Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
Kriminaalasja number
1-19-3529 (19284000159)
Kohtunik
Kadi Aavik
Kohtuistungisekretär Kriminaalasi
Gina Alver
Prokurör Süüdistatav
03. mai 2019
Veljo Jaeski süüdistuses KarS § 329 järgi kiirmenetluses, järgides kokkuleppemenetluse sätteid abiprokurör Lily Sandel
isikukood 36407146012; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxx; xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Eest Vabariigi kodanik; haridus: keskharidus; emakeel: eesti keel; töökoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kehtivaid kriminaalkaristusi 3, viimati Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 06.02.2019. a otsusega kriminaalasjas nr 1-18-10267, KarS § 424 lg 1 järgi karistus 10 kuud vangistust, katseaeg 1 aasta ja 6 kuud, juhtimisõiguse äravõtmine 5 kuuks Kehtivaid väärteokaristusi 1
Süüdi tunnistada Veljo Jaeski KarS § 329 järgi ning mõista talle karistusena rahaline karistus 80 päevamäära, s.o 1652 eurot. Moodustada KarS § 74 lg 6 ja KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristus Tartu Maakohtu 06.02.2019.a otsusega nr 1-18-10267 mõistetud karistuse ärakandmata osaga, s.o 9 kuu ja 27 päeva pikkuse vangistusega, ning mõista Veljo Jaeskile liitkaristuseks 9 kuud ja 27 päeva vangistust ning rahaline karistus 80 päevamäära, s.o 1652 eurot. Määrata KarS § 66 lg 1 alusel, et Veljo Jaeskile mõistetud rahaline karistus 1652 eurot kuulub tasumisele ositi ühe aasta jooksul, s.o igakuise tasumisega mitte vähem kui 137,67 eurot kuus, kuni rahalise karistuse täieliku tasumiseni. Määrata, et rahaline karistus viiakse täide iseseisvalt ning Tartu Maakohtu 06.02.2019.a. otsusega mõistetud vangistust täitmisele ei pöörata. Välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel Veljo Jaeskilt riigi tuludesse sundraha 405 eurot ning riigi õigusabi tasu 60 eurot. Määrata, et KrMS § 180 lg 3 alusel on Veljo Jaeskil õigus
tasuda menetluskulu 465 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Veljo Jaeski on kohustatud maksma igakuiselt hiljemalt 10ndaks kuupäevaks vähemalt 38,75 eurot kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Rahalise karistuse ja menetluskulude tasumiseks vajalikud andmed (sh viitenumbrid ja pangakonto numbrid) sisalduvad kohtuotsusele lisatud makseinfos, mis tehakse kättesaadavaks ka e-toimiku (https://www.e-toimik.ee/) süsteemi vahendusel. Tähtajaks rahalise karistuse ja menetluskulude tasumata jätmisel pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral (KrMS 9. peatüki 2. jao sätted) või kui on oluliselt rikutud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 järgi. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel.
I Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on Veljo Jaeksi toime pannud kuriteona KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o karistuse täitmisest kõrvalehoidumise, mis seisnes selles, et tema, isikuna, kes on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 06.02.2019. a otsusega kriminaalasjas nr 1-18-10267 KarS § 424 lg 1 järgi, s.o mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis ja kellele kohaldati KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 5 kuuks, s.o ajavahemikus 22.02.2019. a kuni 22.07.2019. a (otsus jõustus 22.02.2019. a), juhtis 28.04.2019. a kella 10.17 ajal Viljandi-Suure-Jaani maantee 9. kilomeetril mootorsõidukit Citroen C5, registreerimismärgiga 381BPS, hoidudes sellega teadlikult kõrvale eelnevalt nimetatud kohtuotsusega mõistetud ja täitmisele pööratud lisakaristuse täitmisest. II Kokkuleppe sisu Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe: prokurör nõuab kohtus süüdistatava Veljo Jaeski süüdimõistmist ja tema karistamist KarS § 329 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest. Prokurör nõuab kohtus süüdistatavale karistuseks rahalist karistust 80 päevamäära ulatuses, arvestades ühe päevamäära suuruseks 20,65 eurot, s.o 1652 eurot. KarS § 74 lg 5 ja KarS § 65 lg 2 alusel moodustada liitkaristus Tartu Maakohtu 06.02.2019.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osaga, s.o 9 kuu ja 27 päeva pikkuse vangistusega ning liitkarisuseks mõista 9 kuud ja 27 päeva vangistust ja rahaline karistus 80 päevamäära, arvestades päevamäära suuruseks 20,65 eurot, s.o 1652 eurot. KarS § 64 lg 2 kohaselt viiakse rahaline karistus täide iseseisvalt ning Tartu Maakohtu 06.02.2019. a otsusega mõistetud vangistust täitmisel ei pöörata. KarS § 66 lg 1 kohaselt määrata, et Veljo Jaeskile mõistetud rahalist karistust on võimalik tasuda ositi võrdsetes osades 12 kuu jooksul.
Süüdistatav Veljo Jaeski nõustus kokkulepet sõlmides hüvitama ühe aasta jooksul järgnevad menetluskulud: - KrMS § 175 lg 1 p 4 määratud kaitsja, vandeadvokaat Nikolai Kõivu kaitsjatasu summas 60 eurot; - KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on 1,5 kuupalga alammäära, s. o summas 810 eurot, mida kohus võib kiirmenetluse sätetest tuleneval vähendada kuni poole võrra, s.o 405 euroni. Menetluskulud kokku summas 465 eurot jätta KrMS § 180 lg 1 alusel süüdimõistetu kanda ning sama paragrahvi lõike 3 alusel ajatada menetluskulude tasumine üheks aastaks. III Kohtu seisukoht Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et talle on kokkulepe arusaadav, see vastab tema tahtele ning ta jääb sõlmitud kokkuleppe juurde. Prokurör jäi kohtuistungil samuti sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, on seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista Veljo Jaeski süüdi KarS § 329 järgi ning mõista talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu hinnangul on prokurör ekslikult viidanud liitkaristuse mõistmisel KarS § 74 lg-le 5, õige on katseajal liitkaristusena rahalise karistuse mõistmisel viidata lg-le 6, kuid see ei muuda karistuskokkuleppe sisu. Samuti tuleb Veljo Jaeskilt välja mõista menetluskulud vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohus on otsuse tegemisel juhindunud KrMS §-dest 2561, 2565 lg 1 p-st 2, 248 lg 1 p-st 5, 249,
(allkirjastatud digitaalselt) Kadi Aavik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.