Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
27. märts 2019, Rakvere kohtumaja
Kohtuasja number
1-18-4909
Kohtunik
Tiit Kullerkupp
Kohtuistungi sekretär
Merle Kaegas
Tõlk
Jelena Zubtsova
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid Aleksandr Kuznetsovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
Aleksandr Kuznetsov, isikukood 38304102211, viibimiskoht Viru Vangla, vabanemisjärgne elukoht: xxxx Karistuse kandmise algus 11.05.2018 ja lõpp 05.08.2019
Kaitsja
vandeadvokaat Matti Reinsalu
Kohtuasja läbivaatamise aeg
19.02.2019, videokohtuistung
Jätta Aleksandr Kuznetsov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista Aleksandr Kuznetsovilt menetluskuluna riigituludesse 133,32 eurot (ükssada kolmkümmend kolm eurot 32 senti) kaitsetasu vandeadvokaadi Matti Reinsalu poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355 või Luminor Bank EE401700017002872300, viitenumbriga 99918700033124 ning selgitusse märkida „Aleksandr Kuznetsov, 1-18-4909, menetluskulu“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Matti Reinsalu kasuks 133,32 eurot (sh on käibemaks) vandeadvokaadi Matti Reinsalu poolt süüdimõistetu Aleksandr Kuznetsovi kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, Aleksandr Kuznetsovile, kaitsjale ja prokurörile.
viibib aasta algusest avavanglaosakonnas ning on teada, et sinna ei satu iga kinnipeetav ja sinna sattumine tähendab väga korralikku käitumist. Lisaks on vangla kirjutanud, et kuritegelikud ja vaenulikud hoiakud puuduvad. Samas on vangla märkinud, et Aleksandr Kuznetsov on kõrgohtlik. Kaitsja juhib tähelepanu, et kohus suhtuks ka ohu protsentidesse kriitiliselt. Kaitsja palub kohtul lähtuda faktist, et tema kaitsealune on juba avavanglas ning ta on saanud sinna omapoolse käitumise tõttu ning loogiline oleks, et järgmiseks sammuks on tema tingimisi enne tähtaega vabastamine. Seda enam, et tema tähtaegne vabanemine oleks käesoleva aasta augustis. Seega saaks Aleksandr Kuznetsov olla riikliku järelevalve all ning riik saaks tema käitumist kontrollida ja suunata. Kohtumääruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tema kaitsja ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Aleksandr Kuznetsov ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele ning seda isegi elektroonilise valve alla. Aleksandr Kuznetsovi ei ole distsiplinaarkorras karistatud, mistõttu võib asuda seisukohale, et kinnipeetav on kinnipidamisasutuses suuteline reegleid järgima. Kinnipeetava käitumises toimunud positiivsetele muutustele viitab lisaks avavanglaosakonda paigutamine ning individuaalses täitmiskavas ette nähtud tegevuste läbimine. Aleksandr Kuznetsov on vangistuses töötanud, osalenud sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ ning võtnud osa vestlustest. Aleksandr Kuznetsovil on käesoleval ajal avanenud võimalus vabaneda vangistusest tingimisi enne tähtaega ilma elektroonilise valve kohaldamiseta, kuid kinnipeetav on vabatahtlikult andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks tema tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral. Aleksandr Kuznetsovil on olemas vabanemisjärgne kindel elukoht, mis vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele ning olemas on ka vabanemisjärgne garanteeritud töökoht. Samuti ootab kinnipeetavat vabaduses toetav lähisuhtevõrgustik, kellega omavahelised suhted on head. Kuigi kohus hindab kinnipeetava vabanemisjärgseid elutingimusi heaks, peab kohus arvesse võtma, et paljud eelnevalt nimetatud asjaolud olid kinnipeetaval olemas ka enne käesolevat vangistust, kuid ei motiveerinud Aleksandr Kuznetsovi seadusekuulekalt käituma. Hea käitumine vangistuse jooksul, head vabanemisjärgsed elutingimused, tahe ennast muuta ning konkreetsed tulevikuplaanid on kahtlemata positiivseteks asjaoludeks, kuid ei veena kohut piisavalt selles, et Aleksandr Kuznetsov vabaduses enam uusi kuritegusid toime ei pane. Kinnipeetava varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab kohtule küllaldase põhjuse arvata, et isik jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist ning seda isegi elektroonilise valve all. Aleksandr Kuznetsovi on kriminaalkorras karistatud 3-l korral. Kohus on korduvalt andnud süüdimõistetule võimaluse kanda temale mõistetud karistust vabaduses, kuid Aleksandr Kuznetsov on oma käitumisega kohtule korduvalt tõestanud, et tingimisi mõistetud karistus ei hoia teda ära uusi kuritegusid toime panemast. Viru Maakohtu 20.02.2017 otsusega anti Aleksandr Kuznetsovile võimalus kanda temale liiklussüüteo eest mõistetud karistust vabaduses. Karistusest tingimisi vabastamine isikut õiguskuulekale teele ei suunanud, sest Viru Maakohtu 25.07.2017 otsusega tunnistati Aleksandr Kuznetsov süüdi katseajal uue liiklussüüteo toimepanemises. Viru Maakohus andis Aleksandr Kuznetsovile veel ühe
võimaluse kanda temale mõistetud karistust vabaduses ning asendas süüdimõistetule mõistetud vangistuse üldkasuliku tööga, kuid Aleksandr Kuznetsov rikkus registreerimiskohustust ning ei sooritanud temale määratud üldkasuliku töö tunde, mistõttu pööras Viru Maakohus 09.01.2018 määrusega temale mõistetud karistuse täitmisele. Kohus kohustas Aleksandr Kuznetsovi ilmuma vanglasse karistust kandma 23.04.2018, kuid isik vabatahtlikult vanglasse ei ilmunud ning isik jõudis enne tema kinnipidamist 09.05.2018 panna katseajal toime veel ühe kuriteo (kehalise väärkohtlemise). Varasem ebaõnnestunud kriminaalhooldus ning asjaolu, et isik on pannud kahel korral kuriteo toime katseajal, annavad kohtule piisavalt alust karta, et isik ei suuda vabaduses uutest kuritegudest hoiduda ning järgida kriminaalhooldusega kaasnevaid kohustusi. Samuti nähtub kinnipeetava iseloomustusest, et tema puhul suurendab uute kuritegude toimepanemise riski ka alkoholi kuritarvitamine. Kohus leiab, et Aleksandr Kuznetsovi tingimisi enne tähtaega vabastamine oleks võimalik juhul, kui tema poolt toime pandavate kuritegude toimepanemise risk oleks minimaalne, missugusele järeldusele aga hoolimata Aleksandr Kuznetsovi positiivselt iseloomustavatest andmetest jõuda ei saa. Nimelt on Aleksandr Kuznetsovi puhul uute kuritegude aset leidmise tõenäosus liiga suur – seda näitab eelkõige varasem ebaõnnestunud kriminaalhooldus ning kahel korral kuriteo toimepanemine katseajal. Kusjuures ka vangla ja prokurör on hinnanud uute kuritegude toimepanemise ohtu sedavõrd suureks, et on otsustanud mitte toetada Aleksandr Kuznetsovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu Aleksandr Kuznetsovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387. Kohtunik
/digitaalselt allkirjastatud/
Tiit Kullerkupp
Tartu Ringkonnakohtu 24.04.2019 kohtumääruse
1.Jätta Aleksandr Kuznetsovi kaitsja vandeadvokaat Matti Reinsalu määruskaebus Viru Maakohtu 27. märtsi 2019. a määruse peale läbi vaatamata.
/digitaalselt allkirjastatud/
Lea Herne
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.