Avaliku rahu vastased süüteod › Avaliku korra vastased süüteod

1-19-2475

Vastavalt KarS § 73 lg 1, 2, 3 jätta 8 (kaheksa) kuu pikkune vangistus Sten Elissaare suhtes tingimuslikult kohaldamata ning vangistust ei pöörata täitmisele, juhul kui Sten Elissaar 18kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuupäev.

Lk 2 / 4

1-19-2475 Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK

Sten Elissaart süüdistatakse selles, et tema grupis koos xxx tungis 05.12.2016 kella 00:30 ajal akna eest ära tõstmise teel sisse Pärnu maakonnas x külas A.S kuuluva xx omandis olevasse xx talu väikessesse majja, kust varastasid A.S kuuluvad binokli Olympos 8-42 EXWP väärtusega 300 eurot, vee kiirsoojendi väärtusega 200 eurot ning mullamuti peletamiseks mõeldud paukpadrunitega karbi väärtusega 35 eurot ja xxx kuuluva teleri LG 32’’ LED väärtusega 284,50 eurot ning A.T kuuluvad arvuti välise kõvaketta väärtusega 109,99 eurot, auto pardakaamera Car Camcorder 2,7’’ LCD väärtusega 109 eurot koos selles oleva mälukaardiga väärtusega 13 eurot, millega tekitasid A. T varalise kahju 231,99 euro suuruses summas. Sealt edasi sisenesid lukustamata kõrvalhoonesse ja varastasid sealt xxx kuuluva võsasae Stihl FS450 väärtusega 617,45 eurot. xxx tekitasid vargusega varalise kahju summas 901.95 eurot. Lisaks sellele varastasid lukustamata kõrvalhoonest A. S kuuluvad kaks 30 liitrist kanistrit koos 60 l diiselküttega väärtusega 60 eurot, vooliku koos liitmikutega väärtusega 50 eurot, autoaku väärtusega 60 eurot, reovee pumba väärtusega 102 eurot, reovee pumba väärtusega 600 eurot, veepumba ( roostevaba) väärtusega 600 eurot, kruustangid väärtusega 62 eurot, elektrikäia väärtusega 38.90 eurot, väikese elektrikäia väärtusega 30 eurot. Kõrvalhoones avasid väikesest majast leitud võtmega seal oleva raudkapi ja varastasid sellest A.S kuuluvad tikksae Bosch PST 1000PEL väärtusega 30.50 eurot, 48 puuri komplekti väärtusega 16 eurot, 52-osalise padrunivõtmete komplekti väärtusega 5.40 eurot, ketaslõikuri Bosch väärtusega 48.39 eurot, ketassae Bosch PK566CE väärtusega 39.50 eurot, digitaalse supleri(nihik) väärtusega 7.20 eurot, elektrikettsae Makita väärtusega 39.50 eurot, komplekti murdunud poldi väljakeeramiseks väärtusega 4 eurot, käsitööriistu (haamrid, kruvikeerajad jm) kokku väärtusega 100 eurot, elektrikilbi väärtusega 150 eurot, mootorsae Husqvarna 245 väärtusega 300 eurot. Lisaks sellele sisenesid toast leitud võtmega hoovil olevasse merekonteinerisse selle tabaluku avamise teel ja varastasid ühe A.S kuuluva kõlari Estonia väärtusega 160 eurot. Vargusega tekitasid A. S varalise kahju kogusummas 2991,69 eurot. Esemete vargusega tekitati varaline kahju kogusummas 4125,63 eurot, sissetungimisega varalist kahju ei tekitatud. Sellise tegevusega pani Sten Elissaar toime KarS § 199 lg 2 p 7,8 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o grupi poolt sissetungimisega varguse. Peale selle tema grupis koos xx 05.12.2016 kella 23:00 ajal tungisid akna eest äratõstmise teel sisse Pärnu maakonnas (x U külas A. S kuuluva xx omandis olevasse K elamiseks mõeldud hoonesse, kus kasutades A.S kuuluvat inventari tegid endale söögiks A. S kuuluvaid makarone ning kasutasid sealseid voodeid. Omavolilise sissetungiga A. S varalist kahju ei põhjustatud. Sellise tegevusega pani Sten Elissaar toime KarS § 266 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o Lk 3 / 4

1-19-2475 omavolilise sissetungi elamiseks kasutatavasse ruumi.

Prokurör ja süüdistatav kaitsja juuresolekul on sõlminud kokkuleppe, mille kohaselt prokurör nõudis kohtus: Sten Elissaar süüdi tunnistamist KarS § 199 lg 2 p 7,8 järgi ja tema karistamist vangistusega 7 (seitse) kuud; KarS § 266 lg 2 p 1 järgi ja tema karistamist vangistusega 3 (kolm) kuud. KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja liitkaristuseks mõista 10 (kümme) kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 alusel mõista S.Elissaarele liitkaristus, lugedes 16.03.2017 Tartu Maakohtu otsusega nr 1-17-2680 mõistetud 6 kuud vangistust kaetuks 10 kuu vangistusega ja liitkaristuseks kuritegude hiljem tuvastatud kogumi eest mõista 10 (kümme) kuud vangistust. KarS § 73 lg 2 alusel kuulub mõistetud vangistusest koheselt ärakandmisele 2 kuud vangistust, mille kandmise algust arvestada alates S.Elissaare vahistamisest 13.02.2019.a. Vastavalt KarS § 73 lg 1,3 jätta 8 (kaheksa) kuu pikkune vangistus Sten Elissaare suhtes tingimuslikult kohaldamata ning vangistust ei pöörata täitmisele kui S.Elissaar 18kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.

MAAKOHTU SEISUKOHT

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud. Süüdistatav jäi kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kannatanu on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks tlk 25, 29, 36. Süüdistatav on ennast süüdi tunnistanud. Tema käitumises teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks on kahetsus, raskendavaid asjaolusid ei ole. Eeltoodu ja KrMS § 248 lg 1 p 5 alusel kohus otsustas süüdistatava süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kriminaalmenetluse seadustiku § 173 lg 2 sätestab, et menetluskulud hüvitab kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. Seega tuleb süüdlaselt välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 2, § 175 ja § 180 lg 1 alusel riigituludesse DNA ekspertiisi maksumusest 498,75 eurot ning tasu riigi õigusabi eest 96,96 eurot. Sundraha jätta välja mõistmata, kuna liitkaristus on mõistetud hiljem tuvastatud kogumi eest. KrMS § 180 lg 3 alusel ning arvestades süüdimõistetu majanduslikku seisundit, võimaldada tal menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Kohus rahuldab VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5, § 132 lg 1 ja 136 lg 1 alusel kannatanute tsiviilhagid ja mõistab need välja süüdimõistetult solidaarselt Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja 23.10.2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-7325 süüdimõistetud xxx Asitõendeid ei ole. Tõkend vahistamine jätta muutmata ning tühistada kohtuotsuse jõustumisel või koheselt ärakandmisele kuuluva vangistuse ärakandmisel.

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Nummert Kohtunik

Lk 4 / 4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.