Isikuvastased süüteod › Eluvastased süüteod

1 (3)

vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Aleksandr Koval on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 13.12.2006. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-2824/05 KarS § 114 p 4 järgi ja karistuseks mõistetud 15 aastat vangistust; KarS § 199 lg 2 p 4, 8 - § 25 lg 2 järgi ja karistuseks mõistetud 5 kuud vangistust. KarS § 64 alusel loeti mõistetud kergem karistus kaetuks raskema mõistetud karistusega ja liitkaristuseks mõisteti 15 aastat vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 01.07.2005. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 01.07.2020. Tartu Vangla edastas 05.03.2019 kohtule materjalid Aleksandr Kovali tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör esitas enda arvamuse Aleksandr Kovali tingimisi enne tähtaega vabastamise osas kirjalikult. Prokurör leidis, et süüdimõistetu vabastamist ei võimalda tema varasem elukäik ja kuritegude toimepanemise asjaolud. Samuti tema vabanemisjärgsed elutingimused, s.o kindla elukoha puudumine. Elukoha olemasolu on ennetähtaegse vangistusest vabanemise kindel nõue. Aleksandr Koval avaldas, et ta soovib enne tähtaega vabaneda. Kinnipeetav selgitas, millised on tema vabanemisjärgsed elutingimused ja plaanid. Ta usub, et suudab ilma alkoholita elada. Ta arvab, et kui vabaneb alles pärast karistuse ärakandmist, võib ta jälle varasema eluviisi juurde tagasi pöörduda- tal ei ole siis elukohta ja ta võib alkoholi tarvitama hakata, mis võib omakorda viia uue kuriteoni. Käitumiskontrolli ajal keegi kontrolliks ja valvaks. Kaitsja toetas Aleksandr Kovali vabastamist tingimisi enne tähtaega. Ta on kandnud pikka vangistust. Ta on käitunud väga distsiplineeritult- 14 aasta jooksul ei ole olnud ühtegi karistust ja käitumiselt on ta olnud korrektne. Ta on osalenud sotsiaalprogrammides, töötanud ja õppinud. Kui ta alkoholi ei tarvita, ei ole ta ka ühiskonnale ohtlik. Kõige suurem probleem on vabaduses elamispinnaga. Kahjuks ei ole kinnitust, et Aleksandr Kovalil oleks kindel elukoht. Vaatamata sellele võiks kaitsja arvates langetada vabastamise osas positiivse otsuse.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Aleksandr Koval temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud. Aleksandr Kovalil on karistust kanda rohkem kui kaks kuud (KarS § 76 lg 3). Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Aleksandr Kovalit on kriminaalkorras karistatud neljal korral, sellest kahel korral tapmise eest. Vanglas kannab süüdimõistetu karistust kolmandat korda. Õigusvastast käitumist on soodustanud alkoholi liigtarvitamine, impulsiivsus ning puudulik probleemide lahendamise oskus.

2 (3)

Karistuse kandmise ajal on Aleksandr Koval võtnud osa individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevustest. Ta on osalenud vangla tööhõives, läbinud sotsiaalprogramme ja omandanud haridust. Kinnipeetava käitumine vangistuse ajal on olnud korrektne. Vabanemise korral puuduks süüdimõistetul alaline elukoht. Vangla iseloomustuse ja kohutuistungil avaldatu kohaselt on tal võimalik minna elama Maardu linna sotsiaalmajja, kus talle eraldatakse voodikoht. Hinnates kõike eeltoodut kogumis, asub kohus seisukohale, et Aleksandr Kovali vabastamine tingimisi enne tähtaega ei ole võimalik. Esiteks ei võimalda süüdimõistetu vabastamist tema vabanemisjärgsed elutingimused. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on kinnipeetaval pärast vabanemist võimalik minna elama sotsiaalmajja, kodutute öömajja või ajutist majutusteenust pakkuvasse keskusesse. Tingimisi ennetähtaegse vabanemisega kaasneb aga käitumiskontroll, mille üheks eelduseks on kindla elukoha olemasolu. Kuivõrd kindlat elukohta Aleksandr Kovalil praegu siiski ei ole, ei saa teda ka tingimisi enne tähtaega vabastada. Teiseks puudub kohtul veendumus, et Aleksandr Koval ka tegelikult on valmis oma varasemat eluviisi muutma. Kohtuistungil avaldatu kohaselt sõltub tema motivatsioon seaduskuulekalt elada suuresti kohtu otsustusest tema tingimisi enne tähtaega vabanemise kohta. Väidetavalt ei ole tal pärast karistuse lõpuni kandmist elu- ja töökohta, mistõttu hakkab ta suure tõenäosusega taas alkoholi tarvitama ning enda ülalpidamiseks kuritegusid toimepanema. Kohtu arvates ei ole usutav, et kinnipeetaval ei ole pärast karistuse lõpuni kandmist võimalik eelpool nimetatud majutusteenuseid saada või tööle asuda. Juhul kui kinnipeetav leiab, et suudab vaid ametnike järelevalve all rikkumisi toime panemata hakkama saada, tuleks kaaluda hoopis karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist, mitte tingimisi enne tähtaega vabastamist. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Aleksandr Kovali tingimisi enne tähtaega vabastamata. Menetluskulud Aleksandr Kovali tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 17.04.2019 kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Karl Saavo. Kaitsja esitas 17.04.2019 kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 188,88 eurot. Kohus leiab, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitas pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 188,88 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu, mille hüvitab tulenevalt KrMS § 180 lg 1 süüdimõistetu. Seega tuleb Aleksandr Kovalilt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.