Liiklussüüteod

1-19-878 XXXXXX, olles joobeseisundis (narkojoove- uriinist tuvastatud amfetamiin, metamfetamiin, MDMA). Lisaks juhtis T.F uuesti, s.o korduvalt, ja tahtlikult 11.09.2018 kella 08.02 ajal Tallinnas, Gonsiori ja Laagna tee ristmiku juures mootorsõidukit Mercedes-Benz registreerimismärgiga PPPPPP, olles joobeseisundis (narkojoove- uriinist tuvastatud kokaiin, amfetamiin, metamfetamiin) ning uuesti 24.11.2018 kella 23.45 ajal Tallinnas, Tehnika tänava Veerenni ja Vana-Lõuna vahelisel alal mootorsõidukit Toyota Corolla registreerimismärgiga KKKKKK, olles joobeseisundis (narkojoove- uriinist tuvastatud amfetamiin, metamfetamiin, MDMA). Liiklusseaduse § 69 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Korrakaitseseaduse § 36 lg 4 p 1, 2 kohaselt on joobeseisundi liigid: alkoholijoove; narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht siis, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. T.F pani toime korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MAAKOHTU OTSUS:

APELLATSIOON:

1-19-878 3.2 Karistusliigi määramisel tuleb arvestada T.F perekonna rasket majanduslikku olukorda. Süüdimõistetul on imikueas laps sünd XX.XX.XXXX. Teda kasvatab üksi lapse ema ning peres on lisaks teine laps, elukaaslase 1,5 aastane poeg eelmisest kooselust. T.F elukaaslasel ei ole võimalik laste tõttu tööle minna ega laste ülalpidamiseks raha teenida. Olukord laheneks sel teel, et maakohtu poolt mõistetud karistust vähendataks ning lõplikuks karistuseks pärast kandamata osa liitmist ei oleks mitte rohkem kui 2 aastat vangistust. 3.3 Kriminaalhooldaja 30.01.2019 kohtueelsest ettekandest nähtuvalt, kuivõrd süüdimõistetul puudub kehtiv karistus joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest, tuleks kaaluda T.F vangistusest täielikult tingimisi vabastamist. Seadus aga ei võimalda tingimisi süüdimõistetud isikut veelkord vangistusest tingimisi vabastada. Küll on aga võimalik käesoleval juhul mõista karistus, mis ei ületaks 2 aastat vangitust. Vangistuse võib sel juhul asendada KarS § 69 lg 1 alusel üldkasuliku tööga.

KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:

1-19-878 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12. veebruari 2008. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-91-07, p 6.6). Käesoleval juhul on maakohus neid põhimõtteid järginud. 5.1 KarS § 424 lg 2 sanktsioon näeb ette kuni neljaaastase vangistuse, seega sanktsiooni keskmine määr on 2 aastat vangistust. Maakohus on T.F-i karistanud 2 aastase vangistusega, mida vähendatud 1/3 võrra. Käesoleval juhul ei ole maakohus karistusmäära valikul materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud ning maakohus on jälgitavalt põhjendatud karistusmäära valiku aluseks olevaid asjaolusid. Nii on maakohus arvestanud karistust kergendavaid asjaolusid ja raskendavate asjaolude puudumist, süüdlase iseloomustavaid andmeid, samuti üld- kui ka eripreventiivseid eesmärke ning andnud sellega seisukoha ka juba apellatsioonis esitatule. Maakohtu poolt tähelepanuta jäetud KarS § 57 loetellu kuuluvaid karistust kergendavaid asjaolusid ringkonnakohus ei tuvastanud. Vähetähtis ei ole asjaolu, et süüdistus on esitatud kokku kolmel korral mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis, mistõttu süüdistatavale maakohtu poolt mõistetud karistus, mis jääb sanktsiooni keskmisse määra, on enam kui kohane. T.F-ile mõistetud karistus ei ületa tema süü suurust.

1-19-878

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.