Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Menetluskulud jätta solidaarselt kostjate Peremaakler OÜ ja T. N. kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. I

HAGI ALUSEKS OLEVAD FAKTILISED ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

Põhinõudelt arvestatud viivis 9.06.2020 kuni 19.06.2020 on 829,40 eurot (arvestus 0,20% põhinõudelt 37700 eurot päevas, so 75,40 eurot päevas x 11 ehk viivitatud päevade arv, periood 9.06.2020-19.06.2020) Tabelis märgitud 1150 euro suuruste muude kulude näol on tegemist hagiavalduselt ja hagi tagamise taotluselt tasutud riigilõivudega, ehk tegemist on hagiavalduse esitamise päeva seisuga kantud menetluskuluga. Hageja leiab, et Peremaakler OÜ väidab täiesti põhjendamatult, et vaidlusalust laenulepingut on võimalik käsitada tarbijakrediidilepinguna. Vastupidiselt kostjale on hageja seisukohal, et selline käsitamine ei ole võimalik. VÕS § 1 lg 5 kohaselt on tarbija VÕS-i tähenduses füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. VÕS § 402 lg 1 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Vaidlust ei ole selles, et käesoleval juhul on laenusaajaks juriidiline isik, seega ainuüksi sel põhjusel VÕS 22. peatüki 2. jao sätted käesoleval juhul ei kohaldu. Samuti väidab Peremaakler OÜ paljasõnaliselt, et nagu puuduks vaidlus, et OS Retail OÜ pakub „krediiditeenuseid“. Hageja pole seda väitnud ja vaidleb nimetatud väitele vastu. Hagejale teadaolevalt on OS Retail OÜ tegevusalaks spetsialiseerimata hulgikaubandus. Kostja väidab põhjendamatult, et kuna laenulepingus ei ole sätestatud krediidi kulukuse määra, siis on laenuleping tühine. Ka siin võiks kostja täpsustada, millisele seaduslikule alusele ta sellise vastuväite esitamisel tugineb. Isegi siis, kui tegemist olekski hüpoteetiliselt tarbijakrediidilepinguga, siis tulenevalt VÕS § 408 lg-st 2 muutuks laenuleping kehtivaks. Nimelt puudub poolte vahel vaidlus selles, et laenu on kostja saanud. Arusaamatu on kostja väide, et laenulepingus sätestatud intressimäär 10% aastas on vastuolus heade kommetega. Kostja ei ole pidanud vajalikuks selgitada, milles seisneb käesoleval juhul vastuolu heade kommetega (TsÜS § 86). Krediidilepingu heade kommete vastasust puudutava Riigikohtu praktika (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-49-11) kohaselt tuleb tehingu tühisuse tuvastamiseks esmalt kindlaks teha, kas tehingust tulenevate vastastikuste soorituste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas, ja seejärel kontrollida, kas isik tegi tehingu sundolukorras. Tõendamiskohustus lasub viidatud kohtulahendi kohaselt TsMS § 230 lg 1 järgi poolel, kes tehingu tühisusele tugineb. Soorituste väärtuste vahe tõendamiseks tuleb poolel näidata võrreldavate soorituste objektiivsete väärtuste vahet, seega käibes tavapärast vastet tühistatava tehingu suhtes, mitte aga ühe poole subjektiivset huvi tehingu väärtuse vastu. Vastastikuste soorituste väärtuse heade kommete vastaselt tasakaalust väljas olekut peab tõendama tehingu tühisusele tuginev isik ehk Peremaakler OÜ. Peremaakler OÜ iseenesest ei eita, et ta pole laenu tagastanud. Seega kostja protsessuaalne taotlus, et hagi tuleb jätta kogu ulatuses (sh. laenu põhiosa ja põhiosa tagastamisega viivitamisest tingitud viivis) rahuldamata, on vastuoluline. Hageja hinnangul on kostja esitanud rea täiesti otsitud ja spekulatiivseid vastuväiteid. Ühtegi tõendit pole kostja oma väidete tõendamiseks esitanud, vaid üksnes avaldab oma arvamusi.

arvestusele vastu ei vaidle. Kostja vastuväited on seetõttu arusaamatud, sest hageja nõuabki laenulepingust tulenevat võlgnevust ja võlgnevus ongi nõude sisuks. Hageja on esitanud lisana 8 kaks arvestust – üks arvestus 18.06.2020 ja teine 19.06.2020 seisuga. 18.06.2020 arvestus on esitatud ekslikult ja hageja soovib tugineda üksnes 19.06.2020 arvestusele. T. N. leidis, et laenulepingu ülesütlemine oli „tühine“. Ülesütlemise aluse puudumise korral on ülesütlemine tagajärjetu (toimetu), mitte tühine (Riigikohtu 30. aprilli 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-13, p 18; Riigikohtu 3. oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-94-12, p 47). VÕS § 114 lg 1 kolmas lause sätestab, kui võlausaldaja on täitmiseks täiendavalt andnud ebamõistliku tähtaja, pikeneb see mõistliku täiendava tähtajani. Seega isegi juhul kui asuda seisukohale, et hageja pidanuks andma kostjatele täiendavat tähtaega kohustuste täitmiseks ja see tähtaeg oli ebamõistlikult lühike, siis see pikenes mõistliku täiendava tähtajani ja kostjatel oli võimalik kohustust täita. Vaidlus puudub selles, et kohustust kostjad ei täitnud ei täiendava tähtaja jooksul ega ka hiljem. T. N. vastusest ei nähtu, et ülesütlemiseks puuduksid formaalsed või materiaalsed eeldused, seega ei saa ülesütlemine olla toimetu. T. N. vastavad vastuväited on seega ainetud.

KOSTJATE VASTUVÄITED

PEREMAAKLER OÜ VASTUVÄITED

kulude lõppsummast aru saada. Üksnes see asjaolu, et kostjaga sõlmitud lepingus on määramata krediidi kulukuse määr, muutub leping tühiseks. Peremaakler OÜ leiab, et temaga sõlmitud leping on tühine. Tühise lepingu puhul võib hageja esitada nõude laenu põhivõla tagastamise kohta ja intresside tasumise kohta lähtudes VÕS § 94 lg 1 kehtestatud määrast.

suhtlus käis V. K., kes esitles end Mercury Credit esindajana ja rõhutas, et räägib nende nimel. 6-7 kuuga olid kohustused refinantseeritud. Novembris 2018 võttis K. kostjaga ühendust ja pakkus sellist tehingut, et objektid xxx ja maja xxx on Mercuril, kostja rahulikult renoveerib neid maju, rajatakse spordihostel vastavalt kostja äriplaanile ning kostja asub ülesöeldud lepingutelt intressi tasuma uuele võlausaldajale. Selleks palus ta allkirjastada nende investoriga 3 laenulepingut (19900+8900+8900). Füüsiliselt kostja neid laene ei saanud ega küsinud. Kostja sõlmis lepingu summaga 19900 (lepingute nr 17050917,17032317 refinantseerimiseks), detsembri lõpus (2018) refinantseeris kostja uuesti ning oli uus notari tehing 8900 eurot, 27.12.2018 (lepingute 18012420, 17122719, 17051819 refinantseerimiseks) ja veebruaris 2019 aastal allkirjastati leping uuesti summaga 8900 eurot (lepingute nr 17090511 ja 17122722 refinantseerimiseks) Peremaakler OÜ pidi tasuma igakuiselt OS-Retail OÜ kontole intressi ja kostja tasus. Oktoobris 2019 võttis kostjaga ühendust V. K., et OS-Retail OÜ loovutab need lepingud oma partnerile. K. palus meid allkirjastada loovutamise leping ja veenis meid, et meie jaoks kõik jääb vanasti. Kostja tasus kuni 08.06.2020-ni, pärast seda 09.06.2020, oli leping lõpetanud ülesütlemisega ja hageja esitas nõude, kogu summa tasumiseks ning pöördus kohtusse. Kostja nõuet ei tunnista kogu ulatuses ja jääb selle juurde. Kostja on seisukohal, et isegi kui laenud anti, siis anti need Mercury Credit OÜ huvides. Hageja ei ole menetluses tõendanud laenu andmist. Ühtegi panga dokumenti, ühtegi notari dokumenti hageja esitanud ei ole. Notarilepingute, kus on märgitud, et Mercury Credit OÜ laenulepingute nr17050917,17032317, 18012420, 17122719,17051819, 17090511, 17122722 refinantseerimine, alusel kandsid laenuandjad raha üle notari deposiitkontodele ja notar edasi Mercury Credit OÜ-le. OS-Retail OÜ 2018 majandusaasta aruanne tõendab, et äriühingul puudusid vahendid hagis väidetud ulatuses laenu andmiseks. Peremaakler OÜ, T. N. ega V. L. (teine juhatuse liige) ei ole kunagi taotlenud laenu OS Retail OÜ-lt. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

KOSTJA T. N. VASTUVÄITED

finantsvõimekust. Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 2-21-13098 kinnitab, et krediidiandja peab kontrollima laenusaaja maksevõimet. Esitatud dokumentatsioon ei tõenda, et selline kontroll oleks läbiviidud. Eeldatavalt finantsraskustes olnud Peremaakler OÜ-le anti laene, mis ületasid võimalikke tagatisi ja tekitasid majanduslikult ebamõistlikke kohustusi. Toimikusse ei ole esitatud tõendeid, mis näitaksid, et enne laenu andmist oleks laenuandja teinud Peremaakler OÜ laenuvõime kontrolli. Tunnistaja V. K. kinnitas kohtuistungil, et laenu taotlemise ajal oli OÜ-l Peremaakler finantsraskusi, mistõttu ei olnud OÜ Peremaakler suuteline tasuma olemasolevaid laene ja nendega seotud kohustusi. Toimikusse ei ole esitatud tõendeid, mis kinnitaksid, et laenuandja kontrollis enne laenu andmist ka käendaja maksevõimet. Toimikusse on esitatud väljavõte E-Krediidiinfo andmebaasist (dtl. 69-71), kuid see väljavõte on tehtud alles 18.06.2020, ehk pärast laenu andmist. Väljavõte aga näitab, et laenu andmise päeva seisuga oli Peremaakler OÜ-l makseraskusi, puudusid töötajad ning väljavõttest tulenevalt puudusid ka ootused, et Peremaakler OÜ on võimeline laenukohustusi täitma. 05.04.1993 Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv 93/13/EMÜ reguleerib ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, mis on Eesti õigusese üle võetud võlaõigusseaduse (VÕS) § 402-421. Euroopa Kohtu praktikast (Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja C-154/15 Francisco Gutiérrez Naranjo v Cajasur Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata. Samuti on kohtu kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C-679/18, OPR-Finance s.r.o. versus GK). Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, kuna nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus antud juhul loovutusest tulenevalt hagejal. VÕS § 4034 lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS § 403 4 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Tallinna Ringkonnakohus on 8. novembri 2021 otsuse (tsiviilasjas nr 2-20-106661) p-s 55 osundanud, et: „Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet (vt ka nt Tallinna Ringkonnakohtu 13.10.2020 otsus asjas nr 2-18-9977, punkt 12; Tallinna Ringkonnakohtu 28.01.2021 otsus asjas nr 2-18-977, punkt 43). Piisavaks ei saa pidada laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Puuduvad tõendid selle kohta, et laenuandja oleks kontrollinud vähemalt Peremaakler OÜ pangakontosid. Samal ajal on toimikusse esitatud hulgaliselt väljavõtteid Peremaakler OÜ kinnistute kohta, mis näitavad, et laenulepingute sõlmimise päeval olid kõik kostja kinnistud koormatud hüpoteekidega erinevate laenuandjate kasuks. See viitab, et kostjal oli märkimisväärne laenukoormus. Hageja ei ole selgitanud, kas ta andis sellele asjaolule hinnangu või mitte. Peremaakler OÜ seaduslik esindaja, kostja T. N. selgitas laenuandjale laenu tingimuste kokku leppimisel mõlema kostja makseraskusi. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel on laenuleping tühine. Poolte vahel ei ole vaidlust selles osas, et Peremaakler OÜ on osaliselt tagastanud laenu ja tasunud laenuga seotud kõrvalkulud. Varasemas praktikas on Riigikohus asunud seisukohale järgmist: Käendusele kui tagamistehingule on olemuslikult omane suurte riskide eest vastutamine. Käendaja suhtes ei kehti

vastutustundliku laenamise põhimõte, kuna käendaja ei ole siiski laenuvõtja, kes peaks jooksvalt tagatud kohustust täitma (Riigikohtu otsus tsiviilasjas 2-14-21710 p 48). viidatud lahendi p-s 49 ja 50 on Riigikohus leidnud, et käendusleping võib olla siiski heade kommetega vastuolus mh juhul, kui esineb järgmiste asjaolude kogum käendajaks on põhivõlgnikuga lähedastes isiklikes suhetes isik, eelkõige perekonnaliige, kes sõlmis lepingu sõltuvussuhtest või muust isiklikust põhjusest tulenevalt; käendaja ei saa käenduslepinguga tagatavast kohustusest isiklikku kasu; käendaja vastutuse maksimumsumma on käendaja sissetulekute suhtes (arvestades mh nende tulevikuperspektiivi) äärmiselt ebaproportsionaalne ning seetõttu võis juba lepingu sõlmimise ajal eeldada, et käendusriisiko realiseerumisel ei suuda käendaja põhivõlgniku kohustust olulises osas täita; eespool nimetatud eeldused olid võlausaldajale lepingu sõlmimisel äratuntavad. Välistatud ei ole, et käendaja vastutuse maksimumsumma suuruse tõttu võib käendusleping olla vastuolus heade kommetega ka ainuüksi vastutuse maksimumsumma suuruse tõttu. Näiteks, kui maksimumsumma on sedavõrd ebaproportsionaalne, et tarbijal ei ole ka minimaalset elatustaset säilitades ja jooksvaid vältimatuid kulutusi kandes eeldatavasti võimalik tagatava laenulepingu tähtaja (või oma eeldatava eluea, kui see on lühem) jooksul sellist rahasummat tasuda ei sissetulekust ega olemasoleva või eelduslikult omandatava vara arvel, või kui see summa on sedavõrd suur või ebamäärane, et tähendab tarbija jaoks sisuliselt piiramatut vastutust. Käendusleping võib olla tühine vaatamata sellele, et lepingu sõlmimise ajal kehtinud TsÜS § 97 järgi sai käendaja selle tühistada TsÜS § 97 alusel raskete asjaolude ärakasutamise tõttu. T. N. on seisukohal, isegi kui laenuleping ei ole tühine vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu, on käendusleping heade kommetega vastuolus. TÖR väljavõte (dtl 199-201) näitab, et T. N.l oli laenu andmise ajal töökoht, kuid puuduvad andmed kostja palga kohta ja sellest, kas kostja palk oli üle miinimummäära. T. N. selgitab, et tema palk oli miinimummäära ulatuses. Käendusleping sõlmiti T. N. poolt seotud isiku kohustuste tagamiseks, lähtudes ilmselgelt kostja soovist päästa Peremaakler OÜ-d pankrotist. T. N. ei saanud laenulepingust mingit tulu ega kasu, kuna laenulepingu eesmärk oli varem tekkinud kohustuste refinantseerimine. Täiendavalt viitavad nii tunnistaja kui ka T. N. seletused sellele, et Peremaakler OÜ otsis laenu hosteli tegevuse säilitamiseks. Laenusumma suurus on võrreldes T. N. sissetulekutega ebamõistlikult suur, mistõttu T. N. ei ole ilmselgelt suuteline käenduslepingust tulenevaid kohustusi täitma. Kõik need asjaolud olid laenusaajale lepingu sõlmimisel äratuntavad. Seega, isegi kui laenulepingud ei ole tühised, on käendusleping tühine.Tühise käenduslepingu puhul peavad pooled tagastama tühise lepingu alusel üleantu. Käesoleval juhul ei saanud T. N. käenduslepingust midagi. Arvestades eeltoodut, tuleb hagi jätta rahuldamata vähemalt T. N. vastu esitatud nõude ulatuses. Laenulepingutes ja nende lisades esitatud summad ei vasta tõendatud ülekannetele. TBB Panga tõend ja notariaalsed lepingud on omavahel vastuolus. Hageja poolt esitatud dokumentidest ei selgu selgelt, kuidas nõude summa kujunes. Puudub pädev ja üheselt mõistetav tõend selle kohta, et laenud kanti üle Peremaakler OÜ-le või nende nimel Mercury Credit OÜ-le. Mercury Credit OÜ esitatud pangatõendid ei kinnita, et ülekanded toimusid lepingutingimustele vastavalt. Peremaakler OÜ makseid ei ole korrektselt arvesse võetud. Summad, mis tasuti AVK Im-Export OÜ-le ja OS Retail OÜ-le, jäid hageja nõuetest välja. Kostja esitas toimikusse OS Retail OÜ 2018. majandusaasta aruande. Aruande andmetest selgub, et seisuga 31.12.2018 ei olnud OS Retail OÜ-l nõudeid kostjate vastu. Nõuded peaksid olema kajastatud bilansi real „vara“, kuid aruandes selliseid nõudeid ei ole. Majandusaasta kasumiaruande põhjal olid OS Retail OÜ tegevuskulud 2018. aastal sellised, et äriühingul ei olnud rahalisi vahendeid, et anda laenu kostjatele. Küsitav on, kas OS Retail OÜ või AVK Im-Export OÜ tegutsesid üldse seaduslikult, kuna nende finantsilised võimekused selliste summade ülekandmiseks ei ole tõendatud.

Kostja leiab, et temaga sõlmitud käendusleping on tühine. Samuti ei ole tõendatud, et laenusumma kanti tegelikult üle endisele võlausaldajale, nagu oli kokku lepitud laenu andmise eesmärgina. Eeltoodud põhjustel leiab kostja, et nõue T. N. vastu tuleb jätta rahuldamata.

III KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

24.10.2019 sõlmisid OS Retail OÜ, Peremaakler OÜ ja AVK Im-Export OÜ lepingu ülevõtmise kokkuleppe, mille p 1 kohaselt andis OS Retail OÜ hagejale üle kõik lepingust tulenevad OS Retail OÜ õigused ja kohustused ja Peremaakler OÜ andis selleks tingimusteta ning tagasivõtmatu nõusoleku. Kokkuleppe punktis 6 kinnitas käendaja T. N., et ta nõustub vastutama lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest hageja ees ning kokkuleppe sõlmimise suhtes vastuväited puuduvad (I kd tl 23-24, dtl 54-55); - lepingust nr 2911208 tuleneva kohustuse (intressi tasumine lepingu nr 29112018 p 9) rikkumise tõttu ütles hageja 08.06.2020 lepingu üles. (I kd tl 28-32, dtl 62-64) Lepingu ülesütlemisest teavitati käendaja T. N.t (I kd tl 33-36, dtl 65-67). - lepingust nr 29112018 tulenev võlgnevus on kokku 39361,08 eurot, millest tagastamata laen on 37700 eurot, intress 831,68 eurot ja viivis 829,4 eurot (arvestus I kd tl 27; dtl 60-61).

Kokkuleppe punktis 6 kinnitas käendaja T. N., et ta nõustub vastutama lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest hageja ees ning kokkuleppe sõlmimise suhtes vastuväited puuduvad (I kd tl 23-24, dtl 54-55) Hageja kinnitusel on kokkuleppe näol tegemist lepingu (OS Retail OÜ ja Peremaakler OÜ vahel sõlmitud laenulepingu nr 29112018) ülevõtmisega VÕS § 179 mõttes. VÕS § 179 lg 1 sätestab, et lepingupool võib teise lepingupoole nõusolekul anda oma lepingust tulenevad õigused ja kohustused üle kolmandale isikule temaga sõlmitud lepingu alusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Lepingu ülevõtmisega loetakse, et kõik lepingust tulenevad õigused ja kohustused on lepingu ülevõtjale üle läinud (lg 2). Lepingu ülevõtmise korral on käsutuse objektiks kogu lepingupoole positsioon lepingus tervikuna, ehk tegemist on tehinguga, mille tulemusena asendatakse senine lepingupool uuega, mitte lepinguga, millega kantakse ühelt isikult teisele üle üksnes lepingust tulenevad õigused ja kohustused. Lepingu ülevõtmiseks on vajalik senise lepingupoole ja lepingut üle võtta sooviva isiku vaheline leping ning teise poole nõusolek. Vastavaid nõusolekuid on kinnitanud Peremaakler OÜ ja käendaja T. N. ülevõtmise kokkuleppe p-des 1-2 ja 5-6 (I kd tl 23, dtl 54-55) Lepingu ülevõtmise tagajärjeks on VÕS § 179 lg 2 järgi sisuliselt lepingupoole asendumine teise isikuga, mis ei too iseenesest (juhul kui lepingu ülevõtja ja teine lepingupoole ei lepi ülevõtmise lepingus kokku teisiti) kaasa mingeid muudatusi lepingulise suhte sisus. Üldjuhul lähevad tagatised ja kõrvalkohustused üle lepingu ülevõtjale (VÕS § 167). Lepingu ülevõtja ja teine pool saavad pärast lepingu ülevõtmist kasutada lepingulises suhtes vastastikku kõiki vastuväiteid, mida lepingupooled said lepingust tulenevalt teineteise suhtes kasutada enne lepingu ülevõtmist. Teise poole (käesoleva juhul Peremaakler OÜ) vastuväidetele lepingu ülevõtja lepingust tulenevate nõuete suhtes kohaldatakse § 171 sätestatut. Vastavalt VÕS § 171 lg 1 võib võlgnik uue võlausaldaja nõude vastu lisaks vastuväidetele, mis tal on uue võlausaldaja vastu, esitada kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal. Kohtu hinnangul ei ole lepingu ülevõtmise kokkulepe ja selles sisalduv käsitletav võlatunnistusena (VÕS § 30 lg 1), seda enam konstitutiivse võlatunnistena (kui sellega soovitakse luua algsest kohustusest sõltumatu võlakohustus kõrvuti algse kohustusega, millele ei saa esitada muid kui võlatunnistusest endast tulenevaid või selle kehtivust vaidlustavaid vastuväiteid) nagu leiab kostja. Tõendamata on asjaolu, et laenulepingu nr 29112018 üleandmisel hagejale oleksid hageja ja kostjad leppinud kokku konstitutiivse või deklaratiivse võlatunnistuse (millega kinnitatakse olemasolevat võlga) andmises.

OC Retail OÜ juhatuse liige V. M. (digiallkirjade kinnituslehed I kd tl 14, 18, 22, dtl 37, 46, 51). Lepingu ülevõtmise kokkuleppe on allkirjastanud T. N., OS Retail OÜ juhatuse liige V. M. ja AVK Im-Export OÜ juhatuse liige V. K. (digiallkirjade kinnitusleht I kd tl 24; dtl 53). Seega on alusetu kostjate väide justkui puuduks laenuandja nõustumus või selgus, kas see on antud ning lepingud sõlmitud (VÕS § 9). Lisaks eeltoodule on kostjad tasunud lepingu täitmisena 4675,92 eurot, OS Retail OÜ ja pärast lepingu ülevõtmist AVK Im-Export OÜ on makseid aktsepteerinud ja kohustuse täitmisena arvestanud (I kd tl 27; dtl 60-61).

Kohus märgib, et VÕS § 94 ei sätesta kindlat intressimäära. Lepinguga võib ette näha nii suurema kui väiksema intressimäära. Peremaakler OÜ ja OS Retail OÜ vahel sõlmitud laenulepingu nr 29112018 p 4 kohaselt oli kokkulepitud intressimäär 10% aastas. 29.11.2024 ehk lepingu sõlmimise ajal oli VÕS § 94 järgne seadusjärgne intressimäär 0%. Lepingus sätestatud intressimäär ei ületa lepingu sõlmimise ajal Eesti keskmist tarbimislaenude intressimäära (ca 16%). Riigikohus onmärkinud, et kõrge intress, isegi kui see on ebaproportsionaalne laenusaaja suhtes, ei tingi veel tehingu tühisust heade kommete vastasuse tõttu, kuna seadus laenulepingus intressimäära osas kitsendusi ei tee ning hinnata tuleb kõiki tehingu asjaolusid kompleksselt (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-137-06 p 22). Nendeks asjaoludeks on ennekõike TsÜS § 82 lg 2 nimetatud objektiivsed ja subjektiivsed asjaolud.

Laen oli kostjale vajalik äritegevuse jätkamiseks (hosteli XXX tegevuse jätkamiseks), seega majanduslik huvi. Peremaakler OÜ-d ei saa kohtu hinnangul pidada isikuks, kes sõlmis laenulepingu nr 29112018 sundolukorras. Kostja ise otsis võimalusi Mercury Credit OÜ ees tasumata kohustuste refinantseerimiseks. Kohtuotsuse p-s 27.1 viidatud lahendis on Riigikohus leidnud, et üksnes eelmise laenulepingu refinantseerimisest ja maksetähtpäeva edasilükkamisest põhjusel, et laenusaaja ei ole suuteline laenu tasuma, ei saa järeldada, et refinantseerimisleping oleks sõlmitud laenusaaja jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel. Võlgnetava laenu tasumise tähtaja edasilükkamist mõistliku intressi eest ei saa pidada tehingu tegemiseks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel. Asjaolu, et Peremaakler OÜ-l oli 2018-2019.a makseraskusi ja täitmata kohustusi ennekõike Mercury Credit OÜ ees, on tõendatud võlatunnistusega (III kd tl 105-108, dtl 772-775); notariaalsete hüpoteekide loovutamise ja üleandmise lepingute ning hüpoteegiga tagatavate nõuete muutmise kokkulepetega (II kd tl 9-32, dtl 288-317), samuti T. N. selgituste ja tunnistaja V. K.i ütlustega. T. N. selgitas 9.12.2024.a. kohtuistungil, et „ ...2018.a meil tekkisid finantsraskused. Mercury Credit OÜ soovis, et Peremaakler OÜ loobuks nende teenustest. Augustis 2018.a. allkirjastasime võlatunnistuse, kus tunnistasime kohustusi Mercury Credit OÜ ees, tol hetkel hakkasime otsima kiiresti krediidiandjaid, kuhu saaksime üle minna (III tl 103 pöördel, dtl 656)...pidime leidma vahendid, et tasuda intressivõlga ja viivisevõlga Mercury Credit OÜ-le. Ma otsisin lisaraha selle jaoks......V. K. ütles, et tal on olemas inimesed, kelle kaudu saab sõlmida kolm sellist laenulepingut...(III tl 104, dtl 657). Tunnistaja V. K. märkis, et „.. T. pöördus, et tal on vaja refinantseerida ja ta otsib raha...Helistasin T.le, et mul on investorite ring, kes finantseerib ilma tagatiseta.... Edasi ta otsustas ise , millised kohustised või laenud endale võtab... Kuidas ma võisin teda survestada? Minu maakleriteenus oli tema huvides, kuna ta ise küsis ja ma mäletan, et ta sai isegi soodsamad laenutingimused kui Mercury Credit OÜ-lt (III kd tl 112, dtl 665). Kohtu hinnangul ei kinnita ükski tõend, et Peremaakler OÜ tegi laenulepingu surve all või sundolukorras erakorraliste asjaolude tõttu. Kostja soov oli refinantseerida varasematest laenulepingutest tulenevad kohustused, selleks sõlmiti hüpoteekide loovutamise ja üleandmise ning hüpoteekidega tagatavate nõuete muutmise kokkulepped, millega tasuti mh kohustusi Mercury Credit OÜ ees ja osas, milles varasem kohustus jäi täitmata, saadi väiksema igakuise maksekohustusega laenuleping OS Retail OÜ-ga. Eeltoodud põhjendustel on kohus seisukohal, et laenuleping nr 29112018 ja selle lisad ei ole vastuolus heade kommetega ega seetõttu tühised.

Peremaakler OÜ ja Mercury Credit OÜ vahel sõlmitud võlatunnistuse (III tl 105, dtl 772 jj) tulenevalt on viidatud krediidilepingutest tulenev kohustus kokku 23623,66 eurot, seega notariaalse lepingu alusel kantud 15810,21 ei katnud täies ulatuses kostja kohustust Mercury Credit OÜ ees. Kostja vastupidist tõendanud ei ole. 30.11.2018 sõlmitud hüpoteekide üleandmise lepingu p 2.3 kohaselt pidi Peremaakler OÜ tasuma hüpoteegi loovutajale ehk Mercury Credit OÜ-le kokku 54 722, 67 eurot, millest 19 900 on Mercury Credit OÜ-le tasutud enne lepingu sõlmimist pangaülekandega (II kd tl 17; dtl 301). Lepingus ei ole märgitud, kes kandis Mercury Credit OÜ-le 19 900, kuid see kinnitab fakti, et 19 900 on Mercury Credit OÜ-le laekunud (ka ülekande kuupäev ühtib TBB pank tõendis märgitud ülekande kuupäevaga). Lepingu p 2.4 kohaselt kanti notari kontole hoiustatud 34 822,67 eurot Peremaakler OÜ ja Mercury Credit OÜ krediidilepingust nr 17050917 tuleneva kohutuse katteks. OS Retail OÜ ja Peremaakler OÜ laenulepingu p 5 nägi ette laenu ülekannet krediidilepingutest nr 17050917 ja nr 17032317 tuleneva kohustuse katteks. Võlatunnistuse (III kd tl 105, dtl 772 jj) kohaselt oli nimetatud lepingutest tulenev kostja kohustus kohtu arvestuse kohaselt kokku 52 829,72 eurot. Kui notariaalse lepinguga kaeti üksnes krediidilepingust nr 17050917 katteks, jäi katmata 17032317 tulenev kohustus. 14.02.2019 sõlmitud hüpoteekide lõpetamise kokkuleppe p 2.2 kohaselt hoiustati notari kontol 17702,28 eurot, mis kanti Mercury Credit OÜ kontole krediidilepingute nr 17090511 ja 17122722 täitmisena (II kd tl 29 pöördel, dtl 312). Laenulepingu lisa 2 p 4 järgi andis Peremaakler OÜ korralduse laen 8900 kanda Mercury Credit arvelduskontole eelnimetatud krediidilepingute täitmisena (I kd tl 19, dtl 49-50) Võlatunnistuse (III kd tl 105, dtl 772 jj) kohaselt oli Peremaakler OÜ nimetatud lepingutest tulenev kohustus Mercury Credit OÜ ees 25 028,92 eurot. Seega notariaalse lepingu järgi laekunud 17702,28 ei katnud nimetatud lepingutest tulenevat kostja kohustust. Eeltoodu lükkab ümber kostja väited, et notariaalsete lepingute alusel oli kohustused Mercury Credit OÜ ees täidetud. Käenduslepingu tühisus

Sama paragrahvi 3. lõige sätestab, et käendus võib olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega. VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses (lg 2).

Välistatud ei ole, et käendaja vastutuse maksimumsumma suuruse tõttu võib käendusleping olla vastuolus heade kommetega ka ainuüksi vastutuse maksimumsumma suuruse tõttu. Näiteks, kui maksimumsumma on sedavõrd ebaproportsionaalne, et tarbijal ei ole ka minimaalset elatustaset säilitades ja jooksvaid vältimatuid kulutusi kandes eeldatavasti võimalik tagatava laenulepingu tähtaja (või oma eeldatava eluea, kui see on lühem) jooksul sellist rahasummat tasuda ei sissetulekust ega olemasoleva või eelduslikult omandatava vara arvel, või kui see summa on sedavõrd suur või ebamäärane, et tähendab tarbija jaoks sisuliselt piiramatut vastutust. (p 49) Kohus rõhutab veelkord, et ei kostja ei sõlminud käenduslepinguid tarbijana. Kohtule ei ole esile toodud asjaolusid, millest nähtuks eespoolloetletud asjaolude kogum, nende esinemist ei saa järeldada ka asjas kogutud tõenditest. Kohtu hinnangul ei ole esile toodud ühtegi erandlikku asjaolu, mis oleks sundinud T. N.t käenduskohustust võtma. Kostja oli käenduslepingute sõlmimise ajal Peremaakler OÜ juhatuse liige ja tal oli osaühinguga vahetu majanduslik seos. Menetluses on tõendamist leidnud, et laen võeti ja seda vajati majandustegevuseks (hosteli tegevuse jätkamiseks). Samuti ei saa T. N.t pidada isikuks, kes sõlmis käenduslepingu sõltuvussuhtest. Juhatuse liikme ja osanikuna oli tal võimalik saada isiklikku kasu tema juhitava äriühingu majandustegevusest isegi juhul kui laenulepingutest otseselt ta isiklikku kasu ei saanud ja töötasuna näitas miinimumpalka. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et T. N. ei ole tõendanud eelduseid, mis annaks aluse lugeda käendusleping heade kommetega vastuolus olevaks ja seetõttu tühiseks. Laenu väljaandmine

Kohtul puudub alus kahelda TBB pank tõendi usaldusväärsuses. Tõendis on viidatud nii Mercury Credit OÜ arvelduskonto number, kuupäevad, millal maksed laekusid, summade suurused, ülekande selgitused ja arhiveerimisnumbrid. Muuhulgas kinnitab 19 900 ülekannet Mercury Credit OÜ-le ka 30.11.2018 sõlmitud hüpoteekide üleandmise lepingu p-s 2.3 toodu, et 19 900 on Mercury Credit OÜ-le tasutud enne lepingu sõlmimist pangaülekandega (II kd tl 17; dtl 301). Lepingus ei ole märgitud, kes kandis Mercury Credit OÜ-le 19 900, kuid see kinnitab fakti, et 19 900 on Mercury Credit OÜ-le laekunud. 32.2 Kostja leiab, et OS-Retail OÜ 2018 majandusaasta aruanne tõendab, et äriühingul puudusid vahendid hagis väidetud ulatuses laenu andmiseks; Peremaakler OÜ, T. N. ega V. L. (teine juhatuse liige) ei ole kunagi taotlenud laenu OS Retail OÜ-lt. Kohus on seisukohal, et OS Retail OÜ 2018 ja 2019 majandusaasta aruannetes kostja vastu nõude näitamata jätmine ei tõenda veel laenulepingu rahatust. Kostja väidab, et Peremaakler OÜ, T. N. ega V. L. (teine juhatuse liige) ei ole kunagi taotlenud laenu OS Retail OÜ-lt, küll aga on T. N. Peremaakler OÜ juhatuse liikmena laenulepingu allkirjastanud (lisaks veel käenduslepingu). Lisaks sellele ei ole vaidlust, et kostja on teostanud laenulepingu täitmisena tagasimakseid OS Retail OÜ-le ja hagejale kokku 4675,92 eurot. Kui laenulepingut sõlmitud ei ole ja/või leping on rahatu nagu kostjad väidavad, jääb kohtule arusaamatuks, mille täitmiseks ja mille alusel kostja tagasimakseid teostas. Laenulepingu rahatuse tõendamiskohustus lasub kostjal, kes peaks tõendama, et ta lepinguga ettenähtud raha ei saanud. Seda kostja(d) teinud ei ole. Kostja pole tõendanud ka seda, et Mercury Credit OÜ nõuaks laenulepingus ja selle lisades nimetatud krediidilepingutest tulenevate kohustuste täitmist, mis annaks kinnitust selles, et Mercury Credit OÜ ei oleks laenulepingu ja lisade alusel raha saanud. Eeltoodud põhjendustel on kohus seisukohal, et alusetud on kostja vastuväited selles, et pole lepingu alusel raha saanud või pole OS Retail OÜ-lt laenu taotlenud. Kohustuse rikkumine ja lepingu ülesütlemine

erakorraliselt üles öelda, so lugeda kõikide lepingu p-s 9 nimetatud maksete tasumise tähtaeg saabunuks. Kohus möönab, et lepingujärgne 10-päevane etteteatamistähtaeg võis olla mõnevõrra lühike, kuid ei saa väita, et hageja ei ole andnud üldse täiendavat tähtaega kohustuse täitmiseks. Ülesütlemise aluse puudumise korral on ülesütlemine tagajärjetu (sellel pole õiguslikke tagajärgi), mitte tühine (Riigikohtu 30. aprilli 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-13, p 18; Riigikohtu 3. oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-94-12, p 47). VÕS § 114 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja anda võlgnikule kohustuse täitmiseks täiendava mõistliku tähtaja. Kui võlausaldaja on täitmiseks täiendavalt andnud ebamõistliku tähtaja, pikeneb see mõistliku täiendava tähtajani. Seega isegi juhul kui asuda seisukohale, et hageja antud tähtaeg oli ebamõistlikult lühike, pikenes mõistliku täiendava tähtajani ja kostjatel oli võimalik kohustust täita. Vaidlust ei ole selles, et kostjad ei täitnud kohustust 8.06.2020-ks ega ka hiljem. Ülesütlemise materiaalsed ja formaalsed eeldused olid kohtu hinnangul hagejal täidetud.

Vastavalt VÕS § 65 lg 1 kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Sama paragrahvi 2. lõike järgi tekib solidaarkohustus, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel. 29.11.2018 sõlmitud käenduslepingu 1 ja 2.1 kohaselt vastutab käendaja võlausaldaja ees täies ulatuses solidaarselt laenusaajaga ja tagab kõiki võlausaldaja nõudeid OÜ Peremaakler vastu, mis tekivad või võivad tekkida lepingu alusel. Menetluskulude jaotus

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.