Kostja: M. M. , isikukood XXX Asja lahendamise viis
Kirjalikus menetluses, lihtmenetlus
RESOLTUSIOON
1.Rahuldada Bondora AS hagi M. M. vastu osaliselt.
2.Välja mõista M. M.-ilt (M. M., isikukood XXX) Bondora AS (registrikood 11483929) kasuks poolte vahel 12.01.2024 tarbijakrediidilepingust XXX tulenev põhivõlgnevus 956 eurot, intress 14,93 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivis perioodi eest 21.05.2024 kuni 20.01.2025 summas 78,10 eurot, s.o kokku 1049,03 eurot.
3.Mõista M. M.-ilt Bondora AS kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatuna tasumata põhinõudelt (s.o 956 eurot) alates 21.01.2025 kuni põhinõude täieliku tasumiseni, kuid kokku koos käesoleva otsuse resolutsiooni p-s 2 nimetatud viivise summaga mitte suuremas ulatuses kui põhinõude suurus (s.o 956 eurot).
4.Jätta rahuldamata intressinõue 95,69 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise nõue 78,48 euro ulatuses, sissenõudmiskulude 10 euro hüvitamise nõue, haldustasu 13,29 euro nõue ja lisateenuste 114,95 euro nõue.
5.Jätta hageja menetluskulud 63,61% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 36,39% ulatuses hageja kanda.
Tsiviilasi nr 2-24-129903
6.Määrata kostja hüvitavate menetluskulude suuruseks 327,59 eurot ning mõista nimetatud summa M. M.-ilt Bondora AS kasuks välja. Kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
7.Menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Toimetada otsus kätte hagejale. Toimetada kostjale otsus kätte avalikult, otsuse resolutiivosa avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Teates märkida, et kohtuotsus loetakse kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded väljavõtte ilmumise päevast. Edasikaebamise kord Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagiavalduse asjaolud, kohtumenetluse käik
1.Bondora AS esitas 19.08.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1205,97 euro saamiseks. Kohus tegi 21.08.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Nõue anti üle Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Kohus kohustas hagejat 30.09.2024 määrusega esitama oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest.
3.Hageja esitas kohtule 07.10.2024 hagiavalduse, 30.10.2024 hagi täienduse ning 03.01.2025 täiendava selgituse. Hageja esitas nõude M. M. vastu 956 euro, intressi 110,62 euro, haldustasu 13,29 eurot, sissenõudekulu 10 euro, lisateenuste 114,95 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 122,58 euro ning edasiulatuva viivise nõudes. Hageja nõue tuleneb kostja ja hageja vahel 12.01.2024 sõlmitud tarbijakrediidilepingust XXX, mille alusel sai kostja laenu 956 eurot. Lepingu sõlmimisel tasub kostja lepingutasu 56 eurot, mis on tasaarvestatud laenu väljastamisel. Seega pärast poolte vahel sõlmitud laenulepingu allkirjastamist, tasus hageja kostjale 900 eurot kostja märgitud arveldusarvele. Lepingu kehtivuse ajal kostja põhinõude katteks midagi tasunud ei ole. Krediidi kulukuse määr lepingus on 51,53%. Poolte vahel sõlmitud lepingu alusel kohustus kostja tasuma intressi 33,65% tagastamata krediidisummalt ühe aasta kohta. Lepingu ülesütlemise avalduse esitamise päeval oli sissenõutavaks muutunud intressi nõue summas 110,62 eurot. Vastavalt lepingu üldtingimuste p-le 9.1 on viivisemäär võrdsustatud intressimääraga, s.o 33,65% aastas. Hagi esitamise seisuga tuleb lepingu ja seaduse alusel kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis summas 122,58 eurot. 2 (8)
Tsiviilasi nr 2-24-129903 Poolte vahel sõlmitud lepingu alusel kohustus kostja tasuma hagejale igakuiselt haldustasu, milleks oli 4% laenusummast aastas. Kostja on jätnud tasumata igakuise haldustasu, mis on arvestatud perioodi 19.02.2024 kuni 17.05.2024 eest summas 13,29 eurot. Laenulepingut sõlmides on kostja avaldanud soovi, et soovib kasutada krediidiandja poolt pakutavaid lisateenuseid: B Secure, B Secure+. Kostja kohustus tasuma igakuiste lisateenuste eest kokku 14,99 eurot kuus ning juhul, kui kostja on valinud B Secure+ teenuse, siis sellisel juhul on igakuine kuumakse 24,99 eurot, kuid selle hinna sees on juba B Secure lisateenus. Kostja on jätnud lisateenuste eest tasumata perioodil 19.02.2024 kuni 17.05.2024, s.o neli kuud. Järelikult tuleb poolte vahel sõlmitud lisateenuste lepingust kostjalt hageja kasuks välja mõista 99,96 eurot. Pooled on laenulepingu sõlmimisel leppinud kokku p-s 8.4, et laenuandja pakutava lisatoote või -teenuse kasutamisel maksab laenuvõtja laenuandjale tasu laenuandja veebilehel avaldatud hinnakirja alusel. Laenuvõtja maksab laenuandjale kõik sellised tasud laenuvõtjale portaalis edastatud teate alusel teates märgitud maksetähtaja jooksul. Maksehäire edastamise teate maksumuseks on 14,99 eurot. Kuna kostja lepingulist kohustust nõuetekohaselt ei täitunud, ütles hageja 20.05.2024 saadetud ülesütlemisavaldusega lepingu üles.
4.31.10.2024 määrusega võttis kohus hageja hagi kostja vastu menetlusse ja kohustas kostjat esitama kirjalik vastus 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates. Sama määrusega hoiatas kohus, et kohus võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult või elektroonselt. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1). Kohus toimetas hagimaterjalid ja 31.10.2024 määruse kostjale kätte Ametlike Teadaannete kaudu 04.12.2024. Seega möödus kostjal hagivastuse esitamiseks antud tähtaeg 14 päeva 18.12.2024. Kostja hagile vastust esitanud ei ole. Kohtuotsuse põhjendused
5.Tulenevalt TsMS §-st 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras 31.10.2024 määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Poolte seisukohad on välja selgitatud kirjalikus vormis ja pooled ei ole taotlenud ärakuulamist.
6.Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel. TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
7.Kohus, analüüsinud hagiavaldust ja esitatud tõendeid, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt.
8.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja 3 (8)
Tsiviilasi nr 2-24-129903 vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
9.Kohus juhindub antud asja lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg-st 1, mis sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
10.VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 12.01.2024 tarbijakrediidilepingu XXX, mille alusel sai kostja laenu 956 eurot (sh lepingutasu 56 eurot). Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja sõlmis lepingu seonduvalt oma majandus- ja kutsetegevusega. Kuna lepingust nähtub, et Bondora AS, kes on tegutsenud oma majandus- ja kutsetegevuses, on andnud kostjale kui füüsilisele isikule krediiti, siis on kohus seisukohal, et tegemist on tarbijakrediidilepinguga. Krediidiandja on menetluses vaidlustamata asjaoludel täitnud lepingutejärgse põhikohustuse ning laenu välja maksnud. Kostja ei ole laenu saamisele vastuväiteid esitanud. Vastavalt lepingu tingimuste punktile 1.15 oli kostjal kohustus laen tagastada vastavalt maksegraafikutele. Tsiviilasja materjalidest tulenevalt ei ole kostja tagasimakseid teinud.
11.VÕS § 4062 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel. Eesti Panga veebilehe andmetel oli 12.01.2024 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr. XXX sõlmimise ajal kehtinud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 17,36% aastas (kolmekordne määr 52,08%). Tarbijakrediidilepingu nr. XXX kohaselt oli intressimäär 33,65% aastas ja krediidi kulukuse määr 51,53% aastas. Seega ei ole tarbijakrediidileping eeltoodud alusel tühine. Krediidi kulukuse määr sõltub kuumaksete arvust (eritingimuste p.1.16), intressimäärast (33,65%, eritingimuste p. 1.20), haldustasust (eritingimuste p. 1.21), lepingutasust (eritingimuste p.1.22). Kohtule ei ole teada asjaolusid selle kohta, et krediidikulukuse määr oleks lepingus märgitud ebaõigesti.
12.VÕS § 416 lg 1 esimene lause sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Kostja oli maksetega viivituses juba esimesest osamaksest, st et kostja ei ole teinud mitte ühtegi tagasimakset. Kostja jättis tegemata 19.02.2024, 18.03.2024, 16.04.2024, 17.05.2024 osamaksed, mille tõttu edastas hageja kostjale 18.04.2024 ülesütlemise hoiatuse ning 20.05.2024 ütles hageja laenulepingu üles. 4 (8)
Tsiviilasi nr 2-24-129903
13.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17). Vastavalt VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Hagiavaldusest, puuduste kõrvaldamise avaldustest, täpsustavast selgitusest ja nendele lisatud tõenditest ilmneb, et laenu andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll tarbijakrediidilepingu nr. XXX osas oli ebapiisav. Hageja on hagiavalduses esitanud asjaolud, millest nähtub, et kostja deklareeris laenutaotluses oma sissetulekuks 1000 eurot ja kohustusteks 0 eurot. Samuti esitati hagejale kostja pangakonto väljavõte, mille analüüsi tulemusel selgus, et kostja igakuiseks sissetulekuks on 751,99 eurot ja igakuisteks kohustusteks on 0 eurot. Hageja on arvestanud kostja elamiskuludeks 380 eurot, mille kostja ise oma taotluses märkis. Samuti nähtus pangakonto väljavõttelt, et kostjal puudusid kulutused hasartmängudele. Laenutaotluse esitamise ajal puudusid avalikustatud maksehäired. Igakuiselt jäi kostjale vaba raha muude kulutuste tarbeks 335,69 eurot. Hageja ei ole esitanud tõendit, millest saaks järeldada, et lepingu sõlmimise ajal puudusid kostjal maksehäired. Hageja on esitanud vastutustundliku laenamise väljavõtte ehk krediiditoimiku hagi lisana nr 9, millest nähtub, et kostja konto väljavõtte hindamine on toimunud perioodil 13.01.2023 kuni 12.01.2024. Esitatud tõendist nähtub, et kostja sissetulekuteks oli XXX töötasu, toimetulekutoetused, peretoetused ja töövõimetushüvitise maksed. Kostjale tehti 12.12.2023 tööandja XXX poolt makse selgitusega „lõpparve“ summas 546,13 eurot. Hageja oleks pidanud nimetatud kandest järeldama, et kostja ei tööta lepingu sõlmimise ajal enam XXX-is. Konto väljavõttest ei nähtu, et hagejale oleks peale 2023 novembrit tehtud väljamakse mõne teise tööandja poolt. Samuti oleks pidanud krediidiandja järeldama kostja konto väljavõtet analüüsides, et kui kostja saab Sotsiaalkindlustusametilt perehüvitist, siis võib olla ka kostjal ülalpeetavaid. Ei nähtu, et hageja oleks küsinud kostjalt ülalpeetavate osas täiendavat infot. Kohus asub seisukohale, et hageja poolt viidatud tegevusi ei saa lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet. Enne tarbijale laenu andmist tuleb välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, varasemate maksekohustuste täitmine ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2 koosmõjus krediidiandjate- ja vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-dega 1-7). Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et krediidiandja ei teinud enne laenu väljastamist kindlaks laenusaaja väljaminekute, majapidamiskulutuste ega finantskohustuste suurust ja ka ülalpeetavate arvu. Maksehäirete puudumine ei näita tarbija sissetulekute ega väljaminekute suurust. Eelneva põhjal asub kohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 403 4 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018, nr 2-14-21710, p 5 (8)
Tsiviilasi nr 2-24-129903 29.3). Hageja ei tuginenud sellele, et krediidiandja oleks kostjalt nõudnud dokumente oma krediidivõimelisuse kohta või vähemalt teinud ettepaneku neid esitada.
14.Hageja on teinud kostjale 12.01.2024 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr XXX alusel 12.01.2024 väljamakse summas 900 eurot. Kostja ühtegi tagasimakset teinud ei ole ja hageja palub kostjalt välja mõista lepingu nr XXX alusel põhivõlgnevus 956 eurot (sh 56 eurot lepingutasu). Kohus rahuldab hageja põhinõude summas 956 eurot ning mõistab nimetatud summa kostjalt hageja kasuks välja.
15.Riigikohus on lahendi nr 2-21-13098/50 p-s 24 märkinud järgmist: „Kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis loetakse VÕS § 403 4 lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Seega vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks ei ole terve krediidilepingu tühisus, vaid krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas, kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepitud intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärast. See tähendab, et eelnimetatud olukorras seadusest tuleneva keeluga vastuolus oleva tarbijakrediidilepingu puhul on intressikokkulepe tühine ja poolte kokkulepe asendatakse seaduse alusel seadusjärgse intressimääraga, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud intressimäär on madalam.“ Hageja ja kostja on lepingu sõlmimisel kokku leppinud intressi maksmises eritingimuste p-s 1.20. Poolte kokkuleppe kohaselt oli intressimääraks 33,65% aastas. Lepingu maksegraafiku kohaselt kuulus lepingu kehtivuse perioodil 19.02.2024 kuni 17.05.2024 tasumisele 110,62 eurot. Kuna kohus tuvastas eespool, et lepingud on kostjaga sõlmitud vastutustundliku laenamise kohustust rikkudes, tuleb lepingutele kohaldada VÕS § 4034 lg-st 7 tulenevalt VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära, mis lepingu sõlmimise ajal s.o 12.01.2024 oli 4.5% aastas ehk 0.012295% päevas. Seega kuulub hageja intressinõue rahuldamisele osaliselt. Kostjal tuleb hagejale tasuda lepingu nr XXX alusel laenusummalt 956 eurolt perioodil 12.01.2024 kuni 17.05.2024 intressi määraga 4,5% aastas kokku summas 14,93 eurot.
16.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral on hagejal õigus nõuda viivist sissenõutavaks muutunud summalt. Kohus on seisukohal, et hagejal on õigus nõuda põhivõlgnevuselt viivist, kuna kostja on oma kohustust rikkunud. Viivist tuleb arvutada VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja on esitanud nõude välja mõista viivis alates lepingu ülesütlemisest, so 21.05.2024 kuni 04.10.2024 intressiga võrdses määras, so 33,65% aastas summas 122,58 eurot. Lepingu järgi on hagejal õigus nõuda viivist tähtaegselt tasumata maksetelt ning viivise määraks on lepingu järgi kokkulepitud intressimäär. Kuivõrd kohus on eelnevalt tuvastanud vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise, on leping intressi kokkuleppe osas tühine ning sellest lähtuda ei saa. Kuivõrd kostja on siiski viivituses omapoolse kohustuse täitmisega on võimalik viivis välja mõista seadusjärgses määras VÕS § 113 lg 1 alusel. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega on hageja viivisenõue põhjendatud osaliselt ning kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuselt 956 eurolt perioodi 21.05.2024 kuni 04.10.2024 eest summas 44,10 eurot ja perioodi 05.10.2024 kuni käesoleva lahendi koostamiseni 20.01.2025 eest summas 34 eurot, s.o kokku 78,10 eurot (VÕS § 113 lg 1 alusel perioodil 21.05.2024 - 30.06.2024 12,5% aastas, perioodil 01.07.2024 - 31.12.2024 12,25% aastas, perioodil 01.01.2025 - 20.01.2025 11,15% aastas). Tulenevalt 6 (8)
Tsiviilasi nr 2-24-129903 TsMS § 367 esimeses lauses sätestatust mõistab kohus sissenõutavaks muutunud viivise välja lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates, s.o 21.05.2024 kuni kohtuotsuse tegemiseni 20.01.2024 summas 78,10 eurot.
17.VÕS § 4034 lg 6 rikkumise korral ei saa laenuandja VÕS § 403 4 lg 7 teise lause alusel nõuda ka muid tasusid. Seega jätab kohus hageja nõuded lepingu haldustasu 13,29 eurot, võla sissenõudmiskulude 10 eurot ja lisateenuste 114,95 euro osas rahuldamata.
18.Eeltoodule tuginedes rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 956 eurot, intressi 14,93 eurot ja sissenõutavaks muutnud viivise 78,10 eurot. Kohus jätab rahuldamata hageja intressinõude 95,69 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise nõude 78,48 euro ulatuses, sissenõudmiskulude 10 euro hüvitamise nõude, haldustasu 13,29 euro nõude ja lisateenuste 114,95 euro nõude.
19.Käesolevas kohtuotsuses nimetamata tõendid jätab kohus TsMS § 238 lg 5 alusel tähelepanuta, kuna need ei oma asja lahendamisel tähtsust ega mõjuta asja tulemust. Menetluskulud
20.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).
21.TsMS § 163 lg 1 alusel hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Tsiviilasja hind on 1649,13 eurot. Kohus rahuldas hageja nõude osaliselt (1049,03 eurot ehk 63,61%). Kohus leiab, et hageja menetluskulud tuleb jätta 63,61% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 36,39% ulatuses hageja kanda.
22.Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 315 eurot, õigusabikulud 180 eurot (1,5h*120 eurot) ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Kooskõlas TsMS § 175 lg-ga 1 leiab kohus, et hageja õigusabi kulud on põhjendatud ja vajalikud. Hageja taotleb lisaks maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 euro väljamõistmist. TsMS § 172 lg 9 kohaselt arvatakse asja edasisel lahendamisel hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. TsMS § 484 alusel on põhjendatud hageja menetluskuluna maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot. Riigilõiv on kohtu arvates vajalik ja põhjendatud menetluskulu. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele ka hagiavalduselt kokku tasutud riigilõiv 315 eurot. Riigilõiv on kohtute infosüsteemist nähtuvalt tasutud. Kohus rahuldab hageja menetluskulude taotluse. Kostjal tuleb hagejale hüvitada 327,59 eurot (63,61% 515-st).
23.Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.
24.Kohtule teadaolevate andmete põhjal kostjal menetluskulud puuduvad. 7 (8)
Tsiviilasi nr 2-24-129903
25.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Kohtuotsuse kättetoimetamine kostjale
26.TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. Kuna kostja elukoht või viibimiskoht ei ole jätkuvalt teada, siis tuleb kohtuotsus kostjale kätte toimetada avalikult. (allkirjastatud digitaalselt) Brigitta Mõttus kohtunik
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.