Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna. KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus sundraha summas 400 eurot riigi kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsusele Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS § -s 318 sätestatud alustel Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel. Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile. Tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas (makseinfos). Makseinfo tehakse kättesaadavaks ka e-toimiku süsteemi vahendusel.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on K.G toime pannud kuriteona teise isiku tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi, mis seisnes selles, et tema kandes karistust kehalise väärkohtlemise eest, 28.10.2018. a kella 23.40 ajal Viljandi linnas xxxxxxxxxx xx asuvas korteris nr x tõukas tüli käigus oma X.X , mille tagajärjel viimane kukkus voodile pikali. Seda nägi pealt 12-aastane X.X , kes läks tüli lahutama. K.G lõi X.X käega näo piirkonda. Seejärel lõi K.G oma X.X käega näo piirkonda ning tiris viimast juustest. Löömise tagajärjel kukkus X.X voodile ja X.X põrandale. Samal ajal võttis K.G kööginoa ja vigastas sellega X.X paremat kõrva, tekitades lõikehaava. X.X hakkas telefoniga abi kutsuma, K.G võttis tal telefoni käest, viskas selle eemale ning vigastas noaga X.X vasakut käsivart, tekitades lõikehaava. Kirjeldatud tegevusega põhjustas K.G X.X ja X.X füüsilist valu ja tervisekahjustuse. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ja mõista karistuseks karistamiseks rahaline karistus 300 päevamäära, arvestades päevamäära suuruseks 10 eurot, s.o summas 3000 eurot. KarS § 73 lg 1 kohaselt jätta rahaline karistus K.G suhtes tingimisi kohaldamata ning täitmisele mitte pöörata, kui K.G kolmeaastase (3 aastat) katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Liita KarS § 73 lg 5 ja KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud karistusele Tartu maakohtu 23.08.2017. a otsusega nr 1-17-5697 mõistetud karistus, s.o 1 aasta ja 6 kuu pikkune vangistus, mis on asendatud üldkasuliku tööga 540 tunni ulatuses, kuid jätta mõistetud vangistus täitmisele pööramata (st üldkasuliku töö täideviimine jätkub), määrates, et uue kuriteo eest mõistetud rahaline karistus viiakse täide iseseisvalt. Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et

kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 121 lg 2 p 2, 3 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2018 määrusest nr 117 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 540 eurot kuus. KrMS § 179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 810 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava K.G kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 90 eurot. KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtu otsusega (KrMS § 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 on põhjendatud K.G-lt väljamõistetavast sundrahast 400 eurot jätta riigi kanda, kuivõrd K.G on töötu, kasvatab üksinda 5 -aastast last ning tema ainus sissetulek on toimetulekutoetus umbes 130 eurot kuus. Lapse isa maksab lapsele elatisena 100 eurot kuus. Arvestades isiku sissetuleku suurust ning seda, et selle arvelt peab K.G tagama nii enda, kui ka alaealise lapse ülalpidamise, käiks menetluskulude täies ulatuses hüvitamine süüdistatavale üle jõu. Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku 500 eurot: sundraha 410 eurot ja riigi õigusabi tasu 90 eurot. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Kohtu muud põhjendused KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.