Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

Asjaolud Viru Maakohtu Narva kohtumaja 27.04.2018 kohtuotsusega kriminaalasja nr 1-18-3524 tunnistati Jelizaveta Sergejeva süüdi KarS § 121 lg 1 järgi ja mõisteti talle karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 23.08.2016 otsusega karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 3 kuud ja 28 päeva vangistust ning mõisteti Jelizaveta Sergejevale liitkaristuseks 5 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendati Jelizaveta Sergejevale mõistetud karistus, 5 kuud ja 28 päeva vangistust, üldkasuliku tööga 178 tunni ulatuses. KarS § 69 lg 3 alusel määrati üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 aasta alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel kohustati Jelizaveta Sergejevat üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 lg 1 sätestatule, nimelt: 1) elama aadressil XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohtuotsus jõustus 15.05.2018. 01.03.2019 saabus Viru Maakohtu Narva kohtumajja erakorraline ettekanne nr 8-3/8796-1 Jelizaveta Sergejeva suhtes ettepanekuga pöörata karistus täitmisele. Nimetud ettekande kohaselt hoidub kriminaalhooldusalune kõrvale üldkasuliku töö tegemisest, ilma loata lahkub Eesti territooriumilt ning hoidub kõrvale registreerimiskohustusest. 25.06.2018 PPA-st tuli info, et Jelizaveta Sergejeva ületas piiri 25.06.2019 kell 18:00. 27.07.2018 oli tehtud KK kirjalik hoiatus. 30.07.2018 koostatud ajakavas 60 tundidest, sooritas isik 14 tundi. Jelizaveta Sergejeva ei töötanud ilma mõjuva põhjuseta perioodil 27.08.2018 - 31.08.2018.a. 29.10.2018 oli koostatud rikkumise fikseerimise akt ja tehtud ükt hoiatus. 29.10.2018 koostatud ajakavas 92 tundidest ei sooritanud isik ühtegi tundi ning ei ilmunud ka registreerimisele. Jelizaveta Sergejeva ei ilmunud registreerimisele 28.01.2019, 07.02.2019, 18.02.2019. 22.02.2019 oli tehtud kodukülastus aadressile XXX. Kodus kedagi ei olnud, ust ei avatud. Seisuga 01.03.2019 on Jelizaveta Sergejeva sooritanud 178-st üldkasuliku töö tunnist 26 tundi. Tegemata tundide arv on 152. 27.07.2018 seletuses kirjutab Jelizaveta Sergejeva, et 25.06.2018 ületas Eesti Vabariigi piiri ilma ametniku loata, kuna otsustas sõita sugulaste juurde. 29.10.2018 seletuses kirjutab Jelizaveta Sergejeva, et ei töötanud augustis ajakava järgi, kuna ei olnud kedagi, kellega võiks jätta tütar järele vaatamiseks. Registreerimiste mitteilmumiste kohta ja perioodil 12.11.2018 2

1-18-3524 11.01.2019 ajakava järgi mitte töötamise kohta seletusi ei ole saanud Jelizaveta Sergejevalt võtta, kuna hooldusalune ei ilmu registreerimistele määratud ajaks. Esimene kohtumine Jelizaveta Sergejevaga toimus 25.05.2018.a., mille käigus talle selgitati õigusi ja kohustusi ning erakorralise ettekande koostamise ja läbivaatamise korda. Õigused ja kohustused on Jelizaveta Sergejevale olnud arusaadavad, mida on ta kinnitanud oma allkirjaga. Katseaja võib hinnata ebarahuldavaks, sest Jelizaveta Sergejeva rikub käitumiskontrolli kontrollnõudeid ja hoiab üldkasuliku töö tegemisest kõrvale. Juhindudes KarS § 69 lg 6 kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku pöörata Jelizaveta Sergejevale mõistetud karistus täitmisele tegemata tundide ulatuses. Juhul, kui Jelizaveta Sergejeva ei ilmu mõjuva põhjuseta erakorralise ettekande läbivaatamisele kohtusse, kriminaalhooldusametnik teeb vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku § 429 lg 1 p 3 ettepaneku, võtta Jelizaveta Sergejeva vahi alla. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Kohtuistungil jäi kriminaalhooldusametnik ettekandes esitatud taotluse juurde ning palus pöörata Jelizaveta Sergejevale Viru Maakohtu Narva kohtumaja 27.04.2018 otsusega mõistetud karistus täitmisele. 07.03.2019 toimunud kohtuistungil palus J. Sergejeva jätta taotlus rahuldamata ning võimaldada tal ära teha mõistetud ÜKT tunnid. Kriminaalhooldusalune arvas, et ta on suuteline ära tegema 152 ÜKT tundi, kuna see on tema enda huvides.

Maakohtu seisukoht Vaadanud läbi toimiku materjalid, kuulanud ära menetlusosalised, on kohus seisukohal, et kriminaalhooldusametniku ettepanek Jelizaveta Sergejeva suhtes tuleb jätta rahuldamata. KarS § 69 lg 6 sätestab, et juhul, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. Kohus tuvastas, et kriminaalhooldusalune rikkus ilma mõjuva põhjuseta kontrollnõuet, nimelt ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. J. Sergejeva jättis registreerimisele ilma mõjuva põhjuseta 18.02.2019 ilmumata. Tulenevalt T OÜ tõenditest esines tal 28.01.2019 ja 07.02.2019 registreerimisele mitteilmumiseks mõjuv põhjus. Samuti ei ole ta täitnud ilma mõjuva põhjuseta 29.10.2018 koostatud ajakava üldkasuliku töö tegemiseks perioodil 12.11.2018-10.12.2018.

1-18-3524 Jelizaveta Sergejeva on sooritanud erakorralise ettekande esitamise ajaks talle täitmiseks mõistetud 178 tunnist üldkasulikust tööst 26 tundi ja sooritamata on 152 tundi üldkasulikku tööd. Eelnevast lähtuvalt on olemas formaalsed alused vangistuse täitmisele pööramiseks. Samas arvestab kohus taotluse lahendamisel asjaolu, et süüdimõistetu on avaldanud valmisolekut teha üldkasulik töö lõpuni ning kriminaalhooldusalune on näidanud üles soovi oma kohustusi täita. Kohtuistungil soovis ta talle mõistetud karistust täita, leides, et see on tema enda huvides. Seega kohus leiab, et käesoleval juhul on karistuse täitmisele pööramine ennatlik ning kriminaalhooldusalusele tuleb anda võimalus üldkasuliku töö korrektseks sooritamiseks. Asjaolu, et J. Sergejeva on võimeline katseaega edukalt läbima kinnitab ka see, et tänase päeva seisuga on ta ära teinud 26 tundi üldkasulikku tööd ning seega pole tegemist isikuga, kes põhimõtteliselt keelduks üldkasuliku töö tegemisest. Arvestades ülaltoodut ning asjaolu, et kriminaalhooldusalune on avaldanud valmisolekut talle määratud üldkasuliku töö tundide sooritamiseks, leiab kohus, et Jelizaveta Sergejevale mõistetud karistuse täitmisele pööramine ei ole käesoleval hetkel otstarbekas ning Sergejeva õiguskuulekale käitumisele suunamiseks peab esmalt rakendama leebemaid meetmeid. Arvestamata ei saa jätta ka seda, et tema ülalpidamisel on alaealine laps, kelle eest ta hoolitseb ning kelle huvides on samuti see, et J. Sergejeva teeks ära talle karistusena mõistetud üldkasuliku töö tunnid ning ei satuks kinnipidamisasutusse karistuse kandmiseks. Kuna kohus tuvastas, et Jelizaveta Sergejeva on rikkunud kontrollnõuet ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ning pole teinud ilma mõjuva põhjuseta üldkasulikku tööd, siis kohus ei saa seda jätta tähelepanuta ning seoses selle rikkumistega peab kohus põhjendatuks KarS § 74 lg 4 alusel pikendada katseaega 3 kuu võrra ning leiab, et käesoleval juhul on karistuse täitmisele pööramine ebaotstarbekas, arvestades kriminaalhooldusaluse valmisolekut läbida katseaeg edukalt. Kohus teeb määruse tuginedes eeltoodule ja juhindudes KrMS §-dest 428 ja 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Mari-Liis Avikson Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.