Isikuvastased süüteod › Vabadusevastased süüteod

Süüdistatav

Aleksandr Jermakov Ik: 36605210305, määratlemata kodakondsus, emakeel: vene keel, keskharidus, töökoht: ei tööta, elukoht: xxxx, asukoht:

Kaitsja

Tallinna vangla, Linnaaru tee 5, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa. Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 20.04.2017, vahistatud Harju Maakohtu eeluurimiskohtuniku 21.04.2017 vahistamismäärusega. Tõkendi tähtaega pikendatud Harju Maakohtu 19.06.2017 määrusega kuni 20.08.2017. Varasem karistatus: kehtivaid karistusi ei ole. Advokaat Mare Lust

RESOLUTSIOON

-

DNA ekspertiisi nr 17E-GE0269 teostamise kulust 1767 (tuhat seitsesada kuuskümmend seitse) eurost osa, s.o 114 (sada neliteist) eurot; - DNA ekspertiisi nr 17E-GE0487 teostamise kulust 228 (kakssada kakskümmend kaheksa) eurost osa, s.o 171 (sada seitsekümmend üks) eurot; - jäljeekspertiisi nr 17E-TJ0025 teostamise kulust summas 314 (kolmsada neliteist) eurot pool kulust, s.o 157 (sada viiskümmend seitse) eurot; - määratud kaitsjale Leelo Viilile kohtueelses menetluses makstud tasu 432 (nelisada kolmkümmend kaks) eurot ja kohtumenetluses 1032 (tuhat kolmkümmend kaks) eurot, s.o on kokku määratud kaitsjale makstud tasu summas 1464 (tuhat nelisada kuuskümmend neli), st. kokku menetluskulu 2773 (kaks tuhat seitsesada seitsekümmend kolm) eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „Aleksei Galotin, 1-17-7441, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel Aleksei Galotinile tema kinnipidamiskoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

ka Harju Maakohtu 28.05.2018 otsusega nr 1-18-4210 süüdi mõistetud A I, kellelt on sama hagi välja mõistetud samal alusel.

Asitõendid ja salvestised

tahtliku süüteo toimepanemisel kasutatud vahendid ja hävitada KrMS 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtuseta asjad.

kohaldatud hagi tagamise abinõud jätta muutmata, jättes vara arestituks ja vara vabastada aresti alt otsuse resolutiivosa p-de 19-25 nimetatud kohustuse nõuetekohase täitmise korral. Resolutiivosa p-de 19-25 märgitud kohustuse tähtaegse ja nõuetekohase täitmata jätmise korral pöörata arestitud vara tsiviilhagis esitatud nõude hüvitamiseks sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Kuritegeliku ühenduse jälgimisel oli korraga 7 kuni 10 korterit xxxx. Jälgimise eesmärgiks oli koguda teavet korteris elavate isikute kohta ehk mitu isikut korteris elab, nende isikute tavapärase elu liikumisharjumused, kodus viibimisajad, nende isikute poolt kasutatavate sõidukite kohta. Isikute jälgimiseks kasutati erivarustust, sealhulgas binoklit. Jälgimise ajal tegid kas Aleksei Galotin või A I valitud korteri ukselukust luku skeemi, kasutades selleks mõeldud vahendit. Võetud skeemi alusel valmistas A I võtme, mis oli A I peamiseks ülesandeks kuritegelikus ühenduses. Samuti pidi A I valmistada uusi muukraudu ja vahendeid lukkude skeemide kopeerimiseks. Pärast seda, kui kõik ettevalmistused KarS § 199 lg 2 p 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemiseks olid tehtud, siis sõideti Aleksandr Jermakovi kasutuses olnud sõidukiga sündmuskohale. Sündmuskohal rollide jaotus oli järgmine: A I jäi reeglina valvama kortermaja ühiskoridori, kus pidi jälgima koridoris toimuvat liikumist ning vastavalt kokkuleppele andma häiresignaali juhul, kui koridoris toimus liikumine või kannatanu peaks juhuslikult tagasi tulema. Aleksei Galotin ja Aleksandr Jermakov reeglina sisenesid korterisse, kust võeti võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kannatanule kuuluvad esemed, reeglina kuld-, hõbeehted, meenemündid, sularaha. Seejärel korterist varastatud esemed jäid Aleksandr Jermakovi kätte, kelle ülesandeks oli neid turustada. Asjade müügist saadud tulu jagati omavahel proportsionaalsetes osades. Seega Aleksei Galotin kolmest koosnevasse püsivasse isikutevahelise ülesannete jaotusega ühendusse, mille tegevus on suunatud teise astme kuritegude, mille eest ettenähtud vangistuse ülemmäär on vähemalt kolm aastat, kuulumisega, pani toime KarS § 255 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Aleksei Galotinit süüdistatakse selles, et tema, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult Aleksandr Jermakoviga ja A I ajavahemikus 24.03.2017 kella 10.05 kuni 15.04.2017 kella 00.40 jälgis xxxx – xxxx asuva korteri valdajaid ja nimelt selles korteris elavad A A tema kota andmete kogumise ja korterivarguse toimepanemise eesmärgil järgnevalt: • 24.03.2017 kell 10.05 sõitsid Aleksandr Jermakov ja Aleksei Galotin sõidukiga xxxx reg.nr. xxxx xxxx -xxxx asuva maja juurde, kus viibiti kuni kella 10.22, et jälgida korteri number xxxx aknaid, et tuvastada selles korteris elavate isikute viibimis- ja lahkumisajad. • 25.03.2017 kell 19.55 sõitsid Aleksandr Jermakov, Aleksei Galotin ja A I sõidukiga xxxx reg.nr. xxxx xxxx tee xxxx – xxxx asuva maja juurde, kus viibiti kellani 20.03, et jälgida korteri number xxxx aknaid, et tuvastada selles korteris elavate isikute viibimis- ja lahkumisajad. • 07.04.2017 kell 19.25 sõitsid Aleksandr Jermakov ja Aleksei Galotin sõidukiga xxxx reg.nr. xxxx xxxx tee xxxx -xxxx asuva maja juurest mööda, et jälgida selle maja korteri numbrit xxxx, et tuvastada, kas isik viibib kodus või mitte; • 08.04.2017 kell 21.43 sõitsid Aleksandr Jermakov, Aleksei Galotin ja A I sõidukiga xxxx reg.nr. xxxx xxxx tee xxxx – xxxx asuva maja juurde, kus viibiti kellani 21.55, et jälgida korteri number xxxx aknaid, et tuvastada, kas selles korteris elav isik on kodus või mitte; • 08.04.2017 kell 22.50 sõitsid Aleksandr Jermakov, Aleksei Galotin ja A I sõidukiga xxxx reg.nr. xxxx xxxx tee xxxx – xxxx asuva maja juurde, kus viibiti kellani 22.55, et jälgida korteri number xxxx aknaid, et tuvastada, kas selles korteris elav isik on kodus või mitte; • 12.04.2017 kell 09.57 sõitsid Aleksandr Jermakov, Aleksei Galotin ja A I sõidukiga xxxx reg.nr. xxxx xxxx tee xxxx – xxxx asuva maja juurde, kus viibiti kellani 10.05, et jälgida korteri number xxxx aknaid, et tuvastada, kas selles korteris elav isik on kodus või mitte; • 14.04.2017 kell 22.15 sõitsid Aleksandr Jermakov, Aleksei Galotin ja A I sõidukiga xxxx reg.nr. xxxx xxxx tee xxxx – xxxx asuva maja juurde, kus märgistati korteri number xxxx, et tuvastada, kas selles korteri elava isiku liikumist. Aadressilt lahkuti kell 22.31.

•

15.04.2017 kell 00.35 sõitsid Aleksandr Jermakov, Aleksei Galotin ja A I sõidukiga xxxx reg.nr. xxxx xxxx tee xxxx – xxxx asuva maja juurde, kus viibiti kellani 00.40, et jälgida korteri number xxxx aknaid, et tuvastada, kas selles korteris elav isik on kodus või mitte. .. samuti tema, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult Aleksandr Jermakoviga ja A I ajavahemikus 25.03.2017 kella 19.29 kuni 13.04.2017 kella 23.54 jälgis xxxx - xxxx asuva korteri valdajaid ja nimelt selles korteris elavat M M tema kohta andmete kogumise ja korterivarguste toimepanemise eesmärgil alljärgnevalt: • 25.03.2017 kell 19.29 sõitsid Aleksandr Jermakov, Aleksei Galotin ja A I sõidukiga xxxx reg.nr. xxxx xxxx asuva maja juurde, millest mööduti väga aeglaselt, et jälgida korteris number xxxx elava isiku korteris viibimist; • 03.04.2017 kell 10.23 sõitsid Aleksandr Jermakov, Aleksei Galotin ja A I sõidukiga xxxx reg.nr. xxxx xxxx asuva maja juurde, kus Aleksei Galotin ja A I väljusid sõidukist ning sisenesid trepikotta, kus asub korter number xxxx selleks, et koguda teavet korteris number xxxx elava isiku kohta ehk mis lukuga on varustatud tema korter, kas ta viibib kodus või mitte. Aadressilt lahkuti kell 11.36. • 13.04.2017 kell 20.56 sõitsid Aleksandr Jermakov ja Aleksei Galotin sõidukiga xxxx reg.nr. xxxx xxxx asuva maja juurde, kus jälgiti korteri aknaid, et koguda andmeid, kas selles korteris elav isik on kodus või mitte. Aadressilt lahkuti kell 21.16. • 13.04.2017 kell 22.17 sõitsid taas Aleksandr Jermakov ja Aleksei Galotin sõidukiga xxxx reg.nr. xxxx xxxx asuva maja juurde, kus jälgiti korteri aknaid, et koguda andmeid, kas selles korteris elav isik on kodus või mitte. Aadressilt lahkuti kell 22.20. • 13.04.2017 kell 23.01 sõitsid taas Aleksandr Jermakov, Aleksei Galotin ja A I sõidukiga xxxx reg.nr. xxxx xxxx asuva maja juurde, kus jälgiti korteri aknaid, et koguda andmeid, kas selles korteris elav isik on kodus või mitte. Aadressilt lahkuti kell 23.54. .. samuti tema, tema, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult Aleksandr Jermakoviga ja A I ajavahemikus 25.03.2017 kella 20.03 kuni 26.03.2017 kella 00.56 jälgis xxxx tee xxxx– xxxx asuva korteri valdajaid ja nimelt selles korteris elavat K I tema kohta andmete kogumise ja korterivarguste toimepanemise eesmärgil alljärgnevalt: • 25.03.2017 kell 20.03 sõitsid Aleksandr Jermakov, Aleksei Galotin ja A I sõidukiga xxxx reg.nr. xxxx xxxx tee xxxx – xxxx asuva maja juurde, et jälgida, kas korteris elav isik on kodus või mitte; • 25.03.2017 kell 22.58 sõitsid Aleksandr Jermakov, Aleksei Galotin ja A I sõidukiga xxxx reg.nr. xxxx xxxx tee xxxx – xxxx asuva maja juurde, et jälgida, kas korteris elav isik on kodus või mitte, kust lahkuti kell 23.25. • 25.03.2017 kell 23.51 sõitsid Aleksandr Jermakov, Aleksei Galotin ja A I sõidukiga xxxx reg.nr. xxxx xxxx tee xxxx – xxxx asuva maja juurde, et jälgida, kas korteris elav isik on kodus või mitte, kust lahkuti 26.03.2017 kell 00.56. .. samuti tema, tema, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult Aleksandr Jermakoviga ja A I ajavahemikus 07.04.2017 kella 22.30 kuni 08.04.2017 kella 22.39 jälgis xxxx pst xxxx - xxxx asuva korteri valdajaid ja nimelt selles korteris elavat U S tema kohta andmete kogumise ja korterivarguste toimepanemise eesmärgil alljärgnevalt: • 07.04.2017 kell 22.39 sõitsid Aleksandr Jermakov, Aleksei Galotin ja A I sõidukiga xxxx reg.nrxxxx xxxx pst xxxx – xxxx asuva maja juurde, et jälgida, kas korteris elav isik on kodus või mitte. Samuti märgistas Aleks4ei Galotin korteriukse tuletikuga. Nimetatud aadressilt lahkuti kell 23.37. • 08.04.2017 kell 22.00 sõitsid Aleksandr Jermakov, Aleksei Galotin ja A I sõidukiga xxxx reg.nr. xxxx xxxx pst xxxx – xxxx asuva maja juurde, et jälgida, kas korteris elav isik on kodus või mitte, kust lahkuti kell 22.39. Samuti kontrollisid Aleksei Galotin ja A I, kas eelnevalt korterile pandud märgistus on nihkunud või mitte. .. samuti tema, tema, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult Aleksandr Jermakoviga 10.04.2017 kella 10.56 ajal sõitsid Aleksandr Jermakov ja Alekesi Galotin sõidukiga xxxx reg.nr. xxxx xxxx

tänavale, kus Aleksei Galotin väljus nimetatud sõiduksit ning jälgis xxxx - xxxx asuva korteri aknaid ja selles korteris elavat A S, et tuvastada, kas isik viibib kodus või mitte, eesmärgiga koguda andmeid isiku kohta selleks, et toime panna korterivarguse. Seega Aleksei Galotin jälitustegevuseks seadusliku õiguseta isikuna teise isiku jälgimisega tema kohta andmete kogumise eesmärgil pani toime KarS § 137 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Aleksei Galotinit süüdistatakse selles, et tema, olles 09.12.2011 karistatud Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 alusel ning vabanedes 23.12.2014 kinnipidamisasutusest pärast karistuse kandmist, seega isikuna, kes on varem toime pannud varguse, uuesti, grupis koos Aleksandr Jermakoviga ja A I ajavahemikus 14.10.2016 kella 18.15 kuni 16.10.2016 kella 19.50 tungis ukseluku avamise teel xxxx – xxxx asuvasse korterisse, kust võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil L N kuuluva kihlusõrmuse mudel 101AL 17,0, kaaluga 1, 93 g, teemanditega M värvivarjundiga, SI sulgemistega 1,2 ct ja 10 tk 0,15ct väärtusega 650 eurot, M L loomingust käsitööehted – kaks kõrvarõngast ja kaelahe – sünteetiliste safiiridega ning kullatud hõbedast väärtusega 175 eurot, meeste lõhnaõli Ferrari Essence Musk väärtusega 50 eurot, ilma materiaalse väärtuseta meenemündid Prantsusmaa automuuseumist, klaasist/ plastikust kivid, sõrmus kuldse värvi metallist suure läbipaistva kiviga väärtusega 4 eurot, kaelaehe kuldse värvi metallist pallikujulise ripatsiga väärtusega 4 eurot, kaks puidust karpi, milles olid hõbeda värvi metallist 6-osaline komplekt nugadest, kahvlitest, lusikatest koguväärtusega 100 eurot. Seejärel lahkusid Aleksei Galotin, Aleksandr Jermakov ja A I nimetatud esemetega sündmuskohalt, tekitades kannatanule varalist kahju summas 983 eurot. ... samuti tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, uuesti, grupis koos Aleksandr Jermakoviga 11.02.2017 ajavahemikus kella 02.00 kuni 07.00 tungis ukse avamise teel xxxx pst xxxx – xxxx asuvasse korterisse, kust võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil A P kuuluvad järgmised esemed:

1-liitrine pudel viskit Five Label väärtusega 35 eurot; 1-liitrine pudel viskit Five Label (poolik) väärtusega 17, 5 eurot; 1-liitrine pudel konjakit Hennessy väärtusega 70 eurot; valgest kullast kõrvarõngad safiiride ja briljantidega väärtusega 2 500 eurot; Swarovski hõbedat värvi metallist lühike kaelakee roheliste kividega väärtusega 200 eurot;

... samuti tema isikuna, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt, uuesti, grupis koos Aleksandr Jermakoviga ja A I 11.04.2017 ajavahemikus kella 08.10 kuni 15.00 tungis eelnevalt A I poolt valmistatud võtmega ukseluku avamise teel xxxx – xxxx asuvasse korterisse, kust võttis võõra vallasaja ebaseadusliku omastamise eesmärgil A S kuuluvad Eesti Panga meenemündid koguväärtusega 790 eurot:

võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil M M kuuluva sularaha summas 220 eurot. Pärast seda lahkusid Aleksei Galotin, Aleksandr Jermakov ja A I nimetatud esemetega sündmuskohalt, tekitades kannatanule varalist kahju summas 220 eurot. ... samuti tema isikuna, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt, uuesti, grupis koos Aleksandr Jermakoviga ja A I ajavahemikus 14.04.2017 kella 09.30 kuni 17.04.2017 kella 18.20 tungis eelnevalt A I valmistatud võtmega ukseluku avamise teel xxxx tee xxxx – xxxx asuvasse korterisse, kust võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil A A ja S A kuuluvad järgmised esemed koguväärtusega 13 537 eurot:

Kuritegeliku ühenduse jälgimisel oli korraga 7 kuni 10 korterit xxxx. Jälgimise eesmärgiks oli koguda teavet korteris elavate isikute kohta ehk mitu isikut korteris elab, nende isikute tavapärase elu liikumisharjumused, kodus viibimisajad, nende isikute poolt kasutatavate sõidukite kohta. Isikute jälgimiseks kasutati erivarustust, sealhulgas binoklit. Jälgimise ajal tegid kas Aleksei Galotin või A I valitud korteri ukselukust luku skeemi, kasutades selleks mõeldud vahendit. Võetud skeemi alusel valmistas A I võtme, mis oli A I peamiseks ülesandeks kuritegelikus ühenduses. Samuti pidi A I valmistada uusi muukraudu ja vahendeid lukkude skeemide kopeerimiseks. Pärast seda, kui kõik ettevalmistused KarS § 199 lg 2 p 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemiseks olid tehtud, siis sõideti Aleksandr Jermakovi kasutuses olnud sõidukiga sündmuskohale. Sündmuskohal rollide jaotus oli järgmine: A I jäi reeglina valvama kortermaja ühiskoridori, kus pidi jälgima koridoris toimuvat liikumist ning vastavalt kokkuleppele andma häiresignaali juhul, kui koridoris toimus liikumine või kannatanu peaks juhuslikult tagasi tulema. Aleksei Galotin ja Aleksandr Jermakov reeglina sisenesid korterisse, kust võeti võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kannatanule kuuluvad esemed, reeglina kuld-, hõbeehted, meenemündid, sularaha. Seejärel korterist varastatud esemed jäid Aleksandr Jermakovi kätte, kelle ülesandeks oli neid turustada. Asjade müügist saadud tulu jagati omavahel proportsionaalsetes osades. Seega Aleksandr Jermakov kolmest koosnevasse püsivasse isikutevahelise ülesannete jaotusega ühendusse, mille tegevus on suunatud teise astme kuritegude, mille eest ettenähtud vangistuse ülemmäär on vähemalt kolm aastat, kuulumisega, pani toime KarS § 255 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Aleksandr Jermakovi süüdistatakse selles, et tema, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult Aleksei Galotiniga ja A I ajavahemikus 24.03.2017 kella 10.05 kuni 15.04.2017 kella 00.40 jälgis xxxx – xxxx asuva korteri valdajaid ja nimelt selles korteris elavad A A tema kota andmete kogumise ja korterivarguse toimepanemise eesmärgil järgnevalt: • 24.03.2017 kell 10.05 sõitsid Aleksandr Jermakov ja Aleksei Galotin sõidukiga xxxx reg.nr. xxxx xxx tee xxxx -xxxx asuva maja juurde, kus viibiti kuni kella 10.22, et jälgida korteri number xxxx aknaid, et tuvastada selles korteris elavate isikute viibimis- ja lahkumisajad. • 25.03.2017 kell 19.55 sõitsid Aleksandr Jermakov, Aleksei Galotin ja A I sõidukiga xxxx reg.nr. xxxx xxxx tee xxxx – xxxx asuva maja juurde, kus viibiti kellani 20.03, et jälgida korteri number xxxx aknaid, et tuvastada selles korteris elavate isikute viibimis- ja lahkumisajad. • 07.04.2017 kell 19.25 sõitsid Aleksandr Jermakov ja Aleksei Galotin sõidukiga xxxx reg.nr. xxxx xxxx tee xxxx -xxxx asuva maja juurest mööda, et jälgida selle maja korteri numbrit xxxx, et tuvastada, kas isik viibib kodus või mitte; • 08.04.2017 kell 21.43 sõitsid Aleksandr Jermakov, Aleksei Galotin ja A I sõidukiga xxxx reg.nr. xxxx xxxx tee xxxx – xxxx asuva maja juurde, kus viibiti kellani 21.55, et jälgida korteri number xxxx aknaid, et tuvastada, kas selles korteris elav isik on kodus või mitte; • 08.04.2017 kell 22.50 sõitsid Aleksandr Jermakov, Aleksei Galotin ja A I sõidukiga xxxx reg.nr. xxxx xxxx tee xxxx – xxxx asuva maja juurde, kus viibiti kellani 22.55, et jälgida korteri number xxxx aknaid, et tuvastada, kas selles korteris elav isik on kodus või mitte; • 12.04.2017 kell 09.57 sõitsid Aleksandr Jermakov, Aleksei Galotin ja A I sõidukiga xxxx reg.nr. xxxx xxxx tee xxxx – xxxx asuva maja juurde, kus viibiti kellani 10.05, et jälgida korteri number xxxx aknaid, et tuvastada, kas selles korteris elav isik on kodus või mitte; • 14.04.2017 kell 22.15 sõitsid Aleksandr Jermakov, Aleksei Galotin ja A I sõidukiga xxxx reg.nr. xxxx xxxx tee xxxx –xxxx asuva maja juurde, kus märgistati korteri number xxxx, et tuvastada, kas selles korteri elava isiku liikumist. Aadressilt lahkuti kell 22.31.

•

15.04.2017 kell 00.35 sõitsid Aleksandr Jermakov, Aleksei Galotin ja A I sõidukiga xxxx reg.nr. xxxx xxxx tee xxxx – xxxx asuva maja juurde, kus viibiti kellani 00.40, et jälgida korteri number xxxx aknaid, et tuvastada, kas selles korteris elav isik on kodus või mitte.

.. samuti tema, tema, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult Aleksei Galotiniga ja A I ajavahemikus 25.03.2017 kella 19.29 kuni 13.04.2017 kella 23.54 jälgis xxxx - xxxx asuva korteri valdajaid ja nimelt selles korteris elavat M M tema kohta andmete kogumise ja korterivarguste toimepanemise eesmärgil alljärgnevalt: • 25.03.2017 kell 19.29 sõitsid Aleksandr Jermakov, Aleksei Galotin ja A I sõidukiga xxxx reg.nr. xxxx xxxx asuva maja juurde, millest mööduti väga aeglaselt, et jälgida korteris number xxxx elava isiku korteris viibimist; • 03.04.2017 kell 10.23 sõitsid Aleksandr Jermakov, Aleksei Galotin ja A I sõidukiga xxxx reg.nr. xxxx xxxx asuva maja juurde, kus Aleksei Galotin ja A I väljusid sõidukist ning sisenesid trepikotta, kus asub korter number xxxx selleks, et koguda teavet korteris number xxxx elava isiku kohta ehk mis lukuga on varustatud tema korter, kas ta viibib kodus või mitte. Aadressilt lahkuti kell 11.36. • 13.04.2017 kell 20.56 sõitsid Aleksandr Jermakov ja Aleksei Galotin sõidukiga xxxx reg.nr. xxxx xxxx asuva maja juurde, kus jälgiti korteri aknaid, et koguda andmeid, kas selles korteris elav isik on kodus või mitte. Aadressilt lahkuti kell 21.16. • 13.04.2017 kell 22.17 sõitsid taas Aleksandr Jermakov ja Aleksei Galotin sõidukiga xxxx reg.nr. xxxx xxxx xxxx asuva maja juurde, kus jälgiti korteri aknaid, et koguda andmeid, kas selles korteris elav isik on kodus või mitte. Aadressilt lahkuti kell 22.20. • 13.04.2017 kell 23.01 sõitsid taas Aleksandr Jermakov, Aleksei Galotin ja A I sõidukiga xxxx reg.nr. xxxx xxxx asuva maja juurde, kus jälgiti korteri aknaid, et koguda andmeid, kas selles korteris elav isik on kodus või mitte. Aadressilt lahkuti kell 23.54. .. samuti tema, tema, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult Aleksei Galotiniga ja A I ajavahemikus 25.03.2017 kella 20.03 kuni 26.03.2017 kella 00.56 jälgis xxxx tee xxxx – xxxx asuva korteri valdajaid ja nimelt selles korteris elavat K I tema kohta andmete kogumise ja korterivarguste toimepanemise eesmärgil alljärgnevalt: • 25.03.2017 kell 20.03 sõitsid Aleksandr Jermakov, Aleksei Galotin ja A I sõidukiga xxxx reg.nr. xxxx xxxx tee xxxx – xxxx asuva maja juurde, et jälgida, kas korteris elav isik on kodus või mitte; • 25.03.2017 kell 22.58 sõitsid Aleksandr Jermakov, Aleksei Galotin ja A I sõidukiga xxxx reg.nr. xxxx xxxx tee xxxx – xxxx asuva maja juurde, et jälgida, kas korteris elav isik on kodus või mitte, kust lahkuti kell 23.25. 25.03.2017 kell 23.51 sõitsid Aleksandr Jermakov, Aleksei Galotin ja A I sõidukiga xxxx reg.nr. xxxx xxxx tee xxxx – xxxx asuva maja juurde, et jälgida, kas korteris elav isik on kodus või mitte, kust lahkuti 26.03.2017 kell 00.56. ... samuti tema, tema, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult Aleksei Galotiniga ja A I ajavahemikus 07.04.2017 kella 22.30 kuni 08.04.2017 kella 22.39 jälgis xxxx pst xxxx - xxxx asuva korteri valdajaid ja nimelt selles korteris elavat U S tema kohta andmete kogumise ja korterivarguste toimepanemise eesmärgil alljärgnevalt: • 07.04.2017 kell 22.39 sõitsid Aleksandr Jermakov, Aleksei Galotin ja A I sõidukiga xxxx reg.nr. xxxx xxxx pst xxxx – xxxx asuva maja juurde, et jälgida, kas korteris elav isik on kodus või mitte. Samuti märgistas Aleks4ei Galotin korteriukse tuletikuga. Nimetatud aadressilt lahkuti kell 23.37. • 08.04.2017 kell 22.00 sõitsid Aleksandr Jermakov, Aleksei Galotin ja A I sõidukiga xxxx reg.nr. xxxx xxxx pst xxxx – xxxx asuva maja juurde, et jälgida, kas korteris elav isik on kodus või mitte, kust lahkuti kell 22.39. Samuti kontrollisid Aleksei Galotin ja A I, kas eelnevalt korterile pandud märgistus on nihkunud või mitte. .. samuti tema, tema, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult Aleksei Galotiniga 10.04.2017 kella 10.56 ajal sõitsid Aleksandr Jermakov ja Alekesi Galotin sõidukiga xxxx reg.nr. xxxx xxxx

tänavale, kus Aleksei Galotin väljus nimetatud sõidukist ning jälgis xxxx - xxxx asuva korteri aknaid ja selles korteris elavat A S, et tuvastada, kas isik viibib kodus või mitte, eesmärgiga koguda andmeid isiku kohta selleks, et toime panna korterivarguse. Seega Aleksandr Jermakov jälitustegevuseks seadusliku õiguseta isikuna teise isiku jälgimisega tema kohta andmete kogumise eesmärgil pani toime KarS § 137 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Aleksandr Jermakovi süüdistatakse selles, et tema grupis koos Aleksei Galotiniga ja A I ajavahemikus 14.10.2016 kella 18.15 kuni 16.10.2016 kella 19.50 tungis ukseluku avamise teel xxxx – xxxx asuvasse korterisse, kust võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil L N kuuluva kihlusõrmuse mudel 101AL 17,0, kaaluga 1, 93 g, teemanditega M värvivarjundiga, SI sulgemistega 1,2 ct ja 10 tk 0,15ct väärtusega 650 eurot, Marita Lumi loomingust käsitööehted – kaks kõrvarõngast ja kaelahe – sünteetiliste safiiridega ning kullatud hõbedast väärtusega 175 eurot, meestelõhnaõli Ferrari Essence Musk seerianumbriga 0710Y506 väärtusega 50 eurot, ilma materiaalse väärtuseta meenemündid Prantsusmaa automuuseumist, klaasist/ plastikust kivid, sõrmus kuldse värvi metallist suure läbipaistva kiviga väärtusega 4 eurot, kaelaehe kuldse värvi metallist pallikujulise ripatsiga väärtusega 4 eurot, kaks puidust karpi, milles olid hõbeda värvi metallist 6-osaline komplekt nugadest, kahvlitest, lusikatest koguväärtusega 100 eurot. Seejärel lahkusid Aleksei Galotin, Aleksandr Jermakov ja A I nimetatud esemetega sündmuskohalt, tekitades kannatanule varalist kahju summas 983 eurot. ... samuti tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, uuesti, grupis koos Aleksei Galotiniga 11.02.2017 ajavahemikus kella 02.00 kuni 07.00 tungis ukse avamise teel xxxx pst xxxx – xxxx asuvasse korterisse, kust võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil A P kuuluvad järgmised esemed:

1-liitrine pudel viskit Five Label (poolik) väärtusega 17, 5 eurot; 1-liitrine pudel konjakit Hennessy väärtusega 70 eurot; valgest kullast kõrvarõngad safiiride ja briljantidega väärtusega 2 500 eurot; Swarovski hõbedat värvi metallist lühike kaelakee roheliste kividega väärtusega 200 eurot;

... samuti tema isikuna, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt, uuesti, grupis koos Aleksei Galotiniga ja A I 11.04.2017 ajavahemikus kella 08.10 kuni 15.00 tungis eelnevalt A I poolt valmistatud võtmega ukseluku avamise teel xxxx, xxxx – xxxx asuvasse korterisse, kust võttis võõra vallasaja ebaseadusliku omastamise eesmärgil A S kuuluvad Eesti Panga meenemündid koguväärtusega 790 eurot:

eurot. Pärast seda lahkusid Aleksei Galotin, Aleksandr Jermakov ja A I nimetatud esemetega sündmuskohalt, tekitades kannatanule varalist kahju summas 220 eurot. ... samuti tema isikuna, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt, uuesti, grupis koos Aleksei Galotiniga ja A I ajavahemikus 14.04.2017 kella 09.30 kuni 17.04.2017 kella 18.20 tungis eelnevalt A I valmistatud võtmega ukseluku avamise teel xxxx tee xxxx – xxxx asuvasse korterisse, kust võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil A A ja S A kuuluvad järgmised esemed koguväärtusega 13 537 eurot:

türkiisiga hõbedast kõrvarõngad, türkiisiga hõbe sõrmus, hõbe sõrmus kolme rubiiniga, sõrmus safiiriga, hõbe medaljon koos ketiga, pross, kuldkett, hõbedast kõrvarõngad tavaliste kividega, meeste käekell oranži rihmaga, meeste käekell kollasest metallist, musta värvi Reserved käekell, musta värvi käekell, meeste Armani käekell, meeste Diesel käekell, meeste käekell, meeste tualettvesi, naiste erinevaid lõhnaõlid (Versace, Velvet Instyle, Roberto Cavalli, YSL Attar Mukhalat Kashqa, Bvlgari, Habitati) ja naiste käekell. Kannatanu sõnul sai ta kõik loetletud esemed tagasi, va kõrvarõngs topaasiga, millel alus on, aga kivid puuduvad. Sündmuskoha vaatlusprotokollist koos fototabeliga (III kd tl 1-51) nähtub, et aadressil xxxx asub üheksakordne kortermaja. Korter nr xxxx asub maja viimases trepikojas üheksandal korrusel. Korteril on väljapoole avanev metalluks, mis varustatud kahe lukuga. Uksel murdmisvigastusi ei avastatud. Ülemisel lukul, kirjaga „AKARSAR“, välisel vaatlusel vigastusi ei avastatud. Vaatluse käigus lukk demonteeriti. Välisukse alumisel lukul puudub osa välimisest lukukattest ja lukusüdamik. Välisuksest sisenedes jäävad paremale vannituba ja WC. Otse välisukse vastas asub köök. Köögi vasakpoolse seina ääres on külmkapp, söögilaud ja laua kohal seinal teler. Parempoolse seina ääres on köögimööbli sektsioon. Köögimööbli vasakpoolsed ülemised kapiuksed avatud. Nende all kapi peal oleva mikrolaineahju ees on rohelist värvi plekkpurk kirjaga „Konto“, avatud ehtekarp, mälukaart ja osaliselt lukust avatud riidest sinist värvi kott. Korteri koridori parempoolse seina ääres on avatud lükandustega riidekapp. Koridori põranda vaatlemisel langevas külgvalguses avastati jalatsijälgede fragmendid. Koridorist paremale jääb korteri esimene magamistuba. Voodist vasakul oleva öökapi kaks alumist sahtlit on avatud. Kapi ees põrandal on musta värvi riideese ja avatud sülearvuti koos laadijaga. Voodi peal paiknevad ebakorrapäraselt erinevad esemed – käekellad, roosat värvi särk, suveniir-raha, kliendikaardid, ehted ning avatud ehte- ja kosmeetika karbid ja kotid. Telerialuse kapi peal on avatud kaanega ehtekarp. Kapi alumine sahtel on avatud. Kapi ülemise sahtli parempoolsel käepidemel tolmuärastusjälg. Voodist paremal oleva öökapi alumine sahtel on avatud. Kapi ees põrandal on riideesemed. Öökapi eest põrandalt talletati DPL-seadme abil jalatsijälgede fragmendid. Jälgedel sarnased fragmendid esiku põrandalt talletatud jälgedega. Korteri koridori lõpust viib ukseava elutuppa. Sisenedes elutuppa on paremat kätt seina ääres diivan, mille peal erinevad esemed – seljakotid, avatud kaanega metall-kohver, sporditarvikud kottides ja riideesemed. Toa tagaseinas on sektsioonkapp, mille uksed ja sahtlid on avatud. Sektsioonkapist vasakul on toa põrandal avatud kohver. Kohvri kõrval on põrandal erinevad paberid ja jalanõud. Elutoas vasakule jääb magamistuba. Sisenedes tuppa on vasakut kätt seina ääres voodi. Voodi peal paiknevad ebakorrapäraselt erinevad avatud karbid ja paberid. Voodil oleval metall-karbi kaanel avastati langeva külgvalgusea vaadeldes materjalijälg. Voodil oleva läbipaistva plastik-karbi kaanel avastati langeva külgvalgusega vaadeldes materjalijälg. Voodist edasi on toa vasakpoolse seina ääres avatud kapiuste ja sahtlitega riidekapp. Kapi ees põrandal paiknevad ebakorrapäraselt erinevad riideesemed, õmblustarvikud, ehted, avatud karbid, mängupüstol. Riidekapi vastas on kirjutuslaud. Laual paberdokumendid ja sülearvuti DELL koos laadijaga. Jälitustoimingu protokolli (III kd tl 79-84) kohaselt teostati 20.04.2017 ajavahemikus kell 09:25 kuni 14:30 varjatud jälgimist Aleksei Galotini, A I ning Aleksandr Jermakovi suhtes. Aleksandr Jermakovi suhtes alustati varjatud jälgimist 20.04.2017 kell 09:25 tema elukoha xxxx tn xxxxxxxx ümbruskonnas. Kell 11:02 väljusid Aleksandr Jermakov, Aleksei Galotin ja A I xxxx tn xxxx esimesest trepikojast ning hakkasid kõndima halli värvi sõiduki xxxx reg.märgiga xxxx juurde, mis oli pargitud xxxx asuva Casino Grand Prix ette parklasse. Aleksandr Jermakov istus juhi kohale, Aleksei Galotin juhi kõrvalistmele ning A I tahaistmele ja hakkasid sõitma. Kell 11.10 pööras sõiduk xxxx territooriumile, kus asub firma „xxxx OÜ“ ning kell 11.16 sõitis territooriumilt välja musta värvi xxxx reg-märgiga xxxx, mille juhikohal istus Jermakov, kõrvalistmel Galotin ja tagaistmel I ning suundus kesklinna poole. Kell 11:28 peatus sõiduk xxxx reg-märgiga xxxx xxxx maja juures ning sõidukist väljus Aleksandr Jermakov ja kõndis kaubanduskompleksi. Aleksei Galotin ja A I jäid auto juurde suitsetama. Kell 11:35 Aleksandr Jermakov tagasi sõiduki juurde ning istus auto juhikohale. Kell 11:37 istus Aleksei Galotin auto kõrvalistmele ning A I tagaistmele ning sõiduk xxxx reg.märgiga xxxx hakkas liikuma kesklinna poole. Sõiduk tegi tiiru mööda xxxx ja xxxx tänavat ning suundus siis xxxx tänavale. Kell 11:48

peatus sõiduk xxxx mnt xxxx asuva xxxx Keskuse ees parklas ning kõik kolmekesi sisenesid keskusesse. Mõni hetk hiljem väljus keskusest Aleksandr Jermakov ja kõndis xxxx reg.märgiga xxxx juurde, kus jäi autot inspekteerima ja istus seejärel juhikohale. Kell 11:55 väljus xxxx Keskusest A I ja istus sõiduki tahaistmele. Kell 12:00 väljus xxxx Keskusest Aleksei Galotin, kes vahetas mõne sõna Aleksandr Jermakoviga läbi autoakna ja hakkas seejärel kõndima mööda xxxx tänavat xxxx tänava poole. Kell 12:06 sisenes Aleksei Galotin oma võtmega või koodlukku kasutades xxxx tn xxxx asuva korrusmaja kolmandasse trepikotta (korterid xxxx-xxxx). Kell 12:13 väljusid ka A I ja Aleksandr Jermakov xxxx parklas seisvast xxxx reg.märgiga xxxx sõidukist ning kõndisid xxxx tänavale ja sealt xxxx tänava suunas. Kell 12:20 jõudsid A I ja Aleksandr Jermakov xxxx korrusmaja juurde, kus valisid fonolukul korteri numbri ning suhtlesid kellegagi läbi selle. Hetke pärast sisenesid A I ja Aleksandr Jermakov trepikotta. Nimetatud isikud vältisid kontakti ukselinkide ja fonolukuga. Aleksandr Jermakov hoidis käes halli värvi kilekoti või lapi sarnast eset, millega puhastas ukselingi ja fonoluku. Kell 12:57 väljusid A I ja Aleksandr Jermakov nägusid varjates xxxx tn xxxx kolmandast trepikojast, Aleksandr Jermakovil oli käes suurem täis NewYorkeri poe kirjadega musta valga ruuduline kilekott ning jalutasid xxxx keskuse poole. Pool minutit hiljem väljus xxxx kolmandast trepikojast tühjade kätega Aleksei Galotin ning suundus samuti xxxx keskuse poole. Kell 13:04 jõudsid Aleksei Galotin, A I ja Aleksandr Jermakov xxxx reg.märgiga xxxx juurde. Aleksandr Jermakov istus rooli, Aleksei Galotin kõrvalistmele ja A I tahaistmele ning hakkasid xxxx linnaosa poole liikuma. Sõiduk pargiti kell 13:11 xxxx ette parklasse ning autost väljusid Aleksei Galotin, A I ja Aleksandr Jermakov. A I hoidis käes NewYorkeri kilekotti ja kõik kolm sisenesid xxxx vasakpoolsesse trepikotta, kus asub Aleksandr Jermakovi elukoht (korter xxxx). Kell 14:25 väljusid Aleksei Galotin, A I ja Aleksandr Jermakov xxxx trepikojast. Aleksandr Jermakovi käes oli väiksem heledat tooni kilekott, mille viskas maja ees asuvasse prügikonteinerisse. Kell 14:25 peeti Aleksei Galotin, A I ja Aleksandr Jermakov xxxx asuva kortermaja ees olevas parklas politseiametnike poolt kinni. Asitõendi vaatlusprotokolli koos fototabeliga (III kd tl 85-86) on vaadeldud xxxx asuvate turvakaamerate videosalvestused ning millest nähtub, et maja välisukse taga seisab A I, kes on kaamera poole näoga ning Aleksandr Jermakov, kes on kaamera poole seljaga. Aleksandr Jermakov seisab parempoolse ukse kõrval oleva fonoluku ees ning tal on käes võtmed. A I seisab, käed taskus, vasakpoolse ukse ees ning vaatab ringi. Aleksandr Jermakov kummardab fonoluku poole ning A I liigub tema kõrvale. Aleksandr Jermakov paneb parema käe taskusse, võtab sealt halli värvi eseme ja hoiab seda käes. Aleksandr Jermakov avab trepikoja ukse, kattes ukselingi käes oleva halli värvi esemega. Hetke pärast hakkab Aleksandr Jermakov trepikotta sisenema. Aleksandr Jermakov on ukse vahel ning vajutab fonolukul olevat nuppu, kattes nupu käes oleva halli värvi esemega. Seejärel sisenevad Aleksandr Jermakov ja A I trepikotta. Aleksandr Jermakovi kahtlustatavana kinnipidamise protokollist (III kd tl 88-92) nähtub, et isik peeti kinni 20.04.2017 kell 14:25 xxxx ning tema kinnipidamisel leiti musta-punast värvi töökindad, käekell Rado, kollasest metallist kaelakett koos ristiga, kollasest metallist münt, 10 USD, 20 SEK, võtmekimp, milles 5 võtit ja 5 tablettvõtit ning musta värvi kingad Preston. Aleksei Galotin kahtlustatavana kinnipidamise protokollist (III kd tl 93-97) nähtub, et isik peeti kinni 20.04.2017 kell 14:25 xxxx ning tema kinnipidamisel leiti musta-punast värvi töökindad, käekell Royal, muukraud, raspel, võtmekimp, milles 3 võtit, võtmekimp, milles 4 võtit, 4 tablettvõtit, taskulamp ja musta värvi kingad. Lisaks oli Aleksei Galotini võtmekimbus võti, mis avas xxxx trepikoja ukse (V kd tl 176-192). A I kahtlustatavana kinnipidamise protokollist (III kd tl 98-102) nähtub, et isik peeti kinni 20.04.2017 kell 14:25 xxxx ning tema kinnipidamisel leiti lukusüdamik, käekell Diesel, käekell Rolex, 20 USD, lõhnaõli Men 212 VIP, lõhnaõli Repomen, mobiiltelefon iPhone, võtmekimp, milles 4 tablettvõtit ja 4 võtit, valgest metallist kaelakett ja musta värvi jalanõud. Lisaks oli A I võtmekimbus võti, mis avas xxxx trepikoja ukse (V kd tl 176-192).

A I kahtlustatavana antud ja kohtuistungil KrMS § 294 p 1 alusel avaldatud ütluste (I kd tl 1-11) kohaselt tunnistas ta ennast süüdi xxxx-xxxx korteri varguses. Enda sõnul tulid 19.04.2017 isikud (temaga koos kuritegusid toime pannud isikuid nimetab isik nr 1. ja isik nr 2., kuna ei soovi isikute nimesid avaldada) tema juurde ning isik nr 2 andis talle järjekordse skeemi, mille järgi järgmiseks päevaks võti teha. Järgmisel hommikul läks ta isik nr 1 juurde koju. Aadressi tal ei mäleta, kui ta peeti seal hiljem kinni. Isik nr 1 juures oli ka isik nr 2. Võtme andis ta kohe isik nr 2 kätte, kes vaatas visuaalselt, et võti sobib. Mõne aja pärast läksid nad korterist välja ning sõitsid autoga xxxx teenindusse, mis asus xxxx Hesburgeri juures xxxx tänaval. Jätsid xxxx sinna ja isik nr 1 võttis teenindusest teise auto, mis oli samuti xxxx ning isik nr 1 sõbranna oma. Ta istus isik nr 1 ja isik nr 2 autosse ja sõitsid Sxxxx Prisma juurde ja parkisid auto parklasse. Ta sai aru, et lähevad teemale, aga teadnud kuhu täpselt. Autost läks kõigepealt välja isik nr 2. Tema ja isik nr 1 läksid umbes 10. minuti pärast järgi, kuna ei tahtnud alguses kolmekesi koos minna. Isik nr 1 teadis, kuhu minna. Tema ei teadnud. Isik nr 1 läks xxxx maja juurde, ühe trepikoja uks oli avatud asendis. Võtit ei olnud vaja kasutada. Trepikoja ukselinki avades kasutati alati näiteks jopet ning käega ukselinki ei katsutud. Nad läksid liftiga kaheksandale korrusele ja seal oli juba isik nr 2. Paremat kätt oli kolmetoaline korter, millel oli 2 lukku. Üks neist oli xxxx lukk Akarsar, mis oli Boda moodi ja selle jaoks oli ta võtme teinud. Võti sobis. Alumine lukk nägi välja nagu Assa, kuid selle jaoks võtit ei olnud. Isik nr 2 oli korterisse helistanud, aga kedagi kodus ei olnud. Nad otsustasid, et teine ukselukk on vaja ära lõhkuda. Kahtlustatav läks enda sõnul pool korrust alla ja seisis seal. Isikul nr 1 oli kaasa tellitav võti. Isik nr 1 ja nr 2 murdsid luku lahti ja läksid korterisse. Tema korterisse ei läinud ning jäi trepikotta valvesse. Kaks teist isikut olid korteris umbes 15 minutit ja tulid siis välja. Isikul nr 1 oli käes üks kilekott ning ta läks temaga ees. Isik nr 2 tuli järgi. Läksid autosse ning sõitsid isik nr 1 juurde koju. Istusid seal ja vaatasid, mis kotis on. Seal oli palju parfüüme, käekellasid, mingi kogus ehteid. Raha ei olnud. Osad käekellad olid odavad ja ei töötanud, need otsustasid nad ära visata. Ta mäletab, et otsustas ühe käekella Diesel endale võtta. Käekellasid olid umbes 8 tükki. Osad viskas isik nr 1 enda kodus köögis prügikasti ja midagi viskas ära ka kinnipidamisel. 2 parfüümi võttis ta endale ning need olid tal ka kinnipidamisel kaasas. Teised parfüümid jäid isik nr 1 kätte. Ta ei tea, kas isik nr 2 võttis mingi parfüümi endale või mitte. Ehted jäid isik nr 1 korterisse. Tema pidi need rahaks tegema. Seejärel lahkusid nad korterist ning nad peeti politsei poolt kinni. A I lisas, et alati oli autoroolis isik nr 1, kuna temal on auto ja juhtimisõigus. Korterivarguste ajal läks isik nr 1 korterisse, kuna tal on hea vaist asja otsimiselt, mida inimesed peidavad. Tema tegeles ka asjade realiseerimisega, kuna tal on tutvused. Isik nr 2 ülesandeks oli leida objektid, kuhu sisse tungida ning ukseluku skeemi lugeda. Isik nr 2 käis ka korterites sees koos isik nr 1-ga. Kahtlustatav A I sõnul oli tema ülesandeks teha võtmed ja trepikojas olla. Samuti on ta öelnud, et isikule nr 2 tegi ta korterivõtmeid perioodiliselt. Skeemi tõi alati isik nr 2. Teab, et isik nr 2 tegi ka ise võtmeid. Isik nr 2 juures olles nägi ta, kuidas isik nr 2 võtmeid tegi, kuid tal võttis see kauem aega kui temal. xxxx korterist läbiotsimise käigus ära võetud karbis, milles võtmed ja skeemid sees olid, olid toodud isik nr 2 poolt ja tema juurde hoiule jäetud. Nende varasemat päritolu kahtlustatav A I ei tea. Tavaliselt viskasid nad võtmed ära, kui korteris oli sees käidud. Kuritegude toimepanemisel osalesid nad kahtlustatav A I sõnul kolmekesi. Kinnipidamisel äravõetud lukusüdamik on kahtlustatav A I sõnul xxxx korterist, samuti ka Diesel käekell ja parfüümid. Käekell Rolex on tema oma. See ei ole originaal ega ole varastatud. 20 USD ja mobiiltelefon iPhone tema oma. Võtmekimp, milles 4 tablettvõtit ja 4 võtit on tema omad. 1 on xxxx tee trepikoja oma ja 1 xxxx trepikoja oma, teised kaks (lilla ümbrisega ja halli värvi plastmassist ümarik) on spetsiaalsed võtmed, mis olid võtmetegija poolt tehtud. Valgest metallist kaelakett oli samuti pärit xxxx korterist. Kohtuistungil antud ütluste kohaselt tunnistas süüdistatav Aleksandr Jermakov end xxxx korteri varguses süüdi ning sõnas, et pani kuriteo toime koos A I ja Aleksei Galotiniga. Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatavate poolt KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest. Nagu kannatanu ütlustest nähtub, taotletakse vastutusele võtta isikud, kes 20.04.2017 kell 6:40-13:24 ajal xxxx-xxxx korterist varastasid kannatanule kuuluvad esemed. 08.06.2017 asitõendi vaatlusprotokollist koos fototabeliga (III kd

tl 52-78) nähtub, et vaadeldud on kolmeteistkümmet lõhna, seitset käekella, kolme risti kaelakettidega, kivita rõngarõngaid, kaelaketti, sõrmuse ja kõrvarõngaste komplekti, prossi, ripatsit, nelja sõrmust ja kolme paari kõrvarõngaid, mis saadi kätte läbiotsimistelt Aleksandr Jermakovilt, A I ja Aleksei Galotinilt ning mis tagastati kannatanule N J. Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et kannatanu ning kohtus avaldatud ja uuritud kirjalike tõenditega on leidnud tõendamist Aleksandr Jermakovi, A I ja Aleksei Galotini poolt N J kuuluvate vallasasjade äravõtmine. Objektiivsest küljest eeldab vargus võõra vallasasja äravõtmist. Äravõtmine tähendab seejuures teise isiku valduse lõpetamist ja uue valduse kehtestamist ilma senise valdaja nõusolekuta. Kannatanu ütluste kohaselt kuulusid kolmteist lõhna, seitse käekella, kolm risti kaelakettidega, kivita rõngarõngad, kaelakett, sõrmuse ja kõrvarõngaste komplekt, pross, ripats, neli sõrmust ja kolm paari kõrvarõngaid kannatanule ning süüdistatavad ei ole kõnealust asjaolu ka vastustanud. Seega on sedastatav, et süüdistuses märgitud esemed olid süüdistatavate jaoks võõras vara. Tuvastatud asjaoludest nähtub, et esemete äravõtmisega sooviti esemete senise valdaja valdus lõpetada ja kehtestada uus valdus, mis toimus kannatanu tahte vastaselt ja nõusolekuta. Seega leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatavate poolt. Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohtu hinnangul toimus esemete äravõtmine süüdistatavate poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt ei ole tõendeid selle kohta, et süüdistatavad oleksid soovinud neid kannatanule tagastada. Seega on õiguslikus mõttes sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ehk tuvastamist on leidnud varguse subjektiivse koosseisu realiseerimine. Arvestades teo toimepanemise asjaolusid, s.h korteri ukseluku avamist ja teise luku lõhkumist korterisse sisenemiseks, siis leiab kohus, et tegemist oli etteplaneeritud ja sihipärase tegevusega. Seega on kohtu hinnangul tegemist kavatsetusega toime pandud süüteoga. Kohtueelses menetluses on mõlema süüdistatava tegu kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 7 järgi, s.o teo toimepanemisena grupis ning järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatavate tegevus vastab KarS § 199 lg 2 p 7 tunnustele. KarS § 199 lg 2 p 7, s.o tegutsemine grupis, tähendab kehtiva kohtupraktika kohaselt kaastäideviimist. KarS § 21 lg 2 näeb kaastäideviimist määratledes ette omistamisnormi, mille kohaldamiseks tuleb teha kindlaks, et isikud tegutsevad ühiselt ja kooskõlastatult selliselt, et igaüks neist valitseb tegu ja eeldab, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub igast toimepanijast. See tähendab, et muu hulgas peavad süüdistatavad langetama ühise teootsuse ja tegutsema ühtse teoplaani järgi vastavalt oma teopanusele või rollijaotusele. Teovalitsemise teooria kohaselt ei ole nõutav, et täideviijana käsitatav isik realiseeriks tingimata ja alati ise kas tervikuna või osaliselt objektiivse teokoosseisu, kuid kõik täideviijad peavad ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastavate sündmuste kulgemist enda kontrolli all hoidma. Samas peab iga täideviija panus süüteo toimepanemisse olema oluline (Riigikohtu otsus 3-1-1-97-04 p 21). Hinnates kuriteo asjaolusid, jälitustoimingu protokolle koos fotodega ja videosalvestusi, saab järeldada, et vargus pandi toime ühiselt ja kooskõlastatult. Süüdistatavad tegutsesid koos ühise eesmärgi nimel, mis nähtub juba sellest, et koos fikseeriti korterite valdajate liikumine ning korteris viibimine pannes selleks korteriustele kokkulepitud märgid. Samuti käidi jälgimas korterite aknaid. Aleksei Galotini rolliks oli välja valid sobivad korterid varguste toimepanemiseks ning eelkõige korterid, mis olid varustatud ASSA või BODA ja ERA lukkudega. Kui korter oli välja valitud hakati erinevatel kellaaegadel kortereid jälgima, et tuvastada, mis aegadel on keegi korteris ja mitu inimest korteris elab. Jälgimise ajal tegi Aleksei Galotin valitud korteri ukselukust luku skeemi, mis oli Aleksei Galotini peamiseks ülesandeks. A I ülesandeks oli valmistada uusi muukraudu ja vahendeid lukkude skeemide kopeerimiseks. Kui ettevalmistused varguse toimepanemiseks oli tehtud, sõideti Aleksandr Jermakovi kasutuses

olnud sõidukiga sündmuskohale. Reeglina oli A I see, kes jäi valvama kortermaja ühiskoridori, et jälgida koridoris toimuvad liikumist ning andma teavet, kui koridoris toimus liikumine või juhuslikult korteriomanik tagasi tuli. Korterisse sisenesid üldjuhul Aleksei Galotin ning Aleksandr Jermakov, kust võeti võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kannatanule kuuluvad esemed, milleks oli kuld-, hõbeehted, parfüümid, meenemündid ja sularaha. Korterist varastatud esemed jäid Aleksandr Jermakovi kätte, kelle ülesandeks oli need turustada. Asjade müügist saadud tulu jagati omavahel ära või paigutati ühiskassasse. Lisaks on A I Harju Maakohtu 28.05.2018 kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi kokkuleppemenetluses süüdi mõistetud, s.h xxxx-xxxx varguse toimepanemises grupis koos Aleksandr Jermakovi ja Aleksei Galotiniga. Eeltoodust järeldub, et Aleksei Galotin, Aleksandr Jermakov ning A I tegutsesid ühiselt ja kooskõlastatult ning see vastab kaastäideviimise tunnustele ehk KarS § 199 lg 2 p-s 7 nimetatud grupile. Seega leiab kohus, et süüdistatavad panid toime KarS § 199 lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isikute grupis. Süüdistusaktis on süüdistatavate tegevus kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 8 järgi, s.o varguse toimepanemine sissetungimisega ning järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatava tegevus vastab süüdistusaktis toodud kvalifikatsioonile. KarS § 199 lg 2 p 8 nimetatud sissetungimist sisustab kohtupraktika analoogselt KarS §-ga 266. KarS § 266 lg 1 näeb ette vastutuse valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseadusliku tungimise eest. KarS § 266 puhul tuleb tuvastada, et 1) hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale tungimine oleks olnud valdaja tahte vastane; 2) et hoone, ruum, sõiduk või piirdega ala, kuhu isik tungis, oli tema jaoks võõras ja 3) hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale tungimine oli ebaseaduslik. Lisaks eelmärgitule karistatakse KarS § 266 lg 2 kohaselt sama teo eest kui see on toime pandud elamiseks kasutatavasse ruumi tungimisega. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt sisenesid Aleksandr Jermakovi ja Aleksei Galotin valdaja loata ajavahemikul 20.04.2017 ajavahemikul 6:40 kuni 13:24 xxxx-xxxx asuvasse korterisse ning panid toime kannatanule kuuluvate esemete varguse. Analüüsides kriminaalmenetluse käigus kogutud tõendikogumit, siis puuduvad tõendid selle kohta, et sisenemine xxxx-xxxx korterisse oleks toimunud kooskõlas selle seadusliku omaniku tahtega või et tegemist oleks olnud süüdistatavate jaoks õiguslikus mõttes mittevõõra kohaga. Samuti pole kogutud tõendeid selle kohta, et süüdistatava sisenemine nimetatud korterisse vastaks mõnele seaduses sätestatud lubatavusklauslile, mis annab isikule õiguse tungida valdaja tahte vastaselt võõras valduses olevasse ruumi. Korterisse sisenemise viis korteri ukseluku avamise ja teise luku lõhkumise moel näitab üheselt omaniku tahte vastasust ja seda eriti veel juhul, kui on oodatud ära omaniku lahkumine. Seega on kohtu hinnangul eelkirjeldatud juhul Aleksandr Jermakovi ja Aleksei Galotini käitumises sedastatav omavoliline sisenemine 20.04.2017 ajavahemikul 6:40 kuni 13:24 ajal xxxx-xxxx asuvasse korterisse valdaja loata, mistõttu on kohtu hinnangul taoline käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 8 järgi, s.o varguse toimepanemine, mis on toime pandud sissetungimisega. Süüdistusaktis on süüdistatava tegevus kvalifitseeritud ka KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, s.o isik, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi. Kohus võtab seisukoha süstemaatilisuse osas 14.10.2016 kuni 16.10.2016 episoodi analüüsi lõpus. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega Aleksei Galotin ja Aleksandr Jermakov panid toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil grupis ja sissetungimisega, mis on kvalifitseeritav kuriteona KarS § 199 lg 2 p 7 ja 8 alusel. Episood 14.04.2017 kuni 17.04.2017 Ehitajate tee 86-16

Kohus leiab, et ajavahemikul 14.04.2017 kell 09:30 kuni 17.04.2017 kell 18:20 xxxx tee xxxxxxxx asuvasse kannatanule A A kuuluvasse korterisse ukseluku avamise teel sissetungimine ja kannatanule kuuluva vara koguväärtusega 13 537 eurot varguse toimepanemine Aleksei Galotini ja Aleksandr Jermakovi poolt on tõendatud süüdistatavate süü tunnistamisega, kannatanu ütlustega ja muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Kannatanu A A ütluste kohaselt pandi tema korteris xxxx tee xxxx-xxxx toime vargus. Ta ei oska töpselt öelda, millal vargus toime pandi, aga see oli 2017. aasta aprillis lihavõttepühade ajal. Ta lahkus kodust reedel ja tuli tagasi pühapäeval. Korterisse sel ajal kedagi ei jäänud ning teab kindlalt, et lukustas äraminnes ukse. Korteril oli lukk, mis koosnes ühest korpusest, aga avanes kahe võtmega ning luku firma oli tema sõnul vist Boda. Kannatanu abikaasa sõnul, kes varguse avastas, oli uks kinni, aga lukustamata. Lukul muukimise jälgi ei olnud. Kannatanu sõnul olid vargad kogu korteri läbi otsinud – osa asju oli kappidest välja võetud, osa põrandal, osa voodi peal, sahtlid olid kas pool avatud või lõpuni avatud. Oli näha, et otsiti, seda oli näha kõikjal korteris alates vannitoast, köögist, isegi lodžal otsiti ja kõikides tubades. Ehted olid kas mööbli peal või laudadel, samuti varastati ära seif. Seifis olid suurem osa ehetest, mõned dokumendid ja õhupüstol. Varastatud asjadeks olid dokumendid, mis seifis olid, kannatanu sünnitunnistus, abikaasa sünnitunnistus S G nimele, poegade sünnitunnistus A A ja G A nimele, kannatanu pass ning kannatanu abikaasa S A pass. S A tööraamat ning kolm kullast abielusõrmust väärtusega 360 eurot, millest üks oli naiste ja kaks meeste abielusõrmust, kolm meeste kullast klotsersõrmust käguväärtusega 750 eurot, kullast kalekett väärtusega 120 eurot, kullast jämedam palmik kett väärtusega 300 eurot, kuldsõrmus, millel peal smaragd ja kaks briljantkivi väärtusega 1500 eurot, kuldsõrmus teemantkiviga väärtusega 1000 eurot, kuldkõrvarõngad kolme teemantkiviga väärtusega 1500 eurot, kullast vanaaegsed kõrvarõngad plaatina ja uduse briljandiga, kõrvarõngad - nõelad lilledega väärtusega 100 eurot, kullast rippuvad poolümmargused kõrvarõngad väärtusega 90 eurot, kullast rippuvad kõrvarõngad rubiinidega väärtusega 300 eurot, kuldsõrmus suure rubiiniga väärtusega 300 eurot, kuldsõrmus suure tsitriiniga koguväärtusega 300 eurot, vanaaegne kullast käevõru väärtusega 300 eurot, kullast käevõru väärtusega 250 eurot, kullast sõrmusekujuline ripats keskel suure rippuva merevaiguga väärtusega 200 eurot, vanaaegne kullast kell rihmkäevõruga väärtusega 450 eurot, kullast korpusega käekell väärtusega 200 eurot, kaks kullast hambakrooni väärtusega 40 eurot, 5mm pikkusega abielusõrmuse tükk väärtusega 20 eurot, kolm kullast juveelijäägi plaadikest väärtusega 20 eurot, hõbemünt väärtusega 10 eurot, hõbedast tudengi sõrmus graveeringuga TRÜ väärtusega 25 eurot, sõrmusekujulised kuldkõrvarõngad valgete kividega väärtusega 200 eurot, poolrõngakujulised kuldkõrvarõngad roosade kividega väärtusega 280 eurot, komplekt patsikujulisest kaelaketist ja käeketist väärtusega 280 eurot, komplekt kullast kaelaketist ja käeketist väärtusega 200 eurot, komplekt hõbedast käevõrust, kõrvarõngastest, sõrmusest ja ripatsist koos türkiis kiviga väärtusega 150 eurot, hõbedast kõrvarõngad Swarovski väärtusega 32 eurot, muud hõbedast sõrmused, kett ja kõrvarõngad väärtusega 100 eurot, väike hallikat värvi seif väärtusega 50 eurot, õhupüstol koos kuulide ja gaasiballoonidega karpides väärtusega 100 eurot, kaks hõbedast kaelaketti väärtusega 200 eurot ja kullast rippuvad kõrvarõngad väärtusega 300 eurot, kuldkõrvarõngad smaragdkividega väärtusega 600 eurot, kuldsõrmus väikse teemantkiviga, mis on kaetud sinise emailiga, väärtusega 350 eurot, kuldsõrmus helesinise kiviga väärtusega 500 eurot, kuldsõrmus rubiiniga väärtusega 300 eurot, kuldsõrmus merevaiguga väärtusega 350 eurot, pealt lainelised kuldkõrvarõngad väärtusega 120 eurot, kuldsõrmus väärtusega 70 eurot, kuldkõrvarõngad pärliga väärtusega 200 eurot, kuldripats pärliga koos kuldkaelaketiga väärtusega 100 eurot, kuldkaelakett (peenike) väärtusega 120 eurot, kuldsõrmus punase rubiiniga väärtusega 400 eurot, Afganistani sõjaveterani tunnistus A A nimele, NSVLaegne sõjapilet A A nimele, kuldsõrmus (vanaaegne abielusõrmus) väärtusega 120 eurot. Kannatanu sõnul varastati ka parfüüme, mis olid abikaasa laual. Suurem osa varastatud ehetest, mis olid päritud surnud sugulastelt asusid seifis. Need, mida abikaasa kandis, asusid sahtlites ning laual. Politsei käest sai kannatanu enda sõnul osa varastatud esemetest tagasi. Politsei poolt tagastatud esemeteks olid: 7 sõrmust, 2 ketti, 4 paari kõrvarõngaid, 4 metalli tükki, katkine sõrmus, ripats, kett koos kivita ripatsiga, 7 kivita sõrmust,4 paari kivita kõrvarõngaid, käekella korpus, sisuta käekell koos rihmaga, 2 hambakrooni, õhupüstol, balloonid ning kuulid, mis

tagastati kannatanule A A (IV kd tl 70-81). Samuti oli vara kindlustatud ning kindlustus on kannatanule tagastanud 2980 eurot (IV kd tl 39). Kannatanu sõnul soovib ta esitada hagi summas 2028,91, millest on maha arvestatud tagasisaadud esemed ning kindlustushüvitis. Sündmuskoha vaatlusprotokollist koos fototabeliga (IV kd tl 40-69) nähtub, et aadressil xxxx tee xxxx asub üheksakorruseline elumaja. Korter number xxxx asub esimeses trepikojas, neljandal korrusel. Trepikoja uks on metallist koos fonolukuga. Uksel ja lukul vigastused puuduvad. Korteriuks on metalluks kahe lukuga, ülemine on silindrilise lukuga ASSA lukk (foto nr 7), alumine on sissetapitav ABLOY lukk (foto nr 8). Uksel ja lukkudel visuaalselt nähtavad vigastused puuduvad. Korter nr xxxx on kolmetoaline. Korteriuksest sisenedes on esik. Ukse vastas on köök. Välisuksest vasakul on vannitoa ruum. Esikust paremal on vahekoridor, kus vasakul on väike tuba. Vahekoridori lõpus, vasakul pool, on magamistuba paremal pool on elutuba. Köögis on vasakpoolse seina ääres köögimööbel ja köögitehnika. Köögis olevate kappide uksed ja sahtlid on vaatluse hetkel osaliselt avatud. Köögi-, esik- ja vahekoridori põrandal jalatsijälgede olemasolu vaatluse käigus ei tuvastatud. Väikeses toas, ukse kõrval, vasakpoolse seina ääres on lauad sahtlitega. Mõned laua sahtlid on avatud asendis. Parema seina ääres on diivan. Diivani peal tossud ja võti. Toa uksest paremal, seina ääres on lükandustega riidekapp. Riidekapi seinapoolne uks on avatud asendis, kapis on erinevad esemed. Vaatluse käigus tuvastati külgvalguse abil kapiukse peal puutejäljed. Magamistoa keskosas, peatsiosaga parema seina pool, on voodi. Voodi peal on tekk, mille peal erinevad karbid ja esemed. Magamistoa uksest paremal, seina ääres on riidekapp. Riidekapi uksed on avatud, kapis on erinevad riideesemed. Kapi ees põrandal on laiali riideesemed. Vaatluse käigus tuvastati külgvalguse abil magamistoa põrandal ukse lähedal jalatsijälje fragment. Magamistoas vasaku seina ääres on kapid, mille peal erinevad esemed. Vaatluse käigus tuvastati magamistoa põrandal akna all külgvalguse abil puutejäljed. Voodi peal on erinevad esemed ja karbid, mis markeeriti, fotografeeriti ja võeti puuteproov. Elutoa vasakul seina ääres on sektsioonkapid. Kappide uksed ja sahtlid on avatud asendis. Kappide ees põrandal on karbid ja erinevad esemed. Kapi vastas on laud, mille peal on erinevad esemed ja sülearvuti. Kappide vastas, parema seina ääres on nahkdiivan, mille peal on erinevad esemed ja roosat värvi karp. Elutoa põrandat vaadeldi külgvalguse abil, mille tulemusena jalatsijälgi ei tuvastatud. Sündmuskoha vaatlusprotokollist koos fototabeliga (IV kd tl 82-84; 85-86) tuvastati, et Harju maakonnas xxxx tee xxxx maja vastas läheb metsatee kuni xxxx järveni. Tee lõpust, vasakult poolt järvest kõrkjate seest avastatud helehalli värvi metallist seif, mille üks sein kahjustatud ning millel puudub uks. Tegemist on kannatanult varastatud seifiga. Jälitustoimingu protokolli (I kd tl 73-76) kohaselt teostati 24.03.2017 ajavahemikus kell 09:00 kuni 11:20 varjatud jälgimist Aleksei Galotini, A I ning Aleksandr Jermakovi suhtes. Nimetatud kuupäeval kell 10:05 sõitsid Aleksandr Jermakov ja Aleksei Galotin sõidukiga xxxx reg.märgiga xxxx xxxx tee xxxx maja juurde, kus viibiti kuni kella 10:22-ni. Mida täpsemalt xxxx tee xxxx maja juures tehti, ei olnud võimalik fikseerida. Jälitustoimingu protokolli (II kd tl 37-41) kohaselt teostati 25.03.2017 ajavahemikus kell 18:00 kuni 26.03.2017 kell 04:40 varjatud jälgimist Aleksei Galotini, A I ning Aleksandr Jermakovi suhtes. 25.03.2017 kell 19:55 sõitsid Aleksei Galotin, A I ning Aleksandr Jermakov sõidukiga xxxx reg.märgiga xxxx xxxx tee xxxx asuva maja juurde. xxxx teel sõitis Aleksandr Jermakov aeglaselt xxxx tee xxxx ja xxxx majade vahel. xxxx tee xxxx maja juures viibiti kuni kella 20:03ni. Jälitustoimingu protokolli (II kd tl 81-99) kohaselt teostati 07.04.2017 ajavahemikus kell 19:00 kuni kell 23:40 varjatud jälgimist Aleksei Galotini, A I ning Aleksandr Jermakovi suhtes. 07.04.2017 kell 19:25 sõitsid Aleksei Galotin ja Aleksandr Jermakov sõidukiga xxxx reg.märgiga xxxx xxxx tee xxxx asuva maja juurde. Xxxx teel sõitsid aeglaselt xxxx tee xxxx ja xxxx majade vahel. Samal päeval kell 22:27 sõitsid isikud kolmekesi xxxx tee xxxx asuva Maxima kaupluse juurest elamurajooni sisse, kus aeglaselt liikusid majade vahel xxxx tee suunas. Möödusid xxxx tee xxxx ja xxxx majadest mööda ning sõitsid xxxx tee xxxx majani, kus

jäid seisma. Aleksei Galotini ja A I väljusid sõidukist ning Aleksandr Jermakov jäi ootama. Kell 22:32 tulid Aleksei Galotini ja A I auto juurde tagasi ja kolmekesi jätkasid sõitu xxxx tee suunas. 05.07.2017 jälitustoimingu protokollist (IV kd tl 184-187) nähtub, et 06.04.2017 kell 12:16 kuni 18:00 teostati varjatud jälgimist Aleksei Galotini, A I ning Aleksandr Jermakovi suhtes. Kell 11:16 alustati xxxx tee xxxx juurest sõitu. Kell 12:06 peatus xxxx reg.märgiga xxxx xxxx tee xxxx Maxima parklas ning paar minutit hiljem väljusid A I ja Aleksandr Jermakov autost ning suundusid jalgsi Maximast xxxx tee poole jäävate kortermajade poole, ise korduvalt selja taha vaadates. Kell 12:16 sisenesid A I ja Aleksandr Jermakov xxxx tee xxxx kortermaja trepikotta xxxx-xxxx. Kell 12:35 väljusid A I ja Aleksandr Jermakov xxxx tee xxxx majast ja läksid xxxx tee xxxx asuvasse Maximasse, kus viibisid vähem kui minuti ning pärast mida läksid sõiduki juurde tagasi ning alustasid sõitu. Kell 12:52 parkisid A I ja Aleksandr Jermakov sõiduki ning sisenesid xxxx tee xxxx maja trepikotta. Kell 13:54 väljusid A I ja Aleksandr Jermakov xxxx tee xxxx maja trepikojast, istusid sõidukisse ja sõitsid xxxx tee xxxx ja xxxx kortermajade lähistele. Kell 14:05 seisis xxxx reg.märgiga xxxx xxxx tee xxxx kortermaja ees ja hetk hiljem tuli A I jalgsi xxxx tee xxxx maja poolt autosse, misjärel kahekesi sõitsid xxxx pst xxxx/xxxx asuva xxxx keskuse xxxx pst poolsemale küljele, kus A I suundus keskuse poole, aga Aleksandr Jermakov hakkas auto kõrval suitsetama. Kell 14:41 alustati tee xxxx asuva Grossi kaupluse juures sõitu xxxx tee xxxx lähistele, kus A I ja Aleksandr Jermakov sisenesid nimetatud maja trepikotta. Kell 15:36 istusid A I ja Aleksandr Jermakov autosse ja sõitsid xxxx tee xxxx kortermaja juurde, kus hiljem täheldati, et A I suundus xxxx tee xxxx kortermaja poole. Kell 15:48 sisenes A I xxxx tee xxxx maja trepikotta. Kell 15:50 väljus A I xxxx tee xxxx kortermajast ja läks xxxx tee xxxx seisvasse sõidukisse ning koos Aleksandr Jermakoviga sõitsid xxxx tee xxxx kortermaja xxxx tee poolsema otsa lähistele halasjalale, kus avanes vaade xxxx tee xxxx kortermaja trepikojale (korteritega xxxx-xxxx). Peale minutilist seismist sõitsid A I ja Aleksandr Jermakov xxxx tee xxxx asuvasse Maxima parklasse. Kell 16:03 jalutasid A I ja Aleksandr Jermakov Maxima parkla poolt xxxx tee xxxx kortermaja suunas. A I kõndis ees ja Aleksandr Jermakov järgnes umbes 40 meetrise vahega. Kell 16:06 sisenes A I xxxx tee xxxx kortermaja trepikotta. Aleksandr Jermakov läks xxxx tee xxxx poolt xxxx tee xxxx maja ette seisma ja vaatas aeg ajalt xxxx tee xxxx maja trepikoja (korteritega xxxx-xxxx) umbes neljandast korrusest kõrgemale jäävate akende suunas. Kell 16:11 väljus A I xxxx tee xxxx kortermaja trepikojast ja läks xxxx tee xxxx maja juures seisva Aleksandr Jermakovi juurde, misjärel jalutasid kahekesi koos kell 16:17 xxxx tee xxxx kortermaja trepikotta. Kell 16:21 väljusid A I ja Aleksandr Jermakov koos xxxx tee xxxx kortermaja trepikojast. Väljumise järgselt kergitasid A I ja Aleksandr Jermakov kumbki oma jope kraed ja tõmbasid jope lukud kinni, tegid ringi ümber xxxx tee xxxx kortermaja ja suundusid koos Maxima parkimisplatsil seisva sõidukini. Kell 16:31 alustasid A I ja Aleksandr Jermakov sõitu ning suundusid xxxx pst ja xxxx tee ristmikul asuva Statoili automaatpesula järjekorda. Pesid sõiduki puhtaks ning Kell 16:41 alustasid sõitu xxxx tee xxxx kortermaja poole. Kell 17:33 sõitsid A I ja Aleksandr Jermakov aeglaselt xxxx tee xxxx kortermaja juurest mööda. Seejärel sõitsid xxxx teele ning edasi xxxx tee xxxx asuva ärikeskuse taha parklasse. Parklas hakkas Aleksandr Jermakov auto luukide vahelisi alasid kuivamata. Lõpetanud kuivatamise, alustasid A I ja Aleksandr Jermakov sõitu xxxx tee suunas. Kell 17:52 parkisid A I ja Aleksandr Jermakov xxxx tee xxxx kortermaja lähistele ning sisenesid A I ja Aleksandr Jermakovi xxxx tee xxxx trepikotta. 03.05.2017 jälitustoimingu protokollist (II kd tl 42-53) nähtub, et 08.04.2017 kell 21:43 sõitsid Aleksei Galotin, A I ning Aleksandr Jermakov aeglaselt xxxx tee xxxx ja xxxx majade vahel ning arutavad omavahel kas korteris viibib kedagi või mitte. Kell 22:05 Aleksei Galotin ja A I väljusid autost ning suundusid majade vahele. Aleksandr Jermakov jäi autosse ootama. Kell 22:16 väljus Aleksandr Jermakov autost. Kell 22:19 tuli Aleksandr Jermakov tagasi auto juurde, istus autosse ning jäi ootama. Kell 22:39 tuli A I sõiduki juurde ning istus autosse. Mõne minuti pärast tuli Aleksei Galotin ning kolmekesi jätkasid sõitu. Kell 22:50 sõitsid nad kolmekesi xxxx tee xxxx, xxxx ja xxxx majade vahele ning tiirutasid aeglaselt seal piirkonnas. Seejärel keerasid majade vahelt välja xxxx teele ning sõitsid A I elukoha, xxxx juurde.

31.05.2017 jälitustoimingu protokollist (II kd tl 129-143) nähtub, et 12.04.2017 kell 09:57 sõitsid Aleksei Galotin ja Aleksandr Jermakov xxxx reg.märgiga xxxx xxxx teelt xxxx teele ning seejärel pöörasid xxxx teel elamuterajooni. Elamuterajoonis liikusid aeglaselt xxxx tee xxxx ja xxxx majadest mööda ning korraks jäid seisma maja nr xxxx küljel, kus avanes vaade xxxx tee xxxx majale ning vaatasid binokliga akendest sisse ning arutasid omavahel, kas keegi võis kodus olla või mitte. Jälitustoimingu protokolli (IV kd tl 114-127) kohaselt teostati 14.04.2017 ajavahemikus kell 20:45 kuni 15.04.2017 kell 03:00 varjatud jälgimist Aleksei Galotini, A I ning Aleksandr Jermakovi suhtes. 14.04.2017 kell 22:15 sõitsid Aleksei Galotin, A I ning Aleksandr Jermakov sõidukiga xxxx reg.märgiga xxxx xxxx tee xxxx-xxxx asuva maja juurde. Samal ajal fikseeriti Aleksei Galotini, A I ning Aleksandr Jermakovi vestlus sõidukis, mille kohaselt pidid nad kõik korterid märgistama või midagi uste vahele panema. Kell 22:19 Aleksei Galotini, A I ning Aleksandr Jermakov sõitsid aeglaselt xxxx reg.märgiga xxxx xxxx tee xxxx asuva Maxima kaupluseni, kus pöörasid ringi ning sõitsid uuesti xxxx tee xxxx,xxxx majadest mööda, keerasid aeglaselt xxxx tee xxxx juurde, kus maja küljel seisma jäid. Samal ajal on fikseeritud isikute vestlus autos. Aleksandr Jermakov ütleb Aleksei Galotinile, et viimane luku ära peiliks ning märgistuse paneks. Samuti soovitab Aleksei Galotin kellelgi alumise välisukse juurest kella anda, et kuulda, kas uksetelefon töötab. Kell 22:21 on kuulda autouste avamise ning sulgemist häält ning autost väljub Aleksei Galotin. Aleksandr Jermakov ja A I jäid autosse ootama. Kell 22:26 väljus autost ka A I ning suundus majade vahele. Aleksandr Jermakov sõitis aeglaselt xxxx tee xxxx maja juurest xxxx tee xxxx maja ette ning jäi sinna seisma. Kell 22:31 tuli auto juurde A I, kellele järgnes ka Aleksei Galotin. Mõlemad istusid autosse ning kolmekesi jätkasid sõitu. 15.04.2017 kell 00:35 sõitsid Aleksei Galotin, A I ning Aleksandr Jermakov sõidukiga xxxx reg.märgiga xxxx xxxx tee xxxx asuva maja juurde, kus viibiti kella 00:40-ni ning jälgiti kortermaja aknaid, et tuvastada, kas selles korteris elav isik on kodus või mitte. Kell 01:58 sõitsid Aleksei Galotin, A I ning Aleksandr Jermakov sõidukiga xxxx reg.märgiga xxxx xxxx tee elamurajooni ning möödusid aeglaselt majast nr xxxx ja parkisid auto xxxx tee xxxx ja xxxx vahelisele alale. Samal ajal arutavad isikud, kuhu auto parkida ning arvavad, et parem oleks baari juurde parkida. Aleksei Galotin ütleb A I, et ta salvrätikud kaasa võtaks. Kell 02:03 väljusid Aleksei Galotin ja A I autost ning suundusi majade vahele. Aleksandr Jermakov parkis auto xxxx tee xxxx asuva „xxxx“ baari ees olevasse parklasse ning väljas mõne minuti pärast autost ning suundus majade vahele. Umbes 40 minutit hiljem tuleb Aleksandr Jermakov sõiduki juurde tagasi ning sõidab kannatanu maja juurde, kus peatub ning ootab Aleksei Galotinit ja A I. Kell 02:51 istuvad Aleksei Galotin ja A I autosse ning kolmekesi alustavad sõitu A I elukoha, xxxx tn xxxx maja suunas. Autos räägivad kolmekesi seifist, mille xxxx tee xxxx-xxxx korterist kaasa võtsid. 27.06.2017 jälitustoimingu protokollist (IV kd tl 128-189) nähtub, et isikud otsivad kohta, kuhu saaks korterist varastatud seifi ära visata või uputada. Seif uputati xxxx järve. 29.06.2017 jälitustoimingu protokollist (III kd tl 159-164) nähtub Aleksei Galotini ja Aleksandr Jermakovi vahel 17.04.2107 kell 18:05 toimunud vestlus, mille kohaselt Aleksandr Jermakov tegeleb hõbedast esemete, sh hõbedast sõrmuste ja kõrvarõngaste müümisega. Samuti on vestlusest kuulda Aleksandr Jermakovi pahameel, et hõbeda eest pakutakse ainult 25 eurot ja kõrvarõngaste eest pakuti ainult 500 eurot. Samuti arutavad isikud omavahel, et ei ole mõtet müüa ehteid korraga, vaid proovida osade kaupa. A I kahtlustatavana antud ja kohtuistungil KrMS § 294 p 1 alusel avaldatud ütluste (I kd tl 1-11) kohaselt tunnistas ta ennast süüdi xxxx tee xxxx-xxxx korteri varguses ning tunnistas, et pani kuriteo toime koos Aleksandr Jermakovi ja Aleksei Galotiniga. Tema sõnul oli korter välja vaadatud juba mitu nädalat varem. Korteri oli leidnud isik nr 2. Korter sobis neile ka lukkude poolest. Ettevalmistuse ajal sõitsid nad A I sõnul mitme korral maja juurde. Tema sõnul oli korteriuksel kaks lukku. Üks oli Assa ja teine Boda või Abloy. Korter asus neljandal korrusel, vasakut kätt. Esimesel korral ei õnnestunud luku skeemi lugeda, kuna naabrid segasid. Siis oli ta koos isikuga nr 2 ning isik nr 1 oli autos. Mõne aja pärast õnnestus skeemi lugemine. Ka siis oli

ta isikuga nr 2 ning isik nr 1 oli autos. Skeemi võttis isik nr 2. Tema sõnul ei teadnud nad, kes korteri elab ning nad nägid ainult, et korteriaknaid suletakse ja avatakse. Peale skeemi võtmist tegi A I enda sõnul 2 võtit. Ta ei mäleta, kas tegi need samal päeval või hiljem. Mõne päeva möödudes, tuli isik nr 1 ja nr 2 tema juurde ja ütlesid, et xxxx tee xxxx-xxxx korteris ilmselt kedagi kodus ei ole, kuna tuld akendes ei ole. Kesköö paiku sõitis ta koos kahe teise isikuga maja juurde. Auto parkisid nad Maxima poe juurde. Tema sõnul väljus autost kõigepealt isik nr 2 ning tema koos isik nr 1 läksid umbes 10 minuti pärast järgi. Võtmed olid isik nr 2 käes. Nad sisenesid trepikotta eriaegadel, kuna ei tahtnud koos minna ning pealegi pidi isik nr 2 kontrollima, mis seisus uksel märk on. Kui märk oleks olnud ära kukkunud, siis oleks isik nr 2 autosse tagasi tulnud. Kuna isik nr 2 ei tulnud tagasi, siis läks ta koos isik nr 1 talle järgi. Trepikotta sisenedes ütles isik nr 2, et kõik on korras ning et kedagi ei ole kodus. Isik nr 2 proovis kahte võtit ning mõlemad sobisid. Isik nr 1 ja 2 läksid korterise. Tema jäi samal ajal trepikotta korruste vahele. Korteris tema sees ei käinud. Korteris olid isik nr 1 ja nr 2 15-30 minutit. Korterist väljudes oli ühel isikul käes riidest kott, milles oli seif ning lisaks üks kilekott, milles parfüümid. Korteri ukse sulgemist tema ei näinud. Pärast vargust läks isik nr 1 autot tooma ja võttis kilekoti koos parfüümidega kaasa. Tema koos isik nr 2 jäi trepikotta koos riidest kotiga autot ootama. Trepikojas ootasid nad umbes 10 minutit, kuna kõrvalmaja juurde tuli samal ajal takso ning nad ootasid, kuni takso ära sõidab. Isik nr 1 ootas autos trepikoja juures. Ta istus isik nr 2-ga autosse ning kolmekesi sõitsid aadressile xxxx. Korteris asju lahti pakkides nägi, et kotis oli valget värvi seif, umbes 40 cm pikkune. Seif oli kinni. Isik nr 1 puuris metallpuuriga ühele küljele augu ning tellitava võtme ning sõrgkangiga pööras auguservi laiemaks. Seifis olid karpides kullast ehted, dokumendid. Kui kogu sisu oli välja võetud, tuli seifist välja ka võti. Enda sõnul avasid nad seifiukse ja võtsid seifist ka ülejäänud sisu välja. Seal oli stardipüstol ja suuremad dokumendid. Kotti, milles parfüümid olid, kahtlustatav A I enda sõnul ei näinud, kuna see jäi isiku nr 1 autosse. Korteris olles võttis isik nr 2 taskust välja kaks 50 eurost. Raha, kuld, seif, püstol ja dokumendid jäid A I ütluste kohaselt tema juurde. Järgmise päeva hommikul viskas ta enda sõnul dokumendid õues prügikonteinerisse. Kella 15:00 paiku tuli isik nr 1 ja 2 tema juurde. Isik nr 1 võttis seifiukse maha. Ta ei tea miks ta seda tgegi, aga arvatavasti selleks, et seifi osad eradi ära visata või jätta muljet, et tegemist ei ole seifiga. Enda sõnul jagasid nad 100 eurot omavahel kolmeks. Isik nr 1 võttis ehted – kullast ja hõbedast sõrmused, ketid, kõrvarõngad – enda kätte. Siis võtsid nad seifikasti ilma ukseta ning sõitsid xxxx järve äärde, mille isik nr 1 ja nr 2 olid välja vaadanud. xxxx äärde jõudes välja ta kiiresti autost, võttis seifikasti ja viskas selle järve. Teised olid samal ajal autos. Vette ta ei läinud. Viskas selle kaldalt vette, aga seifikast ei uppunud ära. Teised kaks isikut ei olnud sellega rahul ja nägid samas kohas ka kaamerat. Ta viidi koju ja isikud sõitsid ise minema. Umbes kolme tunni pärast tulid isik nr 1 ja nr 2 tema juurde tagasi ja neil oli kaasas üks paar kummikuid. Nad ütlesid, et on vaja tagasi järve äärde minna. Kolmekesi sõitsid nad samasse kohta, kuid peatusid kaugemal, et ei jääks kaamera vaatevälja. Ta läks koos isik nr 2 autost välja järve äärde. Isik nr 2 pani autos kummikud jalga. Isik nr 2 läks vette ja hakkas seifikasti kepiga uputama. Seifikast läks umbes 1-2cm veepinna alla. Kui seif uputatud, läks ta koos isik nr 2 tagasi autosse ja sõitsid tema juurde, võtsid korterist seifiukse ja sõrgkangid, millega seifi lammutasid. Sõitsid xxxx endise polikliiniku juurde, kus käis ehitus ning isik nr 1 viskas seifiukse ja sõrgkangid maa-alusesse prügikonteinerisse. Peale seda viidi ta koju ja isik nr 1 ja nr 2 sõitsid minema. Ehted jäid isik nr 1 kätte, kes pidi need turustama. Enda sõnul isik nr 1 ehteid ei realiseerinud. Parfüüme ta ei näinud, aga teadis, et need olid kotis. Püstoli pani isik nr 1 kahtlustatava A I aknalaua peale ning see jäi kardina taha varju. Plaanis oli püstol ära visata, aga see ununes. Kohtuistungil antud ütluste kohaselt tunnistas süüdistatav Aleksandr Jermakov end xxxx tee xxxx-xxxx korteri varguses süüdi ning sõnas, et pani kuriteo toime koos A I ja Aleksei Galotiniga. Samuti tunnistas süüdistatav Aleksei Galotin kohtuistungil enda süüd ning sõnas, et pani toime varguse xxxx tee xxxx-xxxx korteris koos A I ja Aleksandr Jermakoviga. Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatavate poolt KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest. Nagu kannatanu ütlustest nähtub, taotletakse vastutusele võtta isikud, kes ajavahemikul 14.04.2017 kella 09:30 kuni 17.04.2017 kella 18:20

paiku xxxx tee xxxx-xxxx asuvast korterist varastasid A A ja S A kuuluvad dokumendid, ehted, parfüümid kogusummas 13 537 eurot. Kannatanu on esitanud mõned fotod varastatud esemetest (IV kd tl 30-38) ning neid kohtuistungil kirjeldanud. Asitõendi vaatlusprotokollist koos fototabeliga (IV kd 70-81) nähtub, et vaadeldud on seitset sõrmust, kahte ketti, nelja paari kõrvarõngaid, nelja metalli tükki, katkist sõrmust, ripatsit, ketti koos kivita ripatsiga, seitset kivita sõrmust, nelja paari kivita kõrvarõngaid, käekella korpust, sisuta käekella koos rihmaga, kahte hambakrooni, õhupüstolit, balloone ning kuule, mis saadi kätte läbiotsimistelt Aleksandr Jermakovilt, A I ja Aleksei Galotinilt ning mis tagastati kannatanule A A. Objektiivsest küljest eeldab vargus võõra vallasasja äravõtmist. Äravõtmine tähendab seejuures teise isiku valduse lõpetamist ja uue valduse kehtestamist ilma senise valdaja nõusolekuta. Kannatanu ütluste kohaselt kuulusid varastatud ning mõned leitud esemed, s.o 7 sõrmust, 2 ketti, 4 paari kõrvarõngaid, 4 metalli tükki, katkised sõrmused, ripats, kett koos kivita ripatsiga, 7 kivita sõrmust, 4 paari kivita kõrvarõngaid, käekella korpus, sisuta käekell koos rihmaga, 2 hambakrooni, õhupüstol ning balloonid kannatanule ning süüdistatavad ei ole kõnealust asjaolu ka vastustanud. Seega on sedastatav, et süüdistuses märgitud esemed olid süüdistatavate jaoks võõras vara. Tuvastatud asjaoludest nähtub, et esemete äravõtmisega sooviti esemete senise valdaja valdus lõpetada ja kehtestada uus valdus, mis toimus kannatanu tahtevastaselt ja nõusolekuta. Seega leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatavate poolt. Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohtu hinnangul toimus esemete äravõtmine süüdistatavate poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt ei ole tõendeid selle kohta, et süüdistatavad oleksid soovinud neid kannatanule tagastada. Osa varastatust saadi kätte hoopis süüdistatavate elukohtadest läbiotsimistel ja enne kui need asjad jõuti realiseerida või ära visata. Seega on õiguslikus mõttes sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ehk tuvastamist on leidnud varguse subjektiivse koosseisu realiseerimine. Arvestades teo toimepanemise asjaolusid, s.h korteri ukseluku järeletehtud võtmega avamist korterisse sisenemiseks, siis leiab kohus, et tegemist oli etteplaneeritud ja sihipärase tegevusega. Seega on kohtu hinnangul tegemist kavatsetusega toime pandud süüteoga. Kohtueelses menetluses on mõlema süüdistatava tegu kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 7 järgi, s.o teo toimepanemisena grupis ning järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatavate tegevus vastab KarS § 199 lg 2 p 7 tunnustele. KarS § 199 lg 2 p 7, s.o tegutsemine grupis, tähendab kehtiva kohtupraktika kohaselt kaastäideviimist. KarS § 21 lg 2 näeb kaastäideviimist määratledes ette omistamisnormi, mille kohaldamiseks tuleb teha kindlaks, et isikud tegutsevad ühiselt ja kooskõlastatult selliselt, et igaüks neist valitseb tegu ja eeldab, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub igast toimepanijast. See tähendab, et muu hulgas peavad süüdistatavad langetama ühise teootsuse ja tegutsema ühtse teoplaani järgi vastavalt oma teopanusele või rollijaotusele. Teovalitsemise teooria kohaselt ei ole nõutav, et täideviijana käsitatav isik realiseeriks tingimata ja alati ise kas tervikuna või osaliselt objektiivse teokoosseisu, kuid kõik täideviijad peavad ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastavate sündmuste kulgemist enda kontrolli all hoidma. Samas peab iga täideviija panus süüteo toimepanemisse olema oluline (Riigikohtu otsus 3-1-1-97-04 p 21). Hinnates kuriteo asjaolusid, jälitustoimingu protokolle koos fotodega, audio- ja videosalvestusi, saab järeldada, et vargus pandi toime ühiselt ja kooskõlastatult. Süüdistatavad tegutsesid koos ühise eesmärgi nimel, mis nähtub juba sellest, et enne varguse toimepanemist jälgisid Aleksandr Jermakov, A I ja Aleksei Galotin kannatanu korterit. Selleks sõitsid nad Aleksandr Jermakovi kasutusest olnud sõidukiga kannatanu maja juurde, jälgisid tema aknaid ning üritas tuvastada mitme toalise korteriga on tegemist. Samuti tehti tõmmis tema korteriuksele paigaldatud

ukselukult, milles olid ASSA ja BODA ukselukud. Seejärel märgistati korteri uks, kas tiku või muu süüdistatavatele teadaoleva märgiga. Veendudes, et korteris elavaid isikuid ei ole kodus, sisenesid Aleksandr Jermakov ja Aleksei Galotin korterisse, eelnevalt A I poolt valmistatud võtmega. A I jäi trepikoda valvama. Samuti tassisid A I ja Aleksei Galotin koos seifi korterist ja trepikojast välja. Sündmuskohalt lahkuti Aleksandr Jermakovi sõidukiga. Lisaks on A I Harju Maakohtu 28.05.2018 kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi kokkuleppemenetluses süüdi mõistetud, s.h xxxx tee xxxx-xxxx varguse toimepanemises grupis koos Aleksandr Jermakovi ja Aleksei Galotiniga. Eeltoodust järeldub, et Aleksei Galotin, Aleksandr Jermakov ning A I tegutsesid ühiselt ja kooskõlastatult ning see vastab kaastäideviimise tunnustele ehk KarS § 199 lg 2 p-s 7 nimetatud grupile. Seega leiab kohus, et süüdistatavad panid toime KarS § 199 lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isikute grupis. Süüdistusaktis on süüdistatavate tegevus kvalifitseeritud ka KarS § 199 lg 2 p 8 järgi, s.o varguse toimepanemine sissetungimisega ning järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatava tegevus vastab süüdistusaktis toodud kvalifikatsioonile. KarS § 199 lg 2 p 8 nimetatud sissetungimist sisustab kohtupraktika analoogselt KarS §-ga 266. KarS § 266 lg 1 näeb ette vastutuse valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseadusliku tungimise eest. KarS § 266 puhul tuleb tuvastada, et 1) hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale tungimine oleks olnud valdaja tahte vastane; 2) et hoone, ruum, sõiduk või piirdega ala, kuhu isik tungis, oli tema jaoks võõras ja 3) hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale tungimine oli ebaseaduslik. Lisaks eelmärgitule karistatakse KarS § 266 lg 2 kohaselt sama teo eest kui see on toime pandud elamiseks kasutatavasse ruumi tungimisega. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt sisenesid Aleksandr Jermakovi ja Aleksei Galotin valdaja loata ajavahemikul 14.04.2017 09:30 kuni 17.04.2017 kella 18:20 xxxx tee xxxx-xxxx asuvasse korterisse ning panid toime kannatanule kuuluvate esemete varguse. Analüüsides kriminaalmenetluse käigus kogutud tõendikogumit, siis puuduvad tõendid selle kohta, et sisenemine xxxx tee xxxx-xxxx korterisse oleks toimunud kooskõlas selle seadusliku omaniku tahtega või et tegemist oleks olnud süüdistatavate jaoks õiguslikus mõttes mittevõõra kohaga. Samuti pole kogutud tõendeid selle kohta, et süüdistatava sisenemine nimetatud korterisse vastaks mõnele seaduses sätestatud lubatavusklauslile, mis annab isikule õiguse tungida valdaja tahte vastaselt võõras valduses olevasse ruumi. Korterisse sisenemise viis korteri ukseluku avamise teel näitab üheselt omaniku tahte vastasust ja seda eriti veel juhul, kui on oodatud ära omaniku lahkumine ning lukud avatakse lukusüsteemi kopeerides järeletehtud võtmetega. Seega on kohtu hinnangul eelkirjeldatud juhul Aleksandr Jermakovi ja Aleksei Galotini käitumises sedastatav omavoliline sisenemine ajavahemikul 14.04.2017 09:30 kuni 17.04.2017 kella 18:20 ajal xxxx tee xxxx-xxxx asuvasse korterisse valdaja loata, mistõttu on kohtu hinnangul taoline käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 8 järgi, s.o varguse toimepanemine, mis on toime pandud sissetungimisega. Süüdistusaktis on süüdistatava tegevus kvalifitseeritud ka KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, s.o isik, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi. Kohus võtab seisukoha süstemaatilisuse osas 14.10.2016 kuni 16.10.2016 episoodi analüüsi lõpus. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega Aleksei Galotin ja Aleksandr Jermakov panid toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil grupis ja sissetungimisega, mis on kvalifitseeritav kuriteona KarS § 199 lg 2 p 7 ja 8 alusel. Episood 13.04.2017 kuni 15.04.2017 Kirsi 6-28 Kohus leiab, et ajavahemikul 13.04.2017 kell 18:16 kuni 15.04.2017 kell 14:30 xxxx-xxxx asuvasse kannatanule M M kuuluvasse korterisse ukseluku avamise teel sissetungimine ja

kannatanule kuuluva sularaha 220 euro varguse toimepanemine Aleksei Galotini ja Aleksandr Jermakovi poolt on tõendatud süüdistatavate süü tunnistamisega, kannatanu ütlustega ja muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Kannatanu M M ütluste kohaselt pandi tema korteris xxxx-xxxx toime vargus 14.04.2017 kell 00:30-02:00. Tema sõnul kedagi kodus sel ajal ei olnud. Ta lahkus korterist 13.04 peale 6. Elukaaslane avastas, et uks on lukustamata, aga mitte katki. Ta ise tuli tagasi 15.04 kella 5 paiku. Kannatanu sõnul elab ta korteris koos enda elukaaslasega. Korteri uksel on kolm lukku. Üks lukk oli piklik harudega ja üks oli tavaline Abloy lukk. Varguse avastasid nad alles hiljem õhtul. Algul ei saanudki aru, et midagi valesti oli. Üks hetk ta avastas, et esemeid oli tõstetud ning karbid oli tõstetud asenditesse ja kohtadesse, kus neid enne ei olnud. Sel hetkel avastas, et sularaha 220 eurot oli kadunud. Raha oli kohe uksest sisse tulles valge kapi peal. Kohtuistungil avaldati kannatanu kohtueelses menetluses antud ütlused, milles ta ütles, et varastatud oli kolm viiekümne eurost, üks kahekümne eurone, kolm kümne eurost ja neli viie eurost kupüüri. Sularaha oli esinemistasu. Peale sularaha midagi muud ei varastatud. Sündmuskoha vaatlusprotokollist koos fototabeliga (IV kd tl 1-19) nähtub, et aadressil xxxx asub üheksakordne kortermaja. Korter nr xxxx asub maja esimeses trepikojas seitsmendal korrusel. Trepikoja uksel on fonoluku süsteem. Korteril on väljapoole avanev metalluks, mis varustatud kolme lukuga. Uksel murdmisvigastusi ei avastatud. Lukkudel välisel vaatlusel vigastusi ei avastatud. Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et uksele oli paigaldatud BODA ja ASSA lukud, (foto nr 9 ja 10). Välisuksest sisenedes on korteri esik. Esikust vasakule jäävad elutuba ja köök. Esiku lõpust vasakule jääb kabinet. Kabineti keskel on avatud asendis triikimislaud. Kabineti tagaseina ääres on kirjutuslaud. Laua ees oleval toolil on osaliselt avatud papp-karp ja selle peal musta värvi plastik-karp. Papp-karbi kaanel avastati langeva külgvalgusega vaadeldes tolmupinnal puutejälg. Toolist paremal on aluse peal olev süntesaator. Kabineti parempoolse seina ääres on sektsioonkapp. Kapi uksed avatud. Kapi ees põrandal on pillikott, musta värvi püksid, dokumendimapp ja paberid. Esiku lõpust paremale jääb magamistuba. Sisenedes magamistuppa on vasakut kätt avatud ustega riidekapp. Toa keskosas on voodi. Riidekapi ja voodi vahel on põrandal silinderja kujuga plastikpakend sporditarvikutega ja oranži värvi kingakarp, mille peal spordijalanõu. Voodi peal on näha musta värvi teksapüksid ja valget värvi käekott. Magamistoa parempoolses taganurgas on öökapp, mille sahtel osaliselt avatud. Sahtli ülaserval on langevas külgvalguses näha puutejälge. Jälitustoimingu protokollist (IV kd tl 23-26) nähtub, et 08.03.2017 kell 20:39 peatus xxxx reg.märgiga xxxx xxxx tn xxxx ja xxxx majade ees, kus keegi sõidukist ei väljunud. Kell 20:41 hakkas sõiduk aeglaselt liikuma xxxx tänava poole. Kell 20:43 peatus sõiduk xxxx tn xxxx kõrval, kus A I koos Aleksei Galotini ja Aleksandr Jermakoviga kõndisid xxxx sisehoovi ja sealt edasi xxxx tänavale ja sisenesid xxxx parempoolsesse trepikotta, kus asuvad korterid xxxx-xxxx. Mõni minut hiljem nähti tumedaid kogusid liikumas 4., 5., ja 6. korrusel. Kell 21.05 väljusid A I ja Aleksei Galotin xxxx teisest trepikojast ning mõni hetk hiljem ka Aleksandr Jermakov ning hakkasid kõndima xxxx kõrval asuva nende kasutuses oleva sõiduki poole. Nad istusid kolmekesi autosse ning hakkas sõitma xxxx tee poole. Kell 21:21 peatus sõiduk xxxx tee xxxx ees, kus tagaistmelt väljus A I ja sisenes xxxx tee xxxx trepikotta. Kell 21:25 väljus A I xxxx tee xxxx teisest trepikojast, keeras oma võtmega ukse lukku ja väljus majast. Seejärel kõndis A I xxxx juurde ning istus selle tagaismtele, misjärel hakkas sõiduk xxxx poole liikuma. Kell 21:38 pargiti sõiduk xxxx tänavale xxxx tee xxxx asuva hoone kõrvale ning A I ja Aleksandr Jermakov hakkasid kõndima xxxx tänava poole. Hiljem märgati mõlemaid xxxx korrusamaja xxxx tee poolse trepikoja ees seismas ja trepikoja ust katsumas. Kell 21:41 kõndis Aleksei Galotin xxxx tänavalt xxxx tänava suunas ning mõni minut hiljem Aleksei Galotin vaatas xxxx tn xxxx ja xxxx majade juures xxxx tn xxxx maja tagumist külge. Kell 21:51 kõndisid A I ja Aleksandr Jermakov xxxx maja eest ära ning pisut hiljem ka Aleksei Galotin xxxx tänava poole. Kell 21:56 istusid isikud kolmekesi sõidukisse ning jäid ootama. Seega alates 08.03.2017 alustasid isikud xxxx tänava piirkonnas sobiva korteri otsimist.

Ekspertiisiakt nr 17E-GE0482 (VI kd tl 120-126) kohaselt puutejäljest pappkarbi kaanel võetud proovist (proov A171472) saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Selle segaprofiilist on eristatav peamine DNA-profiil, mis on kokkulangev M M DNA-profiiliga. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada isikult, kellelt pärineb proovist A171472 määratletud peamine DNA-profiil, pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Aleksei Galotini, Aleksandr Jermakovi ja A I DNA-profiilid ei ole seostatavad nendest proovidest saadud DNA-segaprofiilidega. Puutejäljest öökapi ülemise sahtli serval võetud proovist (proov A171472) saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Selle segaprofiilist on eristatav naispäritolu peamine DNA-profiil, mis ei ole kokkulangev ühegi riiklikkuse DNAregitrisse eelnevalt kantud DNA-profiiliga. Saadud tulemustel alusel ei saa välistada M M pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Aleksei Galotini, Aleksandr Jermakovi ja A I DNA-profiilid ei ole seostatavad nendest proovidest saadud DNAsegaprofiilidega. Jälitustoimingu protokollist (II kd tl 37-41) nähtub, et 25.03.2017 kell 19:29 sõitis Aleksandr Jermakov xxxx xxxx teelt xxxx tänavale ning xxxx tänaval xxxx ja xxxx majade vahel sõitis aeglaselt ning seejärel sõitis aeglaselt xxxx tänaval xxxx ja xxxx majade vahel ning jäi seisma xxxx tee xxxx asuva „xxxx“ kaupluse parklas. Jälitustoimingu protokollist (IV kd tl 20-22) nähtub, et 03.04.2017 kell 09:50 kuni 11:40 teostati varjatud jälgimist Aleksei Galotini, A I ning Aleksandr Jermakovi suhtes, millega fikseeriti, et 03.04.2017 kell 10:06 sõitis xxxx reg.märgiga xxxx xxxx teelt xxxx teele ning seejärel pööras paremale xxxx teele. xxxx juhikohal istus Aleksandr Jermakov, kõrvalistmel Aleksei Galotin ning tagamistel A I. Sõiduk liikus xxxx teele suunaga kesklinna poole. Kell 10:21 pöörast xxxx xxxx teelt xxxx tänavale ning jäi seisma xxxx tee xxxx asuva „xxxx“ kaupluse parklas. Autost väljusid Aleksei Galotin ja A I ning suundusid xxxx tee xxxx asuva kõnnitee kaudu xxxx maja suunas. Aleksandr Jermakov jäi autosse ootama. Kell 10:23 sisenesid Aleksei Galotin ja A I xxxx maja trepikotta, kus asuvad korterid xxxx-xxxx. Kell 11:32 kõndis A I xxxx maja poolt ja xxxx tee xxxx taga asuva kõnnitee kaudu xxxx reg.märgiga xxxx juurde ning istus tagaistmele. Kell 11:34 kõndis Aleksei Galotin xxxx maja poolt ja xxxx tee xxxx taga asuva kõnnitee kaudu xxxx reg.märgiga xxxx juurde ning istus kõrvalistmele. Jälitustoimingu protokollist (III kd tl 103-157-22) nähtub, et 13.04.2017 kell 16:30 kuni 14.04.2017 kell 03:00 teostati varjatud jälgimist Aleksei Galotini, A I ning Aleksandr Jermakovi suhtes. Kell 20:56 sõitsid Aleksei Galotin ja Aleksandr Jermakov sõidukiga reg.märgig xxxx xxxx teelt xxxx tänavale, kus aeglaselt liikusid xxxx majast mööda, seejärel aeglaselt tiirutasid xxxx ja xxxx tänavate majade vahel. Kell 22:17 sõitsid Aleksei Galotin ja Aleksandr Jermakov aeglaselt endise „xxxx“ kaupluse ümbruses asuvasse elamurajooni, sõitsid xxx majast mööda ning parkisid auto Säästumarketi ees asuvasse parklasse. Mõlemad isikud väljusid autost. Aleksei Galotin suundus majade vahele ja Aleksandr Jermakov istus autosse tagasi ja jäi ootama. Kell 23:01 sõitsid Aleksei Galotin ja Aleksandr Jermakov xxxx tee xxxx asuva Maxima kaupluse parklasse, koheselt sõitsid parklast välja xxxx teele ning seejärel parkisid auto xxxx taga oleva Säästumarketi parklasse. Aleksandr Jermakov jäi autosse ning Aleksei Galotin väljus sõidukist. Kell 23:03 tuli Aleksei Galotin sõiduki juurde tagasi ning istus autosse. Autos istudes räägivad Aleksei Galotin ja Aleksandr Jermakov omavahel ning arutavad majade korteriaknaid vaadates mitme toaliste korteritega on tegemist ning kas ustel on BODA või ASSA lukud. Kell 23:19 sõitsid isikud aeglaselt xxxx majast mööda ning liikusid xxxx teele ja seejärel pöörasid koheselt xxxx tänavale, kus sõitsid aeglaselt xxxx xxxx ja xxxx majadest mööda. Kell 23:25 jätkasid nad sõitu mööda xxx tänavat, liikusid xxxx tänavale ning seejärel sõitsid tagasi xxxx tänavale. Kell 23:27 Aleksei Galotin ja Aleksandr Jermakov jõudsid xxxx tänavale, kus endise xxxx kaupluse juures jäid seisma. Omavahel räägivad ning lepivad kokku, et ootavad kuniks kell saab 12. Samuti uurib Aleksandr Jermakov Aleksei Galotinilt, et kas tal sõrmkindad on olemas. Kell 23:53 teeb Aleksandr Jermakov ettepaneku sõita koos Aleksei Galotiniga linna, et seal ringi vaadata ja et Aleksei Galotin saaks oma silmaga erinevate korterite lukke üle vaadata. Kell 23:53 hakkavad nad liikuma ning sõidavad xxxx poe juurest xxxx teele ning edasi xxxx tänava suunas.

Kell 23:57 sõidavad nad mööda xxxx tänavat xxxx väljaku suunas. Kell 00:01 sõidavad Aleksei Galotin ja Aleksandr Jermakov xxxx pst xxxx juures asuvasse autoparklasse, parkisid auto ning mõlemad väljusid autost. Kell 00:17 Aleksei Galotin ja Aleksandr Jermakov tulid auto juurde tagasi, istusid autosse ja alustasid sõitu xxxx pst suunas. Kell 01:25 pöörasid nad xxxx teele ja sealt edasi xxxx poe suunas. Kell 01:31 Aleksei Galotin ja Aleksandr Jermakov pöörasid sõidukiga xxxx tänavale ning aeglaselt sõitsid xxxx majast mööda, seejärel parkisid auto xxxx tänaval endise xxxx poe (xxxx tee xxxx) kõrval asuvasse parklasse. Autos suhtlevad nad omavahel ning Aleksandr Jermakov loetleb, et autost on vaja kaasa võtta taskulamp, tihvt, sõrmkindad, salvrätid ja sokid. Kell 01:33 väljuvad Aleksei Galotin ja Aleksandr Jermakov autost ning liiguvad elumajade vahele. Kell 02:00 tulid Aleksei Galotin ja Aleksandr Jermakov tagasi sõiduki juurde, istusid autosse ning alustasid sõitu. Samal ajal rääkisid nad omavahel 200st eurost, mille nad hetk tagasi olid korterist saanud. 09.06.2017 jälitustoimingu protokollist (IV kd tl 87-127) nähtub, et 14.04 kell 22:57 räägib Aleksandr Jermakov A I, et xxxx korterivargus on tehtud. Samuti selgitab ta A I, et korterisse sisenedes pani ta endale jalga sokid, kuid korterist ei olnud eriti midagi võtta, kui ainult 200 eurot. Samuti nähtub Aleksandr Jermakovi jutust, et korteris elas muusik ning varguse pani ta toime koos Aleksei Galotiniga. Kohtuistungil antud ütluste kohaselt tunnistas süüdistatav Aleksandr Jermakov end xxxx-xxxx korteri varguses süüdi ning sõnas, et pani kuriteo toime Aleksei Galotiniga. Samuti tunnistas süüdistatav Aleksei Galotin kohtuistungil enda süüd ning sõnas, et pani toime varguse xxxxxxxx. Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatavate poolt KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest. Nagu kannatanu ütlustest nähtub, taotletakse vastutusele võtta isikud, kes ajavahemikul 13.04.2017 kella 18:36 kuni 15.04.2017 kella 14:30 paiku xxxx-xxxx asuvast korterist varastasid M M kuuluva sularaha 220 eurot. Objektiivsest küljest eeldab vargus võõra vallasasja äravõtmist. Äravõtmine tähendab seejuures teise isiku valduse lõpetamist ja uue valduse kehtestamist ilma senise valdaja nõusolekuta. Kannatanu ütluste kohaselt kuulus 220 eurot esinemistasu kannatanule ning süüdistatavad ei ole kõnealust asjaolu ka vastustanud. Seega on sedastatav, et süüdistuses märgitud sularaha oli süüdistatavate jaoks võõras vara. Tuvastatud asjaoludest nähtub, et sularaha äravõtmisega sooviti sularaha senise valdaja valdus lõpetada ja kehtestada uus valdus, mis toimus kannatanu tahtevastaselt ja nõusolekuta. Seega leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatavate poolt. Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohtu hinnangul toimus sularaha äravõtmine süüdistatavate poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt ei ole tõendeid selle kohta, et süüdistatavad oleksid soovinud seda kannatanule tagastada. Seega on õiguslikus mõttes sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ehk tuvastamist on leidnud varguse subjektiivse koosseisu realiseerimine. Arvestades teo toimepanemise asjaolusid, s.h korteri ukseluku avamist korterisse sisenemiseks, siis leiab kohus, et tegemist oli etteplaneeritud ja sihipärase tegevusega. Seega on kohtu hinnangul tegemist kavatsetusega toime pandud süüteoga. Kohtueelses menetluses on mõlema süüdistatava tegu kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 7 järgi, s.o teo toimepanemisena grupis ning järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatavate tegevus vastab KarS § 199 lg 2 p 7 tunnustele. KarS § 199 lg 2 p 7, s.o tegutsemine grupis, tähendab kehtiva kohtupraktika kohaselt kaastäideviimist. KarS § 21 lg 2 näeb kaastäideviimist määratledes ette omistamisnormi, mille kohaldamiseks tuleb teha kindlaks, et isikud tegutsevad ühiselt ja kooskõlastatult selliselt, et igaüks neist valitseb tegu ja eeldab, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub igast toimepanijast.

See tähendab, et muu hulgas peavad süüdistatavad langetama ühise teootsuse ja tegutsema ühtse teoplaani järgi vastavalt oma teopanusele või rollijaotusele. Teovalitsemise teooria kohaselt ei ole nõutav, et täideviijana käsitatav isik realiseeriks tingimata ja alati ise kas tervikuna või osaliselt objektiivse teokoosseisu, kuid kõik täideviijad peavad ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastavate sündmuste kulgemist enda kontrolli all hoidma. Samas peab iga täideviija panus süüteo toimepanemisse olema oluline (Riigikohtu otsus 3-1-1-97-04 p 21). Hinnates kuriteo asjaolusid, jälitustoimingu protokolle koos fotodega ja videosalvestusi, saab järeldada, et vargus pandi toime ühiselt ja kooskõlastatult. Süüdistatavad tegutsesid koos ühise eesmärgi nimel, mis nähtub juba sellest, et enne varguse toimepanemist jälgisid Aleksandr Jermakov, A I ja Aleksei Galotin kannatanu korterit. Selleks sõitsid nad Aleksandr Jermakovi kasutusest olnud sõidukiga kannatanu maja juurde, jälgisid tema aknaid ning üritasid tuvastada mitme toalise korteriga on tegemist ning kas korteris elatakse üksi või mitmekesi. Samuti tehti tõmmis tema korteriuksele paigaldatud ukselukult, milleks olid ASSA ja BODA ukselukud. Seejärel märgistati korteri uks, kas tiku või muu süüdistatavatele teadaoleva märgiga. Veendudes, et korteris elavaid isikuid ei ole kodus, sisenesid Aleksandr Jermakov ja Aleksei Galotin korterisse, eelnevalt A I poolt valmistatud võtmega. Süüdistatavatel olid kaasas esemed, millega pühkida ära enda bioloogiline materjal. Salajastest pealtkuulamisest selgus, et Aleksandr Jermakov oli korterisse sisenedes sokkides, et vältida jalatsijälgede jätmist sündmuskohale. Sündmuskohalt lahkuti Aleksandr Jermakovi sõidukiga. Nagu eelnevate episoodide puhul on ka selles xxxx-xxxx episoodis A I Harju Maakohtu 28.05.2018 kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi kokkuleppemenetluses süüdi mõistetud varguse toimepanemises grupis koos Aleksandr Jermakovi ja Aleksei Galotiniga. Eeltoodust järeldub, et Aleksei Galotin, Aleksandr Jermakov ning A I tegutsesid ühiselt ja kooskõlastatult ning see vastab kaastäideviimise tunnustele ehk KarS § 199 lg 2 p-s 7 nimetatud grupile. Seega leiab kohus, et süüdistatavad panid toime KarS § 199 lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isikute grupis. Süüdistusaktis on süüdistatavate tegevus kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 8 järgi, s.o varguse toimepanemine sissetungimisega ning järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatavate tegevus vastab süüdistusaktis toodud kvalifikatsioonile. KarS § 199 lg 2 p 8 nimetatud sissetungimist sisustab kohtupraktika analoogselt KarS §-ga 266. KarS § 266 lg 1 näeb ette vastutuse valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseadusliku tungimise eest. KarS § 266 puhul tuleb tuvastada, et 1) hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale tungimine oleks olnud valdaja tahte vastane; 2) et hoone, ruum, sõiduk või piirdega ala, kuhu isik tungis, oli tema jaoks võõras ja 3) hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale tungimine oli ebaseaduslik. Lisaks eelmärgitule karistatakse KarS § 266 lg 2 kohaselt sama teo eest kui see on toime pandud elamiseks kasutatavasse ruumi tungimisega. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt sisenesid Aleksandr Jermakovi ja Aleksei Galotin valdaja loata ajavahemikul 13.04.2017 kell 18:36 kuni 15.04.2017 kell 14:30 xxxx-xxxx asuvasse korterisse ning panid toime kannatanule kuuluva sularaha varguse. Analüüsides kriminaalmenetluse käigus kogutud tõendikogumit, siis puuduvad tõendid selle kohta, et sisenemine xxxx-xxxx korterisse oleks toimunud kooskõlas selle seadusliku omaniku tahtega või et tegemist oleks olnud süüdistatavate jaoks õiguslikus mõttes mittevõõra kohaga. Samuti pole kogutud tõendeid selle kohta, et süüdistatava sisenemine nimetatud korterisse vastaks mõnele seaduses sätestatud lubatavusklauslile, mis annab isikule õiguse tungida valdaja tahte vastaselt võõras valduses olevasse eluruumi. Korterisse sisenemise viis korteri ukseluku järeletehtud võtmetega avamise teel näitab üheselt omaniku tahte vastasust ja seda eriti veel juhul, kui on oodatud ära omaniku lahkumine ja veendutud omaniku äraolekus. Seega on kohtu hinnangul eelkirjeldatud juhul Aleksandr Jermakovi ja Aleksei Galotini käitumises sedastatav omavoliline sisenemine ajavahemikul 13.04.2017 kella 18:36 kuni 15.04.2017 kella 14:30 ajal xxxx-xxxx asuvasse korterisse valdaja loata, mistõttu on kohtu hinnangul taoline käitumine

õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 8 järgi, s.o varguse toimepanemine, mis on toime pandud sissetungimisega. Süüdistusaktis on süüdistatavate tegevus kvalifitseeritud ka KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, s.o isik, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi. Kohus võtab seisukoha süstemaatilisuse osas 14.10.2016 kuni 16.10.2016 episoodi analüüsi lõpus. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega Aleksei Galotin ja Aleksandr Jermakov panid toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil grupis ja sissetungimisega, mis on kvalifitseeritav kuriteona KarS § 199 lg 2 p 7 ja 8 alusel. Episood 11.04.2017 xxxx-xxxx Kohus leiab, et ajavahemikul 11.04.2017 kell 08:10 kuni kell 15:00 xxxx xxxx-xxxx asuvasse kannatanule A S kuuluvasse korterisse ukseluku avamise teel sissetungimine ja kannatanule kuuluva vara, s.o hõbemündi 2004 „Eesti Lipp“ väärtusega 90 eurot, kolme hõbemündi 2009 „ERM 100“ koguväärtusega 270 eurot, nelja hõbemündi „Hansalinn Tallinn“ koguväärtusega 160 eurot, kuldmündi „Hansalinn Tallinn“ väärtusega 270 eurot, sularaha summas 60 eurot (40 eurot paberraha ja 20 eurot müntidena), Sokolov liblikakujuliste kuldsete kõrvarõngaste väärtusega 40 eurot, Golden Antelope rõngakujuliste punaste kividega kuldsete kõrvarõngaste väärtusega 50 eurot, hõbedase Swarovski kristallidega prossi väärtusega 20 eurot, tiigri peaga 18K roosa kullaga kõrvarõngaste väärtusega 10 eurot, hõbedast laiema käevõru roheliste ja punaste kividega, väärtusega 10 eurot ning erinevate pangakaartide (Naming Chang nimele Swedbank, Nalei Chang Swedbank pangakaardid, kannatanule kuuluv Swedbank pangakaardi paroolikaart) koguväärtuses 790 eurot varguse toimepanemine Aleksei Galotini ja Aleksandr Jermakovi poolt on tõendatud süüdistatava Aleksei Galotini süü tunnistamisega, kannatanu ütlustega ja muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Kannatanu A S ütluste kohaselt pandi tema korteris aadressil xxxx xxxx-xxxx toime vargus 11.04.2017 ajavahemikus kell 08:10 kuni kell 15:00. Kodus sel ajal kedagi ei olnud. 11.04.2017 kell 08:10 läks ta väiksema lapsega välja ning saatis ta kooli ja ise läks tööle. Oli kogu see aeg tööl. Vanem laps läks kodust välja juba enne kella 08:10. Varguse avastas väiksem laps ning kannatanu ise jõudis koju umbes 3 aeg ning helistas siis politseisse. Ta on 99,9 % kindel, et kodust ära minnes lukustas ta ukse ning alati kontrollib ka üle. Uksel oli ees Abloy lukk ning all tavaline. Korterist varastati ära Eesti Panga meenemündid, mis olid ostetud Eesti Panga muuseumist ning mõningad olid ostetud Eesti Panga töötajatelt, kes neid müüsid. Kuna kannatanu ise töötas Finantsinspektsioonis, siis oli neil võimalus meenemünte osta ilma üldjärjekorras seismata. Mündid asusid kapis karbis, mis olid omakorda suuremas plastkarbis koos teiste müntidega. Mündid olid karpides koos sertifikaatidega. Ära varastati ainult kuldmündid ilma karpide ja sertifikaatideta. Ainult kuldmündil võeti sertifikaat kaasa. Ära võeti 2004 emiteeritud Eesti lipu hõbemünt, 2009 emiteeritud ERM 100 juubeliks 3 münti, 2017 veebruaris ostetud 4 hõbemünti ja Hansalinna Tallinn kuldmünt. Kõik olid ostetud Eesti Panga muuseumist. Müntide hindasid vaatas kannatanu portaalidest. Kaks esimest hõbemünti oli ostetud Eesti krooni ajal, kuna nende tiraaž on läbi müüdud, siis turuväärtus on kasvanud ja kasvab ajas veelgi. Ostmise hetkel müüdi Eesti lipu münti umbes 90-110 euroga, teised Eesti krooni ajal ostetud hõbemündid olid umbes 90 eurot. Ta korrutas need kolmega ja sai 270 eurot. Hansalinn Tallinn ja teised hõbemündid olid Eesti Panga muuseumis ning maksid 40 eurot tükk. Kuldmündi hind portaalis oli 270 eurot, kuid tema nimiväärtus oli väiksem, kuna tiraaž oli läbi müüdud, siis oli see kasvanud. Kannatanu sõnul esitas ta müntide hinnad turuhindades, need mis on läbi müüdud, on tänaseks kallimad. Peale müntide varastati ära kolm paari kõrvarõngaid. Üks rõngas oli kuldne väikse punase kiviga, liblikakujulised ning kolmas paar oli ostetud 10 eurot ees vautšeriga portaalist. Veel varastati ära üks hõbedane käevõru, mis oli kannatanule kingitud. Käevõru oli hõbedane punaste ja roheliste kivikestega. Poisi rahakotist, mis oli voodi nurga peal võeti välja umbes 60 eurot (40 eurot paberraha ja 20 eurot müntides). Veel võeti ära pangakaardid

koos dokumentidega ning kannatanu paroolikaart. Arveldusarvelt raha võetud ei olnud. Kannatanu sõnul võeti asju ära väga valikuliselt. Tuppa astudes märkas, et laste sünnitunnistused olid pandud laua nurga peale ja samas mapis, kus olid pangakaardid oli ka raha, aga raha oli maha visatud. Samuti oli laua peal sularaha ja riiulil silmnähtaval kohal investeerimiskuld, mida ära võetud ei olnud. Väga palju oli dokumentides ringi vaadatud. Ukse lukud vahetas kannatanu ära, kuna ülemine lukk võeti patrullpolitseinike poolt kaasa ning alumise luku vahetasid seetõttu, et neile tundus, et see ei ole enam piisavalt turvaline. Kannatanu sõnul toimus midagi imelikku juba paar nädalat varem. Fonoluku abil helistati imelikel kellaaegadel – päeval, vahel õhtul, üks kord ka öösel. Väideti, et soovitakse korterisse nr xxxx. Esimene kord tundus loogiline ning ta avas fonoluku ning ukseavast vaatas, kes tuleb ja kuhu läheb. Oli üks meesterahvas, kes läks viiendale korrusele, oli kuulda ukse avanemist, aga kui ta samal põhjusel ka järgmine kord kella lasi, siis kannatanu enam ust ei avanud. Aga helistamine jätkus. Kui vargus oli toime pandud, oli vahepeal vaikus ning kui elukaaslane koju tuli, helistati jälle fonolukule ning paluti uks lahti teha. Sellepeale tormas elukaaslane trepist alla, rääkis ukse taga olnud isikutega ning pärast seda ei ole nad tagasi tulnud. Kuna ta süüdistatavaid ei tunne, siis ta ei oska öelda, kas ta on neid näinud või mitte. Sündmuskoha vaatlusprotokollist koos fototabeliga (II kd tl 117-128) nähtub, et aadressil xxxx xxxx on viiekorruseline kortermaja. Trepikoja välisuks, kus korterid nr 1-15 on klaastahvliga metalluks, mis on varustatud fonolukuga. Vaatluse hetkel on trepikoja välisuks suletud asendis, lukus, visuaalselt vigastusteta. Trepist otse neljandal korrusel on korteri nr xxxx välimine välisuks, mis on metallist ja varustatud kahe ukselukuga (ülemine ukselukk on BODA ja alumine ASSA firma ukselukk) ja ukselukuga (fotod nr 5, 6). Vaatluse hetkel on uks suletud asendis, lukustamata ja visuaalselt vigastusteta. Korteri nr xxxx välimisest uksest demonteeriti ülemine BODA firma ukselukk ja koos võtmega võeti uuringuks. Korteri sisemine välisuks on puidust ja varustatud kahe ukselukuga ja uksesilmaga. Vaatluse hetkel on korteri sisemine uks suletud asendis, lukustamata ja visuaalselt vigastusteta. Korteri välisust läbides on esik. Esikust vasakult on WC ja vannituba. Esikust otse on köök ja esikust paremalt on elutuba. Köögis on köögimööbel tehnikaga ning esemed paiknevad korrapärases asendis. Elutoas on narid, laud, sektsioon-kapp, voodi ja muud esemed. Elutoas paiknevad esemed korrapärases asendis. Visuaalsel vaatlusel sektsioon-kapi peal oleval ehtekarbil tuvastati materjalijälg. Korteris olevaid tasapindu ja esemeid töödeldi tahmaga, mille tulemusel eristuvaid naha papillaarkurrustiku jälgi ei tuvastatud. Korteri põrandat vaadeldi külgvalguses taskulambiga, mille tulemusel eristuvaid jalatsijälgi ei tuvastatud. Ekspertiisiakt nr 17E-GE0442 kohaselt (VI kd tl 113-119) kohaselt saadi teisest BODA luku lukuaugu servade proovist (proov L 170352) ja proovist ehtekarbil olevast materjalijäljest (proov L170356) DNA-analüüsi täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Aleksei Galotini, Aleksandr Jermakovi ja A I DNA-profiilid ei ole seostatavad nendest proovidest saadud DNAsegaprofiilidega. BODA luku teisest proovist lukuauku servadelt seestpoolt, teiseltpoolt proovist (proov L170353) saadi DNA-analüüsi täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Aleksei Galotini, Aleksandr Jermakovi ja A I DNA-profiilid ei ole seostatavad nendest proovidest saadud DNAsegaprofiilidega. BODA lukult lukuaugust (proov L170351) ja BODA lukult lukuaugu ümbrusest väljastpoolt, teiseltpoolt (proov L170355) ei õnnestunud DNA-analüüsil kindlaks teha piisaval arvul alleele, mistõttu ei ole saadud tulemuste alusel võimalik teha usaldusväärseid järeldusi nendes proovides sisalduva bioloogilise materjali päritolu kohta. Antud proovides võib tegemist olla inimpäritolu DNA sisaldumisega allpool tuvastuspiiri ja/või DNA-analüüsi takistavate ainete sisaldumisega nendes proovides. 22.05.2017 jälitustoimingu protokollist (II kd tl 55-79) nähtub, et 10.04.2017 kell 09:50 teeb Aleksei Galotin Aleksandr Jermakovile ettepaneku, et viimane paneks ta xxxx peatuses autost maha, et ta saaks xxxx tänavas „ringi tuhlata“ ning hiljem taas kokku saada. Kell 10:56 sõitsid

Aleksandr Jermakov ja Aleksei Galotin sõidukiga xxxx reg.märgiga xxxx xxxx tänavale, kus Aleksei Galotin väljus sõidukist ning sisenes xxxx tänava elamurajooni. Jälitustoimingu protokollist (II kd tl 129-143) nähtub, et 12.04.2017 kell 09:00 kuni kell 11:00 teostati varjatud jälgimist Aleksei Galotini, A I ning Aleksandr Jermakovi suhtes. Kell 09:41 toimus Aleksei Galotini ja Aleksandr Jermakovi vahel vestlus ning millest nähtub, et Aleksei Galotin räägib Aleksandr Jermakovile, kuidas ta ühest korterist varastas viis münti, sh kuldmündi. Aleksander Jermakov väljendab aga pahameelt Aleksei Galotini suhtes ning ütleb, et oleks pidanud kahekesi minema, sest ükskord kui nad olid ka teemal, siis Aleksei Galotin ei võtnud kõrvarõngaid, aga tema võttis ning hiljem tuli välja, et nende eest sai 1800 eurot. Samuti nähtub protokollist, et Aleksandr Jermakovil on ühed kõrvarõngad ning ta loodab need maha müüa. Jälitustoimingu protokollist (IV kd tl 87-127) nähtub, et sel ajal kui Aleksegi Galotin läks xxxx tee xxxx-xxxx korterit märgistama (14.04.2017) jäid A I ning Aleksandr Jermakov autosse ning Aleksandr Jermakov hakkas A I rääkima, kuidas ta ootas Aleksei Galotinit ning kui viimane tuli, võttis ta taskust välja seitse hõbedast rahamünti ja ühe kullast rahamündi. Selle eest andis Aleksandr Jermakov Aleksei Galotinile 100 eurot ning müntide mahamüümisest pidi ülejäänud raha minema ühiskassasse. Kui Aleksei Galotin hakkas Aleksandr Jermakovi juurest ära minema, kuulis viimane Aleksei Galotini taskust müntidele iseloomulikku heli ning sai aru, et Aleksei Galotinil on taskus veel mingi osa münte. Aleksandr Jermakov sõnul tahtis Aleksei Galotin ühiskassasse jätta osa münte andmata. Aleksandr Jermakovi jutust selgus, et Aleksei Galotin võttis korterist üksnes karbid meenemüntidega või meenemündid ilma karpideta ning sertifikaadid jättis sinna või viskas ära. Kohtuistungil antud ütluste kohaselt tunnistas süüdistatav Aleksei Galotin end xxxx-xxxx korteri varguses süüdi. Süüdistatav Aleksandr Jermakov eitas varguse toimepanemist xxxx-xxxx korteris. Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatav Aleksei Galotini poolt KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest. Aleksei Galotini poolt ajavahemikul 11.04.2017 kell 08:10 kuni kell 15:00 xxxx xxxx-xxxx asuvasse korterisse sissetungimine ja A S kuuluva vara varguse toimepanemine süüdistatava poolt on tõendatud nii süüdistatava süü tunnistamise, kannatanu ütlustega kui muude kirjalike tõenditega. Teo aset leidmine on tõendatud kannatanu A S ütlustega, mille kohaselt avastas tema väiksem tütar 11.04.2017 enne kella kolme, et nende koju on sisse tungitud. Nagu kannatanu ütlustest nähtub, taotletakse vastutusele võtta isikud, kes ajavahemikul 11.04.2017 kella 08:10 kuni kella 15:00 paiku xxxx-xxxx asuvast korterist varastasid A S kuuluva vara koguväärtusega 790 eurot. Kannatanu on esitanud fotod (II kd tl 101-116) varastatud esemetest koos võimalike hindadega ning selgitanud, et meenemüntide hind võib erineda portaalides toodud hindadest, kuna mõningad tiraažid on läbi müüdud ning seetõttu on hinnad kasvanud. Samuti on kannatanu esitanud kahe varastatud ehte ostmise kohta maksekorralduse (II kd tl 107-108). Seega leiab kohus, et kannatanu ütluste, süüdistatava süü tunnistamise ning kohtus avaldatud ja uuritud kirjalike tõenditega on leidnud tõendamist Aleksei Galotini poolt A S kuuluvate vallasasjade äravõtmine. Objektiivsest küljest eeldab vargus võõra vallasasja äravõtmist. Äravõtmine tähendab seejuures teise isiku valduse lõpetamist ja uue valduse kehtestamist ilma senise valdaja nõusolekuta. Kannatanu ütluste kohaselt kuulusid varastatud esemed kannatanule ning süüdistatavad ei ole kõnealust asjaolu ka vastustanud. Seega on sedastatav, et süüdistuses märgitud esemed olid süüdistatavate jaoks võõras vara. Tuvastatud asjaoludest nähtub, et esemete äravõtmisega sooviti esemete senise valdaja valdus lõpetada ja kehtestada uus valdus, mis toimus kannatanu tahte vastaselt ja nõusolekuta. Seega leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatavate poolt.

Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohtu hinnangul toimus esemete äravõtmine süüdistatava poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt ei ole tõendeid selle kohta, et süüdistatav oleks soovinud neid kannatanule tagastada. Seega on õiguslikus mõttes sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ehk tuvastamist on leidnud varguse subjektiivse koosseisu realiseerimine. Arvestades teo toimepanemise asjaolusid, s.h korteri ukseluku avamist korterisse sisenemiseks, siis leiab kohus, et tegemist oli etteplaneeritud ja sihipärase tegevusega. Seega on kohtu hinnangul tegemist kavatsetusega toime pandud süüteoga. Kohtueelses menetluses on mõlema süüdistatava tegu kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 7 järgi, s.o teo toimepanemisena grupis ning järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatavate tegevus vastab KarS § 199 lg 2 p 7 tunnustele. KarS § 199 lg 2 p 7, s.o tegutsemine grupis, tähendab kehtiva kohtupraktika kohaselt kaastäideviimist. KarS § 21 lg 2 näeb kaastäideviimist määratledes ette omistamisnormi, mille kohaldamiseks tuleb teha kindlaks, et isikud tegutsevad ühiselt ja kooskõlastatult selliselt, et igaüks neist valitseb tegu ja eeldab, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub igast toimepanijast. See tähendab, et muu hulgas peavad süüdistatavad langetama ühise teootsuse ja tegutsema ühtse teoplaani järgi vastavalt oma teopanusele või rollijaotusele. Teovalitsemise teooria kohaselt ei ole nõutav, et täideviijana käsitatav isik realiseeriks tingimata ja alati ise kas tervikuna või osaliselt objektiivse teokoosseisu, kuid kõik täideviijad peavad ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastavate sündmuste kulgemist enda kontrolli all hoidma. Samas peab iga täideviija panus süüteo toimepanemisse olema oluline (Riigikohtu otsus 3-1-1-97-04 p 21). Hinnates kuriteo asjaolusid, jälitustoimingu protokolle koos fotodega ja videosalvestusi, saab järeldada, et vargus pandi toime ühiselt ja kooskõlastatult. Süüdistatavad tegutsesid koos ühise eesmärgi nimel, mis nähtub juba sellest, et enne varguse toimepanemist jälgisid Aleksandr Jermakov ja Aleksei Galotin kannatanu korterit. Selleks sõitsid nad Aleksandr Jermakovi kasutuses olnud sõidukiga kannatanu maja juurde, jälgisid tema aknaid ning üritasid tuvastada mitme toalise korteriga on tegemist ning kas korteris elatakse üksi või mitmekesi. Lisaks eeltoodud tõenditele viitab kohus ka Riigikohtu praktikale, mis võimaldab kohtul kaudse tõendina arvestada lisaks teistele tõenditele ka nn modus operandi põhimõtet. Kaudsete tõendite pinnalt kuriteo asjaolude tõendamiseks vajaliku süsteemi kujundamise moodused võivad olla erinevad. Kuritegude uurimise praktikas on kinnitust leidnud, et nagu inimesed üldisemalt, tavatsevad ka kurjategijad sarnastes olukordades toimida sarnasel viisil tulenevalt enda füüsilistest ja vaimsetest võimetest, oskustest jms. Sageli on nimelt erinevate kuritegude toimepanemise viis (nn modus operandi) niisuguseks kaudsete tõendite pinnalt süsteemiloovaks faktoriks, mis võimaldab lõppkokkuvõttes tõsikindlalt järeldada, et mitmed erinevad kuriteod on toime pannud sama isik. Ka Riigikohtu varasemas praktikas on asutud seisukohale, et erinevate kuritegude toimepanemise asjaolude silmnähtaval kokkulangemisel võib sellest teha järelduse nende kuritegude toimepanemise kohta sama isiku poolt (vt 6. mai 2005 otsuse nr 3-1-1-32-05 p 8 või 10. novembri 2009 otsuse nr 3-1-1-87-09 p 11). Küsimusele, milliste tunnuste pinnalt on võimalik usaldusväärselt rääkida kuritegude toimepanemise viisist kurjategija isiku identifitseerimise moodusena, ei saa vastata abstraktselt. Kuritegude toimepanemise viisist sellises kvaliteedis on eeskätt põhjust rääkida siis, kui kuriteo toimepanemise vahend, selle vahendi kasutamise eripära või tekitatud tagajärgede iseloom on spetsiifilised. Kuid modus operandist kui usaldusväärsest tõendamise moodusest võib rääkida ka juhtudel, mil spetsiifika ei seisne ainuüksi kuriteo enese toimepanemise viisis, vaid nende kuritegude avaramat ajalist tausta kajastavates erinevates tunnustes. Modus operandi usaldusväärsust tõendamise moodusena kinnitab ka sarnaste juhtumite arv.

Kohus leiab, et käesoleva episoodi toimepanemise viis sarnaneb eelmiste episoodidega (xxxxxxxx episood, xxxx tee xxxx-xxxx episood ja xxxx-xxxx episood) – isikud varastavad erinevatest korteritest kuld-, ja hõbeehteid, meenemünte ja sularaha. Kõikide korterivarguste episoodide puhul on märgata kuritegude toimepanemise sarnast mustrit ehk süüdistatavate väljakujunenud kuritegeliku käitumise viisi. Esmalt valisid isikud välja korterid, kus vargus toime panna ning fikseerisid korterites seal elavate inimeste liikumise ja viibimise ajad. Selleks sõitsid isikud erinevatel aegadel majade juurde, kus korterid asusid ning jäid korterite aknaid jälgima, et tuvastada, mis aegadel inimesed korterites viibivad ning mitme toalised korterid on. Lisaks käidi kortermaja trepikodades ning korteriustele pandi eelnevalt kokkulepitud märgistus. Enne varguse toimepanemist käidi märkide asendit trepikojas kontrollimas ning kui märk oli kadunud või oma asetust või kohta muutnud tehti sellest järeldus, et keegi on korteris vahepealsel ajal käinud. Kui korteris keegi käinud ei olnud pandi välja valitud ja ajaliselt sobivas korteris toime vargus. Korterist varastatud esemed ja nende müügist saadud tulu jaotasid isikud omavahel ära ning vajadusel panustasid ka ühiskassasse. Isikutel oli kuritegude toimepanemisel ka oma kindel rollijaotus. Aleksei Galotini rolliks oli valida varguste toimepanemiseks sobivad korterid. Välja valiti ASSA, BODA ja ERA lukkudega varustatud korterid. Pärast seda, kui nimetatud lukuga korter oli välja valitud pidi selle heaks kiitma Aleksandr Jermakov. Kui Aleksandr Jermakov oli välja valitud korterile heakskiidu andnud, algas korteris elava(te) isikute jälgimine tuvastamaks korteris elavate isikute arv ning nende harjumused ning kodust eemalviibimised, et leida sobiv aeg korterisse sisenemiseks. Jälgimise ajal tegid Aleksei Galotin või A I valitud korteri ukselukust luku skeemi, kasutades selleks mõeldud vahendit. Võetud skeemi alusel valmistas A I võtme, mis oli ühtlasi ka A I peamiseks ülesandeks. Samuti kuulus A I ülesannete hulka ka uute muukraudade ja vahendite valmistamine lukkude skeemide kopeerimiseks. Kui ettevalmistused korterisse sisenemiseks olid tehtud, sõideti Aleksandr Jermakovi kasutuses olnud sõidukiga sündmuskohale. Ka sündmuskohal oli isikutel oma kindel rollijaotus. A I jäi reeglina valvama kortermaja trepikoda, kus pidi jälgima koridoris toimuvat liikumist ning andma märku, kui koridoris liikumine toimus või kannatanu juhuslikult tagasi tuli. Korterisse sisenesid reeglina Aleksei Galotin ja Aleksandr Jermakov ning võtsid võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kannatanule kuuluvad esemed, milleks olid reeglina ehted, meenemündid ja sularaha. Korterist varastatud esemed jäid või anti Aleksandr Jermakovi kätte, kes neid turustas ning hiljem müügist saadud tulu A I ja Aleksei Galotini vahel ära jagas. Kõik eeltoodu näitab kuritegude toimepanemist sarnase mustri järgi ehk süüdistatava väljakujunenud kuritegeliku käitumise viisi. Seega, eeskätt just kuritegude toimepanemise viisile tuginevalt, saab väita, et varguse episoodi puhul on tuvastatud episoodide vahetu toimepanemise sarnasus, mis tõendab modus operandi usaldusväärsust. Kõiki eeltoodud tõendeid (kannatanu ütlusi, jälitustoimingu protokolle, süüdistatava ütlusi, modus operandi) koostoimes hinnates leiab kohus, et kuna kannatanu korteriuksele oli paigaldatud ASSA ja BODA ukselukud, siis on alust arvata, et A I oli valmistanud ka xxxx-xxxx korteri ukselukule võtme. Seejärel Aleksei Galotin olles veendunud, et isikut ja temaga koos elavaid isikuid ei ole kodus, sisenes eelnevalt Aleksandr Jermakovilt saadud nõusoleku alusel korterisse. Pärast kuriteo toimepanemist suundus Aleksei Galotin Aleksandr Jermakovi juurde, et anda talle üle korterist varastatud esemed. Varastatud esemete eest andis Aleksandr Jermakov Aleksei Galotinile raha ning osa pidi minema ka ühiskassasse. Seega vaatamata sellele, et Aleksandr Jermakovi ennast kuriteo toimepanemise ajal kohal ei olnud, oli siiski xxxx-xxxx korter välja valitud ühiselt ning sobivuse osas nõusoleku andnud Aleksandr Jermakov, kes A. Galotinit ka korduvalt kohale sõidutas. Korterisse sisenemiseks vajalikud võtmed oli teinud A I. Seega oli kõigil eelnimetatud isikutel oma roll ja oluline teopanus ning kavõi ühe teopanuse puudumisel ei oleks vargust toime panna saanud. Nagu eelnevate episoodide puhul on ka käesolevas xxxx-xxxx episoodis A I Harju Maakohtu 28.05.2018 kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi kokkuleppemenetluses süüdi mõistetud varguse toimepanemises grupis koos Aleksandr Jermakovi ja Aleksei Galotiniga. Eeltoodust järeldub, et Aleksei Galotin, Aleksandr Jermakov ning A I tegutsesid ühiselt ja kooskõlastatult ning see vastab kaastäideviimise tunnustele ehk KarS § 199 lg 2 p-s 7 nimetatud grupile.

Seega leiab kohus, et süüdistatavad panid toime KarS § 199 lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isikute grupis. Süüdistusaktis on süüdistatavate tegevus kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 8 järgi, s.o varguse toimepanemine sissetungimisega ning järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatava tegevus vastab süüdistusaktis toodud kvalifikatsioonile. KarS § 199 lg 2 p 8 nimetatud sissetungimist sisustab kohtupraktika analoogselt KarS §-ga 266. KarS § 266 lg 1 näeb ette vastutuse valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseadusliku tungimise eest. KarS § 266 puhul tuleb tuvastada, et 1) hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale tungimine oleks olnud valdaja tahte vastane; 2) et hoone, ruum, sõiduk või piirdega ala, kuhu isik tungis, oli tema jaoks võõras ja 3) hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale tungimine oli ebaseaduslik. Lisaks eelmärgitule karistatakse KarS § 266 lg 2 kohaselt sama teo eest kui see on toime pandud elamiseks kasutatavasse ruumi tungimisega. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt sisenes Aleksei Galotin eluruumi valdaja loata ajavahemikul 11.04.2017 kell 08:10 kuni kell 15:00 xxxx-xxxx asuvasse korterisse ning pani toime kannatanule kuuluva vara varguse. Analüüsides kriminaalmenetluse käigus kogutud tõendikogumit, siis puuduvad tõendid selle kohta, et sisenemine xxxx-xxxx korterisse oleks toimunud kooskõlas selle seadusliku omaniku tahtega või et tegemist oleks olnud süüdistatava jaoks õiguslikus mõttes mittevõõra kohaga. Samuti pole kogutud tõendeid selle kohta, et süüdistatava sisenemine nimetatud korterisse vastaks mõnele seaduses sätestatud lubatavusklauslile, mis annab isikule õiguse tungida valdaja tahte vastaselt võõras valduses olevasse ruumi. Korterisse sisenemise viis korteri ukseluku avamise teel näitab üheselt omaniku tahte vastasust ja seda eriti veel juhul, kui on oodatud ära omaniku lahkumine ning veendutud omaniku äraolekus. Seega on kohtu hinnangul eelkirjeldatud juhul Aleksei Galotini käitumises sedastatav omavoliline sisenemine ajavahemikul 11.04.2017 kella 08:10 kuni kella 15:00 ajal xxxx-xxxx asuvasse korterisse valdaja loata, mistõttu on kohtu hinnangul taoline käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 8 järgi, s.o varguse toimepanemine, mis on toime pandud sissetungimisega. Süüdistatav Aleksandr Jermakov on kohtuistungil eitanud varguse toimepanemist xxxx-xxxx korteris. Eelpool nimetatud jälitustoimingu protokollidest nähtub, et Aleksandr Jermakov ja Aleksei Galotin päev enne varguse toimepanemist sõitsid xxxx ringi xxxx tänaval, millest võib eeldada, et isikud jälgisid xxxx-xxxx asuva korteri aknaid, et tuvastada, kas isik(ud) viibivad kodus või mitte. Samas nähtub jälitustoimingu protokollist, et 12.04.2017 rääkis Aleksei Galotin Aleksandr Jermakovile, kuidas ta varastas ühest korterist rahamünte, sh kuldmündi, mille peale Aleksandr Jermakov vastas, et korterisse oleks pidanud kahekesi minema. Kuivõrd varastatud esemeteks olid mündid võib sellest järeldada, et tegemist oli A S kuuluvate müntidega, mis oli varastatud xxxx-xxxx korterist. Samuti annab Aleksandr Jermakovi manitsus tõestust sellest, et korterisse tungis Aleksei Galotin üksinda. Lisaks Aleksandr Jermakovi poolt räägitud jutt A I sellest, kuidas Aleksei Galotin püüdis osa varastatud müntidest endale jätta ja et A. Galotin jättis müntide juurde kuuluvad sertifikaadid võtmata, viitab sellele, et xxxx-xxxx korterisse tungis sisse Aleksei Galotin üksinda, kuna vastasel juhul oleks Aleksandr Jermakov olnud teadlik mitu meenemünti korterist varastati ning Aleksei Galotin ei oleks saanud neid Aleksandr Jermakovi eest varjata. Tõendamise õigusliku sisu sätestab KrMS § 60 lg 2, mille kohaselt tõendatus on kohtul tõendamise tulemusena kujunenud veendumus, et tõendamiseseme asjaolud on olemas või puuduvad. Kohtu hinnangul ei ole tõendamist leidnud, et Aleksandr Jermakov sisenes koos Aleksei Galotiniga xxxx-xxxx asuvasse korterisse. Kuna kohtule ei ole esitatud mitte ühtegi süüdistatav Aleksandr Jermakovi süüd tõendavat tõendit xxxx-xxxx korterisse sissetungimise kohta ning ka süüdistatav ise ennast süüdi ei tunnista, siis leiab kohus, et süüdistatav Aleksandr Jermakovi poolt KarS § 199 lg 2 p 8 ettenähtud kuriteo toimepanemine kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega ei ole tuvastatud.

Süüdistusaktis on süüdistatavate tegevus kvalifitseeritud ka KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, s.o isik, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi. Kohus võtab seisukoha süstemaatilisuse osas 14.10.2016 kuni 16.10.2016 episoodi analüüsi lõpus. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega Aleksei Galotin pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil grupis ja sissetungimisega, mis on kvalifitseeritav kuriteona KarS § 199 lg 2 p 7 ja 8 alusel. Kohtuliku uurimisega ei ole tõendamist leidnud Aleksandr Jermakovi poolt KarS § 199 lg 2 p 8 ettenähtud kuriteo toimepanemine, mistõttu tuleb süüdistatav temale KarS § 199 lg 2 p 8 (episood 11.04.2017) ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses õigeks mõista. Episood xxxx pst xxxx-xxxx Kohus leiab, et ajavahemikul 08.04.2017 kella 23:58 kuni 09.04.2017 kella 00:46 ajal xxxx pst xxxx-xxxx asuvasse kannatanule U S kuuluvasse korterisse ukseluku avamise teel sissetungimine ja kannatanule kuuluva vara, tumepruun naiste naaritsakasukas väärtusega 7500 eurot, 2l viskit, 1l konjakit (alkoholi koguväärtus 240 eurot), valgest kullast kõrvarõngad safiiride ja briljantidega väärtusega 2500 eurot, hõbeda värvi metallist kaelaehe Swarovski roheliste kividega väärtusega 200 eurot, samast sarjast kõrvarõngad roheliste kividega väärtusega 100 eurot, Swarovski hõbeda värvilisest metallist kõrvarõngad väikeste kividega väärtusega 100 eurot, hõbedavärviline kaelavõru, mille keskel oli 2 üksteise külge kinnitatud Swarovski kivi väärtusega 200 eurot, lehvikukujulised hõbeda värvi rippuvad Swarovski kõrvarõngad väärtusega 100 eurot, ümmarguse kujuga pross hõbedasel põhjal safiiridega väärtusega 600 eurot, kullavärvilise metalliga kaelakee sinise lillega väärtusega 200 eurot, samast sarjast sinise lillega kõrvarõngad väärtusega 100 eurot üle kullatud kaelakee mustast nefriidist valge tsirkooniga ripatsiga väärtusega 500 eurot, samast komplektist kõrvarõngad valge tsirkooniga väärtusega 600 eurot, üle kullatud kaelakee ametüstist ripatsiga väärtusega 500 eurot, rippuvad ametüstist valge tsirkooniga südamekujulised kõrvarõngad väärtusega 600 eurot, hõbedast kõrvarõngad türkiisiga väärtusega 150 eurot, hõbedast kaelakee türkiisist ripatsiga väärtusega 100 eurot, Swarovski südamekujuline ripats väärtusega 100 eurot, õlimaal (mõõtudega 37*44 cm, vene kunstniku töö, millel kujutatud sünget lainetavat merd ning kallast puudega) väärtusega 350 eurot koguväärtuses 15 122, 5 eurot varguse toimepanemine Aleksei Galotini ja Aleksandr Jermakovi poolt on tõendatud süüdistatavate süü tunnistamisega, kannatanu ütlustega ja muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Kannatanu U S ütluste kohaselt pandi tema korteris 2017. aasta aprillikuus aadressil xxxx xxxxxxxx toime vargus. Mäletab, et see oli 8. aprillil Lihavõtte reedel, kui ta oli koos oma tütre ja tütremehega aadressil xxxx-xxxx. Mingi hetk nad lahkusid nimetatud aadressilt ja kannatanu tuli tagasi alles pühapäeval. Tema sõnul oli avanev pilt kohutav. Uksel ees oli ASSA lukk, mis oli lahti tehtud ilma lõhkumata. Teab, et korterist lahkudes lukustas ukse. Varastatud esemetest tagasi saanud ta midagi ei ole ning enda sõnul ei mõtlegi ta enam selle peale. 25% ulatuses on kindlustus kannatanule kahju hüvitanud. Kannatanu sõnul varastati temalt ära täispikk tumepruun naaritsakasukas, üheliitriline pudel viskit Five Label väärtusega 35 eurot, üheliitriline pudel konjakit Hennessy väärtusega 70 eurot, valgest kullast kõrvarõngad safiiride ja briljantidega, swarovski hõbedast värvi metallist lühike kaelakee kividega ja samast komplektist kõrvarõngad, lühike hõbedast värvi metallist lühike kaelakee roheliste kividega ja samas komplektist kõrvarõngad, lühike hõbedast värvi kaelavõru, millel kaks Swarovski kivikest, Swarovski rippuvad lehvikukujulised hõbedat värvi kõrvarõngad ja kaelaehe, ümmarguse kujuga pross siniste safiiride ja briljantidega, kuldset värvi metallist ja siniste lilledega kõrvarõngad, üle kullatud kaelakee koos ripatsiga valge tsirkooniga ja samast kolmplektist rippuvad kõrvarõngad, üle kullatud kaelakee ametsüstist ripatsiga, rippuvad ametsüstist valged tsirkooniga

südamekujulised kõrvarõngad, hõbedased kõrvarõngad türkiisiga, hõbedane kaelakett türkiisist ripatsiga, Swarovski südamekujuline ripats, õlimaal looduse pildiga, rebasenahast karvamüts läki-läki. Sündmuskoha vaatlusprotokollist koos fototabeliga (II kd tl 4-34) nähtub, et aadressil xxxx pst xxxx asub üheksakorruseline elumaja. Korter nr 9 asub esimeses trepikojas, kolmandal korrusel. Trepikojauks on metallist uks fonolukuga. Uksel ja lukul vigastused puuduvad. Liftist vasakul on korteri nr 9 uks. Korteriuks on metalluks ühe lukuga. Vaatluse hetkel on korteri uks kinnises asendis, lukustamata. Uksel ja lukul visuaalselt nähtavad vigastused puuduvad. Uksel ASSA lukk (foto 7 ja 8). Korter nr 9 on kolmetoaline. Korteriuksest sisenedes on esik. Esikust vasakul on garderoob, köök ja läbikäidav elutuba. Elutoa lõpus on vahekoridor, kus on vannitoa ja WC uksed. Vahekoridoris paremal on üks magamistuba ja vasakul pool on teine magamistuba. Esikus, välisuksest vasakul on seina ääres esikukapp. Kapis on erinevad esemed. Kapi ees põrandal on laiali kotid. Esiku põrandal on tühjad kilekotid, karusnahad ja muud esemed. Köögis on parempoolse seina ääres köögimööbel ja köögitehnika. Köögi põrandal, parempoolse tooli ees on musta värvi kott ja erinevad esemed. Köögiakna vastas seina ääres on köögikapid. Kapi peal on erinevad esemed. Muude esemete hulgas on kaks klaasi medikamentidega. Elutoas, vasakul seina ääres on kapid. Kappide uksed ja sahtlid on avatud asendis. Kappide ees põrandal on erinevad esemed. Kapi vastas toa keskel on laud, mille peal on erinevad esemed ja ehtekarbid. Kappide vastas seina ääres on nahkdiivan, mille peal on erinevad esemed ja karbid. Elutoa põrand vaadeldi külgvalguse abil, mille tulemusena jalatsijälgi ei tuvastatud. Vaatluse käigus tuvastati vahekoridori põrandal külg valguse abil jalatsijälje fragmendid. Magamistoas, ukse vastas vasaku seina ääres on voodi. Voodi peal on laiali padjad ja voodikatte serv on üleskeeratud asendis. Magamistoa uksest vasakul seina ääres on kapp ja kapi peal erinevad esemed. Vaatluse käigus tuvastati külgvalguse abil kapi peal puutejäljed. Teise magamistoa keskosas peatsiosaga parema seina ääres on voodi. Voodi peal on tekk, mille peal kott. Magamistoa uksest paremal seina ääres on riidekapp. Riidekapi uksed on avatud ja kapis on erinevad riideesemed. Kapi ees põrandal on laiali padjad ja riideesemed ning kotid. DNA ekspertiisiakti nr 17-GE0425 (VI kd tl 77-85) kohaselt saadi puutejäljest kapi peal võetud proovist (proov L170346) DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit ühelt isikult. See DNA-profiil on kokkulangev U S DNA-profiiliga, kuid mitte Aleksei Galotini, Aleksandr Jermakovi ja A I DNA-profiilidega. U S DNA-profiiliga kokkulangevuse andnud DNA-profiili alusel arvutati tõepärasuhe. Hüpoteeside tõepärasuhe saadi 1018. See tähendab, et antud DNA profiili saamine on 1018 korda tõenäosem juhul, kui proovis leiduv bioloogiline materjal pärineb U S võrreldes sellega, kui bioloogiline materjal pärineb juhulikult valitud tundmatult isikult. Proovist koti kinnitusklambrilt (proov L170341), Metaxa klaasi pealt (proov L170343), Guiness klaasi pealt (proov L170342) saadud DNA-profiilid ei ole seostatavad Aleksei Galotini, Aleksandr Jermakovi ja A I DNA-segaprofiilidega. Karpidelt diivanil võetud proovist (L170345) saadud DNA-segaprofiilis ilmsiks tulnud alleelide suhteliselt suure arvu tõttu ei ole see DNA-profiil kasutatav usaldusväärseks isiku kindlakstegemiseks. ASSA lukusüdamiku piirkonnast võetud proovist (proov L170340) ei õnnestunud DNA-analüüsil kindlaks teha piisaval arvul alleele, mistõttu ei ole saadud tulemuste alusel võimalik teha usaldusväärseid järeldusi selles proovis sisalduva bioloogilise materjali päritolu kohta. Antud proovis võib tegemist olla inimpäritolu DNA sisaldumisega allpool tuvastuspiiri ja/või DNA-analüüsi takistavate ainete sisaldumisega selle proovis. 07.07.2017 jälitustoimingu protokolli kohaselt (II kd tl 81-99) 07.04.2017 kell 22:30 sõitsid Aleksei Galotin, A I ning Aleksandr Jermakov xxxx reg.märgiga xxxx xxxx teelt xxxx tänavale ning seejärel xxxx teele, kus xxxx tee xxxx ja xxxx pst xxxx vahel pöörasid elamurajooni sisse ning aeglaselt sõitsid majade vahel. Jäid seisma xxxx pst xxxx maja juures. Samuti nähtub Aleksei Galotini vestlusest, et ta läks korteriust tuletikuga märgistama. Kell 22:47 suundusid Aleksei Galotin ja A I majade vahele. Aleksandr Jermakov jäi autosse ootama. Kell 23:37 tulid Aleksei Galotin ja A I auto juurde tagasi, seisid mõne minuti auto juures ning ajasid kolmekesi

juttu. Seejärel istusid autosse ning alustasid sõitu. Sõitsid elamurajoonist xxxx pst-le ning edasi suunaga xxxx tee ja xxxx tee (A I elukoha) poole. Jälitustoimingu protokollist (II kd tl 42-53) nähtub, et 08.04.2017 kell 20:00 kuni 09.04.2017 kell 02:25 teostati varjatud jälgimist Aleksei Galotini, A I ning Aleksandr Jermakovi suhtes. Protokollist nähtub, et 08.04.2017 kell 21:53 Aleksei Galotin, A I ning Aleksandr Jermakov istusid xxxx tee xxxx asuva Maxima kaupluse parklasse pargitud sõidukisse ning sõitsid xxxx tee elamurajoonis ning suundusid E. Vilde teele ning seejärel Sõpruse pst-le. Kell 22:00 sõitis sõiduk xxxx pst-lt elamurajooni ning sõitis aeglaselt xxxx pst xxxx, xxxx, xxxx majade vahel ning jäi seisma xxxx pst xxxx maja küljel. Omavahel rääkides juhib kell 21:57 A I Aleksandr Jermakovi tähelepanu vaatama esimese trepikoja kolmanda korruse aknaid, kus valgust ei põle. Samuti räägivad nad omavahel, et neil on vaja trepikotta siseneda ja kontrollida, kas eelnevalt korterile pandud tuletikuna pandud märgistus on alles või mitte. Kell 22:05 väljusid Aleksei Galotini ja A I autost ning suundusid majade vahele. Aleksandr Jermakov jäi autosse ootama. Kell 22:16 väljus ka Aleksandr Jermakov autost, lukustas auto, kuid kuhu ta läks ja mida tegi, seda ei fikseeritud. Kell 22:19 tuli Aleksandr Jermakov auto juurde tagasi, istus autosse ning jäi ootama. Kell 22:39 tuli A I sõiduki juurde ning istus autosse. Mõne minuti pärast tuli Aleksei Galotin ning istus samuti autosse. Kolmekesi sõideti elamurajoonist välja xxxx pst-le, edasi xxxx teele, kust pöörati paremale xxxx teele. Kell 22:50 sõitsid Aleksei Galotin, A I ning Aleksandr Jermakov xxxx tee xxxx, xxxx, xxxx majade vahele ning aeglaselt tiirutasid seal piirkonnas. Seejärel keerasid majade vahelt välja xxxx teele ning sõitsid xxxx tee suunas. Kell 22:59 jõudsid isikud A I elukoha juurde, parkisid auto ning väljusid autost. Kell 23:48 tuli Aleksandr Jermakov sõiduki juurde, istus autosse, pani mootori tööle ning mõne hetke pärast tulid auto juurde ka Aleksei Galotin ja A I. Alustasid sõitu ning sõitsid xxxx teelt xxxx teele, seejärel mööda xxxx teed xxxx pst-le. Kell 23:58 sõitsid kolmekesi xxxx pst elamurajoonis, kus aeglaselt sõitsid xxxx, xxxx ja xxxx majade vahel ning jäid seisma xxxx pst xxxx maja küljel. Kolmekesi väljusid autost ning suundusid majade vahele. 09.04.2017 kell 00:46 tuli Aleksandr Jermakov tagasi xxxx juurde ja istus autosse. Mõne minuti pärast tulid auto juurde A I ja Aleksei Galotin ning sõitsid elamurajoonist välja xxxx pst-le ning seejärel xxxx teele suunaga xxxx tee poole. Samal ajal räägivad Aleksei Galotin ja Aleksandr Jermakov omavahel kui palju naiste kotte korteris oli ning et kõik oli stiilne. 22.05.2017 jälitustoimingu protokollist (II kd tl 55-79) nähtub, et Aleksandr Jermakov ja Aleksei Galotin said teada, et A I läks öösel xxxx pst xxxx sündmuskohale tagasi ning peeti politseiametnike poolt kinni. A I kahtlustatavana antud ja kohtuistungil KrMS § 294 p 1 alustel avaldatud ütluste (I kd tl 111) kohaselt tunnistas ta ennast süüdi xxxx pst xxxx-xxxx korteri varguses ning tunnistas, et pani kuriteo toime koos Aleksandr Jermakovi ja Aleksei Galotiniga. Enda sõnul sõitsid nad kolmekesi pimedal ajal autoga ringi. Isik nr 1 oli roolis. Konkreetset plaani ei olnud. Keegi märkas, et ühel elumajal on aknad pimedad ja pakkus seda lähemalt vaadata. Tegemist oli üheksakordse telliskivist majaga, millel mõlemal pool on trepikojad. Nad peatasid auto xxxx puiesteel maja lähedal, kus on bussipeatus ning läks koos isik nr 2 autost välja maja juurde. Isik nr 1 jäi autosse. Läksid trepikotta, mille avasid magnet või plastmassist võtmega. Korrust ei mäleta, aga läksid selle korteriukse taha, mille aknad olid pimedad. Seal oli nende lukk ASSA. Korternumbrit ei mäleta, aga enda sõnul läks ta alla ja helistas fonolukuga korterisse. Keegi ei vastanud. Tagasi tulles võttis isik nr 2 skeemilugejaga ukseluku skeemi. See võis aega võtta umbes 15 minutit või vähem. Ta ei mäleta, kas nad ukse ka kuidagi ära märkisid. Võimalik, et isik nr 2 märkis. Tavaliselt nad märkisid uksi. Panid midagi piida ja ukse vahele, kas oksa või niidi või mida iganes, mida trepikojas leidus. See pidi olema midagi sellist, mis kohe silma ei hakkaks. Eesmärgiks oli välja selgitada, kas keegi on vahepeal koju tulnud. Seejärel lahkusid nad trepikojast ning läksid tagasi auto juurde. Sõitsid tema juurde koju xxxx xxxx-xxxx aadressile. Korteris valmistas ta võtme. Skeemilugeja abil saab lugeda ukseluku skeemi ja panna tulemused paberile kirja. Tulemuseks on numbrikombinatsioon. ASSA puhul 7 numbrit ja BODA luku puhul 8 numbrit. Saadud skeemi alusel tegi ta xxxx pst korteri jaoks võtme. Võtmetoorik oli tal

kodus. Võtme valmistamine võttis umbes tund aega. Ta andis võtme isik nr 2 kätte. Võimalik, et läksid samal õhtul või juba kesköö paiku kolmekesi välja. Sõitsid xxxx pst-le ning väljusid autost ja läksid samasse trepikotta, kus olid varem käinud. Korterisse nad ei helistanud alt, kuna uks oli märgitud ja see, kes oli märkinud, teab mida vaadata. Läksid koos trepikotta ja tema jäi pool korrust allapoole. Isik nr 1 ja nr 2 läksid kahekesi korteri ukse juurde. Ta ei näinud, kes neist ukse avas. A I sõnul iga kord skeemi lugemine ei õnnestunud ja sellisel juhul on vaja skeem uuesti võtta. Tol korral võti sobis ja isikud said korterisse sisse. Tema korterisse ei läinud, kuna talle ei meeldi korterites sees käia ja ta ei oska korterist asju otsida. Tema jäi trepikotta valvama. Tal oli kokkulepe isik nr 1 ja nr 2, et kui korterielanik või naaber tuleb trepikotta, siis ta teavitab neid liikumisest trepikojas. Selleks pidi ta korteriuksele koputama või ukse avama ja hõikama. Sel korral oli trepikojas kõik rahulik. Isik nr 1 ja nr 2 olid korteris 15-30 minutit. Neist ühe käes oli keskmise suurusega kilekott. Põhieesmärgiks oli isikutel korterist võtta raha ja ehteid. Mõnikord võeti lisaks alkoholi ja parfüüme. Tehnika neid ei huvitanud. Kilekott võeti korterist vist kohapealt. Ta ei tea, kas uks suleti või mitte. Trepikojast väljudes liikusid nad auto juurde. Istusid autosse ja sõitsid tagasi A I elukohta. Läksid korterisse ja vaatasid, mis kilekotis on. Kilekotis oli pruuni värvi lühikese karvaga pikk kasukas, 2 pudelit alkoholi (konjak ja brändi). Kilekotis maali ei olnud ning ta ei tea, kas isik nr 1 ja nr 2 võtsid selle korterist või mitte. Ühe isiku taskus oli tema sõnul mitmeid kuldehteid, aga ta ei mäleta kumma isiku taskus. Mäletab, et olid kivikestega kõrvarõngad. Teisi ehteid ei mäleta. Kulla ja kasuka edasisest saatust ta ei tea, kuid arvab, et kasukas visati minema. Arvab, et kuld jäi isik nr 1 kätte, kuna tal on tohutult palju tutvusi ja nende kaudu ta neid asju realiseerib. Tavaliselt jagatakse saadud tulu võrdselt kolmeks. Talle öeldi, et neid esemeid ei realiseeritud. Ära võetud alkoholi tarbis ta ise öö jooksul üksi ära. Teised ei joo. Peale alkoholi ärajoomist ärkas ta enda sõnul kainestusmajas. Ta ei mäleta, kuidas sinna sattus. Pärast selgitati, et ta toodi sinna xxxx pst xxxx trepikojast, kus varem varastamas käisid. Ta ei mäleta seda ja ei tea, miks ta sinna läks. Hiljem rääkis ta isikule nr 1 ja nr 2, et oli xxxx pst xxxx trepikojas olnud. Isikud olid talle öelnud, et ta on idioot ja alkohoolik. Kohtuistungil antud ütluste kohaselt tunnistas süüdistatav Aleksandr Jermakov end xxxx pst xxxx-xxxx korteri varguses süüdi ning sõnas, et pani kuriteo toime koos A I ja Aleksei Galotiniga. Kohtuistungil antud ütluste kohaselt üritas ta koos Aleksei Galotini ning A I 25.03.2017 xxxx xxxx-xxxx korterit tühjaks teha, kuid ei õnnestunud, kuid õnnestus tema sõnul

tõendatud jälitustoimingu protokollidega, mille kohaselt viibisid Aleksei Galotin, A I ning Aleksandr Jermakov 07.04, 08.04 ja 09.04 xxxx pst xxxx piirkonnas ning käisid trepikojas uksele asetatud märgistust kontrollimas. Samuti on jälitustoimingu protokolliga tuvastatud, kuidas Aleksei Galotin ja Aleksandr Jermakov omavahel räägivad ning nendivad, kui palju naiste kotte korteris oli ning et kõik oli stiilne. Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et kannatanu ning kohtus avaldatud ja uuritud kirjalike tõenditega on leidnud tõendamist Aleksei Galotini ning Aleksandr Jermakovi poolt U S kuuluvate vallasasjade äravõtmine. Objektiivsest küljest eeldab vargus võõra vallasasja äravõtmist. Äravõtmine tähendab seejuures teise isiku valduse lõpetamist ja uue valduse kehtestamist ilma senise valdaja nõusolekuta. Kannatanu ütluste kohaselt kuulusid varastatud esemed kannatanule ning süüdistatavad ei ole kõnealust asjaolu ka vastustanud. Seega on sedastatav, et süüdistuses märgitud esemed olid süüdistatavate jaoks võõras vara. Tuvastatud asjaoludest nähtub, et esemete äravõtmisega sooviti esemete senise valdaja valdus lõpetada ja kehtestada uus valdus, mis toimus kannatanu tahte vastaselt ja nõusolekuta. Seega leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatavate poolt. Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohtu hinnangul toimus esemete äravõtmine süüdistatavate poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt ei ole tõendeid selle kohta, et süüdistatavad oleksid soovinud neid kannatanule tagastada. Seega on õiguslikus mõttes sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ehk tuvastamist on leidnud varguse subjektiivse koosseisu realiseerimine. Arvestades teo toimepanemise asjaolusid, s.h korteri ukseluku järeletehtud võtmetega avamist korterisse sisenemiseks, siis leiab kohus, et tegemist oli etteplaneeritud ja sihipärase tegevusega. Seega on kohtu hinnangul tegemist kavatsetusega toime pandud süüteoga. Kohtueelses menetluses on mõlema süüdistatava tegu kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 7 järgi, s.o teo toimepanemisena grupis ning järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatavate tegevus vastab KarS § 199 lg 2 p 7 tunnustele. KarS § 199 lg 2 p 7, s.o tegutsemine grupis, tähendab kehtiva kohtupraktika kohaselt kaastäideviimist. KarS § 21 lg 2 näeb kaastäideviimist määratledes ette omistamisnormi, mille kohaldamiseks tuleb teha kindlaks, et isikud tegutsevad ühiselt ja kooskõlastatult selliselt, et igaüks neist valitseb tegu ja eeldab, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub igast toimepanijast. See tähendab, et muu hulgas peavad süüdistatavad langetama ühise teootsuse ja tegutsema ühtse teoplaani järgi vastavalt oma teopanusele või rollijaotusele. Teovalitsemise teooria kohaselt ei ole nõutav, et täideviijana käsitatav isik realiseeriks tingimata ja alati ise kas tervikuna või osaliselt objektiivse teokoosseisu, kuid kõik täideviijad peavad ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastavate sündmuste kulgemist enda kontrolli all hoidma. Samas peab iga täideviija panus süüteo toimepanemisse olema oluline (Riigikohtu otsus 3-1-1-97-04 p 21). Hinnates kuriteo asjaolusid, kahtlustatava A I ütlusi ning jälitustoimingu protokolle koos fotodega, saab järeldada, et vargus pandi toime ühiselt ja kooskõlastatult. Süüdistatavad tegutsesid koos ühise eesmärgi nimel, mis nähtub juba sellest, et enne varguse toimepanemist jälgisid Aleksandr Jermakov, A I ja Aleksei Galotin kannatanu korterit. Selleks sõitsid nad Aleksandr Jermakovi kasutusest olnud sõidukiga kannatanu maja juurde, jälgisid tema aknaid ning üritasid tuvastada mitme toalise korteriga on tegemist ning kas korteris elav inimene viibib kodus või mitte. Samuti tehti tõmmis tema korteriuksele paigaldatud ukselukult, milleks oli ASSA ukselukk. Seejärel märgistati korteri uks tuletikuga. Veendudes, et korteris elavat naisterahvast ei ole kodus, sisenesid Aleksandr Jermakov ja Aleksei Galotin korterisse, eelnevalt A I poolt valmistatud võtmega. Sündmuskohalt lahkuti Aleksandr Jermakovi kasutuses olnud sõidukiga, mis eelnevalt pargiti sündmuskohast mõnevõrra eemale. Nagu eelnevate episoodide puhul, siis ka käesolevas xxxx pst xxxx-xxxx episoodis on A I Harju Maakohtu 28.05.2018

kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi kokkuleppemenetluses süüdi mõistetud varguse toimepanemises grupis koos Aleksandr Jermakovi ja Aleksei Galotiniga. Eeltoodust järeldub, et Aleksei Galotin, Aleksandr Jermakov ning A I tegutsesid ühiselt ja kooskõlastatult ning see vastab kaastäideviimise tunnustele ehk KarS § 199 lg 2 p-s 7 nimetatud grupile. Seega leiab kohus, et süüdistatavad panid toime KarS § 199 lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isikute grupis. Süüdistusaktis on süüdistatavate tegevus kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 8 järgi, s.o varguse toimepanemine sissetungimisega ning järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatava tegevus vastab süüdistusaktis toodud kvalifikatsioonile. KarS § 199 lg 2 p 8 nimetatud sissetungimist sisustab kohtupraktika analoogselt KarS §-ga 266. KarS § 266 lg 1 näeb ette vastutuse valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseadusliku tungimise eest. KarS § 266 puhul tuleb tuvastada, et 1) hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale tungimine oleks olnud valdaja tahte vastane; 2) et hoone, ruum, sõiduk või piirdega ala, kuhu isik tungis, oli tema jaoks võõras ja 3) hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale tungimine oli ebaseaduslik. Lisaks eelmärgitule karistatakse KarS § 266 lg 2 kohaselt sama teo eest kui see on toime pandud elamiseks kasutatavasse ruumi tungimisega. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt sisenesid Aleksandr Jermakovi ja Aleksei Galotin valdaja loata ajavahemikul 08.04.2017 kell 23:58 kuni 09.04.2017 kell 00:46 xxxx pst xxxx-xxxx asuvasse korterisse ning panid toime kannatanule kuuluvate esemete varguse. Analüüsides kriminaalmenetluse käigus kogutud tõendikogumit, siis puuduvad tõendid selle kohta, et sisenemine xxxx pst xxxx-xxxx korterisse oleks toimunud kooskõlas selle eluruumi seadusliku omaniku tahtega või et tegemist oleks olnud süüdistatavate jaoks õiguslikus mõttes mittevõõra kohaga. Samuti pole kogutud tõendeid selle kohta, et süüdistatava sisenemine nimetatud korterisse vastaks mõnele seaduses sätestatud lubatavusklauslile, mis annab isikutele õiguse tungida valdaja tahte vastaselt võõras valduses olevasse eluruumi. Korterisse sisenemise viis korteri ukseluku järeletehtud võtmetega avamise teel näitab üheselt omaniku tahte vastasust ja seda eriti veel juhul, kui on oodatud ära omaniku lahkumine ja veendutud tema äraolekus. Seega on kohtu hinnangul eelkirjeldatud juhul Aleksandr Jermakovi ja Aleksei Galotini käitumises sedastatav omavoliline sisenemine ajavahemikul 08.04.2017 kella 23:58 kuni 09.04.2017 kella 00:46 ajal xxxx pst xxxx-xxxx asuvasse korterisse valdaja loata, mistõttu on kohtu hinnangul taoline käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 8 järgi, s.o varguse toimepanemine, mis on toime pandud sissetungimisega. Süüdistusaktis on süüdistatava tegevus kvalifitseeritud ka KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, s.o isik, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi. Kohus võtab seisukoha süstemaatilisuse osas 14.10.2016 kuni 16.10.2016 episoodi analüüsi lõpus. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega Aleksei Galotin ja Aleksandr Jermakov panid toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil grupis ja sissetungimisega, mis on kvalifitseeritav kuriteona KarS § 199 lg 2 p 7 ja 8 alusel. Episood xxxx tee xxxx-xxxx Kohus leiab, et 24.03.2017 kella 17:00 kuni 27.03.2017 kella 08:45 ajal xxxx tee xxxx-xxxx asuvasse kannatanule K I kuuluvasse korterisse ukseluku avamise teel sissetungimine ja kannatanule kuuluva vara, s.o kullast abielusõrmuse väärtusega 120 eurot, kullast punase kiviga sõrmuse ca aastast 1960 väärtusega 150 eurot, kullast korpusega naiste käekella ca aastast 1955 väärtusega 200 eurot, kullast ripatsi ca aastast 1980 väärtusega 60 eurot, kahe kullast hambakrooni väärtusega 50 eurot, koguväärtuses 580 eurot varguse toimepanemine Aleksei Galotini ja Aleksandr Jermakovi poolt on tõendatud kannatanu ütlustega ja muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt.

Kannatanu K I ütluste kohaselt avastas ta 27.03. 2017 hommikul kella 8-9 ajal, et tema korterisse aadressile xxxx tee xxxx-xxxx on sissemurtud. Enda sõnul lahkus ta korteris reedel ja tagasi tuli esmaspäeval, s.o 27.03. Korterisse tulles hakkas esimesena talle silma see, et üks ukselukkudest oli eest ära võetud ning asemel oli ainult auk ja teine lukk. Ust katsudes see avanes. Lahkudes lukustas ta enda sõnul kaks lukku. Korter oli kohutavalt segamini, kõik asjad olid kappidest välja tõmmatud ja igasugused hoiupaigad ja panipaigad segamini pööratud. Ära varastati abielusõrmus väärtusega 100 eurot, kullast kihlasõrmus punase kiviga väärtusega 200 eurot, kuldkäekell ilma rihmata, kaks hambakrooni ja kullast kaelaripats. Esemed asusid erinevates kohtades ja kannatanu sõnul olid kõik kohad läbi tuulatud ja ümber pööratud. Kannatanu on esitanud hagi vargusega tekitatu varalise kahju osas summas 580 eurot ning lisaks ukselukkude vahetusega tekitatud kahju summas 283,38 eurot. Sündmuskoha vaatlusprotokollist koos fototabeliga (I kd tl 133-154) nähtub, et aadressil xxxx tee xxxx asub nelja trepikojaga üheksakordne kortermaja. Korter nr xxxx asub maja neljandas trepikojas kolmandal korrusel. Korter on kolmetoaline. Korteris alaliselt ei elata. Korteril on väljapoole avanev metalluks, mis varustatud kahe lukuga. Alumise luku avas puudub lukusüdamiku välimine pool. Korteri välisukse ülemine lukk on kirjaga „Abloy“. Lukul välisel vaatlusel vigastusi ei avastatud. Vaatluse käigus lukk demonteeriti. Sisenedes välisuksest jõuab korteri esikusse. Välisukse vastas, üle esiku, on uks kööki. Köögis vasakut kätt seina ääres on puidust köögikapp, mille uks on avatud, kapi ees põrandal on peenraha ja avatud tühi rahakott. Köögipõranda vaatlemisel langevas külgvalguses avastati valamukapi eest jalatsijälje fragment. Liikudes välisukse juurest mööda esikust vasakule, on paremas seinas uks esimesse magamistuppa. Toas valitseb segadus – kappide uksed ja sahtlid on avatud. Kirjutuslaua sahtlid on avatud. Esemed paiknevad ebakorrapäraselt põrandal, diivanil, kirjutuslaual. Diivani kohal, toa parempoolsel seinal on riiul. Riiulil on rohelist värvi kaantega dokumendimapp, mille kaanel allnurgas puutejäljed. Esiku lõpust viib uks elutuppa. Elutoas valitseb segadus – kappide uksed ja sahtlid on avatud, erinevad esemed paiknevad ebakorrapäraselt põrandal, diivanil, laual ja toolidel. Elutoast vasakule jääb teine magamistuba. Teises magamistoas on paremat kätt akna all laud. Toa vasaku seina ääres on kummut. Toa tagaseina ääres on voodi ja puitkapp. Puitkapi peal on papp-karp, mille kaanel tolmupinnal näha puutejälgi. Toas oleva kummuti ja puitkapi sahtlid ja uksed avatud, osad sahtlid asetsevad voodil. Kummuti ees põrandal on riideesemed. Ekspertiisiakt nr 17E-GE0344 (VI kd tl 95-102) kohaselt ei ole Aleksei Galotini, Aleksandr Jermakovi ja A I DNA-profiilid puutejäljest pappkarbi kaanel teisest magamistoast võetud proovist (proov L170260), välisukse alumise luku välimisel lukusüdamiku kattelt võetud proovist (proov L170257), puutejäljest dokumendimapi kaanelt esimesest magamistoast võetud proovist (proov L170259) ja rahakoti välisküljelt võetud proovist (proov L170258) seostatavad saadud DNA-segaprofiiliga. Jälitustoimingu protokolli (II kd tl 37-41) kohaselt on Aleksei Galotini, A I ja Aleksandr Jermakovi suhtes teostatud varjatud jälgimist 25.03.2017 kell 18:00 kuni 26.03.2017 kell 04:40. Nimetatud protokollist nähtub, et 25.03.2017 kell 20:03 sõitis Aleksandr Jermakovi juhitud sõiduk xxxx reg.märgiga xxxx xxxx teelt elamurajooni, kus aeglaselt sõitis xxxx tee xxxx ja xxxx majade vahel ning jäi seisma xxxx tee xxxx maja küljel. Kell 21:12 jätkas Aleksandr Jermakovi juhitud sõiduk sõitu ning samuti fikseeriti, et kõrvalistujakohal oli Aleksei Galotin ning tagaistmel A I. Sõiduk sõitis majade vahel xxxx teele ning sõitis edasi mööda xxxx tänavat xxxx tn suunas. Kell 21:19 parkis Aleksandr Jermakov auto xxxx tee ja xxxx tee nurgas asuva Konsumi parklas. Aleksei Galotin, A I ja Aleksandr Jermakov tulid sõidukist välja ning suundusid Konsumisse. Sama tõendab ka 31.03.2017 asitõendi vaatlusprotokoll koos fotodega (II kd tl 35-36) millega on vaadeldud xxxx tee xxxx asuva kaupluse turvakaamerate videosalvestusi. Aleksei Galotin, A I ja Aleksandr Jermakov kõndisid toidupoes lettide vahel ringi ning suundusid seejärel kassade juurde. Aleksandr Jermakov maksis valitud toidukaupade eest sularahas ning kõik kolm läksid poest välja. Kell 21:33 kõndisid Aleksei Galotin, A I ja Aleksandr Jermakov sõidukisse reg.märgiga xxxx ning sõitsid xxxx teelt xxxx teele. Kell 21:37 parkis Aleksandr Jermakov sõiduki A I elukoha xxxx tee xxxx juurde ning kell 22:51 alustas

Aleksandr Jermakov taas sõidukiga sõitu ning sõitis Akadeemia teelt xxxx teele ning seejärel xxxx teele. Kell 22:58 sõitis Aleksandr Jermakov xxxx teelt elamurajooni kus aeglaselt sõitis xxxx tee xxxx ja xxxx majade vahel ning jäi seisma xxxx tee xxxx maja küljel. Kell 22:58 Aleksandr Jermakov alustas sõitu ning sõitis xxxx teelt xxxx tänavale ning seejärel xxxx pst-le. Kell 23:31 sõitis ta A I elukoha xxxx tee xxxx juurde ning parkis auto. Kell 23:45 alustas Aleksandr Jermakov taas sõitmist ning suundus mööda xxxx teed xxxx teele ning seejärel xxxx teele. Kell 23:51 sõitis Aleksandr Jermakov xxxx teelt elamurajooni kus aeglaselt sõitis xxxx tee xxxx ja xxxx majade vahel ning jäi seisma xxxx tee xxxx maja küljel. Kell 00:56 alustas Aleksandr Jermakov taas sõitu ning sõitis xxxx teelt xxxx teele ning seejärel xxxx teele suunaga xxxx tee poole. Kell 01:02 parkis ta sõiduki A I elukoha xxxx tee xxxx juurde. Kell 02:00 alustas Aleksandr Jermakov sõitu ning sõitis mööda xxxx teed xxxx teele ning seejärel xxxx teele. Kell 02:04 sõitis ta xxxx teelt elamurajooni, kus aeglaselt sõitis xxxx tee xxxx ja xxxx majade vahel ning jäi seisma xxxx tee xxxx maja küljel. Kell 04:00 alustas ta sõitu ning sõitis xxxx teelt xxxx tänavale ning seejärel xxxx pst-le. Seejärel parkis Aleksandr Jermakov auto A I elukoha xxxx juurde. Süüdistatav Aleksei Galotin end xxxx tee xxxx-xxxx varguses süüdi tunnistanud ei ole. Enda sõnul ta ei mäleta, mida ta 25.03.2017 kella 8 ajal xxxx tee xxxx asuva maja juures tegi. Vist keegi tuttavatest xxxx tee xxxx aadressil ka ei ela, aga ta täpselt ei mäleta, võib olla keegi elab. Kohtuistungil eitas varguse toimepanemist aadressil xxxx tee xxxx-xxxx ka Aleksandr Jermakov. Enda sõnul keegi tuttavatest xxxx tee kortermajas nr xxxx ei ela ning ei tea, kus see maja asub, aga mäletab, et 25.03.2017 oli ta xxxx teel, aga ei mäleta millise maja juures, kuid teab, et jättis sõiduki sinna. Ta oli seal, sest tahtis panna toime vargust xxxx pst xxxx. Enda sõnul pani ta toime varguse nimetatud aadressil, kuid tegi seda tunduvalt hiljem. xxxx ja xxxx tee kandis sõitis ta koos Aleksei Galotini ja A I ringi, kuna üritasid hoopis xxxx pst xxxx lukke lahti teha. Kahtlustatava A I kohtueelses menetluses antud ka kohtuistungil KrMS § 294 p 1 alusel avaldatud ütluste kohaselt (I kd tl 1-11) pani ta vargusi toime koos isik nr 1 ja isik nr 2. Isikute nimesid A I öelda ei soovinud, kuid menetlus käigus on selgus, et isik nr 1 on Aleksandr Jermakov ning isik nr 2 Aleksei Galotin. Tema sõnul teab ta isik nr 1. 2016. aasta suvest ning teda tutvustas isik nr 2. Isikut nr 2. tunneb ta 2000ndate aastate algusest. Nad elasid ühes majas xxxx. Ta teadis, et mõlemaid isikud on varem kohtulikult karistatud korterivarguste eest. Ta mäletab, et 2016. aasta suve alguses tutvustas isik nr 2 teda isik nr 1-ga. Ta elas siis xxxx ja isikud tulid talle külla. Umbes kahe nädala pärast arutas ta isik nr 2., kas on võimalik teha mingisugust metallist tööriista, mis oleks ettenähtud konkreetse ukseluku skeemi tegemiseks. Tegemist oli ukselukuga, mille sees on plaadid, mitte rõngad. Isik nr 2 alustas sellest rääkimist. Ta teadis, et A I oli võimeline tööriista tegema, kuna ta oli 10 aastat tegelenud metallitöötlusega ning tal on vastavad teadmised. Eesmärk oli korterivarguste toimepanemine. Valmistada oli vaja metallist ese, mis asetatakse lukusüdamikku ja mis loeb ukseluku skeemi. Umbes kuu või kaks peale isikuga nr 1 tutvumist oli ta raskes olukorras, raha ei olnud. Ta küsis neilt pidevalt suitsu jaoks raha. Kuidagi läks jutt sellele, et isikud pakkusid talle, et kui neil tekib variant kunagi toime panna mingi kortervargus ja kui ta tahab teenida, siis võib nendega ühineda. Ühel päeval leppisid nad kokku kohtumise ja läksid variante otsima. Sõitsid pimedal ajal autoga xxxx ringi. Roolis oli alati isik nr 1, kuna isikul nr 2 lube ei olnud. Isik nr 2 istus kõrvalistmel ning tema tagaistmel. Isik nr 1 ja nr 2 vaatasid ringi, vaatasid majade akende tulesid, kus tuli ei põle. Maju vaatasid nad suvaliselt. Sõitsid lihtsalt majade rajoonid ringi ning vaatasid aknaid. Kõige tähtsam oli leida kortereid, kus kedagi pole kodus. Esialgu vaatasid nad aknaid, mis olid pimedad. Leides pimeda akna sisenesid nad trepikotta. Kõigil neil kolmel olid universaal magnetvõtmed, mis avavad 10% kõikidest fonolukusüsteemidest. Varasemalt käis ta isikuga nr 2 võtmetegija juures, kus talle tehti ühe käepidemega tablettvõti ja üks tavaline plastmassist nupukujuline võti. Nende võtmete abil said nad trepikotta. Kui need ei avanud, siis pääsesid nad trepikotta ainult siis, kui keegi juhuslikult välja tuli. Fonolukuga nad ei helistanud ega ootama ei jäänud. Kui nad trepikotta pääsesid, siis käisid nad uksi vaatamas, mille aknad oid pimedad ja vaatasid, millised lukud olid.

Peamiselt vaatasid ASSA-BODA tüüpi lukke. Leides sellise korteri, läks keegi neist alla ja helistas fonolukuga sellesse korterisse. Kui keegi oleks vastanud, oleksid nad lahkunud ja selle korteri unustanud. Ukse juurde tagasi minna võttis 90% kordadest isik nr 2 ukseluku skeemi. Selleks oli vaja tööriista, mis skeemi loeks. Isikul nr 2 oli naaskel, mis näeb välja nagu tavaline käepidemega kõverdatud kooniline terava otsaga nael, millel hambaid ei ole. Tal oli see juba palju aastaid olemas. Tema kasutas seda Assa luku skeemi lugemiseks, asetades selle ukseluku südamikku. Tema sõnul on tal ka endal see naaskel olemas, aga ta ei kasutanud seda. Nad kasutasid ukseluku skeemi lugemiseks seda naasklit, mis oli isikul nr 2 olemas. Ukseluku skeemi tegemine võttis erinevalt aega, sõltus ukseluku raskusest. Võis minna 15-30 minutit, kui ei olnud trepikojas ohtu ega segavaid faktoreid. BODA ukseluku skeemi lugemiseks on teistsugune tööriist, mis näeb välja nagu BODA võti. Ühel pool on plaat ja teisel pool on hambad. See oli samuti isik nr 2 käes. Kohus on seisukohal, et Aleksei Galotini ja Aleksandr Jermakovi poolt 24.03.2017 kella 17:00 kuni 27.03.2017 kella 08:45 xxxx tee xxxx-xxxx asuvasse korterisse sissetungimine ja K I kuuluva vara varguse toimepanemine süüdistatavate poolt on tõendatud nii kannatanu ütlustega, videosalvestusega ja kirjalike tõenditega. Teo aset leidmine on tõendatud kannatanu K I ütlustega, mille kohaselt avastas ta 27.03.2017 hommikupoolikul, et tema korteris asukohaga xxxx tee xxxx-xxxx on toimunud vargus. Varastati erinevaid ehteid. Sissemurdmine toimus ukseluku lõhkumise teel. Teo aset leidmist kinnitab ka sündmuskoha vaatlusprotokoll, millest nähtuvalt puudub korteri ukse lukul lukusüdamiku välimine pool ning tubades on segadus – kappide uksed ja sahtlid on avatud ning esemed paiknevad ebakorrapäraselt põrandal, diivanil, kirjutuslaual, magamistoas oleva kummuti ja puitkapi sahtlid ja uksed avatud, osad sahtlid asetsevad voodil. Kummuti ees põrandal on riideesemed. Erinevate esemete pealt on leitud puutejälgi ning köögipõranda vaatlemisel langevas külgvalguses avastati valamukapi eest jalatsijälje fragment. Samuti on jälitustoimingu protokollidega ning Akadeemia Konsumi videosalvestusega tuvastatud, et Aleksei Galotin, A I ja Aleksandr Jermakov viibisid korduvalt xxxx tee xxxx piirkonnas varguse toimepanemise avastamisele eelnenud päevadel, s.o 25.03.2017 ja 26.03.2017 ning pärast nende koha peal viibimist pandi kannatanu korteris toime vargus. Samuti märgib kohus käesoleva episoodi kohta, et inkrimineeritud kuritegude toimepanemist Aleksandr Jermakovi ja Aleksei Galotini poolt tõendab ka kuritegude toimepanemise viis. Sisse on tungitud kortermajja ukseluku lõhkumise teel ning varastatud on erinevaid ehteid. Riigikohus on kohtuasjas 3-1-1-8-10 p 11 asunud seisukohale, et kuritegude uurimise praktikas on kinnitust leidnud, et nagu inimesed üldisemalt, tavatsevad ka kurjategijad sarnastes olukordades toimida sarnasel viisil tulenevalt enda füüsilistest ja vaimsetest võimetest, oskustest jms. Sageli on nimelt erinevate kuritegude toimepanemise viis (nn modus operandi) niisuguseks kaudsete tõendite pinnalt süsteemiloovaks faktoriks, mis võimaldab lõppkokkuvõttes tõsikindlalt järeldada, et mitmed erinevad kuriteod on toime pannud sama isik. Ka Riigikohtu varasemas praktikas on asutud seisukohale, et erinevate kuritegude toimepanemise asjaolude silmnähtaval kokkulangemisel võib sellest teha järelduse nende kuritegude toimepanemise kohta sama isiku poolt (vt 6. mai 2005 otsuse nr 3-1-1-32-05 p 8; 10. novembri 2009 otsuse nr 3-1-1-87-09 p 11). Küsimusele, milliste tunnuste pinnalt on võimalik usaldusväärselt rääkida kuritegude toimepanemise viisist kurjategija isiku identifitseerimise moodusena, ei saa vastata abstraktselt. Kuritegude toimepanemise viisist sellises kvaliteedis on eeskätt põhjust rääkida siis, kui kuriteo toimepanemise vahend, selle vahendi kasutamise eripära või tekitatud tagajärgede iseloom on spetsiifilised. Kuid modus operandist kui usaldusväärsest tõendamise moodusest võib rääkida ka juhtudel, mil spetsiifika ei seisne ainuüksi kuriteo enese toimepanemise viisis, vaid nende kuritegude avaramat ajalist tausta kajastavates erinevates tunnustes. Modus operandi usaldusväärsust tõendamise moodusena kinnitab ka sarnaste juhtumite arv. Kohus leiab, et süüdistatavate puhul on võrreldes eelmiste episoodidega toime pandud kuus omavahel sarnast varguse episoodi. Kohus leiab, et käesoleva episoodi toimepanemise viis sarnaneb ka kõigi eelmiste episoodidega (xxxx-xxxx episood, xxxx tee xxxx-xxxx episood, xxxx-xxxx episood,

xxxx pst xxxx-xxxx episood, xxxx-xxxx episood) – isikud varastavad erinevatest korteritest kuld-, ja hõbeehteid, meenemünte ja sularaha. Kõikide korterivarguste episoodide puhul on märgata kuritegude toimepanemise sarnast mustrit ehk süüdistatavate väljakujunenud kuritegeliku käitumise viisi. Esmalt valisid isikud välja korterid, kus vargus toime panna ning fikseerisid korterites seal elavate inimeste liikumise ja viibimise ajad. Selleks sõitsid isikud erinevatel aegadel majade juurde, kus korterid asusid ning jäid korterite aknaid jälgima, et tuvastada, mis aegadel inimesed korterites viibivad ning mitme toalised korterid on. Ka käesoleva episoodi puhul on isikud 25.03.2017 ja 26.03.2017 erinevatel aegadel ja mitmel korral viibinud xxxx tee xxxx piirkonnas ning sõitnud sealsete majade vahel aeglaselt ringi. Ehkki süüdistatav Aleksandr Jermakov ütles kohtuistungil, et nad käisid sealses piirkonnas, kuna tahtsid toime panna vargust xxxx pst xxxx, ei ole tema öeldu usutav ega kooskõlas teiste tõenditega ega ka varasemate vargustega. Isikud tõepoolest võisid tahta panna varguse toime xxxx pst xxxx kortermajas, mida nad aprillikuu alguses ka tegid, kuid kuna korterite jälgimine ei piirdunud vaid ühe ainsa korteriga, siis ei ole Aleksandr Jermakovi öeldu selles osas usutav ega välista varguse toimepanemist xxxx tee xxxx-xxxx korteris. Isikutel oli eesmärgiks leida kortereid, kus kedagi pole kodus ning ühel ja samal ajal toimetati korraga mitme korteriga. Seda tõendab ka asjaolu, et vargused on toime pandud ajaliselt vaid mõnepäevaste vahedega (24.0327.03 xxxx tee xxxx episood, 07.04-09.04 xxxx pst xxxx episood, 11.04 xxxx episood, 13.0415.04. xxxx episood, 14.04-17.04 xxxx tee xxxx episood, 20.04 xxxx episood). Ka A I on enda ülekuulamisel öelnud, et nad vaatasid majade aknaid, kus tuli ei põlenud. Kui aken mõnel kortermajal oli pime, siis sienesid nad trepikotta. See näitab, et isikutel oli samal ajal valikus mitu korterit. Kuivõrd kannatanu on öelnud, et ta lahkus kodust terveks nädalavahetuseks ning samas on jälitustoimingut protokollidest näha, et isikud viibisid samal ajal väga tihti xxxx tee xxxx maja ümbruses, siis pidi neile ka korter nr xxxx silma jääma, kuna mitmel järjestikusel päeval ei põlenud korteris tuled, mis andis isikutele märku, et kedagi pole kodus ning lõi soodsa võimaluse varguse toimepanemiseks. Nagu rollijaotus ette nägi tegid Aleksei Galotin või A I valitud korteri ukselukust luku skeemi, kasutades selleks mõeldud vahendit. Võetud skeemi alusel valmistas A I võtme, mis oli ühtlasi ka A I peamiseks ülesandeks. Võtme valmistas A I enda elukohas xxxx. Jälitustoimingu protokollidest on näha, et ka kuupäevadel 25.03.2017 ja 26.03.2017 liiguti mitmel korral marsruudil xxxx tee xxxx piirkond ja A I elukohta xxxx tee xxxx, mis lubab järeldada, et A I juures käidi võtmeid valmistamas. Seejuures on ülemise luku puhul tegemist Abloy lukuga, mis on avatav lehtvõtmega ja alumise luku südamik on mehaaniliselt eemaldatud. Lukusüdamiku kuju järgi võib asuda seisukohale, et tegemist oli Assa tüüpi lukuga. Seega on kannatanu välisukse lukkude puhul tegemist sama tüüpi lukkudega, milliste avamisele olid süüdistatavad spetsialiseerunud. Et üks lukkudest on eemaldatud, näitab see seda, et teisest lukust skeemi lugemisega jagu ei saadud ja see tuli mehaaniliselt eemaldada. Kõik eeltoodu näitab kuritegude toimepanemist sarnase mustri järgi ehk süüdistatavate väljakujunenud kuritegeliku käitumise viisi. Seega, eeskätt just kuritegude toimepanemise viisile tuginevalt saab väita, et varguse episoodi puhul on tuvastatud episoodide vahetu toimepanemise sarnasus, mis tõendab modus operandi usaldusväärsust. Kuna kannatanu korteriuksele oli paigaldatud ASSA ukselukk, siis on alust arvata, et A I oli valmistanud ka xxxx tee xxxx-xxxx korteri ukselukule võtme. Seejärel Aleksei Galotin koos Aleksandr Jermakoviga olles veendunud, et kedagi korteris ei ole, sisenesid korterisse. Seega oli xxxx tee xxxx-xxxx korter isikutel korter välja valitud ühiselt ning sobivuse osas andis nõusoleku Aleksandr Jermakov nagu rollijaotus ette nägi. Korterisse sisenemiseks vajalikud võtmed oli teinud A I. Nagu eelnevate episoodide puhul on ka käesolevas xxxx tee xxxx-xxxx episoodis A I Harju Maakohtu 28.05.2018 kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi kokkuleppemenetluses süüdi mõistetud varguse toimepanemises grupis koos Aleksandr Jermakovi ja Aleksei Galotiniga. Lisaks on A I kinnipidamisel, Aleksei Galotini elukohas läbiotsimisel ja tema kinnipidamisel ära võetud võtmed, mis avasid xxxx tee xxxx trepikoja ukse (V kd tl 176-192). Võtmete olemasolu isikutel, kes ei ela nimetatud kortermajas ega oma mingisugust puutumust selle kohaga, kinnitab, et isikutel oli juurdepääs kortermaja trepikojale ning et isikud seal ka viibisid.

Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et kannatanu ning kohtus avaldatud ja uuritud kirjalike tõenditega on leidnud tõendamist Aleksei Galotini ning Aleksandr Jermakovi poolt K I kuuluvate vallasasjade äravõtmine. Objektiivsest küljest eeldab vargus võõra vallasasja äravõtmist. Äravõtmine tähendab seejuures teise isiku valduse lõpetamist ja uue valduse kehtestamist ilma senise valdaja nõusolekuta. Kannatanu ütluste kohaselt kuulusid varastatud esemed kannatanule ning süüdistatavad ei ole kõnealust asjaolu ka vastustanud. Seega on sedastatav, et süüdistuses märgitud esemed olid süüdistatavate jaoks võõras vara. Tuvastatud asjaoludest nähtub, et esemete äravõtmisega sooviti esemete senise valdaja valdus lõpetada ja kehtestada uus valdus, mis toimus kannatanu tahtevastaselt ja nõusolekuta. Seega leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatavate poolt. Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohtu hinnangul toimus esemete äravõtmine süüdistatavate poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt ei ole tõendeid selle kohta, et süüdistatavad oleksid soovinud neid kannatanule tagastada. Seega on õiguslikus mõttes sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ehk tuvastamist on leidnud varguse subjektiivse koosseisu realiseerimine. Arvestades teo toimepanemise asjaolusid, s.h korteri ukseluku lõhkumist korterisse sisenemiseks, siis leiab kohus, et tegemist oli etteplaneeritud ja sihipärase tegevusega. Seega on kohtu hinnangul tegemist kavatsetusega toime pandud süüteoga. Kohtueelses menetluses on mõlema süüdistatava tegu kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 7 järgi, s.o teo toimepanemisena grupis ning järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatavate tegevus vastab KarS § 199 lg 2 p 7 tunnustele. KarS § 199 lg 2 p 7, s.o tegutsemine grupis, tähendab kehtiva kohtupraktika kohaselt kaastäideviimist. KarS § 21 lg 2 näeb kaastäideviimist määratledes ette omistamisnormi, mille kohaldamiseks tuleb teha kindlaks, et isikud tegutsevad ühiselt ja kooskõlastatult selliselt, et igaüks neist valitseb tegu ja eeldab, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub igast toimepanijast. See tähendab, et muu hulgas peavad süüdistatavad langetama ühise teootsuse ja tegutsema ühtse teoplaani järgi vastavalt oma teopanusele või rollijaotusele. Teovalitsemise teooria kohaselt ei ole nõutav, et täideviijana käsitatav isik realiseeriks tingimata ja alati ise kas tervikuna või osaliselt objektiivse teokoosseisu, kuid kõik täideviijad peavad ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastavate sündmuste kulgemist enda kontrolli all hoidma. Samas peab iga täideviija panus süüteo toimepanemisse olema oluline (Riigikohtu otsus 3-1-1-97-04 p 21). Hinnates kuriteo asjaolusid ning jälitustoimingu protokolle koos fotodega, saab järeldada, et vargus pandi toime ühiselt ja kooskõlastatult. Süüdistatavad tegutsesid koos ühise eesmärgi nimel, mis nähtub juba sellest, et enne varguse toimepanemist jälgisid Aleksandr Jermakov, A I ja Aleksei Galotin kannatanu korterit. Selleks sõitsid nad Aleksandr Jermakovi kasutusest olnud sõidukiga kannatanu maja juurde, jälgisid tema aknaid ning üritasid tuvastada mitme toalise korteriga on tegemist ning kas korteris elav inimene viibib kodus või mitte. Samuti tehti tõmmis tema korteriuksele paigaldatud ukselukult, milleks oli ASSA ukselukk. Veendudes, et korteris ei ole kedagi kodus, sisenesid Aleksandr Jermakov ja Aleksei Galotin korterisse, eelnevalt A I poolt valmistatud võtmega. Sündmuskohalt lahkuti Aleksandr Jermakovi kasutuses olnud sõidukiga, mis eelnevalt pargiti sündmuskohast mõnevõrra eemale. Nagu eelnevate episoodide puhul, siis ka käesolevas xxxx tee xxxx-xxxx episoodis on A I Harju Maakohtu 28.05.2018 kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi kokkuleppemenetluses süüdi mõistetud varguse toimepanemises grupis koos Aleksandr Jermakovi ja Aleksei Galotiniga. Eeltoodust järeldub, et Aleksei Galotin, Aleksandr Jermakov ning A I tegutsesid ühiselt ja kooskõlastatult ning see vastab kaastäideviimise tunnustele ehk KarS § 199 lg 2 p-s 7 nimetatud grupile.

Seega leiab kohus, et süüdistatavad panid toime KarS § 199 lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isikute grupis. Süüdistusaktis on süüdistatavate tegevus kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 8 järgi, s.o varguse toimepanemine sissetungimisega ning järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatava tegevus vastab süüdistusaktis toodud kvalifikatsioonile. KarS § 199 lg 2 p 8 nimetatud sissetungimist sisustab kohtupraktika analoogselt KarS §-ga 266. KarS § 266 lg 1 näeb ette vastutuse valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseadusliku tungimise eest. KarS § 266 puhul tuleb tuvastada, et 1) hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale tungimine oleks olnud valdaja tahte vastane; 2) et hoone, ruum, sõiduk või piirdega ala, kuhu isik tungis, oli tema jaoks võõras ja 3) hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale tungimine oli ebaseaduslik. Lisaks eelmärgitule karistatakse KarS § 266 lg 2 kohaselt sama teo eest kui see on toime pandud elamiseks kasutatavasse ruumi tungimisega. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt sisenesid Aleksandr Jermakovi ja Aleksei Galotin valdaja loata ajavahemikul 24.03.2017 kell 17:00 kuni 27.03.2017 kell 08:45 xxxx tee xxxx-xxxx asuvasse korterisse ning panid toime kannatanule kuuluvate esemete varguse. Analüüsides kriminaalmenetluse käigus kogutud tõendikogumit, siis puuduvad tõendid selle kohta, et sisenemine xxxx tee xxxx-xxxx korterisse oleks toimunud kooskõlas selle eluruumi seadusliku omaniku tahtega või et tegemist oleks olnud süüdistatavate jaoks õiguslikus mõttes mittevõõra kohaga. Samuti pole kogutud tõendeid selle kohta, et süüdistatava sisenemine nimetatud korterisse vastaks mõnele seaduses sätestatud lubatavusklauslile, mis annab isikutele õiguse tungida valdaja tahte vastaselt võõras valduses olevasse eluruumi. Korterisse sisenemise viis korteri ukseluku lõhkumise teel näitab üheselt omaniku tahte vastasust ja seda eriti veel juhul, kui on oodatud ära omaniku lahkumine ja veendutud tema äraolekus. Seega on kohtu hinnangul eelkirjeldatud juhul Aleksandr Jermakovi ja Aleksei Galotini käitumises sedastatav omavoliline sisenemine ajavahemikul 24.03.2017 kella 17:00 kuni 27.03.2017 kella 08:45 ajal xxxx tee xxxx-xxxx asuvasse korterisse valdaja loata, mistõttu on kohtu hinnangul taoline käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 8 järgi, s.o varguse toimepanemine, mis on toime pandud sissetungimisega. Süüdistusaktis on süüdistatava tegevus kvalifitseeritud ka KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, s.o isik, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi. Kohus võtab seisukoha süstemaatilisuse osas 14.10.2016 kuni 16.10.2016 episoodi analüüsi lõpus. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega Aleksei Galotin ja Aleksandr Jermakov panid toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil grupis ja sissetungimisega, mis on kvalifitseeritav kuriteona KarS § 199 lg 2 p 7 ja 8 alusel. Episood xxxx tee xxxx-xxxx Kohus leiab, et 24.03.2017 kella 10:00st kuni kella 13:00ni xxxx tee xxxx-xxxx asuvasse kannatanule J K kuuluvasse korterisse ukseluku avamise teel sissetungimine ja kannatanule kuuluva vara, s.o sõrmus pärliga, maksumusega 300 eurot; sõrmus safiiriga, maksumusega 400 eurot; sõrmus rubiiniga, maksumusega 600 eurot; pitsatsõrmus musta värvi oonüksiga, maksumusega 600 eurot; käevõru (kollasest ja valgest kullast) 17 g, maksumusega 2000 eurot, käevõru 4, 5g, maksumusega 500 eurot; käekett 3g, maksumusega 300 eurot; 60 cm pikk kett, maksumusega 600 eurot; rist 4g, maksumusega 600 eurot, südamekujuline ripats 2 g, maksumusega 200 eurot; kõrvarõngad valget värvi kividega 2g, maksumusega 20 eurot; sõrmus smaragdi ja briljantidega, maksumusega 1800 eurot; hõbesõrmus kolmnurkse plaadiga kividega väärtusega 69 eurot; hõbedast pitsatsõrmus, mille keskel halli värvi pärlmutterkivi, mille ümber on mõlemal pool võrgud väärtusega 59 eurot; hõbedast suur ripats sõlemoodi, keskel auguga, väärtusega 70 eurot; hõbedast kaelakett pikkusega 65 cm, lülidest läbimõõduga 2 mm, väärtusega 60 eurot; hõbedast astrikujuline pross, mille õielehtedel väiksed türkiissinised kivid,

läbimõõduga 5-6 cm, valmistatud tellimustööna, väärtusega 100 eurot; hõbedast iirisekujulised kõrvarõngad, mille õielehtede otstes kivid, väärtusega 30 eurot; hõbedast kõrvarõngad valgete kividega väärtusega 30 eurot; hõbedast ülekullatud kõrvarõngad rubiinkividega otstes väärtusega 30 eurot; hõbedast kõrvarõngad Swarovski kividega väärtusega 30 eurot; hõbedast kreemika värvi Swarovski kividega väärtusega 30 eurot; hõbedast kaelakett pikkusega 45 cm, mille küljes neljakandiline plaat – ripats, millel valge Swarovski kivi väärtusega 50 eurot; komplekt pruuni värvi puidust kaelavõrust, mille otstes magnetkinnitused, küljes kullast värvi pitsiline ripats, ja kõrvarõngatest, väärtusega 50 eurot; kullast kõrvarõngad, mille ääres musta värvi kivid ja otsas pärlmutter kivi väärtusega 12 eurot; hõbedast värvi metallist klotsersõrmus, mille peal punast värvi kivi ja kaks ruudu sees punast värvi asetsevat roosiõit, väärtusega 10 eurot; erinevad ehted koguväärtusega 28 eurot; käekell Guess musta värvi ovaalse kujuga sihverplaadiga läbimõõduga 3,5 cm, kella käevõru kuldset värvi, pehmelt painduv, väärtusega 200 eurot, koguväärtuses 8958 eurot varguse toimepanemine Aleksei Galotini ja Aleksandr Jermakovi poolt on tõendatud kannatanu ütlustega, DNA ekspertiisiaktidega ja muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Kannatanu J K kohtuistungil antud ütluste kohaselt pandi tema korteris aadressil xxxx tee xxxxxxxx toime vargus 24.03.2017 ajavahemikus kell 10:00 kuni 13:00. Korterist varastati põhiliselt kuld- ja hõbeesemeid. Tema sõnul oli abikaasa sel ajal tööl ning ta ise lahkus korterist kella 10 paiku ning lukustas ukse kahe lukuga. Varguse avastas ta ise. Koju tulles sai aru, et uks oli lahti, mitte lukus ning et magamistoas voodil oli näha erinevaid karpe. Helistas abikaasale ning kutsus politsei. Lukud oli piisavalt vanad ning sai hiljem teada, et neid on kerge lahti teha. Üks lukkudest oli Assa ja teine sarnane, aga ei mäleta täpset nimetust. Korterist varastati kuldsõrmus valge pärliga maksumusega 300 eurot, kuldsõrmus safiiriga 400 eurot, sõrmus rubiiniga maksumusega 600 eurot, sõrmus briljantidega 1800 eurot, meeste klotser sõrmus musta oonüks kiviga maksmusega 600 eurot, käevõru kollakas-valgest metallist kaaluga 17g maksmumusega 2000 eurot, käevõru 4, 5g maksumusega 500 eurot, üks lühike ja teine pik kuldkett maksumusega 500 eurot ning lühem 300 eurot, 2 paari kõrvarõngaid, ühe maksumums 200 eurot ja teine 12 eurot, kuldrist maksumusega 600 eurot, südamekujuline kuldripats maksumusega 200 eurot, hõbedast kõrvarõngad 5 kiviga 30 eurot, suured prossid maksumusega 65 eurot ja 59 eurot, metallist väike sõrmus 10 eurot, hõbeketid maksumusega 60 eurot ja 50 eurot, komplekt kett ja kõrvarõngad pruuni värvi maksumusega 50 eurot. Varastatud esemetest midagi kannatanu enda sõnul tagasi saanud ei ole. Neile on näidatud küll hulk esemeid, aga kannatanu ega abikaasa ei ole midagi nendest ära tundnud. Politseile on antud ka joonistatud skeem varastatud esemetest. Kõik esemed olid soetatud erinevatel aegadel ja erinevatel aastatel, vist 60-ndatest ja 70-ndatest aastatest. Oli asju, mis kingitud või ostetud erinevatest maadest. Kannatanu vahetas pärast vargust ära ka korteriukse, kuid selle eest tasutud summa jättis ta tsiviilhagist välja. Tsiviilhagi esitas kannatanu summas 9078 eurot, kuid kohtuistungil loobus kannatanu tsiviilhagist osas, mis puudutas ukse lukkude vahetamist summas 120 eurot. Kannatanu jäi tsiviilhagi juurde summas 8958 eurot. Sündmuskoha vaatlusprotokollist koos fototabeliga (I kd tl 49-68) nähtub, et aadressil xxxx tee xxxx asub üheksakorruseline elumaja. Korter number xxxx asub teises trepikojas üheksandal korrusel. Trepikojauks on metallist uks fonolukuga. Uksel ja lukul vigastused puuduvad. Korteriuks on metalluks kahe lukuga, ülemine on sissetapitav BODA lukk, alumine on silindrilise lukuga ASSA lukk. Vaatluse hetkel korteri uks on kinnises asendis, lukustamata. Uksel ja lukudel vigastused puuduvad. BODA lukk demonteeriti. Korter on kahetoaline. Korteriuksest sisenedes on esik. Välisukse vastas on köök. Esikust paremale on vannituba ja WC uksed, vasakule on vahekoridor. Vahekoridorist paremale on magamistuba. Esikus välisuksest vasakul seina ääres on esikukapp. Kapi peal on erinevad esemed. Esikukapi sahtlid on avatud asendis. Köögis paremal seina ääres on köögimööbel ja köögitehnika, vasaku seina ääres on söögilaud. Söögilaua taga on tool. Teine tool pööratud köögimööbli poole. Vaatluse käigus külgvalguse abil tooli seljatoel tuvastati puutejälg. Magamistoas ukse vastas on voodi. Voodi peal on laiali erinevad esemed ja karbid. Magamistoa vasaku seina ääres on kaks riidekappi. Riidekappide uksed on avatud asendis. Vaatluse käigus külgvalguse abil põrandal riidekapi ees tuvastati jalatsijälje fragment. Elutoas vasakul seina ääres on nahkdiivan. Elutoas parema seina

ääres on nahkdiivan ja arvutilaud, mille peal on komplektne lauaarvuti, printer ja sülearvuti. Toas paiknevad esemed korrapäraselt, kappide uksed ja sahtlid on suletud asendis. Elutoa põrandat vaadeldi külgvalguse abil, mille tulemusena jalatsijälgi ei leitud. Ekspertiisiakt nr 17E-GE0358 (VI kd tl 127-133) kohaselt saadi BODA lukusüdamiku piirkonnast (proov L170283), puutejäljest tooli peal (proov L170284), puutejäljest puidust ehtekarbilt (proov L170285) ja puutejäljest ümmarguselt ehtekarbilt (proov L170286) võetud proovist DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Aleksei Galotini, A I ja Aleksandr Jermakovi DNA-profiilid ei ole seostatavad nendest proovidest saadud DNAsegaprofiiliga. Ekspertiisiaktile nr 17E-GE0358 lisaks on tehtud ekspertiisiakt nr 17E-GE0487 (I kd tl 83-88), mille kohaselt aadressilt xxxx tee xxxx-xxxx võetud proovist puutejäljest ümmarguselt ehtekarbilt (proov L170286) saadud DNA-segaprofiili alusel arvutati tõepärasuhe. Hüpoteesi tõepärasuhe saadi 106. See tähendab, et antud DNA-profiili saamine on 106 korda tõenäosem juhul, kui proovis L170286 leiduva bioloogilise materjali allikaks on Aleksandr Jermakov ja üks tundmatu isik, võrreldes sellega, kui bioloogilise materjalik allikaks on kaks juhuslikult valitud tundmatut isikut. Seega, kuna antud juhul DNA ekspertiisiakt nr 17E-GE0487 tõendab, millise tõenäosusega on sündmuskohalt puutejäljest ümmarguselt ehtekarbilt saadud DNA profiil kattuv Aleksandr Jermakovi DNA profiiliga, siis kohus loeb tõendatuks, et Aleksandr Jermakov on viibinud varguse toimepanemise ajal sündmuskohal korteris sees ning ukse avanud. Asitõendi vaatlusprotokollist koos fototabeliga (I kd tl 69-71) nähtub, et vaadeldud on xxxx tee xxxx asuva IT-bussi küljes olevaid turvakaameraid ning salvestatavaks sündmuskohaks on bussi külg, kõnnitee ning xxxx tee ristmik. Protokolli kohaselt 24.03 kell 10:27:49 tuleb paremalt poolt bussi esiotsa juures kaamera vaatevälja Aleksei Galotinile sarnanev isik, kellel on seljas kapuutsiga jope, jalas tumedad püksid, tumedad jalanõud. Isik liigub üle kõnnitee, seejärel ristmiku suunas ning väljub 10:27:54 kaamera vaateväljast. Jälitustoimingu protokollist (I kd tl 73-76) nähtub, et 24.03.2017 kell 09:00 alustab Aleksandr Jermakov sõitu enda elukohast xxxx tn xxxx asuva kortermaja juurest ning kell 09:21 on Aleksandr Jermakovi kasutuses olnud sõiduki xxxx reg.märgiga xxxx pargitud Võidujooksu Statoilis rehvipumpamise aparaadi juures. Ta askeldas auto ümber ning seejärel istus autosse ning sõitis xxxx tee suunas. Kell 10:26 sõitis Aleksandr Jermakov sõidukiga xxxx keskuse parklasse (xxxx tee xxxx) ning jäi seisma. Autost väljust Aleksei Galotin ning suundus ülekäiguraja juurde. Kell 10:28 ületas Aleksei Galotin ülekäiguraja kaudu xxxx teed ning liikus xxxx tee xxxx suunas. Kell 11:17 alustas Aleksandr Jermakovi juhitud sõiduk sõitu ning xxxx keskuse parklast sõitis xxxx teele. Kell 11:18 sõitis Aleksandr Jermakov xxxx xxxx ning xxxx majade vahele ning parkis auto. Süüdistatav Aleksei Galotin end xxxx tee xxxx-xxxx varguses süüdi tunnistanud ei ole. Enda sõnul elas üks tuttav tütarlaps xxxx tee xxxx aadressil, kuid see oli väga ammu. Ta ei mäleta, kas tütarlaps kolis xxxx ära varem kui 2017, aga ta nägi ta viimati 2000. aasta keskel. Ka Aleksei Galotini kaitsja asus kohtuistungil seisukohale, et kuivõrd DNA ekspertiis ei tõenda Aleksei Galotini bioloogilise materjali leidmist sündmuskohalt võetud proovidest, siis ei saa väita, et Aleksei Galotin on käesoleva episoodi toime pannud. Kohtuistungil eitas varguse toimepanemist aadressil xxxx tee xxxx-xxxx ka Aleksandr Jermakov. Kohus on seisukohal, et Aleksei Galotini ja Aleksandr Jermakovi poolt 24.03.2017 kella 10:00 kuni kella 13:00 ajal xxxx, xxxx tee xxxx-xxxx asuvasse korterisse sissetungimine ja J K kuuluva vara varguse toimepanemine süüdistatavate poolt on tõendatud nii kannatanu ütlustega, DNA ekspertiisiaktiga, videosalvestusega ja kirjalike tõenditega. Teo aset leidmine on tõendatud kannatanu J K ütlustega, mille kohaselt avastas ta 24.03.2017, et tema korteris asukohaga xxxx tee xxxx-xxxx on toimunud vargus. Varastati erinevaid ehteid, mille kohta on tehtud joonis (I kd tl 46-48). Samuti oskas kannatanu varastatud esemeid kohtuistungil kirjeldada ning mäletas, kust

need saadud on. Sissemurdmine toimus ukseluku avamise teel. Teo aset leidmist kinnitab ka sündmuskoha vaatlusprotokoll, millest nähtuvalt on magamistoas segadus – kappide uksed ja sahtlid on avatud ning esemed paiknevad ebakorrapäraselt voodil ning vaatluse käigus külgvalguse abil põrandal riidekapi ees tuvastati jalatisjälje fragment. Vaatluse käigus külgvalguse abil köögi tooli seljatoelt tuvastati puutejälg. Samuti on jälitustoimingu protokollidega ning xxxx tee xxxx videosalvestusega tuvastatud, et Aleksei Galotin liikus verguse toimepanemise ajavahemikul xxxx tee xxxx suunas ning Aleksandr Jermakov viibis samuti xxxx tee xxxx piirkonnas varguse toimepanemise päeval ning samal ajal, mil eelduslikult vargus toime pandi. Samuti saadi DNA ekspertiisiga puutejäljest ümmarguselt ehtekarbilt DNAanalüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa kindlalt välistada Aleksandr Jermakovilt pärineva biloloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Saadud DNA-täisprofiili alusel arvutati tõepärasuhe ning hüpoteeside tõepärasuhe saadi 106, mis tähendab, et antud DNA profiili saamine on 106 korda tõenäosem juhul, kui proovis leiduva bioloogilise allika materjaliks on Aleksandr Jermakov ja üks tundmatu isik, võrreldes sellega, kui bioloogilise materjali allikaks on kaks juhuslikult valitud tundmatud isikut. DNA ülekanne isikult objektile võimaldab seostada süüdistatavat Aleksandr Jermakovi sündmuskohaga ja seal aset leidnud sündmusega ning tegemist on otsese tõendiga, kuna kajastab vahetult kuriteo toimepanemise asjaolusid. Mis puudutab Aleksei Galotini DNA-profiilide mitteseostatavust sündmuskohalt võetud proovidest saadud DNA-segaprofiiliga, siis siinkohal peab kohus vajalikuks märkida, et ainuüksi DNA puudumine sündmuskohalt ei välista kuriteo toimepanemist. Kohus hindab kõiki tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt ning hindamine põhineb kriminaalasjas tuvastatud asjaolude igakülgsel, täielikul ja objektiivsel läbivaatamisel. Kõigi tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel eeldab tõendite omavahelist kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõendile tugineda. Seega tuleb lisaks DNA ekspertiisidele kontrollida ja hinnata ka teisi asjas kogutud tõendeid. Samuti ei ole süüdistatav ega kaitsja esitanud kohtule tõendit, mis kinnitaks, et isik ei saanud kuritegu toime panna, sest viibis sel ajal kusagil mujal. Kohus leiab, et käesoleva episoodi toimepanemise viis sarnaneb eelmiste episoodidega (xxxxxxxx epsiood, xxxx tee xxxx-xxxx episood, xxxx-xxxx peisood, xxxx pst xxxx-xxxx episood, xxxx-xxxx episood, xxxx tee xxxx-xxxx episood) – isikut tungisid sisse korterisse, millel oli ees ASSA, Abloy või Boda lukk ning avasid korteriukse ilma lukku vigastamata. Ka käesoleva episoodi puhul varastati korterist erinevaid ehteid. Nagu juba eelnevate episoodide juures märgitud, siis kuritegude toimepanemise viisile tuginevalt saab väita, et varguse episoodi puhul on tuvastatud episoodide vahetu toimepanemise sarnasus, mis tõendab ka taaskord modus operandi usaldusväärsust. Kuna kannatanu korteriuksele oli paigaldatud ASSA ukselukk, siis on alust arvata, et A I oli valmistanud ka xxxx tee xxxx-xxxx korteri ukselukule võtme. Seejäärel Aleksei Galotin koos Aleksandr Jermakoviga olles veendunud, et kedagi korteris ei ole, sisenesid korterisse. Seega oli xxxx tee xxxx-xxxx korter isikutel välja valitud ühiselt ning sobivuse osas andis nõusoleku Aleksandr Jermakov. Korterisse sisenemiseks vajalikud võtmed oli teinud A I. A I on käesolevas xxxx tee xxxx-xxxx episoodis Harju Maakohtu 28.05.2018 kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi kokkuleppemenetluses süüdi mõistetud varguse toimepanemises grupis koos Aleksandr Jermakovi ja Aleksei Galotiniga. Seega on käesolevas kriminaalasjas leidnud tõendamist, et Aleksei Galotin ning Aleksandr Jermakov jätkasid väljakujunenud paikades (korterites) ja viisil varguste toimepanemist. Eeltoodud kuritegude toimepanemise asjaolude ilmne kokkulangemine annab kohtule aluse järeldada, et Aleksei Galotin ning Aleksandr Jermakov jätkasid väljakujunenud käitumist ning panid toime järjekordse varguse xxxx tee xxxx-xxxx korteris. Objektiivsest küljest eeldab vargus võõra vallasasja äravõtmist. Äravõtmine tähendab seejuures teise isiku valduse lõpetamist ja uue valduse kehtestamist ilma senise valdaja nõusolekuta. Kannatanu ütluste kohaselt kuulusid varastatud esemed kannatanule ning süüdistatavad ei ole kõnealust asjaolu ka vastustanud. Seega on sedastatav, et süüdistuses märgitud esemed olid süüdistatavate jaoks võõras vara. Tuvastatud asjaoludest nähtub, et esemete äravõtmisega sooviti esemete senise valdaja valdus lõpetada ja kehtestada uus valdus, mis toimus kannatanu

tahtevastaselt ja nõusolekuta. Seega leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatavate poolt. Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohtu hinnangul toimus esemete äravõtmine süüdistatavate poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt ei ole tõendeid selle kohta, et süüdistatavad oleksid soovinud neid kannatanule tagastada. Seega on õiguslikus mõttes sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ehk tuvastamist on leidnud varguse subjektiivse koosseisu realiseerimine. Arvestades teo toimepanemise asjaolusid, s.h korteri ukselukkude avamist järeletehtud võtmetega korterisse sisenemiseks, siis leiab kohus, et tegemist oli etteplaneeritud ja sihipärase tegevusega. Seega on kohtu hinnangul tegemist kavatsetusega toime pandud süüteoga. Kohtueelses menetluses on mõlema süüdistatava tegu kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 7 järgi, s.o teo toimepanemisena grupis ning järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatavate tegevus vastab KarS § 199 lg 2 p 7 tunnustele. KarS § 199 lg 2 p 7, s.o tegutsemine grupis, tähendab kehtiva kohtupraktika kohaselt kaastäideviimist. KarS § 21 lg 2 näeb kaastäideviimist määratledes ette omistamisnormi, mille kohaldamiseks tuleb teha kindlaks, et isikud tegutsevad ühiselt ja kooskõlastatult selliselt, et igaüks neist valitseb tegu ja eeldab, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub igast toimepanijast. See tähendab, et muu hulgas peavad süüdistatavad langetama ühise teootsuse ja tegutsema ühtse teoplaani järgi vastavalt oma teopanusele või rollijaotusele. Teovalitsemise teooria kohaselt ei ole nõutav, et täideviijana käsitatav isik realiseeriks tingimata ja alati ise kas tervikuna või osaliselt objektiivse teokoosseisu, kuid kõik täideviijad peavad ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastavate sündmuste kulgemist enda kontrolli all hoidma. Samas peab iga täideviija panus süüteo toimepanemisse olema oluline (Riigikohtu otsus 3-1-1-97-04 p 21). Hinnates kuriteo asjaolusid ning jälitustoimingu protokolle koos fotodega, saab järeldada, et vargus pandi toime ühiselt ja kooskõlastatult. Süüdistatavad tegutsesid koos ühise eesmärgi nimel, mis nähtub juba sellest, et enne varguse toimepanemist jälgisid Aleksandr Jermakov, A I ja Aleksei Galotin kannatanu korterit. Selleks sõitsid nad Aleksandr Jermakovi kasutusest olnud sõidukiga kannatanu maja juurde, jälgisid tema aknaid ning üritasid tuvastada mitme toalise korteriga on tegemist ning kas korteris elav inimene viibib kodus või mitte. Samuti tehti tõmmis tema korteriuksele paigaldatud ukselukkudelt, milleks olid Boda ja ASSA ukselukud. Veendudes, et korteris ei ole kedagi kodus, sisenesid Aleksandr Jermakov ja Aleksei Galotin korterisse, eelnevalt A I poolt valmistatud võtmega. Sündmuskohalt lahkuti Aleksandr Jermakovi kasutuses olnud sõidukiga, mis eelnevalt pargiti sündmuskohast mõnevõrra eemale. Nagu eelnevate episoodide puhul, siis ka käesolevas xxxx tee xxxx-xxxx episoodis on A I Harju Maakohtu 28.05.2018 kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi kokkuleppemenetluses süüdi mõistetud varguse toimepanemises grupis koos Aleksandr Jermakovi ja Aleksei Galotiniga. Eeltoodust järeldub, et Aleksei Galotin, Aleksandr Jermakov ning A I tegutsesid ühiselt ja kooskõlastatult ning see vastab kaastäideviimise tunnustele ehk KarS § 199 lg 2 p-s 7 nimetatud grupile. Seega leiab kohus, et süüdistatavad panid toime KarS § 199 lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isikute grupis. Süüdistusaktis on süüdistatavate tegevus kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 8 järgi, s.o varguse toimepanemine sissetungimisega ning järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatava tegevus vastab süüdistusaktis toodud kvalifikatsioonile. KarS § 199 lg 2 p 8 nimetatud sissetungimist sisustab kohtupraktika analoogselt KarS §-ga 266. KarS § 266 lg 1 näeb ette vastutuse valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse

või piirdega alale ebaseadusliku tungimise eest. KarS § 266 puhul tuleb tuvastada, et 1) hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale tungimine oleks olnud valdaja tahte vastane; 2) et hoone, ruum, sõiduk või piirdega ala, kuhu isik tungis, oli tema jaoks võõras ja 3) hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale tungimine oli ebaseaduslik. Lisaks eelmärgitule karistatakse KarS § 266 lg 2 kohaselt sama teo eest kui see on toime pandud elamiseks kasutatavasse ruumi tungimisega. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt sisenesid Aleksandr Jermakovi ja Aleksei Galotin valdaja loata ajavahemikul 24.03.2017 kell 10:00 kuni kell 13:xxxx tee xxxxxxxx asuvasse korterisse ning panid toime kannatanule kuuluvate esemete varguse. Analüüsides kriminaalmenetluse käigus kogutud tõendikogumit, siis puuduvad tõendid selle kohta, et sisenemine xxxx tee xxxx-xxxx korterisse oleks toimunud kooskõlas selle eluruumi seadusliku omaniku tahtega või et tegemist oleks olnud süüdistatavate jaoks õiguslikus mõttes mittevõõra kohaga. Samuti pole kogutud tõendeid selle kohta, et süüdistatava sisenemine nimetatud korterisse vastaks mõnele seaduses sätestatud lubatavusklauslile, mis annab isikutele õiguse tungida valdaja tahte vastaselt võõras valduses olevasse eluruumi. Korterisse sisenemise viis korteri ukselukkude järeletehtud võtmetega avamise teel näitab üheselt omaniku tahte vastasust ja seda eriti veel juhul, kui on oodatud ära omaniku lahkumine ja veendutud tema äraolekus. Seega on kohtu hinnangul eelkirjeldatud juhul Aleksandr Jermakovi ja Aleksei Galotini käitumises sedastatav omavoliline sisenemine ajavahemikul 24.03.2017 kella 10:00 kuni kella 13:00 ajal xxxx tee xxxx-xxxx asuvasse korterisse valdaja loata, mistõttu on kohtu hinnangul taoline käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 8 järgi, s.o varguse toimepanemine, mis on toime pandud sissetungimisega. Süüdistusaktis on süüdistatava tegevus kvalifitseeritud ka KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, s.o isik, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi. Kohus võtab seisukoha süstemaatilisuse osas 14.10.2017 kuni 16.10.2016 episoodi analüüsi lõpus. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega Aleksei Galotin ja Aleksandr Jermakov panid toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil grupis ja sissetungimisega, mis on kvalifitseeritav kuriteona KarS § 199 lg 2 p 7 ja 8 alusel. Episood xxxx pst xxxx-xxxx Kohus leiab, et 11.02.2017 kella 02:00 kuni kell 07:00 ajal xxxx pst xxxx-xxxx asuvasse kannatanule A P kuuluvasse korterisse ukseluku avamise teel sissetungimine ja kannatanule kuuluva vara, s.o nutitelefoni iPhone 7 IMEI – koodiga xxxx väärtusega 759 eurot; roosat värvi lakknahast rahakoti Ted Baker väärtusega 60 eurot; valget värvi Tommy Hilfigeri kohvri väärtusega 300 eurot, milles olid musta värvi kleit Ted Baker väärtusega 200 eurot, musta värvi kleit Guess väärtusega 100 eurot, kleit väärtusega 10 eurot, musta värvi valgete kivikestega kingad Dune London väärtusega 90 eurot, sirgendaja Babyliss väärtusega 10 eurot, föön Bosch väärtusega 10 eurot, Loreal šampoon ja palsam koguväärtusega 2 eurot, värvilised bikiinid, oranži värvi käterätik, meigikott, milles olid M.A.C lauvärvid, ripsmetušš Oriflame, huulepulk Armani, silmapliiats, kulmuvärvid, jumestuskreem ehk kosmeetikatooted koguväärtusega 30 eurot, rohelist värvi juuksehari; Polaroid päikeseprillide väärtusega 50 eurot ja Registrite ja Infosüsteemide Keskusele kuuluva sülearvutikoti, milles oli sülearvuti Lenovo T460p, seerianumber xxxx väärtusega 840, 5 eurot varguse toimepanemine Aleksei Galotini ja Aleksandr Jermakovi poolt on tõendatud kannatanu ütlustega ja muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Kannatanu A P kohtuistungil antud ütluste kohaselt toimus 11.02.2017 kella 2-7 ajal tema korteris aadressil xxxx pst xxxx-xxxx vargus. Kannatanu sõnul oli ta sel ajal kodus, kuid varguse toimepanemist ta pealt ei näinud, kuna ta magas sel ajal. Magama minnes oli korteri uks kinni, aga ta ei mäleta, kas pani selle lukku või mitte, kuna see on nii automaatne tegevus. Korteri uksel oli ees Abloy lukk. Ta mäletab, et tal oli magamistoa ukse juures lahti valget värvi kohver, mis koos sisuga ära võeti. Kohvri sees oli musta värvi Ted Bakeri kleit maksumusega 200 eurot ning

üks Guessi kleit maksumusega 100 eurot, vanem kleit maksumusega 10 eurot, musta värvi kivikestega kingad Dune London maksumusega 90 eurot, sirgendaja maksumusega 10 eurot, Bossi föön maksumusega 10 eurot, Loreali šampoon ja palsam väärtusega 2 eurot, värvilised bikiinid, käterätik, meigikott, milles M.A.C lauvärvid, Oriflamei ripmsetušš, Armani huulepulk, silmapliiats, kulmuvärvid, jumestuskreem, juuksehari kõik kokku väärtusega 30 eurot, kapi peal oli Ted Bakeri rahakott maksumusega 60 eurot, kus sees olid dokumendid, siis iPhone 7 maksumusega 759 eurot, Polarodi päikeseprillid maksumusega 50 eurot ning tööarvuti, mis kuulub RIK ́ile maksumusega 840,50 eurot. Varastatud esemetest midagi kannatanu tagasi saanud ei ole ega ole ka tsiviilhagi esitanud. Kannatanu RIK esindaja T T kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et A P on xxxx töötaja ning temale oli kasutada antud RIK-le kuuluv sülearvuti Lenovo T460, mis A P elukohast varastati. Sündmuskoha vaatlusprotokollist koos fototabeliga (I kd tl 89-103) nähtub, et aadressil xxxx pst xxxx asub kaheksakorruseline elamuhoone, kus esimesel korrusel asuvad erinevad kauplused ja firmaruumid. Vaadeldav korter nr xxxx asub trepikojas, kus on korterid xxxx-xxxx. Trepikojauks on klaasuks metallraamiga ja ABLOY lukuga. Uks on varustatud foonlukuga. Uksel ja lukul vigastused puuduvad. Välisukse taga asub teine tuulekojauks, mis samuti käib fonolukuga kinni. Uksel samuti vigastused puuduvad. Korter nr xxxx asub viiendal korrusel. Koridori põrandal külgvalguse abil avastati jalatsijälgede rada, mis viib korter nr xxxx ukseni. Korter nr xxxxx uks on puidust, Abloy lukuga. Uksel ja lukul vigastused puuduvad. Korteri seest poolt lukk on varustatud avamis-„liblikaga“. Ukse taga on väike esik ja tegemist on kahetoalise korteriga. Esikust paremale on magamistuba, esiku lõpus ja paremale on elutuba ja esikust otse on vannituba. Magamistoa uks on lahtises asendis. Kohe ukse taga vasakul seina ääres on sinist värvi keskmise suurusega reisikohver, millel on musta värvi nahkkäekott. Edasi on riiul. Paremal pool on kahekohaline voodi. Eespool mainitud kohvri ees põrandal jalatsijälgi ei avastatud. Elutoa alguses on paremal pool valget värvi kummut, mille peal on erinevad fotod raamides, vaasid ja muud. Otse edasi on nurkdiivan, mille peal on padjad ja tekid. Vasakul pool diivani vastas seina ääres on kapid ja LCD televiisor. Nurga taga vasakul on avatud köök. Elutoapõrandat vaadeldi külgvalgusega, mille tulemusel jalatsijälgi ei tuvastatud. 22.05.2017 koostatud jälitustoimingu protokollist (II kd tl 55-79) nähtub, et 10.04.2017 kell 10:00 sõitsid Aleksei Galotin ja Aleksandr Jermakov mööda xxxx pst xxxx tänava suunas ning meenutasid, kuidas nad kunagi käisid korteris, kust varastasid ära sülearvuti ning naisterahvas, kellelt nad selle ära varastasid, töötas xxxx. 31.05.2017 koostatud jälitustoimingu protokollist (II kd tl 129-143) nähtub, et 12.04.2017 kell 09:21 arutavad Aleksei Galotin ja Aleksandr Jermakov omavahel, et nad igal nädalavahetusel teevad midagi ehk valivad korterid välja, märgistavad neid ja jälgivad korteris elavad isikuid, valmistavad võtmeid, et pääseda korterisse sisse, aga kasu ei ole sellest mingit. Samuti nähtub süüdistatavate ütlustest, et nad on terve elu tegelenud vargustega ja et nad on harjunud sellega, et murravad korteritesse sisse. Aleksei Galotin kurdab, et xxxx tn piirkonnas on ta kõik majad läbi käinud ning trepikodadesse või korteritesse ei ole võimalik pääseda, sest igal pool on topelt uksed. Samuti rääkisid nad ühest armeenlannast, et lähevad tema korteri juurde ja teevad „Bodast“ (lukust) koopia. Ekspertiisiakti nr 17E-TJ0025 (I kd tl 126-132) kohaselt avastati 11.02.2017 xxxx pst xxxx-xxxx korteris jalatsijälje fragmendid, mis talletati želatiinkiledele. 20.04.2017 peeti kahtlustatavana kinni Aleksei Galotin, kelle elukohast xxxx-xxxx xxxx võeti läbiotsimise käigus ära jalatsid Ecco. Ekspertiisiga tuvastati kokkulangevus üldtunnustest (mustrilementide kuju, mõõtmed ning nende omavaheline paiknemine) ekspertiisiks esitatud želatiinkilele talletatud jalatsijälje fragmentide ning ekspertiisiks esitatud Aleksei Galotini vasaku jala jalatsi vahel. Toetudes eelöeldule järeldub, et ekspertiisiks esitatud želatiinkilele talletunud jalatsijälje fragmendid võivad olla jäetud ekspertiisiks esitatud Aleksei Galotini vasaku jala jalatsiga. Kuivõrd jalatsijäljel puuduvad eritunnused ja vigastused, siis ei saa kohus kinnitada, et sündmuskohalt leitud jalatsijälgede puhul on tegemist Aleksei Galotini elukohast leitud jalatsitega jäetud

jälgedega, need võivad olla jäetud ka täpselt sama suurusnumbri ja tallamustriga jalatsiga, mis ei kuulu Aleksei Galotinile. Seega tõenäosus, et tegemist on Aleksei Galotini jalatsitega jäetud jalajäljega on sama suur kui tõenäosus, et tegemist ei ole Aleksei Galotini jalatsitega jäetud jalajäljega. Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-29-14 p 12 kohaselt olukorras, kus võrdsel määral on võimalikud kaks vastupidist versiooni, on kohtu jaoks tegemist KrMS § 7 lg 3 mõttes kahtlusega, mis tuleb juhul, kui selle kõrvaldamiseks ei astuta täiendavaid tõendamisalaseid samme, tõlgendada süüdistatava kasuks. Seega tuleks jäljeekspertiisi akt tõendikogumist välja jätta kui tegemist oleks ainsa tõendiga. Käesoleval juhul kohus seda tõendit tõendikogumist siiski välja jätta ei saa, kuivõrd selle tõendi puhul ei ole tegemist ainsa süüdistatavate süüd puudutava tõendiga. Ekspertiisiakt nr 17E-GE0507 (VI kd tl 134-140) kohaselt proovist korteriukse luku „liblikalt“ (proov L170428) ja külmkapi ülemise serva pinnalt (proov L170429) saadi DNA-analüüsil täisprofiilid, mis on pärit mitmetelt isikutelt. Saadud DNA-segaprofiilides ilmsiks tulnud alleelide suhteliselt suure arvu tõttu ei ole need DNA-profiilid kasutatavad usaldusväärseks isiku kindlakstegemiseks. Kohtuistungil eitasid süüdistatavad Aleksei Galotin ning Aleksandr Jermakov aadressil xxxxxxxx varguse toime panemist. Kohus on seisukohal, et Aleksei Galotini ja Aleksandr Jermakovi poolt 11.02.2017 kella 02:00 kuni kella 07:00 ajal xxxxs, xxxx-xxxx asuvasse korterisse sissetungimine ja A P ning RIK-le kuuluva vara varguse toimepanemine süüdistatavate poolt on tõendatud nii kannatanu ütlustega kui ka kirjalike tõenditega. Teo aset leidmine on tõendatud kannatanu A P ütlustega, mille kohaselt avastas ta 11.02.2017 hommikul, et ajal, mil ta kodus magas, toimus tema korteris asukohaga xxxx-xxxx vargus. Varastati talle kuuluvaid esemeid ja tööandjale kuuluv sülearvuti. Sissemurdmine toimus ukseluku avamise teel. Teo aset leidmist kinnitab ka sündmuskoha vaatlusprotokoll, millest nähtuvalt on korteris asjad korrapäraselt omal kohal ent koridori põrandal külgvalguse abil avastati jalatsijälgede rada. Samuti on süüdistatavad sündmuskoha lähedusest mööda sõites arutanud omavahel sülearvuti vargust naisterahvalt, kes töötas ministeeriumis, mis on ilmselge vihje sülearvutile, mis varastati xxxx pst xxxx-xxxx korterist. Seejuures on sündmuskohalt avastatud ka jalatsijälg, mis ekspertiisiakti 17E-TJ0025 kohaselt üldtunnustelt vastab Aleksei Galotini elukohast leitud vasaku jala jalatsi tallamustriga. Seega on tegemist nii omavahelisest vestlusest tuleneva informatsiooniga, kui ka sündmuskohalt leitud jalatsijälje võimaliku kattuvusega Aleksei Galotini jalatsi jäljega, mis moodustab omaette ja uue kvaliteediga tõendite kogumi. Lisaks leiab kohus, et ka käesoleva episoodi toimepanemise viis sarnaneb kõigi eelmiste episoodidega (xxxx-xxxx episood, xxxx tee xxxx-xxxx episood ja xxxx-xxxx episood, xxxx pst xxxx-xxxx episood, xxxx-xxxx episood, xxxx-xxxx episood, xxxx ee xxxx-xxxx episood) – isikud tungisid sisse korterisse, millel oli ees ASSA lukk ning avasid korteriukse ilma lukku vigastamata. Nagu juba eelnevate episoodide juures märgitud, siis kuritegude toimepanemise viisile tuginevalt saab väita, et varguse episoodi puhul on tuvastatud episoodide vahetu toimepanemise sarnasus, mis tõendab ka taaskord modus operandi usaldusväärsust. Kuna kannatanu korteriuksele oli paigaldatud ASSA ukselukk, siis on alust arvata, et A I oli valmistanud ka x pst xxxx-xxxx korteri ukselukule võtme. Seejärel Aleksei Galotin koos Aleksandr Jermakoviga sisenesid korterisse ning varastasid erinevaid esemeid. Nagu eelnevate episoodide puhul on ka käesolevas xxxx pst xxxx-xxxx episoodis A I Harju Maakohtu 28.05.2018 kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi kokkuleppemenetluses süüdi mõistetud varguse toimepanemises grupis koos Aleksandr Jermakovi ja Aleksei Galotiniga. Seega on käesolevas kriminaalasjas leidnud tõendamist, et Aleksei Galotin ning Aleksandr Jermakov jätkasid väljakujunenud paikades (korterites) ja viisil varguste toimepanemist. Eeltoodu kuritegude toimepanemise asjaolude ilmne kokkulangemine annab kohtule aluse järeldada, et Aleksei Galotin ning Aleksandr Jermakov jätkasid väljakujunenud käitumist ning panid toime järjekordse varguse xxxx pst xxxx-xxxx korteris.

Objektiivsest küljest eeldab vargus võõra vallasasja äravõtmist. Äravõtmine tähendab seejuures teise isiku valduse lõpetamist ja uue valduse kehtestamist ilma senise valdaja nõusolekuta. Kannatanu ütluste kohaselt kuulusid varastatud esemed kannatanule ja Registrite ja Infosüsteemide Keskusele ning süüdistatavad ei ole kõnealust asjaolu ka vastustanud. Seega on sedastatav, et süüdistuses märgitud esemed olid süüdistatavate jaoks võõras vara. Tuvastatud asjaoludest nähtub, et esemete äravõtmisega sooviti esemete senise valdaja valdus lõpetada ja kehtestada uus valdus, mis toimus kannatanu tahtevastaselt ja nõusolekuta. Seega leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatavate poolt. Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohtu hinnangul toimus esemete äravõtmine süüdistatavate poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt ei ole tõendeid selle kohta, et süüdistatavad oleksid soovinud neid kannatanule tagastada. Seega on õiguslikus mõttes sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ehk tuvastamist on leidnud varguse subjektiivse koosseisu realiseerimine. Arvestades teo toimepanemise asjaolusid, s.h korteri ukseluku järeletehtud võtmega avamist korterisse sisenemiseks, siis leiab kohus, et tegemist oli etteplaneeritud ja sihipärase tegevusega. Seega on kohtu hinnangul tegemist kavatsetusega toime pandud süüteoga. Kohtueelses menetluses on mõlema süüdistatava tegu kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 7 järgi, s.o teo toimepanemisena grupis ning järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatavate tegevus vastab KarS § 199 lg 2 p 7 tunnustele. KarS § 199 lg 2 p 7, s.o tegutsemine grupis, tähendab kehtiva kohtupraktika kohaselt kaastäideviimist. KarS § 21 lg 2 näeb kaastäideviimist määratledes ette omistamisnormi, mille kohaldamiseks tuleb teha kindlaks, et isikud tegutsevad ühiselt ja kooskõlastatult selliselt, et igaüks neist valitseb tegu ja eeldab, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub igast toimepanijast. See tähendab, et muu hulgas peavad süüdistatavad langetama ühise teootsuse ja tegutsema ühtse teoplaani järgi vastavalt oma teopanusele või rollijaotusele. Teovalitsemise teooria kohaselt ei ole nõutav, et täideviijana käsitatav isik realiseeriks tingimata ja alati ise kas tervikuna või osaliselt objektiivse teokoosseisu, kuid kõik täideviijad peavad ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastavate sündmuste kulgemist enda kontrolli all hoidma. Samas peab iga täideviija panus süüteo toimepanemisse olema oluline (Riigikohtu otsus 3-1-1-97-04 p 21). Hinnates kuriteo asjaolusid, saab järeldada, et vargus pandi toime ühiselt ja kooskõlastatult. Süüdistatavad tegutsesid koos ühise eesmärgi nimel, mis nähtub nende ühisest vestlusest, mis puudutab varguste toimepanemist ning üha uute korterite sihikule võtmist. Enne varguse toimepanemist jälgisid Aleksandr Jermakov, A I ja Aleksei Galotin kannatanu korterit. Selleks sõitsid nad Aleksandr Jermakovi kasutusest olnud sõidukiga kannatanu maja juurde, jälgisid tema aknaid ning üritasid tuvastada mitme toalise korteriga on tegemist ning kas korteris elav inimene viibib kodus või mitte. Samuti tehti tõmmis tema korteriuksele paigaldatud ukselukult, milleks oli ASSA ukselukk. Korterisse sisenesid Aleksandr Jermakov ja Aleksei Galotin, eelnevalt A I poolt valmistatud võtmega. Sündmuskohalt lahkuti Aleksandr Jermakovi kasutuses olnud sõidukiga, mis eelnevalt pargiti sündmuskohast mõnevõrra eemale. Nagu eelnevate episoodide puhul, siis ka käesolevas xxxx-xxxx episoodis on A I Harju Maakohtu 28.05.2018 kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi kokkuleppemenetluses süüdi mõistetud varguse toimepanemises grupis koos Aleksandr Jermakovi ja Aleksei Galotiniga. Eeltoodust järeldub, et Aleksei Galotin, Aleksandr Jermakov ning A I tegutsesid ühiselt ja kooskõlastatult ning see vastab kaastäideviimise tunnustele ehk KarS § 199 lg 2 p-s 7 nimetatud grupile. Seega leiab kohus, et süüdistatavad panid toime KarS § 199 lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isikute grupis.

Süüdistusaktis on süüdistatavate tegevus kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 8 järgi, s.o varguse toimepanemine sissetungimisega ning järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatava tegevus vastab süüdistusaktis toodud kvalifikatsioonile. KarS § 199 lg 2 p 8 nimetatud sissetungimist sisustab kohtupraktika analoogselt KarS §-ga 266. KarS § 266 lg 1 näeb ette vastutuse valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseadusliku tungimise eest. KarS § 266 puhul tuleb tuvastada, et 1) hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale tungimine oleks olnud valdaja tahte vastane; 2) et hoone, ruum, sõiduk või piirdega ala, kuhu isik tungis, oli tema jaoks võõras ja 3) hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale tungimine oli ebaseaduslik. Lisaks eelmärgitule karistatakse KarS § 266 lg 2 kohaselt sama teo eest kui see on toime pandud elamiseks kasutatavasse ruumi tungimisega. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt sisenesid Aleksandr Jermakovi ja Aleksei Galotin valdaja loata ajavahemikul 11.02.2017 kell 02:00 kuni kell 07:00 xxxx xxxxxxxx asuvasse korterisse ning panid toime kannatanutele kuuluvate esemete varguse. Analüüsides kriminaalmenetluse käigus kogutud tõendikogumit, siis puuduvad tõendid selle kohta, et sisenemine xxxx xxxx-xxxx korterisse oleks toimunud kooskõlas selle eluruumi seadusliku omaniku tahtega või et tegemist oleks olnud süüdistatavate jaoks õiguslikus mõttes mittevõõra kohaga. Samuti pole kogutud tõendeid selle kohta, et süüdistatava sisenemine nimetatud korterisse vastaks mõnele seaduses sätestatud lubatavusklauslile, mis annab isikutele õiguse tungida valdaja tahte vastaselt võõras valduses olevasse eluruumi. Korterisse sisenemise viis korteri ukseluku avamise teel näitab üheselt omaniku tahte vastasust ja seda ka juhul, kui omanik on kodus ja magab ega tea tema korterisse sisenenud võõrastest isikutest. Seega on kohtu hinnangul eelkirjeldatud juhul Aleksandr Jermakovi ja Aleksei Galotini käitumises sedastatav omavoliline sisenemine ajavahemikul 11.00.2017 kella 02:00 kuni kella 07:00 ajal xxxx xxxxxxxx asuvasse korterisse valdaja loata, mistõttu on kohtu hinnangul taoline käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 8 järgi, s.o varguse toimepanemine, mis on toime pandud sissetungimisega. Süüdistusaktis on süüdistatava tegevus kvalifitseeritud ka KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, s.o isik, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi. Kohus võtab seisukoha süstemaatilisuse osas 14.10.2016 kuni 16.10.2016 episoodi analüüsi lõpus. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega Aleksei Galotin ja Aleksandr Jermakov panid toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil grupis ja sissetungimisega, mis on kvalifitseeritav kuriteona KarS § 199 lg 2 p 7 ja 8 alusel. Episood xxxx-xxxx Kohus leiab, et 14.10.2016 kella 18:15 kuni 16.10.2016 kell 19:50 ajal xxxx-xxxx asuvasse kannatanule L N kuuluvasse korterisse ukseluku avamise teel sissetungimine ja kannatanule kuuluva vara, s.o kihlusõrmuse mudel 101AL 17,0, kaaluga 1, 93 g, teemanditega M värvivarjundiga, SI sulgemistega 1,2 ct ja 10 tk 0,15ct väärtusega 650 eurot, Marita Lumi loomingust käsitööehete – kaks kõrvarõngast ja kaelahe – sünteetiliste safiiridega ning kullatud hõbedast väärtusega 175 eurot, meestelõhnaõli Ferrari Essence Musk seerianumbriga 0710Y506 väärtusega 50 eurot, ilma materiaalse väärtuseta Prantsusmaa automuuseumi meenemüntide, klaasist/plastikust kivide, kuldset värvi metallist suure läbipaistva sõrmuse kiviga väärtusega 4 eurot, kuldset värvi metallist pallikujulise ripatsiga kaelaehte väärtusega 4 eurot, kahe puidust karbi, milles sees hõbeda värvi metallist 6-osaline komplekt nugadest, kahvlitest, lusikatest koguväärtusega 100 eurot varguse toimepanemine Aleksei Galotini ja Aleksandr Jermakovi poolt on tõendatud kannatanu ütlustega, DNA ekspertiisiaktidega ja muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Kannatanu L N kohtuistungil antud ütluste kohaselt toimus tema korteris aadressil xxxx-xxxx ajavahemikus 14.10.2016 kella 18:15 kuni 16.102.106 kella 19:50 ajal vargus. Varguse toimepanemise ajal kedagi kodus ei olnud, kuid muidu elab korteris koos abikaasaga. Korterist

lahkudes lukustas kannatanu ukse. Korteriuksel on ASSA lukk. Koju jõudes avastasid nad, et korteri uks oli lukust lahti, kuid suletud. Samuti oli näha, et korteris oli kolamas käidud. Ära varastati kihlasõrmus mudel 101AL 17,0 teemantidega, Maria Lumi loomingust käsitööehted – 2 kõrvarõngast ja kaelaehe sünteetiliste safiiridega ning kullatud hõbedast, meeste lõhnaõli Ferrari SN, materiaalse väärtuseta meenemündid Prantsusmaa automuuseumist, klaasist ja plastikust kivid, sõrmus kuldsest värvist metallist suure läbipaistva kiviga, kaelaehe kuldset värvi metallist pallikujulise ripatsiga, 2 puidust karpi, milles olid hõbedavärvi metallist kuueosalised kolmplektid nugadest, kahvlitest, lusikatest. Kannatanu esitas tsiviilhagi summas 983 eurot ning sõnas, et vahepealses ajal midagi hüvitatud talle ei ole. Sündmuskoha vaatlusprotokollist koos fototabeliga (I kd tl 18-41) nähtub, et aadressil xxxx asub vaba juurdepääsuga 4-korruseline kortermaja. Kortermaja tänava poolses küljes on kaks trepikoda, millede uksed on varustatud fonolukkudega. Korter nr xxxx asub maja teises trepikojas, kus on korterid xxxx-xxxx. Trepikoja sissepääsuuks on vaatluse hetkel suletud ja lukustatud asendis. Uksel ja ukselukul visuaalselt nähtavad vigastused puuduvad. Vaatluse hetkel on korteri uks suletud asendis, lukustamata. Uks on varustatud ühe toimiva ASSA lukuga, mis asub ukse allosas. Ukse ülemises osas on ukse välimisel poolel lukukatteplaat (ERA, kuid lukustusmehhanism puudub. Uksel ja lukul visuaalselt nähtavad vigastused puuduvad. Korterisse sisenemisel on esik ja koridor. Koridoris on vasakul elutuba, millest pääseb avatud kööginurka. Koridori lõpus on vasakul vannituba ja paremal pääs magamistuppa. Esiku ja koridori põrandal jalatsijälgede olemasolu ei tuvastatud. Elutoas on uksest paremal seina ääres sektsioonkapp ja tagaosas avatud pääs kööki. Akna ees paremal on alus televiisori ja tehnikaga, vasaku seina ääres diivan, tugitool ja trenažöör. Diivani ees on väike ümar laud, mille peal puldid ja klaaspurk kommidega. Laua all on puidust kast ajakirjadega. Toa põrandal vaatluse käigus jalatsijälje fragmentide olemasolu ei tuvastatud. Sektsioonkapi uksed ja sahtlid on osaliselt avatud. Uksepoolses osas on väike sahtliga kapp. Sahtel on veidi avatud, kapiuks täitsa lahti. Kapi riiulitelt paistmas erinevad esemed. Kapi ees põrandal on väike kosmeetikakott, mille lukk on avatud asendis, kotist paistmas markerid. Kapi parempoolne ukseosa on avatud asendis. Kapi riiulitel on erinevad esemed: alumistel riiulitel on raamatud ja alkohol. Alt teisel riiulil on viltusena nahksete kaantega märkmik. Märkmik on kaetud tolmuga ja tolmu sees on näha puutejäljed. Riiuli parempoolses osas oleva punast värvi mudelauto peal on näha tolmu sees puutejäljed. Elutoast läbi minnes on paremal avatud köögiosa. Köögiosas on akna ees laud toolidega ja tagapool köögikapid tehnikaga. Köögikappide uksed ja sahtlid on suletud asendis, esemed köögis paiknevad korrapäraselt. Köögipõrandal vaatluse käigus jalatsijälgede olemasolu ei tuvastatud. Vannitoa uks on vaatluse hetkel avatud asendis. Vannitoas asetsevad esemed korrapäraselt, segadus puudub. Magamistoas on uksest vasakule jääva seina ääres seinakapp, toa keskosas on voodi ja akna juures seinte ääres kummutkapid. Voodi peal on laiali erinevad esemed, karbid, sahtlid, paberid, riideesemed jne. Magamistoa põranda vaatlusel tuvastati toa tagaosas parema seina ääres oleva kummuti ees jalatsjälje fragmendid. Parema seina ääres olev kummut on 5 sahtliga, ülemine sahtel puudub ja alumised on osaliselt avatud asendis. Kummuti peal on erinevad esemed: lõhnapudelite karbid, ehtekarbid, fotod jne. Kapipeal tühi lõhnavee karp kirjaga Ferrari. Karbil avamiskohas näha vigastused. Kapipealse uksepoolses osas on tumedat värvi piklik ehtekarp, mille pinnal on näha külgvalguses puutejäljed. Toas oleva riidekapi uksed on avatud ja kapi riiulitelt on paistmas riideesemed, mänguasjad jne. DNA ekspertiisiakt nr 17E-GE0059 (I kd tl 77-82) kohaselt aadressilt xxxx-xxxx välisukse alumise luku lukusüdamiku piirkonnas võetud proovist DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa kindalt välistada Aleksei Galotinilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Ekspertiisiaktile 16E-GE1258 lisaks on tehtud ekspertiisiakt nr 17E-GE0487 (I kd tl 83-88), mille kohaselt aadressilt xxxx xxxx-xxxx võetud proovist välisukse alumise luku lukusüdamiku piirkonnast saadi DNAsegaprofiil, mille alusel arvutati tõepärasuhe. Hüpoteeside tõepärasuhe saadi 103. See tähendab, et DNA profiili saamine on 103 korda tõenäosem juhul, kui välisukse alumise luku lukusüdamiku piirkonna proovis leiduva biloloogilise materjali allikaks on Aleksi Galotin, S N ja üks tundmatu

isik, võrreldes sellega, kui bioloogilise materjali allikaks on S N ja kaks juhuslikult valitud tundmatut isikut. Seega, kuna antud juhul DNA ekspertiisiakt nr 17E-GE0487 tõendab, millise tõenäosusega on sündmuskohalt välisukse alumise luku lukusüdamiku piirkonnast saadud DNA profiil kattuv Aleksei Galotini DNA profiiliga, siis kohus loeb tõendatuks, et Aleksei Galotin on viibinud varguse toimepanemise ajal sündmuskohal ning ukse avanud. Läbiotsimisprotokolli (I kd 42-43) kohaselt on läbiotsimist toimetatud Aleksandr Jermakovi garaažiboksis nr xxxx aadressil xxxx ning läbiotsimise käigus leiti sinisest poekotist parfüümvesi Ferrari Essece Musk lõhnaõli. Asitõendi vaatlusprotokolli (I kd tl 44-45) kohaselt on valget värvi lõhnapudeli eesmisel poolel näha hõbedat värvi kirjad „Ferrari“, „Essence Musk“ ning kirjade kohal on hõbedane hobuse kujuline logo. Pudeli allosas on näha kirjad „eau de parfum“ , „50 ml 1.7 fl.oz“, „0710Y506“. Aleksandr Jermakovi garaažiboksi läbiotsmise käigus leitud parfüümvesi on kannatanu L N korterist varastatud Ferrari Musk lõhnaõli, kuivõrd kannatanu poolt saadetud lõhnaõli karbist tehtud fotolt (I kd tl 12-17) nähtub, et karbil (varastati lõhn ilma karbita) on sama kood, mis on Aleksandr Jermakovi garaažiboksist leitud parfüümi pudelil. Kohtuistungil eitasid süüdistatavad Aleksei Galotin ning Aleksandr Jermakov aadressil xxxxxxxx varguse toime panemist. Kohus leiab, et osutatud tõendeid kogumis hinnates on Aleksei Galotini ning Aleksandr Jermakovi KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemine tõendamist leidnud täies ulatuses. Aleksei Galotini ning Aleksandr Jermakovi poolt ajavahemikul 14.10.2016 kell 18:15 kuni 16.10.2016 kell 19:50 xxxx-xxxx asuvasse korterisse sissetungimine L N kuuluva vara varguse toimepanemine süüdistatavate poolt on tõendatud nii kannatanu ütlustega, DNA ekspertiisiaktidega kui ka muude kirjalike tõenditega. Teo aset leidmine on tõendatud L N ütlustega, mille kohaselt ajavahemikus 14.10.2016 kella 18:15 kuni 16.10.2016 kella 19:50 pandi tema korteris toime vargus, kui teda koos abikaasaga kodus ei olnud. Varastatud oli erinevaid ehteid ning meeste lõhnaõli Ferrari SN. Kohtuistungil nimetas kannatanu kõik esemed, mis temalt varastati ning tema poolt esitatud loetelu riimus süüdistuses nimetatud esemete loeteluga. Samuti on kannatanu lisanud varastatud esemetest fotod (I kd 12-17). Teo aset leidmist kinnitab ka sündmuskoha vaatlusprotokoll, millest nähtuvalt on tubades olevate kappide uksed avatud asendis, magamistoas voodi peal on laiali erinevad esemed, karbid, sahtlid, paberid, riideesemed jne. Magamistoa põranda vaatlusel tuvastati toa tagaosas parema seina ääres oleva kummuti ees jalatsjälje fragmendid. Parema seina ääres olev kummut on 5 sahtliga, ülemine sahtel puudub ja alumised on osaliselt avatud asendis. Samuti saadi DNA ekspertiisiga välisukse alumise luku lukusüdamiku piirkonnas võetud proovist DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Hüpoteeside tõepärasuhe saadi 103. See tähendab, et DNA profiili saamine on 103 korda tõenäosem juhul, kui välisukse alumise luku lukusüdamiku piirkonna proovis leiduva biloloogilise materjali allikaks on Aleksi Galotin, S N ja üks tundmatu isik, võrreldes sellega, kui bioloogilise materjali allikaks on S N ja kaks juhuslikult valitud tundmatut isikut. Aleksei Galotini bioloogilise materjali leidmine seostab Aleksei Galotinit otseselt sündmuskohaga. Teo aset leidmist ja Aleksandr Jermakovi seotust sündmusega kinnitab läbiotsimisprotokoll koos fototabeliga (I kd tl 42-43), millest nähtub, et Aleksandr Jermakovi garaažiboksi läbiotsimisel leiti tema valdusest L N kuuluv meeste lõhnaõli Ferrari SN. Kohtuistungil väitis Aleksandr Jermakov, et tegemist on temale kuuluva lõhnaga. Kohtu hinnangul ei riimu süüdistatava väide selles osas teiste kogutud tõenditega. Kannatanu on saatnud tühjast lõhnaõli karbist foto (I kd tl 17) koos sellel asetseva tähe- ja numbrikombinatsiooniga. Nimetatud kombinatsioon lõhnaõli karbil ühtis lõhnaõli pudelil olevaga, mis Aleksandr Jermakovi garaažiboksi läbiotsimisel leiti. Seega on tegemist tõendiga, mis lükkab ümber Aleksandr Jermakovi väite selles osas, et lõhnaõli Ferrari SN talle kuulus. Lõhnaõli karbil olev numbrikombinatsioon on identifitseeriv ning kinnitab, et tegemist on kannatanule kuuluva lõhnaõliga, mis oli tema korterist varastatud ja mille karp oli sündmuskohale maha jäetud.

Lisaks on Aleksandr Jermakovi kinnipidamisel, Aleksei Galotini elukohas läbiotsimisel ja tema kinnipidamisel ära võetud võtmed, mis avasid xxxx trepikoja ukse (V kd tl 176-192). Võtmete olemasolu isikutel, kes ei ela nimetatud kortermajas ega oma mingisugust puutumust selle kohaga, kinnitab, et isikutel oli juurdepääs kortermaja trepikojale ning et isikud seal ka viibisid. Objektiivsest küljest eeldab vargus võõra vallasasja äravõtmist. Äravõtmine tähendab seejuures teise isiku valduse lõpetamist ja uue valduse kehtestamist ilma senise valdaja nõusolekuta. Kannatanu ütluste kohaselt kuulusid varastatud esemed kannatanule ning süüdistatavad ei ole kõnealust asjaolu ka vastustanud. Seega on sedastatav, et süüdistuses märgitud esemed olid süüdistatavate jaoks võõras vara. Tuvastatud asjaoludest nähtub, et esemete äravõtmisega sooviti esemete senise valdaja valdus lõpetada ja kehtestada uus valdus, mis toimus kannatanu tahtevastaselt ja nõusolekuta. Seega leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatavate poolt. Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohtu hinnangul toimus esemete äravõtmine süüdistatavate poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt ei ole tõendeid selle kohta, et süüdistatavad oleksid soovinud neid kannatanule tagastada. Seega on õiguslikus mõttes sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ehk tuvastamist on leidnud varguse subjektiivse koosseisu realiseerimine. Arvestades teo toimepanemise asjaolusid, s.h korteri ukseluku järeletehtud võtmega avamist korterisse sisenemiseks, siis leiab kohus, et tegemist oli etteplaneeritud ja sihipärase tegevusega. Seega on kohtu hinnangul tegemist kavatsetusega toime pandud süüteoga. Kohtueelses menetluses on mõlema süüdistatava tegu kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 7 järgi, s.o teo toimepanemisena grupis ning järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatavate tegevus vastab KarS § 199 lg 2 p 7 tunnustele. KarS § 199 lg 2 p 7, s.o tegutsemine grupis, tähendab kehtiva kohtupraktika kohaselt kaastäideviimist. KarS § 21 lg 2 näeb kaastäideviimist määratledes ette omistamisnormi, mille kohaldamiseks tuleb teha kindlaks, et isikud tegutsevad ühiselt ja kooskõlastatult selliselt, et igaüks neist valitseb tegu ja eeldab, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub igast toimepanijast. See tähendab, et muu hulgas peavad süüdistatavad langetama ühise teootsuse ja tegutsema ühtse teoplaani järgi vastavalt oma teopanusele või rollijaotusele. Teovalitsemise teooria kohaselt ei ole nõutav, et täideviijana käsitatav isik realiseeriks tingimata ja alati ise kas tervikuna või osaliselt objektiivse teokoosseisu, kuid kõik täideviijad peavad ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastavate sündmuste kulgemist enda kontrolli all hoidma. Samas peab iga täideviija panus süüteo toimepanemisse olema oluline (Riigikohtu otsus 3-1-1-97-04 p 21). Hinnates kuriteo asjaolusid, saab järeldada, et vargus pandi toime ühiselt ja kooskõlastatult. Süüdistatavad tegutsesid koos ühise eesmärgi nimel, mis nähtub nende ühisest vestlusest, mis puudutab varguste toimepanemist ning üha uute korterite sihikule võtmist. Enne varguse toimepanemist jälgisid Aleksandr Jermakov, A I ja Aleksei Galotin kannatanu korterit. Selleks sõitsid nad Aleksandr Jermakovi kasutuses olnud sõidukiga kannatanu maja juurde, jälgisid tema aknaid ning üritasid tuvastada mitme toalise korteriga on tegemist ning kas korteris elav inimene viibib kodus või mitte. Samuti tehti tõmmis tema korteriuksele paigaldatud ukselukult, milleks oli ASSA ukselukk. Korterisse sisenesid Aleksandr Jermakov ja Aleksei Galotin, eelnevalt A I poolt valmistatud võtmega. Sündmuskohalt lahkuti Aleksandr Jermakovi kasutuses olnud sõidukiga, mis eelnevalt pargiti sündmuskohast mõnevõrra eemale. Nagu eelnevate episoodide puhul, siis ka käesolevas xxxx-xxxx episoodis on A I Harju Maakohtu 28.05.2018 kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi kokkuleppemenetluses süüdi mõistetud varguse toimepanemises grupis koos Aleksandr Jermakovi ja Aleksei Galotiniga. Eeltoodust järeldub, et Aleksei Galotin, Aleksandr Jermakov ning A I tegutsesid ühiselt ja kooskõlastatult ning see vastab kaastäideviimise tunnustele ehk KarS § 199 lg 2 p-s 7 nimetatud grupile.

Seega leiab kohus, et süüdistatavad panid toime KarS § 199 lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isikute grupis. Süüdistusaktis on süüdistatavate tegevus kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 8 järgi, s.o varguse toimepanemine sissetungimisega ning järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatava tegevus vastab süüdistusaktis toodud kvalifikatsioonile. KarS § 199 lg 2 p 8 nimetatud sissetungimist sisustab kohtupraktika analoogselt KarS §-ga 266. KarS § 266 lg 1 näeb ette vastutuse valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseadusliku tungimise eest. KarS § 266 puhul tuleb tuvastada, et 1) hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale tungimine oleks olnud valdaja tahte vastane; 2) et hoone, ruum, sõiduk või piirdega ala, kuhu isik tungis, oli tema jaoks võõras ja 3) hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale tungimine oli ebaseaduslik. Lisaks eelmärgitule karistatakse KarS § 266 lg 2 kohaselt sama teo eest kui see on toime pandud elamiseks kasutatavasse ruumi tungimisega. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt sisenesid Aleksandr Jermakov ja Aleksei Galotin valdaja loata ajavahemikul 14.10.2016 kell 18:15 kuni 16.10.2016 kell 19:50 xxxx-xxxx asuvasse korterisse ning panid toime kannatanutele kuuluvate esemete varguse. Analüüsides kriminaalmenetluse käigus kogutud tõendikogumit, siis puuduvad tõendid selle kohta, et sisenemine xxxx-xxxx korterisse oleks toimunud kooskõlas selle eluruumi seadusliku omaniku tahtega või et tegemist oleks olnud süüdistatavate jaoks õiguslikus mõttes mittevõõra kohaga. Samuti pole kogutud tõendeid selle kohta, et süüdistatava sisenemine nimetatud korterisse vastaks mõnele seaduses sätestatud lubatavusklauslile, mis annab isikutele õiguse tungida valdaja tahte vastaselt võõras valduses olevasse eluruumi. Korterisse sisenemise viis korteri ukseluku järeletehtud võtmetega avamise teel näitab üheselt omaniku tahte vastasust ja seda eriti veel juhul, kui on oodatud ära omaniku lahkumine ja veendutud tema äraolekus. Seega on kohtu hinnangul eelkirjeldatud juhul Aleksandr Jermakovi ja Aleksei Galotini käitumises sedastatav omavoliline sisenemine ajavahemikul 14.10.2016 kella 18:15 kuni 16.10.2016 kella 19:50 xxxxxxxx asuvasse korterisse valdaja loata, mistõttu on kohtu hinnangul taoline käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 8 järgi, s.o varguse toimepanemine, mis on toime pandud sissetungimisega. Süüdistusaktis on süüdistatavate tegevus kvalifitseeritud ka KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, s.o isik, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et süstemaatiline on vargus siis, kui see on toime pandud vähemalt kolm korda. Süstemaatilisus on järjekindel, pidevalt korduv tegevus ning ei ole oluline, kas isik on varguste eest varem süüdi mõistetud või on need tuvastatud alles ühes menetluses. Samuti süstemaatilisuse moodustavate kuritegude vaheline ajavahemik ei saa olla väga pikk. Antud kriminaalmenetluse raames on tuvastatud, et Aleksei Galotin ja Aleksandr Jermakov panid toime 9 vargust ning seda ajavahemikul 16.10.2016 kuni 20.04.2017, s.o poole aasta jooksul. Seega on süstemaatilisuse kriteerium täidetud ning kuriteokoosseisu täitmise osas ei ole süüdistatavate varasemal karistatusel samalaadse süüteo toimepanemise eest enam tähtsust, kuivõrd süüdistusaktis inkrimineeritud süütegude faktiline korduvus ja rohkus täidab süstemaatilisuse koosseisu. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega kõiki eeltoodud asjaolusid arvesse võttes on kohtuliku uurimisega tuvastamist leidnud, et Aleksandr Jermakov pani toime KarS § 199 lg 2 p 7, 8 ja 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupi poolt, sissetungimisega ja süstemaatiliselt. Samuti kõiki eeltoodud asjaolusid arvesse võttes on kohtuliku uurimisega tuvastamist leidnud, et Aleksei Galotin pani toime KarS § 199 lg 2 p 7, 8 ja 9 järgi kvalifitseeritava

kuriteo s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupi poolt, sissetungimisega ja süstemaatiliselt. Episood KarS § 266 lg 2 p 1 - § 25 lg 2 järgi KarS § 266 lg 2 p 1 - § 25 lg 2 Kohus leiab, et 07.03.2017 kella 15:00 kuni 16:00 paiku xxxx, xxxx-xxxx asuvasse R K kuuluvasse korterisse ukseluku avamise teel sissetungimise katse Aleksei Galotini ning Aleksandr Jermakovi poolt on tõendatud nii Aleksei Galotini süü tunnistamisega, kannatanu R K ütlustega, ekspertiisiaktidega ning muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Kannatanu R K ütluste kohaselt üritati 07.03.2017 tema korterisse aadressile xxxx-xxxx sisse murda. Kannatanu oli sel ajal kodus ning vaatas koos elukaaslasega toas telekat ning kuulsid, et keegi ukse taga sahmerdab. Kannatanu läks vaatama uksesilmast ja nägi, et keegi majandab seal ukse kallal. Talle tundus see väga imelik. Kannatanu proovis ust lahti teha, aga keegi teiselt poolt surus nagu ust kinni tagasi. Algul kannatanu mõtles, et äkki on keegi tuttav, kes üritab rumalat nalja teha. Siis aga tõmbas kannatanu ukse kinni tagasi ja lükkas uuesti lahti ja isik, kes oli ukse taga pani sealt jooksu. Enda sõnul nägi ta korraks isikut, kes ukse taga oli, sest ta jäi seisma ja vaatas, kes korterist ukse peale tuli. Tegemist oli meesterahvaga, kuid näo järgi ei oska öelda, kes see olla võis. Isikul oli seljas tumedam sulejope. Hiljem sai kannatanu aru, et ukse kinnisurumise põhjuseks oli see, et isikul oli mingi enda võti, millega üritas ust avada ja seda võtit kätte saada, aga võti oli ukselukku kinni kiilunud ja isikud ei saanud seda võtit enam ukseaugust kätte ja tõenäoliselt sellepärast üritati seda ust korraks kinni suruda. Võti jäi kannatanu kätte. Väljastpoolt ei paistnud, et ukselukk oleks katki olnud, aga korteri omanikud lasi lukud ära vahetada ning politsei võttis luku ja võtmed kaasa. Kannatanu nägi ukse tagant ära jooksmas ühte isikut, kuid kuulis koridoris mingeid hääli veel. Ka uksesilmast vaadates nägi ühte isikut, kes majandas ukseluku kallal, aga nägu ega midagi näha ei olnud. 07.03.2017 vaadeldi sündmuskohta aadressil xxxx-xxxx (VI kd tl 141-151). Vaatlustega tuvastati, et xxxx aadressil xxxx asub üheksakorruseline, vaba juurdepääsuga kortermaja nelja trepikojaga. Maja trepikodade uksed on suletud ja lukustatud, uksed on varustatud fonolukkudega. Korter nr xxxx asub maja esimeses trepikojas, kolmandal korrusel, trepist tulles paremal vasakpoolne uks. Vaatluse hetkel on korteri välisuks suletud asendis, lukustamata. Uksel on kaks lukku. Ülemine lukk on firma Boda lukk ja alumine firma Assa lukk. Uksel ja ukselukkudel visuaalselt nähtavad vigastused puuduvad. Lukk on väljastpoolt suletav/avatav võtmega, seestpoolt nn väändenupuga (liblikas). Ukse ülemine lukk on seest- ja väljaspoolt avatav/suletav võtmega. Lukk demonteeriti. Ukse välispinna vaatlusel tuvastati ukse ja ukseraami ülemises vasakpoolses nurgas tolmuärastusjälg (puutejälg). Sisenedes välisukse kaudu korterisse on esik. Esikus, kohe välisukse kõrval uksest paremal on tumba, mille pean võtmetaoline ese (muukraud), foto nr 12-14. Muukraua ülaosas on kiri „CAM“. 07.03.2017 kell 10:30 kuni 14:10 teostati Aleksei Galotini, Aleksandr Jermakovi ja A I suhtes varjatud jälgimist. Jälitustoimingu protokolli (VI kd tl 152-155) kohaselt 07.03.2017 kell 10:34 väljus xxxx tn xxxx/xxxx majast Aleksei Galotin (seljas sinist värvi jope, jalas mustad püksid, peas musta värvi müts). Kell 13:32 läks Aleksandr Jermakov xxxx reg.märgiga xxxx rooli, mis oli pargitud tema elukoha juurde (xxxx) maja ees olevas autoparklas. Aleksandr Jermakov sõitis mööda xxxx tänavat xxxx teele suunaga kesklinna poole. Kas peale Aleksandr Jermakovi oli autos veel keegi ei õnnestunud fikseerida. Kell 13:37 sõitis Aleksandr Jermakov xxxx teelt xxxx tänavale ning liikus edasi xxxx puiestee suunas. Kell 13:43 sõitis Aleksandr Jermakov mööda xxxx tänavat xxxx tänava suunas ning seejärel liikus mööda xxxx tänavat ning pööras vasakule xxxx teele. Kell 13:47 pööras sõiduk xxxx teelt xxxx tänavale ning sõitis xxxx tänava suunas, Kell 13:48 jäi Aleksandr Jermakovi juhitud sõiduk korraks seisma xxxx elumaja vahetus läheduses xxxx tänaval.

Ekspertiisiakt nr 17E-GE0269 (VI kd tl 103-112) kohaselt aadressilt xxxx-xxxx võtmekujulise muukraua lukuauku käivalt kandiliselt osalt (proov L170246) võetud proovist saadi DNAanalüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa kindalt välistada Aleksei Galotinilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. K P, R K, Aleksandr Jermakovi ja A I DNA-profiilid ei ole seostatavad sellest proovist saadud DNAsegaprofiiliga. Ekspertiisiaktile nr 17E-GE0269 lisaks on tehtud ekspertiisiakti 17E-GE0487 (I kd tl 83-88), mille kohaselt aadressilt Mooni 60-10 võetud proovist võtmekujulise muukraua lukuauku käivalt kandiliselt osalt saadi DNA-segaprofiil, mille alusel arvutati tõepärasuhe. Hüpoteeside tõepärasuhe saadi 109. See tähendab, et DNA profiili saamine on 109 korda tõenäosem juhul, kui proovis L170246 leiduva biloloogilise materjali allikaks on Aleksei Galotin ja kaks tundmatut isikut, võrreldes sellega, kui bioloogilise materjali allikaks on kolm juhuslikult valitud tundmatut isikut. Samuti nähtub ekspertiisiaktist nr 17E-GE0269 (VI kd tl 103-112), et võtmekujuliselt muukraualt võtmepealt CAM kirjaga poolelt ja võtmevarrelt (proov L170225) võetud proovist saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa kindalt välistada Aleksei Galotinilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. R K, Aleksandr Jermakovi ja A I DNA-profiilid ei ole seostatavad sellest proovist saadud DNA-segaprofiiliga. K P pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/mittesisaldumise kohta selle segaproovis ei saa teha usaldusväärseid järeldusi. Ekspertiisiaktile nr 17E-GE0269 lisaks on tehtud ekspertiisiakt 17E-GE0487 (I kd tl 83-88), mille kohaselt aadressilt xxxx-xxxx võetud proovist võtmekujulise muukraua võtmepealt CAM kirjaga poolelt ja võtmevarrelt saadi DNA-segaprofiil, mille alusel arvutati tõepärasuhe. Hüpoteeside tõepärasuhe saadi 106. See tähendab, et DNA profiili saamine on 106 korda tõenäosem juhul, kui proovis L170225 leiduva biloloogilise materjali allikaks on Aleksei Galotin ja kaks tundmatut isikut, võrreldes sellega, kui bioloogilise materjali allikaks on kolm juhuslikult valitud tundmatut isikut. Assa luku südamiku piirkonnast võetud proovist (proov L170220) saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada K P ja R K pärineva biloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Aleksandr Jermakovi, Aleksei Galotini ja A I DNA-profiilid ei ole seostatavad sellest proovist saadud DNA-segaprofiiliga. Muukraua pinnalt võetud proovist (proov L170223) saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada K P pärineva biloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. R K, Aleksandr Jermakovi, Aleksei Galotini ja A I DNA-profiilid ei ole seostatavad sellest proovist saadud DNA-segaprofiiliga. Boda luku piirkonnast võetud proovist (proov L170221) saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada K P ja R K pärineva biloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Aleksandr Jermakovi, Aleksei Galotini ja A I DNA-profiilid ei ole seostatavad sellest proovist saadud DNA-segaprofiiliga. Võtmekujuliselt muukraualt võetud esimesest proovist (proov L170224) saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada K P pärineva biloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. R K, Aleksandr Jermakovi, Aleksei Galotini ja A I DNA-profiilid ei ole seostatavad sellest proovist saadud DNA-segaprofiiliga. Seega, kuna antud juhul DNA ekspertiisiakt nr 17E-GE0487 tõendab, millise tõenäosusega on sündmuskohalt võtmekujulise muukraua lukuauku käivalt kandiliselt osalt ja võtmepealt CAM kirjaga poolelt saadud DNA profiil kattuv Aleksei Galotini DNA profiiliga, siis kohus loeb tõendatuks, et Aleksei Galotin on viibinud varguse toimepanemise ajal sündmuskohal ning proovinud ust avada. Kahtlustatav A I on kohtueelses menetluses antud ja kohtuistungil KrMS § 294 p 1 alusel avaldatud ütlustes selgitanud (I kd tl 1-11), et ühel korral tuli ta isik nr 2-ga jalgsi linnast ning viimase ettepanekul läksid xxxx tänavale, et seal välja vaadata mingi variant. Läksid xxxx maja juurde ning valisid isik nr 2 ettepanekul välja suvalise trepikoja. Aknaid nad ei vaadanud ning ei

mäleta, kuidas trepikotta said. Nad läksid jalgsi trepist üles ja kolmandal korrusel paremat kätt oli uks, millel oli BODA lukk. Isik nr 2 kuulas ukse taga, kas keegi on kodus. Tema oli sel ajal kõrval. Isik nr 2 ei kuulnud midagi ja hakkas skeemilugejat ukselukku panema. Ta pakkus, et nad teeks kõigepealt ettevalmistusi ning helistaksid fonolukust. Isik nr 2 oli aga kindel, et kedagi ei ole kodus ja ei tahtnud helistada. Nad läksid riidu ning A I läks ära. Isik nr 2 jäi temast trepikotta. Samal päeval tuli isik nr 2 üksi tema juurde koju. Ta oli väga masenduses ja rääkis, et skeemilugeja jäi ukselukku kinni ja ta ei suutnud seda välja tõmmata. Skeemi tal lugeda ei õnnestunud. Nii tuli valmistada uus skeemilugeja. Tal oli kodus Boda võtme toorik ja tegi samasuguse valmis, kasutades selleks kodus olevat viili, liivapaberit, saagi. Isik nr 2 võttis uue skeemilugeja enda kätte. Kohtuistungil tunnistas Aleksei Galotin enda süüd ning sõnas, et ei soovinud sisse tungida, vaid soovis varastada. Aleksandr Jermakov ei tunnista enda süüd korterisse xxxx-xxxx sissetungimise katses. Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatavate poolt KarS § 266 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest. Teo aset leidmine on tõendatud kannatanu R K ütlustega, mille kohaselt ajavahemikus 07.03.2017 kell 15:00 kuni 16:00 ajal üritati tema korterisse sisse tungida ajal, mil ta koos elukaaslasega kodus oli. Samuti kirjeldas kannatanu R K ukse tagant ärajooksnud isikul seljas olevaid riideid, mis vastasid samal päeval Aleksei Galotinil seljas olnud riietele. Samuti saadi DNA ekspertiisiga võtmekujulise muukraua lukuauku käivalt kandiliselt osalt võetud proovist ja võtmekujuliselt muukraualt võtmepealt CAM kirjaga poolelt ja võtmevarrelt võetud proovist DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Hüpoteeside tõepärasuhe saadi 109 (proov L170246) ja 106 (proov L170225). Aleksei Galotini bioloogilise materjali leidmine seostab Aleksei Galotinit otseselt sündmuskohaga. Samuti saab käesoleva episoodi puhul lähtuda modus operandi printsiibist ning on alust arvata, et kuritegu on toime pandud Aleksandr Jermakovi ja Aleksei Galotini poolt. Jälitustoimingutega fikseeriti, et ka Aleksandr Jermakov viibis sündmuskohal ajal, mil kannatanu korterisse üritati sisse tungida. Arvestades eelnevate kuritegude toimepanemise viisi, annab see alust arvata, et süüdistatavad ei viibinud kannatanu maja juures juhuslikult. Lisaks leiti ukselukust võti, mille abil prooviti korterisse sisse tungida ning mille oli valmistanud A I. Nagu eelnevate episoodide puhul, siis ka käesolevas xxxx-xxxx episoodis on A I Harju Maakohtu 28.05.2018 kohtuotsusega KarS § 266 lg 2 p 1 - § 25 lg 2 järgi kokkuleppemenetluses süüdi mõistetud valdaja tahte vastaselt elamiseks kasutatavasse ruumi tungimise katse eest. KarS § 266 lg 2 p 1 näeb ette vastutuse valdaja tahte vastaselt elamiseks kasutatavasse ruumi ebaseadusliku tungimise eest. Kannatanu R K ütluste kohaselt oli xxxx-xxxx kortermaja, mille kolmandal korrusel ta elas. Seega oli tegemist elamiseks kasutatava ruumiga. KarS § 266 puhul tuleb ka tuvastada, et ruumi tungimine oleks olnud valdaja tahte vastane; 2) et ruum, kuhu isik tungis, oli tema jaoks võõras ja 3) ruumi tungimine oli ebaseaduslik. Edasi analüüsib kohus kriminaalmenetluse käigus kogutud tõendikogumit, millest nähtub, et puuduvad tõendid selle kohta, et sisenemine xxxx-xxxx korterisse oleks toimunud kooskõlas selle seadusliku valdaja tahtega või et tegemist oleks olnud süüdistatavate jaoks õiguslikus mõttes mittevõõra kohaga. Samuti pole kogutud tõendeid selle kohta, et süüdistatavate sisenemine xxxx-xxxx kortermajja vastaks mõnele seaduses sätestatud lubatavusklauslile, mis annab isikule õiguse siseneda valdaja tahte vastaselt võõras valduses olevasse ruumi. xxxx-xxxx korterisse üritati siseneda lukustatud ukse kaudu ja kannatanu ütluste kohaselt toimus see tema teadmata ja tema tahte vastaselt. Seega oli tungimine xxxx-xxxx korterisse ebaseaduslik ning esinevad alused kvalifitseerida süüdistatavate tegu KarS § 266 lg 2 p 1 järgi. Kuna kannatanu oli samal ajal kodus ning läks vaatama, mis tema korteriukse taga toimub, ei olnud sissetungimist võimalik lõpuni viia süüdistatavate tahtest mitteolenevatel põhjustel, seega jäi sissetungimine katse staadiumisse. Eeltoodud põhjustel, leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud sissetungimise katse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatavate poolt. Tegemist on taas süüdistatavate poolse rollijaotusega, mille kohaselt A. I valmistas ette luku skeemilugeja, mida käis proovimas A. Galotin kas üksinda või koos A. I ja kohale sõidutas neid A. Jermakov. Seega on tegemist ühise

ja kooskõlastatud tegevusega, mille täitmisel on igaühel oma kaalukas roll, ilma milleta ei ole võimalik tegu toime panna. Seetõttu tuleb süüteo tunnused omistada igale süüteost osavõtjale. Samuti on kohus kriminaalasjas tuvastatud teo tehioludest, mille kohaselt süüdistatavad olid teadlikud sellest, et nad sisenevad võõrasse korterisse ilma loata, seega süütegu pandi toime etteplaneeritult, seega kavatsetult. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus süüdistatava käitumises ei tuvastanud. Seega Aleksei Galotin ning Aleksandr Jermakov panid toime valdaja tahte vastaselt elamiseks kasutatavasse ruumi ebaseadusliku tungimise katse, s.o KarS § 266 lg 2 p 1 ja § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Episoodid KarS § 137 lg 1 järgi Kohtule esitatud süüdistusakti kohaselt inkrimineeritakse süüdistatavatele jälitustegevuseks seadusliku õiguseta isikuna teise isiku jälgimist tema kohta andmete kogumise eesmärgil. Lühidalt süüdistatakse süüdistatavaid selles, et nad viisid läbi eraviisilist jälitustegevust 04.03.2017 kella 10:05 kuni 15.04.2017 kella 00:40 ajal xxxx tee xxxx-xxxx asuva korteri valdaja suhtes, 25.03.2017 kella 19:29 kuni 13.04.2017 kella 23:54 ajal xxxx xxxx-xxxx asuva korteri valdaja suhtes, 25.03.2017 kella 20:03 kuni 26.03.2017 kella 00:56 ajal xxxx tee xxxxxxxx asuva korteri valdaja suhtes, 07.04.2017 kella 22:30 kuni 08.04.2017 kella 22:39 ajal xxxx pst xxxx-xxxx asuva korteri valdaja suhtes ja 10.04.2017 kella 10:56 ajal xxxx xxxx-xxxx asuva korteri valdaja suhtes. Kohus asub seisukohale, et vaatamata kriminaalasjas hulgaliselt kogutud tõenditele, ei võimalda süüdistuses kirjeldatud faktilised asjaolud, mis määravad ära kohtuliku arutamise piirid, süüdistatavaid neile KarS § 137 lg 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi mõista. KarS § 268 lg 1 kohaselt toimub kriminaalasja kohtulik arutamine süüdistatava suhtes ainult süüdistusakti järgi ja kohtuliku arutamise ajal süüdistust muudetud ega täiendatud ei ole. Seega saab kohus lähtuda vaid süüdistusaktis esitatud süüdistuse formuleeringust ja teokirjeldusest ning kohtul puudub õigus süüdistuse täpsustamiseks iseseisvalt süüdistuse formuleeringut või teokirjeldust muuta. Sellest tulenevalt peab kohus vajalikuks märkida alljärgnevat. Eraviisilise jälitustegevuse (KarS § 137) objektiivne koosseis sisaldab teona teise isiku jälgimist tema kohta andmete kogumise eesmärgil ning erilise isikutunnusega isikuna jälitustegevuseks seadusliku õiguseta isikut. Eraviisilise jälitustegevuse teoobjekt on isik, kelle suhtes jälitustoiminguid tehakse. Järelikult on ebaseadusliku jälitustegevuse üheks eelduseks, et see viiakse läbi isiku suhtes. Süüdistatav Aleksei Galotin on kohtuistungil eitanud kuriteo toimepanemist ning on öelnud, et ta ei jälginud isikud, kuna isegi ei tundnud neid nägupidi. Ka süüdistatav Aleksandr Jermakov eitab enda süüd. Kriminaalasjas kogutud ja kohtulikul arutamisel kontrollitud tõendite pinnalt on kohus jõudnud järeldusele, et süüdistatavad sõitsid Aleksandr Jermakovi kasutuses olnud sõiduautoga ringi ning jälgisid kortereid, kus vargus toime panna. Süüdistatavad sisenesid korteritesse vastavalt sellele, kas korteris tuli põles või mitte. Seejuures oli korterisse sissetungimise ja varguse toimepanemise ning korteri jälgimise alla võtmise eelduseks see, et korteri uksel oleksid kas Abloy, Assa või Boda lukud, milliste lukkude skeemide lugemiseks ja võtmete järeletegemiseks olid neid võimalused, vahendid ja kogemused. Väljavalitud korteriuksed märgistati erineval viisil ja neid märgistusi käisid nad teatud aja jooksul kontrollimas ning mille järgi said nad aru, kas korteris on vahepealsel ajal keegi käinud või mitte. Korterite omanikke ning nendega koos elavaid isikuid süüdistatavad ei tundnud. Viimast asjaolu kinnitavad ilmekalt jälitusprotokollidest kuulda olevad salvestised süüdistatavate omavahelistest vestlustest, kus nad nimetavad isikuid mitte nimepidi, vaid teatud tunnuste või kannatanute kasutuses olevate sõidukite järgi või naabrite järgi, samuti selle järgi, milliseid asju on akendest näha või millised kardinad parasjagu akendel ees on. Seega

on kriminaalasjas tuvastatud, et isikud jälgisid objekte, s.o kortereid, mitte konkreetseid isikuid, kes korteris elasid. Samas on senine kohtupraktika seisukohal, et teiseks isikuks võib olla nii isik, kelle isikusamasus on eraviisilise jälitustegevuse subjektile teada, kui ka võõras isik ning andmekogumise eesmärgiga on KarS § 137 mõttes tegemist juba siis, kui isik püüab saada käsitletava kuriteoobjekti kohta mingeid andmeid, kui nende andmete saamine ongi tema tegevuse liikumapanevaks jõuks. Seejuures kaitstakse KarS §-ga 137 kõiki, s.h elulisi ja tööalaseid andmeid ning nende kvaliteet ei ole kuriteo toimepanija jaoks oluline (3-1-1-124-04). Seega võiks asuda seisukohale, et kortereid jälgides koguti andmeid ka korterivaldajate kohta ning just selleks, et saada andmeid korterivaldajate käitumismustri ja käitumise regulaarsuse kohta. Samas oli selleks eesmärgiks saada teada ajavahemik, millal korterivaldajat ei ole korteris, s.t ei kogutud informatsiooni selleks, et saada midagi teada korterivaldaja kui teise isiku isikliku elu, elukorralduse, sissetulekute või töö kohta, vaid ainult seda, millel korterivaldajat korteris ei ole, et tagada eesmärgiks oleva edasise varavastase kuriteo, s.o varguse toimepanemise õnnestumine ja vältida võimalust, et kuritegu võiks üle kasvada kas avalikuks varguseks või röövimiseks. Seega ei olnud andmete kogumise eesmärgiks kasutada kogutud andmeid süüdistatavate jaoks võõra isiku vastu, vaid selleks, et tagada jälgitava isiku äraolek kuriteo toimepanemise ajal. Seetõttu leiab kohus, et käesolevas kriminaalasjas puudub eraviisilise jälitustegevuse teoobjektiks olev isik. Samas, isegi juhul, kui käesolevas kriminaalasjas oleks tuvastatud jälitustegevuse teoobjektiks olev isik, peab kohus vajalikuks märkida, et süüdistatavaid süüdistatakse jälitustegevuseks seadusliku õiguseta isikuna teise isiku jälgimises. Riigikohus on oma otsustes korduvalt asunud seisukohale, et KarS §-s 137 ettenähtud kuriteo objektiivne koosseis ei sisalda teona mitte üksnes varjatud jälgimist kui ühte jälitustoimingut, vaid seaduses sätestatud mistahes jälitustoimingute tegemist teise inimese suhtes jälitustegevuseks seadusliku õiguseta isiku poolt. KarS § 137 mõttes ei ole karistatav mitte teist isikut puudutavate andmete omamine ja talletamine kui selline, vaid nende andmete saamine ebaseaduslikus korras jälitustoimingute teostamisega. Antud süüteokoosseisu objektiivne koosseis on blanketne ja seda tuleb sisustada jälitustoimingu teostamisega viidatud seaduste tähenduses, st tuleb tuvastada konkreetne jälitustoiming, mille isik toime pani ja näidata, millisest õigusnormist lähtudes on süüdistuses kirjeldatud tegevus tunnistatud ebaseaduslikuks. Kui on tuvastatud kellegi suhtes jälitustoimingu lubamatu toimepanemine, on tegemist juba sedavõrd intensiivse eneseteostusvabaduse ja enesemääramisõiguse riivega, et tähendust ei oma süüteokoosseisu realiseerituse seisukohalt, millist laadi olid saadud andmed (3-1-1-124-04, 3-1-1-158-05, 3-1-1-93-15). Seega kuna süüdistatavaid süüdistatakse eraviisilises jälitustegevuses ja omaksvõetud kohtupraktika kohaselt on tegemist blanketse objektiivse koosseisuga, pidanuks süüdistuses ära näitama millisest õigusnormist lähtudes on süüdistuses kirjeldatud tegevus tunnistatud ebaseaduslikuks, s.t süüdistuses pidanuks olema viide KrMS 31 peatükis sätestatud jälitustoimingu üldtingimustele, tegemise alusele ja konkreetsele jälitustoimingule, s.t KrMS §le 1261 lg 1, § 1262 lg 1, 5, § 1263 lg 1 ja § 1265 lg 1, näidates ära sätted, millise jälitustoimingu süüdistatavad toime panid ja mille kohaselt süüdistatavatel jälitustoimingute tegemiseks õigus puudus. Käesoleval juhul süüdistatavatele esitatud süüdistuses selline viide puudub, mistõttu on objektiivne koosseis süüdistuses sisustamata ning kuigi kohus saab aru, millisest õigusnormist lähtudes on süüdistatavate käitumine ebaseaduslik, ei saa kohus omal initsiatiivil süüdistuse objektiivset koosseisu süüdistuse piiridest väljumata ja kriminaalmenetluse norme rikkumata täiendada. Seetõttu kohus üüdistatavaid KarS § 137 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises süüdi tunnistada ei saa, kuivõrd süüdistatavatele esitatud süüdistuses puudub süüteo objektiivne koosseis ja süüdistatavad tuleb KarS § 137 lg 1 järgi esitatud süüdistuses süüteokoosseisu puudumise tõttu õigeks mõista. Sellest tulenevalt leiab kohus, et süüdistatavate käitumises ei ole neile KarS § 137 lg 1 järgi inkrimineeritud süüteo koosseisu tuvastatud, mistõttu tuleb süüdistatavad KarS § 137 lg 1 (xxxx tee xxxx-xxxx, xxxx-xxxx, xxxx tee xxxx-xxxx, xxxx pst xxxx-xxxx ja xxxx-xxxx episoodides) ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses õigeks mõista.

Episoodid KarS § 255 lg 1 järgi Prokurör loobus kriminaalasja kohtulikul arutamisel Aleksei Galotini ja Aleksandr Jermakovi süüdistusest KarS § 255 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises. Kohus, juhindudes KrMS § 14 lg 2 ja § 301 sätetest, teeb Aleksei Galotini ja Aleksandr Jermakovi osas menetlust jätkamata õigeksmõistva otsuse, mõistes Aleksei Galotini ja Aleksandr Jermakovi nendele esitatud süüdistuses KarS § 255 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises õigeks.

süüdistatavatelt kannatanu kasuks. Seetõttu tuleb kannatanute esitatud tsiviilhagid rahuldada senini kannatanutele hüvitamata jäänud kahju ulatuses, mõistes hüvitise välja varalise kahju tekkimises süüdi olevalt isikult. Vastavalt VÕS § 137 lg 1 sätetele kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. Käesolevas kriminaalasjas on üheselt tuvastatud, et mõlemad süüdistatavad on põhjustanud isikute grupis toime pandud vargustega kannatanule varalist kahju, mistõttu on tegemist samal alusel kannatanule tekitatud sama kahjuga, mis tingib hüvitise maksmise solidaarselt. Samas on kriminaalasjast kohtuliku arutamise ajal eraldatud materjalid eraldi menetlusse süüdistatava A I süüdistuses, kes on Harju Maakohtu 28.05.2018 otsusega nr 1-184210 (VI kd tl 156-160) süüdi tunnistatud KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 ettenähtud kuritegude toimepanemises grupis koos Aleksei Galotini ja Aleksandr Jermakoviga ning temalt on välja mõistetud ka samad tsiviilhagid: L N kasuks 983 eurot, J K kasuks 9078 eurot, K I kasuks 863, 38 eurot, A S kasuks 1140 eurot, A A kasuks 5008, 91 eurot, Registrite ja Infosüsteemide Keskuse kasuks 840, 50 eurot. Seega on ka A I vastutab samal alusel samadele isikutele tekitatud sama kahju eest, mistõttu tuleb käesolevas kriminaalasjas süüdi mõistetavatelt süüdistatavatelt Aleksei Galotinilt ja Aleksandr Jermakovilt välja mõistetav solidaarne hüvitis välja mõista Harju Maakohtu 28.05.2018 otsusega nr 1-18-4210 süüdi mõistetud A I solidaarselt.

varavastaste süütegude toimepanemises. Eeltoodule tuginedes tuleb mõlema süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust vangistuse näol. Aleksandr Jermakov Hinnates süü suurust KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemisel, leiab kohus, et süüdistatava süü on suur. Aluse selliseks järelduseks annab asjaolu, et Aleksandr Jermakovile inkrimineeritakse üheksa lõpule viidud varavastase kuriteo toimepanemist, millega on tekitatud ka varaline kahju, s.h neljale kannatanule ka olulist varalist kahju KarS § 121 p 1 mõttes ning seitse kannatanut on esitanud varalise kahju hüvitamiseks ka tsiviilhagid. Kohus arvestab ka seda, et vargused on toimepandud sissetungimisega kannatanute kodudesse, riivates sellega kannatanute põhiseaduslikku õigust kodu puutumatusele. Lisaks eeltoodule arvestab kohus ka asjaoluga, et Aleksandr Jermakov täitis oma tegevusega kolm KarS § 199 lg-s 2 nimetatud varguse kvalifitseerivat tunnust – teo toimepanemine sissetungimisega, grupi poolt ning süstemaatiliselt. Sealjuures on kuni viieaastase vangistusega võimalik karistada isikut ka vaid ühe kvalifitseeriva tunnuse esinemise korral. Seetõttu kolme kvalifitseeriva tunnuse olemasolu on asjaolu, mis suurendab käesoleval juhul Aleksandr Jermakovi süü suurust. Samas tuleb märkida, et Aleksandr Jermakovil puuduvad kehtivad kriminaalkaristused. Seejuures ei ole tegemist sellise asjaoluga, mis võimaldaks isikule mõista karistuse oluliselt alla sanktsiooni keskmist määra. Selline pikaajaline ja süstemaatiline varguste toimepanemine viitab sellele, et süüdistatava sissetulek on eranditult kuritegelik. Kohus hindab süüdistatava süüd antud süüteo puhul üle keskmise suureks, maksimumi lähedaseks. Sellisele seisukohale asumiseks annab alust asjaolu, et kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtuvalt oli Aleksandr Jermakovil kuritegude grupis toimepanemisel juhtiv roll mitmes tähenduses. Esmalt oli ta isikuks, kes andis heakskiidu korterite osas, millistest tuleb vargus toime panna. Seejuures tegeles ta varastatud asjade turustamise organiseerimisega ning pidas kassat, kuhu kogus kuritegude toimepanemisest saadud tulu ja juhtis teise grupi liikmete tegevust. Varastatu turustamisele viitavad üheselt ka tema korteri läbiotsimisel leitud esemed, milleks olid erinevad ehted, ehete tükid, lauahõbe, mündid, kaalud ja kaaluvihid väärismetalli kaalumiseks, samuti paberitele märgitud müntide hinnad. Et Aleksandr Jermakov tundis huvi aga teiste isikute korterite ja nende ukselukkude vastu, viitavad sellele tema autost leitud binokkel, võtmete toorikud, muugid. Peale selle oli ta ka isikuks, kellel oli sõiduk ja juhtimisõigus, ning kes toimetas autoga grupi liikmed sündmuskohtadele, käis koos grupi liikmetega varguste toimepanemiseks välja valitud kortereid jälgimas ning sõidutas pärast varguste toimepanemist varastatu ja grupi liikmed kodudesse laiali, tagades sellega nii kiire sündmuskohalt lahkumise kui ka varastatu äratoimetamise. Lisaks sellele toimus pidev vargusteks ettevalmistumine: valiti kortereis välja, jälgiti kortereid ja nende elanike äraoleku ja kohaloleku kellaaegasid, märgistati korterite uksi, loeti lukuskeeme muukide ja valevõtmete valmistamiseks. Sellist rolli ja varguste toimepanemise asjaolusid arvestades hindab kohus süüdistatava süüd mitte enam üle keskmise suureks, vaid maksimaalseks, mis peab tingima ka ettenähtud sanktsiooni ülemmäära lähedase karistuse kohaldamise. Edasi hindab kohus karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude esinemist. Süüdistatav on tunnistanud vaid osade kuritegude toimepanemist ja avaldanud kohtuistungil kahetsust. Kohus suhtub süüdistatava kahetsusse kriitiliselt, kuivõrd jälitustoimingute käigus salvestatud süüdistatava vestlused teiste süüdistatavatega viitavad üheselt sellele, et süüdistatava kogu käitumise edasiviivaks jõuks ja eesmärgiks on võimalikult paljude varguste toimepanemine. Seejuures saab nendest vestlustest järeldada, et käesolevas kriminaalasjas menetlusesemeks olevad vargused on tühine osa tegelikult toime pandud varguste hulgast. Seetõttu, arvestades seda, et süüdistatava ainsaks sissetulekuks on varavastaste kuritegude toimepanemisest saadav tulu, leiab kohus, et süüdistatava kahetsus ei ole siiras ja seda ei ole võimalik kergendava asjaoluna arvestada. Puutuvalt muudesse kergendavatesse asjaoludesse, peab kohus möönma, et kohtuliku arutamise ajal, vahetult enne süüdistatavate ülekuulamist on A J hüvitanud M M tekitatud kahjust 220 eurot osa, s.o 70 eurot. Seega on tegemist kergendava asjaoluga KarS § 57 lg 1 p 2 mõttes, kuigi KarS § 57 lg 1 p 2 näeb kergendava asjaoluna ette kahju vabatahtliku hüvitamise ja käesoleval juhul on kõige väiksemast akhjust hüvitatud kolmandik. Võrreldes kõigi

teiste esitatud tsiviilhagidest tulenevate varaliste nõuetega kogumis on hüvitatud osa oma suurusjärgult tühine ja pigem sümboolne kui tõsiseltvõetav kahju hüvitamine. Kohtu leiab, et sellise hüvitamise puhul on tegemist sooviga luua olukord, kus on tuvastatav kergendava asjaolu esinemine ja sellest ei ole võimalik mööda vaadata. Selline olukord ka saavutati ning kohus peab selle kergendava asjaoluga arvestama, kuid kohtu arvates ei saa see kergendav asjaolu, s.o tuhandete eurode ulatuses kahju 70 euro ulatuses hüvitamine süü suurust ja mõistetavat karistust oluliselt mõjutada. Hinnates Aleksandr Jermakovi süü suurust KarS § 266 lg 2 p 1 ja § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemisel, osutab kohus, et süüdistatavale inkrimineeritakse ühe eluruumi sissetungimise katse episoodi toimepanemist, mille ilmselge eesmärk oli varavastase kuriteo toimepanemine või selle ettevalmistamine, kuid süüdistatava käitumine ei jõudnud varguseks üle kasvada tema tahtest mitteolenevatel põhjustel. Seetõttu saab süüdistatava käitumist kvalifitseerida vaid tagajärje ja teo faktiliste asjaolude järgi ning süüdistatava käitumist saab seetõttu kvalifitseerida vaid KarS § 266 lg 2 p 1 ja § 25 lg 2 järgi. Kuivõrd süüdistatava roll selle süüteo toimepanemisel oli A. Galotinist, kes vahetult sissetungimise katse toime pani, oluliselt väiksem, leiab kohus, et kogutud tõendite pinnalt saab tulla järeldusele, et süüdistatava süü ei ole kuigi suur ning kohus peab võimalikuks mõista karistuse ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena. Edasi hindab kohus karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude esinemist. Süüdistatav on kohtuistungil kahetsust avaldanud nendes episoodides, mille toimepanemist ta on ülekaalukate tõendite olemasolu tõttu pidanud tunnistama. KarS § 266 lg 2 p 1 ja § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemist on ta eitanud, mistõttu ei ole tuvastatud ka kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid, mis võiks karistuse määra mõjutada. KarS § 64 kohaselt samaliigiliste põhikaristuste korral mõistetakse liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel või loetakse kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. Antud juhul on need kuriteod toime pandud küll eri õigushüvede vastu, kuid kohtu arvates samas kantud ühest eesmärgist. KarS § 266 lg 2 p 1 ja § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo puhul on käesoleval juhul sisuliselt tegemist KarS § 199 lg 2 p 8 ettenähtud kuriteo toimepanemise ettevalmistamisele suunatud kuriteoga, mis oma teokirjelduse tõttu sisaldab endas eraldi kvalifitseeritavat kuriteokoosseisu. Seetõttu leiab kohus, et liitkaristus tuleb mõista kergema karistuse raskeima karistusega kaetuks lugemise teel. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt toonitatud asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Karistusest tingimisi vabastamine on üksnes põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04). Süüdlase isiku puhul tuleb karistusest tingimisi vabastamine kõne alla eelkõige juhul, kui teda ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Antud juhul ei ole süüdistataval kehtivaid kriminaalkaristusi, kuid süüdistatava pikaajaline õigusvastane käitumine viitab jätkuvale ja süsteemsele allumatusele kehtestatud korrale ning lugupidamatule suhtumisele õiguskorda ja kõrvaliste isikute kodu puutumatusse, rääkimata siis süsteemsetest rünnetest kõrvaliste isikute vara vastu, mis on kantud eesmärgist saada elatusvahendeid ja tulu kõrvaliste isikute arvelt.

Seega välistab juba süüdistatava isik tema suhtes karistuse kohaldamata jätmise. Samamoodi välistab kohtu arvates karistuse ükskõik missugustel tingimustel kohaldamata jätmise ka süüdistatava suur süü ja süüdistatavale inkrimineeritud kuritegude toimepanemise asjaolud. Karistuse mõistmise osas võtab kohus arvesse, et süüdistatav on kahtlustatavana kinni peetud alates 20.04.2017 ning viibib alates 21.04.2017 vahi all. Eelmärgitust tulenevalt saab asuda seisukohale, et mõjutamaks isikut seadusekuulekusele ja säästmaks kõrvaliste isikute vara, tuleb süüdistatava suhtes kohaldada reaalset vangistust, mille ärakandmist tuleb KarS § 68 lg 1 alusel arvestada alates süüdistatava kahtlustatavana kinnipidamisest. Aleksei Galotin Hinnates süü suurust KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemisel, leiab kohus, et süüdistatava süü on suur. Aluse selliseks järelduseks annab asjaolu, et Aleksei Galotinile inkrimineeritakse üheksa lõpule viidud varavastase kuriteo toimepanemist, millega on tekitatud ka varaline kahju ning seitse kannatanut on esitanud selles osas ka tsiviilhagi. Seejuures on neljale kannatanule tekitatud olulist varalist kahju KarS § 121 p 1 tähenduses. Kohus arvestab ka seda, et vargused on toimepandud sissetungimisega kannatanute kodudesse, riivates sellega kannatanute põhiseaduslikku õigust kodu puutumatusele. Lisaks eeltoodule arvestab kohus ka asjaoluga, et Aleksei Galotin täitis oma tegevusega kolm KarS § 199 lg-s 2 nimetatud varguse kvalifitseerivat tunnust – teo toimepanemine sissetungimisega, grupi poolt ning süstemaatiliselt. Sealjuures on kuni viieaastase vangistusega võimalik karistada isikut ka vaid ühe kvalifitseeriva tunnuse esinemise korral. Seetõttu kolme kvalifitseeriva tunnuse olemasolu on asjaolu, mis suurendab käesoleval juhul Aleksei Galotini süü suurust ja muudab selle maksimaalseks. Süü muudab suuremaks asjaolu, et Aleksei Galotini roll varguste toimepanemisel oli lisaks sissetungimistele ja varguste vahetule toimepanemisele ka varguste ettevalmistamine, milleks jälgis koos Aleksandr Jermakovi või A I korterite elanike kohalolekut ja äraolekuid, märgistas kortereid, tuvastamaks elanike korteris käimist, käis korterite lukkudest võtmas lukuskeeme, mille alusel valmistada valevõtmeid ja andis lukuskeeme üle A I võtmete valmistamiseks või valmistas ise muuke ja valevõtmeid. Samuti ei saa süü suuruse hindamisel jätta tähelepanuta, et süüdistatavat on varasemalt kuritegude, s.h varavastaste kuritegude toimepanemise eest korduvalt karistatud ning isikul on kaks kehtivad kriminaalkaristust. Kohus peab vajalikuks viidata seejuures Harju Maakohtu 03.09.2008 otsusele, millega karistati süüdistatavat analoogsete kuritegude toimepanemise eest vangistusega 2 aastat, mille kandmiselt vabanes isik tingimisi ennetähtaegselt 28.01.2009. Ehkki süüdistatav oli tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt vabastatud, siis sellele vaatamata ei suutnud süüdistatav eelmise karistuse kandmiselt vabanemise järgselt õiguskuulekalt käituda ning jätkas varavastaste kuritegude toimepanemist. Harju Maakohtu 09.12.2011 otsusega mõisteti Aleksei Galotin taas süüdi varavastaste kuritegude toimepanemises sissetungimisega ja süstemaatiliselt ning teda karistati 2 aasta ja 6 kuulise vangistusega, mida lühimenetluses vähendati kolmandiku võrra ning ärakandmisele kuulus vangistus 1 aasta ja 8 kuud, millise karistuse kandmiselt ta 23.12.2014 vabanes. Sellised andmed näitavad ilmekalt seda, et süüdistatavat ei ole mõjutanud korduvalt mõistetud vangistus ega võimalus, et uue kuriteo toimepanemisel võidakse talle mõista uus vabadust piirav ja pikem karistus. Seejuures karistati süüdistatavat eelmise otsusega nelja varguse toimepanemise eest sanktsiooni keskmises määras karistusega. Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse teda aga vargustes, milliste arv on üle kahe korra suurem. Tulenevalt eelnevast, leiab kohus, et süüdistatavale tuleb mõista karistus vastavalt tema süü suurusele, s.o ettenähtud sanktsiooni ülemmäära lähedases määras. Kuivõrd süüdistatavat on juba samalaadsete kuritegude toimepanemise eest vangistusega karistatud, mis süüdistatavat õiguskuulekusele ei sundinud, siis järjekordsete uute samalaadsete kuritegude toimepanemine veel suuremas ulatuses ei saa hakata süüdistatava olukorda kergendama ja andma talle signaali, et iga järgneva kuriteo toimepanemine kergendab tema olukorda ja mõistetav karistus on kergem kui eelmine. Kohus on seisukohal, et käesolevas kriminaalasjas mõistetav karistus peab ületama süü suuruse tõttu ettenähtud sanktsiooni keskmist määra oluliselt ja ulatuma ettenähtud sanktsiooni ülemmäära lähedale. Kuivõrd süüdistatavat on juba samalaadsete kuritegude toimepanemise eest sanktsiooni keskmises määras karistusega karistatud ja süüdistatav sellest

järeldusi teinud ei ole, siis leiab kohus, et mõistetava karistuse suurem määr peab süüdistatavas kinnistama arusaama keelunormi jätkuvas kehtivuses. Edasi hindab kohus karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude esinemist. Süüdistatav on kohtuistungil avaldanud kahetsust ja tunnistanud vaid osade kuritegude toimepanemist. Samas, arvestades süüdistatava kohtuistungil antud pealiskaudseid ütlusi on raske tuvastada, mida ta konkreetselt on tunnistanud. Kohus suhtub süüdistatava kahetsusse kriitiliselt, kuivõrd jälitustoimingute käigus salvestatud süüdistatava vestlused teiste süüdistatavatega viitavad üheselt sellele, et süüdistatava kogu käitumise eesmärgiks on võimalikult paljude varguste toimepanemine. Lisaks nähtub nendest vestlustest, et käesolevas kriminaalasjas menetlusesemeks olevad vargused on väike osa tegelikult toime pandud varguste hulgast. Seetõttu, arvestades seda, et süüdistatava ainsaks sissetulekuks on varavastaste kuritegude toimepanemisest saadav tulu, leiab kohus, et süüdistatava kahetsus ei ole siiras ja seda ei ole võimalik kergendava asjaoluna arvestada. Sellest tulenevalt leiab kohus, et kriminaalasja kohtuliku menetluse käigus ei ole tuvastatud kergendavaid asjaolusid, samuti ei ole tuvastatud koosseisuväliseid raskendavaid asjaolusid, mis võiks karistuse määra mõjutada. Hinnates Aleksei Galotini süü suurust KarS § 266 lg 2 p 1 ja § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemisel, osutab kohus, et süüdistatavale inkrimineeritakse ühe eluruumi sissetungimise katse episoodi toimepanemist, mille ilmselge eesmärk oli varavastase kuriteo toimepanemine või selle toimepanemise ettevalmistamine, kuid süüdistatava käitumine ei jõudnud varguseks üle kasvada tema tahtest mitteolenevatel põhjustel, sest kannatanu kuulis ukseluku kallal askeldamist ja avas ukse ning süüdistatav põgenes. Seetõttu on tema käitumine kvalifitseeritud vastavalt teo faktilistele asjaoludele ja tagajärjele, kuivõrd tema käitumises ei ole tuvastatud KarS § 199 lg 2 p 8 ettenähtud kuriteokoosseisu tunnuseid. Küll sisalduvad tema käitumises KarS § 266 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo tunnused. Kohus leiab, et kogutud tõendite pinnalt saab tulla järeldusele, et süüdistatava süü ei ole kuigi suur, kuivõrd süütegu jäi katse staadiumisse, milline asjaolu vähendab süüd. Samas leiab kohus, et Aleksei Galotini süü on tema rolli tõttu suurem kui Aleksandr Jermakovi oma, kuivõrd Aleksei Galotin oli teo vahetu toimepanija ja tema roll olulisem. Seetõttu peab kohus küll võimalikuks mõista karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra, kuid mitte alammäära lähedasena. Edasi hindab kohus karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude esinemist. Süüdistatav on KarS § 266 lg 2 p 1 ja § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemist tunnistanud ja üldsõnaliselt ka kahetsenud. Samas on süüdistatavale KarS § 266 lg 2 p 1 ja § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritud kuritegu vaid üks toimepandud kuritegudest, millega ainsana ei tekitatud varalist kahju. Arvestades süüdistatavale inkrimineeritud süütegude rohkust ning asjaolu, et sellele kuriteole eelnes mitu vargust ja selle järgselt jätkas süüdistatav varguste toimepanemist ühes sissetungimisega, leiab kohus, et see kahetsus ei ole siiras, mida süüdistatav on oma objektiivse käitumisega ka tõestanud. Sellest tulenevalt ei pea kohus võimalikuks kahetsuse kui kergendava asjaoluga arvestada. Koosseisuväliseid raskendavaid asjaolusid kohus selles kuriteoepisoodis ei tuvastanud. Seega ei ole tuvastatud asjaolusid, mis võiks karistuse määra mõjutada. KarS § 64 kohaselt samaliigiliste põhikaristuste korral mõistetakse liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel või loetakse kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. Antud juhul on need kuriteod toime pandud küll eri õigushüvede vastu, kuid kohtu arvates samas kantud ühest eesmärgist. KarS § 266 lg 2 p 1 ja § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo puhul on käesoleval juhul sisuliselt tegemist KarS § 199 lg 2 p 8 ettenähtud kuriteo toimepanemise ettevalmistamisele suunatud kuriteoga, mis oma teokirjelduse tõttu sisaldab endas eraldi kvalifitseeritavat kuriteokoosseisu. Seetõttu leiab kohus, et liitkaristus tuleb mõista kergema karistuse raskeima karistusega kaetuks lugemise teel. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise

eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt toonitatud asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Karistusest tingimisi vabastamine on üksnes põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04). Antud juhul ei esine mitte ühtegi erandlikku süüteo toimepanemise asjaolu, mis annaks aluse karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Kohus juhib tähelepanu Harju Maakohtu 03.09.2008 otsusele, mille kohaselt karistati süüdistatavat KarS § 199 lg 2 p 1, 4, 7 ja 8 järgi kahe aastase vangistusega, mille kandmiselt isik vabastati tingimisi ennetähtaegselt 28.01.2009. Harju Maakohtu 09.12.2011 otsusega mõisteti Aleksei Galotinile KarS § 199 lg 2 p 7, 8 ja 9 järgi karistuseks vangistus 2 aastat ja 6 kuud, mida vähendati lühimenetluse sätete kohaselt 1 aasta ja 8 kuu pikkuseks vangistuseks, mis asendati üldkasuliku tööga ning isik allutati käitumiskontrollile. Tallinna Ringkonnakohtu 23.02.2012 otsusega tühistati Harju Maakohtu 09.12.2011 otsus Aleksei Galotini suhtes KarS § 69 lg 1, 4, 6 ja 7 kohaldamise osas ning isikule mõistetud 1 aasta ja 8 kuuline vangistus kuulus ärakandmisele. Karistust ei olnud aga võimalik täitma asuda, sest süüdistatav suundus enne otsuse jõustumist xxxx Kuningriiki ja pani toime varavastaseid kuritegusid, mille eest teda samuti karistati ning süüdistatav kuulutati tagaotsitavaks. Selline käitumine näitab seda, et süüdistatav ei kavatsenudki kriminaalhooldusele alluda ja üldkasulikku tööd teha. Seetõttu asus süüdistatav karistust kandma alates 23.04.2013. 13.11.2013 esitas Aleksei Galotin taotluse tema tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega, kuid Viru Maakohus leidis, et Aleksei Galotin tuleb jätta elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Ka 18.08.2014 jättis Viru Maakohus Aleksei Galotini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata ja süüdistatav vabanes karistuse kandmiselt 23.12.2014. Seejärel eelmise vangistuse vabanemiselt vähem kui kahe aasta möödudes pani ta toime uue samalaadse kuriteo, jätkates kuritegude süstemaatilist toimepanemist. Seega täielikult ära kantud vangistus ega ka eelnev vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei suunanud süüdistatavat õiguskuulekusele. Eelmärgitust tulenevalt saab asuda seisukohale, et süüdistatava suhtes on ära proovitud süüdistatavat säästvad mõjutusvahendid, kuid ükski neist mõju avaldanud ei ole. Kohus leiab, et üha uute kuritegude toimepanemine ei saa lõppkokkuvõttes hakata süüdistatava olukorda kergendama, vaid raskendab seda. Seega tuleb käesolevas kriminaalasjas menetlusesemeks oleva kuriteo eest mõista rangem karistus, kui mõisteti eelmise samalaadse kuriteo toimepanemise eest ning karistuseks mõistetud kuulub reaalsele ärakandmisele. Kuivõrd süüdistatav on kahtlustatavana kinni peetud 20.04.2017 ja vahistatud 21.04.2017, tuleb KarS § 68 lg 1 alusel arvestada kandmisele kuuluva vangistuse ärakandmist süüdistatava kahtlustatavana kinnipidamisest.

selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7. detsembri 2012.a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12). DNA ekspertiisid (17E-GE0425, 16E-GE1258, 17E-GE0344, 17E-GE0442, 17E-GE0482, 17EGE0507) olid kuriteo avastamise seisukohast vajalikud, kuid ekspertiisi tulemusena süüdistatavate süüd tõendavaid tõendeid otseselt ei kogutud, mistõttu on kohus seisukohal, et nende ekspertiiside kulud tuleb jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. DNA ekspertiisid (17EGE0269, 17E-GE0358, 17E-GE0059, 17E-GE0487) ja jäljeekspertiis (17E-TJ0025) olid kuriteo avastamise seisukohast vajalikud, kuna nende tulemusena koguti süüdistatava Aleksei Galotini ning Aleksandr Jermakovi süüd tõendavaid tõendeid ning tuvastati isikute käitumises kuriteokoosseis. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et kuna ekspertiistulemused toetavad süüdistatavate süüküsimust puudutavat tõendikogumit, siis tuleks eelnimetatud ekspertiisikulud jätta süüdistatavate kanda osaliselt. Süüdistatava Aleksandr Jermakovi menetluskuludeks on määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses ning süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. Ankeetandmete kohaselt Aleksandr Jermakov ei tööta. Samas süüdistatav ei ole esitanud ka tõendeid selle kohta, et ta ei ole oma majandusliku olukorra tõttu maksevõimeline. Lisaks rõhutab kohus, et menetluskulude väljamõistmisel ei tule silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid selle küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumise väljavaadetest. Senise kohtupraktika kohaselt tuleb menetluskulude vähendamise korral esmajoones silmas pidada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Antud juhul ei ole tegemist juhuslike episoodidega süüdistatava elus, kuna süüdistatav pani toime üheksa varavastast kuritegu ning ühe avaliku korra vastase süüteo, mis jäi küll katsestaadiumisse, kuid mille eesmärgiks oli samuti varavastase süüteo toimepanemine. Tegemist on süsteemse õigusvastase käitumisega, mis saab olla vaid teadlik ja eesmärgipärane käitumine. Seetõttu peab süüdistatav ka arvestama sellega, et tema poolt toime pandud kuritegude uurimisega kaasnevad menetluskulud, mis jäävad tema kui selle kulu põhjustanud isiku kanda. Samuti ei tuvastanud kohus kriminaalasja läbivaatamisel menetluskulude küsimuse lahendamisel asjaolusid või takistusi, mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda menetluskulude vähendamist. Seega leiab kohus, et menetluskulude osalisel riigi kanda jätmisel ei oleks käesoleval juhul positiivset toimet ja välja mõistetavad menetluskulud tuleb täies ulatuses jätta süüdistatava kanda. Süüdistatava Aleksei Galotini menetluskuludeks on määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses ning süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. Ankeetandmete kohaselt Aleksei Galotin ei tööta. Samas süüdistatav ei ole esitanud ka tõendeid selle kohta, et ta ei ole oma majandusliku olukorra tõttu maksevõimeline. Lisaks rõhutab kohus, et menetluskulude väljamõistmisel ei tule silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid selle küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumise väljavaadetest. Senise kohtupraktika kohaselt tuleb menetluskulude vähendamise korral esmajoones silmas pidada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Antud juhul ei ole tegemist juhuslike episoodidega süüdistatava elus, kuna süüdistatav pani toime üheksa varavastast kuritegu ning ühe avaliku korra vastase süüteo, mis jäi kaitsestaadiumisse, kuid mis oli suunatud varavastase süüteo toimepanemisele. Lisaks sellele on ta varem kohtu poolt karistatud isikuna teadlik sellest, et süüdimõistva otsusega kaasnevad menetluskulud jäävad tema kanda. Samuti ei tuvastanud kohus kriminaalasja läbivaatamisel menetluskulude küsimuse lahendamisel asjaolusid või takistusi,

mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda menetluskulude vähendamist. Seega leiab kohus, et menetluskulude osalisel riigi kanda jätmisel ei oleks käesoleval juhul positiivset toimet ja välja mõistetavad menetluskulud tuleb täies ulatuses jätta süüdistatava kanda. Samas leiab kohus, et arvestades menetluskulude summa suurust ja konkureerivat rahalist kohustust välja mõistetavate tsiviilhagide näol, siis esinevad küllalased alused võimaldada süüdistatavatel tasuda menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest osade kaupa 12 kuu jooksul (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12).

Sündmuskoha vaatluse käigus xxxx xxxx-xxxx korterist on kaasa võetud lukk, võti ja muukraud. Lukk ja võti on tõendamiseseme osas olulised, kuivõrd annavad informatsiooni süüteo toimepanemise asjaolude kohta, kuid mis kohtuotsuse jõustumise järgselt minetavad oma väärtuse. Seetõttu on tegemist väärtusetute asjadega ja need tuleb kohtuotsuse jõustumise järgselt hävitada KrMS 126 lg 3 p 4 alusel. Muukraua puhul on aga tegemist tahtliku süüteo toimepanemiseks kasutatud esemega, mistõttu tuleb see KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida ning kuna tegemist on väärtusetu asjaga, tuleb see KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. Sündmuskoha vaatluse käigus xxxx xxxx-xxxx korterist on kaasa võetud lukk ja võti. Nimetatud asjad on tõendamiseseme osas olulised, kuivõrd annavad informatsiooni süüteo toimepanemise asjaolude kohta, kuid mis kohtuotsuse jõustumise järgselt minetavad oma väärtuse. Seetõttu on tegemist väärtusetute asjadega ja need tuleb kohtuotsuse jõustumise järgselt hävitada KrMS 126 lg 3 p 4 alusel. Sündmuskoha vaatluse käigus xxxx xxxx-xxxx korterist on kaasa võetud kolm fooliumkilet ja tõmmiskile. Nimetatud asjad on tõendamiseseme osas olulised, kuivõrd annavad informatsiooni süüteo toimepanemise asjaolude kohta, kuid mis kohtuotsuse jõustumise järgselt minetavad oma väärtuse. Seetõttu on tegemist väärtusetute asjadega ja need tuleb kohtuotsuse jõustumise järgselt hävitada KrMS 126 lg 3 p 4 alusel. Aleksandr Jermakovi kasutuses olevast garaažiboksist 21.04.2017 on läbiotsimisel (I kd tl 4243) ära võetud meeste lõhnaõli Ferrari Essence Musk, mis kuulub L N. Kuivõrd asja omanik on teada, kuid asja omanik ei soovinud eseme tagastamist, sest ese oli rikutud, on tegemist väärtusetu asjaga ning see asi tuleb hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. CD plaat xxxx ristimiku turvakaamerate videosalvestustega, CD plaadid 03.05.2017, 22.05.2017, 07.07.2017, 02.06.2017, 31.05.2017, 09.06.2017, 29.06.2017 jälitustoimingu protokollide juures ja CD plaat xxxx xxxx asuvate turvakaamerate videosalvestustega, millel on salvestatud kriminaalasjas tõendamiseset puudutav teave, tuleb juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 sätetest jätta kriminaaltoimikusse. Kannatanult A A varastatud ja lõhutud seif, mis on süüdistatavate poolt muudetud kasutamiskõlbmatuks ja on seetõttu muutunud väärtusetuks, tuleb kohtuotsuse jõustumise järgselt hävitada KrMS 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetu asi. Aleksandr Jermakovi kinnipidamisel 20.04.2017 (III kd tl 88-92) ära võetud võtmed – üks võtmekimp viie võtmega ja viie magnetvõtmega (sinine, roheline, hall, kollane ja tumeroheline) tuleb kui tahtliku süüteo toimepanemisel kasutatud vahendid KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida ja kohtuotsuse jõustumise järgselt hävitada KrMS 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetud asjad. Aleksei Galotinilt 20.04.2017 kinnipidamisel (III kd tl 93-97) ära võetud kindad, pintsel, 2 kruvikeerajat, skalpell, 4 võtit, liim, lõigatud võti, võtmekimp nelja võtmega ja nelja magnetvõtmega (kaks rohelist, sinine-valge, sinine), võtmekimp 6 võtmega ja 2 magnetvõtmega, tuleb kui tahtliku süüteo toimepanemisel kasutatud vahendid KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida ja kohtuotsuse jõustumise järgselt hävitada KrMS 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetud asjad. Aleksandr Jermakovi sõiduki läbiotsimise käigus ära võetud kaks muukrauda, binokkel Walther, sõrgkang, kott koos 6 traadist muugiga ja üks muukraud tuleb kui kahtliku süüteo toimepanemisel kasutatud vahendid KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida ja kohtuotsuse jõustumise järgselt hävitada KrMS 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetud asjad. Aleksandr Jermakovi elukohas xxxx 20.04.2017 läbiotsimise käigus (V kd tl 8-40) ära võetud karp lihvimisotsikute ja 29 nõeltega, tööriistakohver lihvimisaparaadi, puuride, lihvimisotsikute, lihvimiskettaste ja plastikust karbiga, karp skalpellide, pintsettide, skalpelli otsikutega, tööriistakohver Graphite kasutusjuhendi, pikenduskõri/vooliku, 7 puuriotsiku, 24 lihvimisotsiku, 4 metallist otsiku, 6 metallist osa, 3 topsikut, 69 lihvimispaberit, 2 topsikut 53 lihvimiskettaga, minigripp 26 lihvimiskettaga, 4 lihvimisotsikut, 1 puur, minigripp 2 rullikuga ja 10 liivapaberiga,

milliste tagastamist Aleksandr Jermakov soovis ja milliseid asju ei saa otseselt seostada tahtliku kuriteo toimepanemisega, tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel Aleksandr Jermakovile, hoiustades asju Aleksandr Jermakovi kinnipidamiskohas tema isiklike asjade hulgas. Aleksandr Jermakovi elukohas xxxx 20.04.2017 läbiotsimise käigus (V kd tl 8-40) ära võetud karp kaalu, kaaluvihtide, raskuste, pintsettidega tuleb kui tahtliku süüteo toimepanemisel kasutatud vahendid KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida ja kohtuotsuse jõustumise järgselt hävitada KrMS 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetud asjad. Aleksei Galotini elukohas xxxx xxxx 20.04.2017 läbiotsimise käigus (V kd tl 69-82) ära võetud võetud sülearvutikott Acme koos käsipuuri Graphite, vöökott 13 võtme toorikuga ja 2 võtmega, vöökott lukuga 3 võtmega 8 toorikuga, pinal lukusüdamikuga, 7 võtmetoorikuga, 6 võtmega, 6 lipikuga, pinal 14 viiliga, 3 BODA lukuga, viil, kruvikeeraja, näpitsad, rauasaag, rauasae leht, karp ukse osadega, vöökott 11 võtmega, fonolukuvõtmetega, 2 kirjaklambriga, 6 muukrauaga, võtmekimp 5 võtmega, 2 võtit koos paberiga, 4 paberit, karp vedrude ja lihvidega, tasku kruviikerajaga ja otsikutega, võtmekimp võtme ja magnetvõtmega, vöökott tuleb kui tahtliku süüteo toimepanemisel kasutatud vahendid KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida ja kohtuotsuse jõustumise järgselt hävitada KrMS 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetud asjad. Aleksei Galotini elukohas xxxx 20.04.2017 läbiotsimise käigus (V kd tl 69-82) ära võetud võetud võtmekimp 7 võtmega ja kahe fonoluku võtmega, milliste tagastamist Aleksei Galotin soovis kohtuistungil, tagastada Aleksei Galotinile KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel, hoiustades tagastatavaid asju Aleksei Galotini kinnipidamiskohas tema isiklike asjade hulgas. Aleksandr Jermakovilt, A I ja Aleksei Galotinilt elukoha läbiotsimise käigus on kaasa võetud seitse sõrmust, kaks ketti, neli paari kõrvarõngaid, neli metallist tükki, katkine sõrmus, käevõru, ripats, kett koos kivita ripatsiga, seitse kivita sõrmust, neli paari kivita kõrvarõngaid, käekella korpus, sisuta käekell koos rihmaaga, kaks hambarkooni, õhupüstol, balloonid ja kuulid, mis kuuluvad kannatanule A A. Kuivõrd asjad on kohtueelsel menetlusel üle antud asjade omanikule kannatanule A A, tuleb need jätta KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel A A. Aleksandr Jermakovilt, A I ja Aleksei Galotinilt elukoha läbiotsimise käigus on ära võetud kolmteist lõhna, seitse käekella, kolm risti kaelakettidega, kivita kõrvarõngad, kaelakett, komplekt sõrmusest ja kõrvarõngastest, pross, neli sõrmust, kolm paari kõrvarõngaid, mis kuuluvad kannatanule N J. Kuivõrd asjad on kohtueelsel menetlusel üle antud asjade omanikule kannatanule N J, tuleb need jätta KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel N J.

reg.nr xxxx, mis on maanteeametis registreeritud T M nimele. 11.05.2017 kuulati T M tunnistajana üle. 25.07.2017 tunnistati T M kolmandaks isikuks ning tema 25.07.2017 kolmanda isikuna antud ütluste kohaselt helistas talle 2016 aasta kevadel A I ning ütles, et üks tema tuttav nimega Aleksandr Jermakov vajab abi. Nimelt, on Aleksandr Jermakovil olemas sõiduk, mida oleks vaja registreerida tunnistaja nimele. Põhjuseks öeldi, et Aleksandr Jermakovil oln alimendid peal, mistõttu saaks viimase endine elukaaslane nõuda raha. Samuti kinnitas A I tunnistajale, et Aleksand Jermakov on korralik inimene. Tunnistaja nõustus. Paar päeva hiljem saadi kokku ning sõideti ARK-i xxxx, kus vormistati sõiduk xxxx reg.nr xxxx tunnistaja ehk T M nimele. Hiljem palus tunnistaja nii A I kui Aleksandr Jermakovi, et nad vormistaks sõiduki kellegi teise nimele, kuid tulutult. Kolmanda isiku T M ütlustest nähtb, et ta ei taha olla seotud nimetatud sõidukiga ning soovib, et Aleksandr Jermakov lahendaks oma auto küsimuse ilma tema osaluseta. Eeltoodust lähtuvalt on xxxx reg.nr xxxx tegelikuks omanikuks Aleksandr Jermakov ning sõiduki registreerimistunnistusel sõiduki omaniku nimi on informatiivse iseloomuga ja sõiduk on registreeritud T M nimele eesmärgiga varjata tegeliku omaniku isikut, näitamaks, et Aleksandr Jermakovil puudub vara, s.h ka registrisse kantud vara. Sõiduauto xxxx reg.nr xxxx asub hoiul Põhja Prefektuuri parklas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn. Vara vabastatakse aresti alt siis, kui süüdistatav on tsiviilhagi nõuetekohaselt tasunud. Kohustuse tähtaegse ja nõuetekohase täitmata jätmise korral pööratakse arestitud vara tsiviilhagis esitatud nõude hüvitamiseks sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning tsiviilhagi rahuldatakse arestitud vara arvelt.

Maren Urb rahvakohtunik

Märt Toming eesistuja

/allkirjastatud digitaalselt/

Marju Vipper rahvakohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.