Avaliku rahu vastased süüteod › Avaliku korra vastased süüteod

2.3 allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 2.4 saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 2.5 saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 2.6 saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 2.7 KarS § 75 lg 2 p-de 2 ja 21 alusel kohustada I Git käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootilisi aineid. 2.8 KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada I Git käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammides.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale saab kaevata. Kohtuotsuse peale võivad süüdistatav, kaitsja ja kannatanu esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsuse terviktekst on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral kättesaadav 22.03.2019. Kohtu selgitus: Selgitada, et kaebetähtaja mööda laskmise korral jäetakse apellatsioon läbi vaatamata ja tagastatakse. Esitatud süüdistus: Käesolevas kriminaalasjas on I G’ile esitatud süüdistus selles, et tema 06.06.2018 õhtul, ajavahemikul kella 20.00 – 23.00 Tallinnas, xxx asuval xxx, kus viibis ilusa ilma tõttu palju inimesi, segas teiste inimeste rahu, käitus neid häirival ja ohtu asetaval viisil, rikkus avalikku korda käitudes agressiivselt, kasutades vägivalda ning põhjustades tervisekahjustusi. Mitmed isikud pidasid vajalikuks sekkuda, tirides I Git kannatanutest eemale ning helistades häirekeskusesse. -

Algatuseks I G lõhkus pudeli ning lõi tekkinud „roosiga“ kaela piirkonda tema kõrval rahumeelselt suitsu teinud J Ž’t. Kuivõrd kannatanu märkas tema tegevust ja jõudis käe pudelile ette panna, tabas löök kätt, põhjustades haava, mis tekitas füüsilist valu ja millest voolas ohtralt verd.

-

-

Peale seda suundus I G kõrvalpingil istunud 17-aastase A K’i juurde, lõi järgmise pudeli katki ning surus selle vastu kannatanu kaela, põhjustades füüsilist valu ja haava kõri piirkonnas, millest voolas verd. Peale seda noris ta tüli J J, tõukas ja nügis kannatanut ja lõi paaril korral rusikaga näo ja keha piirkonda, peale mida tekkis juba vastastikune kaklus. I G põhjustas kannatanule füüsilist valu ning terviskahjustused : xxx. Peale seda, lõi ta oma püksirihmaga juhuslikult möödunud A S, tabades pandlaga nägu ja õlga. Peale seda hüppas kannatanule peale ja lõi teda korduvalt rusikatega pea ja keha piirkonda. Kannatanu osutas vastupanu ning rüseluse käigus kukkusid mõlemad maha, kannatanu jäi I Gi alla. Ta jätkas kannatanu peksmist, samuti hammustas teda pea piirkonnast ja pures käsi. Oma tegevusega põhjustas I G A S füüsilist valu ning pindmised vigastused peas ja kätel, s.h xxx. Peale seda solvas ta verbaalselt õdesid S P – K ja K P – K ning loopis neid kruusa, kivide ja okstega, põhjustades mõlemale füüsilist valu ning S P – Kile ka tervisekahjustused : xxx. Peale seda kui K P – K oli avaldanud arvamust mida ta I Gi tegevusest arvab, lõhkus I G järgmise pudeli ning jooksis „roos“ käes ja möirates tüdrukute poole. Kuivõrd ta oli ilmselgelt joobes, väga agressiivne ja juba kasutanud nende suhtes vägivalda, kartsid tüdrukud tõsiselt oma elu ja tervise pärast ning põgenesid joostes mööda xx tänavat.

Seega rikkus I G oma tegevusega Korrakaitseseaduse § 55 sätestatut, mille kohaselt on avalikus kohas keelatud käituda teisi isikuid häirival või ohtu asetaval viisil, s.h teist isikut lüüa või käituda muul viisil vägivaldselt.

Sel moel I G rikkudes avalikus kohas käitumise üldnõudeid kasutades vägivalda ning relvana kasutatava esemega ähvardades pani toime KarS § 263 lg 1 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtu seisukoht: KrMS § 315 lg 4 kohaselt võib kohus kohtuotsuse kuulutamisel kuulutada üksnes selle resolutiivosa, selgitades selle kuulutamisel suuliselt kohtuotsuse olulisemaid põhjendusi.

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.