016 ühepoolselt liisingulepingu ning kohustas liisingueset tagastama. M.L aga xxx OÜ-le sõidukit ei tagastanud, kuna oli sõiduauto xxx, r/nr xxx andnud võlgade katteks A L ́le, kes augustis 2016 lasi nimetatud sõiduki Tallinnas xxx asuvast xxx OÜ remonditöökojast treileril ära vedada. Sõiduki asukoht on siiani teadmata. Seoses eeltooduga tekitas M.L Xxx OÜ esindajana xxx OÜ-le varalist kahju summas 10 311.31 eurot. Seega M.L , pöörates tema valduses oleva võõra vallasasja enda ja kolmanda isiku kasuks, pani toime KarS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 26.03.2019.a sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Eve Olesk, kahtlustatav M.L ja tema kaitsja vandeadvokaadi abi Gregori Palm käesolevas kriminaalasjas kokkuleppe. Vastavalt sõlmitud kokkuleppele taotleb ringkonnaprokurör kohtus M.L-i süüditunnistamist KarS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist kuue kuulise vangistusega. KarS § 73 lg 1 ja 3 kohaselt jätta vangistus tingimisi kohaldamata ja mõistetud vangistust mitte pöörata täitmisele, kui süüdistatav ei pane ühe aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kokkuleppe kohaselt kaasnevad süüdimõistva kohtuotsusega menetluskuludena sundraha (810 eurot) ning kaitsjatasu, mis kuuluvad tasumisele ositi 12 kuu jooksul.
Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohtumenetluse pooled 06.05.2019.a toimunud kohtuistungil kinnitasid, et jäävad kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. M.L kuulub KarS § 201 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Menetluskulud kuuluvad KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kokkuleppe esemesse ning seega saab menetluskulusid vaidlustada üksnes KrMS § 318 lg 3 p 4 sätestatud alusel. Violetta Kõvask Kohtunik (
)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.