Avaliku rahu vastased süüteod › Avaliku korra vastased süüteod

Muus osas jätta Harju Maakohtu otsus muutmata.

apellatsioon

rahuldada

osaliselt.

Kaitsja

apellatsioon

jätta

OTSUSE VAIDLUSTAMISE KORD

Ringkonnakohtu otsuse peale on võimalik esitada kassatsioon. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Ringkonnakohtu otsust ei saa vaidlustada kannatanud. Nimelt on kannatanutel kassatsiooniõigus ainult tsiviilhagi puudutavas osas ning ringkonnakohus ei lahendanud tsiviilhagi puudutavaid küsimusi.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

kinnipidamisel jäi proportsionaalsuspõhimõtte raamidesse Korrakaitseseaduse ja Turvaseaduse mõistes.

Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsiooni J. Lebedevi kaitsja ja prokurör.

4.1 Kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist J. Lebedevi KarS § 121 lg 1 järgi süüdimõistmise osas ja ning süüdistatava õigeksmõistmist. Kaitsja leiab, et maakohus on valesti kohaldanud materiaalõigust ning rikkunud KrMS § 339 lg 1 p-s 7 nõutud põhistamiskohustust. Kohus on andnud 21. jaanuari 2017 episoodile vale hinnangu. Kohus ei ole andnud KarS § 31 lg 1 tingimuste täidetuse kohta sisulist hinnangut ega oma seisukohti põhjendanud. Kohus on järeldanud, et VP tegevuses puudus oht ja rünne süüdistatava suhtes, kuid on jätnud tuvastamata, kas süüdistatav sai aru, millega tema näo ees vehiti. Kaitsja ei nõustu maakohtu seisukohaga, mille kohaselt ohu ja ründe puudumist tõendab teise turvamehe AB käitumine, kes jäi olukorras rahulikuks. AB on kohtuistungil tunnistanud, et ta ei näinud kogu olukorda pealt. Kohus on viidanud sellele, et asjatundja hinnangu kohaselt oleks J. Lebedev pidanud kutsuma teise turvatöötaja ning hoidma distantsi, kuid KarS § 28 lg 3 järgi ei välista võimalus rünnet vältida või pöörduda abi saamiseks teise isiku poole õigust hädakaitsele. Kaitsja leiab, et süüdistatav hindas ekslikult kannatanu äkilist liigutust ründena. J. Lebedevi tegu tuleks kaitsja hinnangul käsitada füüsilise jõu kasutamisena ettevaatamatusest ning süüdistatav vastutusest vabastada. Toetudes Riigikohtu lahendile 3-1-1-108-13, toob kaitsja välja, et süüdistataval ei olnud võimalust ega aega olukorda põhjalikult hinnata ega end liigutada. Seega ei ole süüdistatav

objektiivset hoolsuskohustust rikkunud ning ta ei vastuta toimepandud kaitsetegevuse eest. Süüdistatav oli ekslikult hädakaitseseisundis enda tervise suhtes. Veel on kaitsja seisukohal, et tegemist oli ründega süüdistatava kaitse all oleva baari vara suhtes ja seega oli süüdistatav hädakaitseseisundis baari vara suhtes. Süüdistatav on kohtuistungil antud ütlustes kinnitanud, et tema hinnangul läks kannatanu asutuse vara kallale, misjärel tuli tal kannatanu kinni pidada. IT ütlustega on tõendatud, et kannatanu käitus provotseerivalt. See näitab kaitsja hinnangul, et J. Lebedev hindas tekkinud olukorda õigesti. Kaitsja ei nõustu asjatundja arvamusega selles, et kannatanu käitumist oleks saanud ohtlikuks pidada, kui ta oleks haaranud piletite karbi juures seisva pudeli. Hädakaitseseisund tekkis süüdistataval baari vara, mitte enese tervise suhtes. Kaitsja sõnul ei saanud ekspert anda olukorrale adekvaatset hinnangut, kuna vaatas videosalvestist ilma helita.

ning tal esinenud tervisekahjustused viitavad selgelt vastupidisele. Kinnihoidmisele eelnevalt paiskas J. Lebedev kannatanu maha, mis meeste kehakaalude ja kasvu erinevust arvestades juba iseenesest võis tekitada kannatanule valu ja tervisekahjustusi. Prokuröri hinnangul on tegu kvalifitseeritav avaliku korra raske rikkumisena, kuna on tuvastatud asjasse mittepuutuvate isikute rahu rikkumine. AP suhtes vägivalla tarvitamist nägid pealt teised kõrtsikülastajad, kes on tuvastatavad videosalvestiselt ning kelle reageering ning kohtuistungil antud ütlused viitavad äärmisele häiritusele toimunu üle. Tegemist ei ole kannatanu tuttavate ega sõpradega, mistõttu on nad käsitletavad kõrvaliste isikutena.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

sedagi, kui palju oli baarileti juurest lahkumisest möödunud aega nende endi Qst väljumiseni. Ka ei selgu tunnistajate ütlustest, kui kaua läks seejärel aega, kuni J. Lebedev väljus AP-ga. Tunnistajad on andnud ühetaoliselt ütlusi, et J. Lebedev surus AP maha sisuliselt kohe pärast väljumist (kd II; tl. 34 pöördel, 35 pöördel). See, kui kaua tunnistajad ise selleks ajaks väljas olid olnud, ütlustest aga ei selgu. KV ütleb üksnes: „Suhteliselt kohe oli see, me ei seisnud kaua, me ju hakkasime ära minema“ (tl. 35). Samas nähtub nii D. Suuni kui KV ütlustest, et nad ei asutanud end koheselt pärast väljumist lahkuma, vaid hakkasid väljas suitsetama (tl. 33, 35). Niisiis ei lükka see prokuröri argument ümber J. Lebedevi versiooni toimunust. Prokurör on seadnud kahtluse alla J. Lebedevi ütlused, et AP ründas ka teda. Nimelt on prokuröri hinnangul ümber lükatud J. Lebedevi väide meditsiiniasutusse pöördumise kohta. Kohtu päringule tulnud vastus meditsiiniasutusse pöördumist ei kinnita. Ringkonnakohus ei nõustu prokuröriga. Prokuröri nimetatud dokument ei kummuta J. Lebedevi ütlusi. Toimikust nähtub, et maakohus on teinud päringu Põhja-Eesti Regionaalhaiglale ning haigla esitatud vastuses on kinnitatud, et J. Lebedev ei ole 8.–10. oktoobril 2016 Põhja-Eesti Regionaalhaigla EMO-sse pöördunud (kd I; tl. 343, 344). Maakohtu istungi protokolli kohaselt selgitas aga J. Lebedev, et ta käis ITK ehk Ida-Tallinna Keskhaigla traumapunktis (kd II, tl. 107). Prokurör peab J. Lebedevi ütlusi ebausaldusväärseks ka põhjusel, et tema hinnangul on need osaliselt eluliselt mitteusutavad. Eluliselt mitteusutavaks peab prokurör J. Lebedevi põhjendusi, miks ta ei öelnud garderoobis IM-le öelda, et too kutsuks kohale turvaekipaaži. J. Lebedev põhjendas seda olukorra pingelisusega ning sellega, et sel hetkel ei olnud olukord selline, kus oleks olnud turvaekipaaži kutsumine õigustatud (kd II; tl. 90 pöördel). Seega on J. Lebedev selgitanud, et otsustas lahendada olukorra ise. Selle üle, kas see otsus oli kõige ratsionaalsem, võib vaielda, kuid ringkonnakohus ei näe ütlustes mingit sellist ebausutavust, mis nende usaldusväärsuse kahtluse alla seaks. Ringkonnakohus ei nõustu ka prokuröri seisukohaga, et AP mahapaiskamine ja kinnihoidmine ei olnud põhjendatud. Maakohus on DS poolt filmitud videoklipi alusel tuvastanud, et ajal, kui J. Lebedev AP kinni hoidis, rabeles AP jätkuvalt vastu ning J. Lebedevi tõukas üks teine meesterahvas heledas särgis. Samuti ei näe ringkonnakohus alust kahelda J. Lebedevi ütlustes, et ta vabastas AP siis, kui talle öeldi, et patrull on saabunud ja ta võib AP vabastada.

Tõenditena, mis kinnitavad, et gaasi pihustas J. Lebedev, on prokurör nimetanud JN, MT, KS ja KK ütlusi. Prokurör märgib apellatsioonis, et maakohus pole eelnimetatud kannatanute ja tunnistajate ütluste usaldusväärsust kahtluse alla seadnud. See väide on ekslik. Maakohus on otsuses märkinud: „Vaevalt oskavad inimesed õues kindlalt öelda, kelle käsi ukse vahelt gaasi lasi. Siinkohal on ebausutavad õues viibinud isikute väited, et just Lebedevi käsi lasi ukse vahelt gaasi.“ Sellega maakohtu hinnang kannatanute ja tunnistaja ütlustele piirdub. Seetõttu ei selgu otsusest ka, miks kohus ei pea kohus usaldusväärseks õues viibinute ütlusi selle kohta, kes gaasi pihustas. Maakohus ei ole üldse ütlusi sisuliselt analüüsinud, rääkimata sellest, et kohus oleks toonud välja mingeid ütlustes olnud vastuolusid või osutanud mõnele muule põhjusele, miks keegi õues olnutest ei saanud näha, kes nende suunas gaasi pihustas. Tõsi küll, seda sündmust puudutavate tõendite käsitluse algul on kohus märkinud, et ööklubis viibinud isikute ütlused on väga erinevad. Samas on kohus nentinud, et polegi mõeldav, et kõikide ütlused langeksid üksikasjalikult kokku. Veel on kohus öelnud: „Märkimisväärne on asjaolu, et isikud ise politseisse ei pöördunud, neid kutsuti politseisse hiljem välja ja siis määras uurija, kes on kannatanu ja kes on tunnistaja (sõltuvalt sellest, kas sattus gaasi näkku).“ Toodud argumentidest viimane on asjakohatu ega iseloomusta antud ütluste tõendiväärtust. Seda, millises osas on erinevate isikute ütlused vastuolus ja millises kattuvad, ei ole kohus aga välja toonud ega seostanud seda oma järeldustega ütluste usaldusväärsuse kohta. Sisuliselt on maakohus ilma oma väidet põhjendamata deklareerinud, et ei usu, et õues olnud isikud said näha, kes gaasi pihustas. Maakohtu seisukohta võiks pidada põhjendatuks juhul, kui kõrtsi uks oleks läbipaistmatust materjalist. Kriminaaltoimikus olevatest turvakaamera salvestiste vaatlusprotokollidest on näha, et Q välisuks on klaasuks. Tunnistaja KK, kelle ütlusi prokurör apellatsioonis esile toob, on maakohtus ütlusi andes nii prokuröri kui kaitsja küsimustele vastates kinnitanud, et seisis vahetult ukse juures ja vaatas läbi klaasukse gaasi pihustavale turvamehele otsa (kd II; tl. 40, 41). Ka kannatanud KS ja MT väitsid, et nägid, kes gaasi pihustas, kuna seisid ukse lähedal (kd II; tl. 18 pöördel, 20). Kõik kolm on veendunult kinnitanud, et gaasi pihustas just J. Lebedev. Ringkonnakohus ei näe ühtki põhjust pidada KK, KS ja MT ütlusi ebausaldusväärseks. KS ja MT on gaasi pihustamist kirjeldanud ühetaoliselt: üks turvamees hoidis ust kinni ja teine lasi gaasi (kd II; tl. 18 pöördel, 20 pöördel). Seegi kinnitab, et nad nägid teisel pool ust olevaid inimesi. KK ütlusi gaasi pihustamise kohta on kinnitanud tunnistaja MJ. KK ütluste kohaselt hüüdis ta teiste hoiatamiseks, et gaasi pihustatakse. MJ on andnud maakohtus ütlusi, et oli ukse poole seljaga, kuid KK hüüde peale, et pipragaasi lastakse, pööras ta ümber ja sai ka gaasi silma (kd II; tl. 37 pöördel). Prokurör märgib apellatsioonis, et KK, KS ja MT on ka kohtueelses menetluses Jevgeni Lebedevis ära tundnud gaasi lasknud turvamehe. Maakohus on otsuses küll märkinud, et kohtuistungil uuriti äratundmiseks esitamise protokolle, kuid ei ole nende tõendite suhtes mingit seisukohta võtnud. Ringkonnakohus märgib, et KK, KS ja MT on neile äratundmiseks esitatud isikute seast tundnud ära just J. Lebedevi kui gaasi pihustanud turvamehe (kd I; tl. 135, 139, 151). Tähelepanu väärib, et KK-le tundis J. Lebedevi kui gaasi pihustanud turvamehe ära kokku 21 isiku seast (talle esitati kokku seitse kolmest fotost koosnevat fototabelit). Maakohus seadis selle, et gaasi pihustas J. Lebedev, kahtluse alla argumendiga, et

01.36 baarileti juures gaasiballooni võtmas teine turvatöötaja – IM. Kohus lisas, et just IM oli J. Lebedevi ütluste kohaselt „nö karistatud“ gaasi laskmise eest, IM kirjutas ettekande ja just tema suhtes oli kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 202 alusel. Ringkonnakohus leiab, et need maakohtu väited ei lükka ümber KK, KS ja MT ütlusi. Ringkonnakohus nendib, et 30. novembril 2016 koostatud vaatlusprotokolli kohaselt võttis turvatöötaja baariletilt väikse pudeli (kd I; tl. 132). Vaatlusprotokoll ega sellele lisatud fotod ei anna ühest vastust, mis pudeliga tegemist on. Ka pole maakohus põhjendanud, miks ta leiab, et asitõendi vaatlusprotokollis kajastatud salvestiselt nähtav tegevus on seostatav süüdistuse esemeks oleva sündmusega. Maakohtu otsuse kohaselt käis IM baariletilt gaasiballooni võtmas kell 01.36. See on ligi poolteist tundi varem süüdistuses nimetatud gaasi pihustamisest. Süüdistuse kohaselt pihustas J. Lebedev kannatanutele gaasi umbes kell kolm öösel. Seda kinnitab 16. novembri 2016 vaatlusprotokoll, mille kohaselt on MV helistanud Häirekeskusele vahetult enne kella kolme öösel, järgmised kõned sama sündmuse kohta on tehtud juba paar minutit pärast kella kolme (kd I; tl. 126–131). MV ütluste kohaselt helistas ta politseisse kohe pärast seda, kui ta pärast tema pikali tõukamist taas püsti tõusnud (kd II; tl. 10). Protokollis oleva kõne stenogrammi sisust (MV selgitustest ja taustalt kostvatest häältest) tulenevalt on see väide usutav. Ringkonnakohus märgib, et vaatlusprotokollist ja sellele lisatud fototabelist nähtuvalt käis IM baariletil olnud asja võtmas jooksuga. Järelikult oli tal võetud asja vaja just siis ehk maakohtu otsuse kohaselt ligi poolteist tundi enne süüdistuse esemeks olevaid sündmusi. See ei näita, et süüdistuses märgitud ajal pidi gaasi kasutama just IM. Seoses maakohtu otsuses märgituga, et IM oli J. Lebedevi ütluste kohaselt „nö karistatud gaasi laskmise eest“ ja tema suhtes oli kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 202 alusel, märgib prokurör, et IM suhtes lõpetati kriminaalmenetlus 8. oktoobril 2016 toimepandud teos. Seda kinnitab kriminaalmenetluse lõpetamise määrus (kd I; tl. 291–292). Maakohuski on lugenud tõendatuks, et IM pihustas gaasi 8. oktoobril 2016 APle (otsuse lk 6). Nagu prokuröri apellatsioonis märgitud, andis IM maakohtus ütlusi, et on gaasi kasutanud ainult ühel korral (kd II; tl. 55). Seda, et IM oleks kirjutanud aruande 29. oktoobril 2016 gaasi kasutamise kohta ja saanud gaasi kasutamise eest ka karistuse, on väitnud vaid J. Lebedev (kd II, tl. 86). Väidetavat aruannet ega karistust tõendavat dokumenti pole kohtule esitatud. Kohtukolleegium nõustub prokuröri seisukohaga, et J. Lebedevi ütlused ei ole usaldusväärsed. J. Lebedev on andnud kohtus ja kohtueelses menetluses erinevaid ütlusi. Kohtus ta eitas gaasi kasutamist ja väitis, et gaasi pihustas IM, kohtueelses menetluses antud ütlustes on J. Lebedev tunnistanud gaasi kasutamist. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole süüdistatav suutnud põhjendada vastuolu kohtueelses ja kohtumenetluses antud ütluste vahel. Vastuseks küsimusele, kuidas ta vastuolu selgitab, on J. Lebedev süüdistanud uurijat selles, et „väga palju asju“ on pandud valesti kirja (ja talle valesti tõlgitud). Tegemist on paljasõnalise süüdistusega. Maakohtu istungi protokollist ei nähtu, et J. Lebedevi ristküsitluse raames oleks peale selle ühe korra üldse J. Lebedevi kohtueelses menetluses antud ütlusi usaldusväärsuse kontrolliks avaldatud. Seega ei ole prokurör ega kaitsja täheldanud, et J. Lebedevi kohtus ja kohtueelses menetluses antud ütlustes oleks väga palju erinevusi. Eelnevast tulenevalt loeb ringkonnakohus tõendatuks, et J. Lebedev pihustas 29. oktoobril 2016 MV-le, VN-le, JN-le, KS-le, MT-e ja EV-le näo piirkonda gaasi. Kannatanud on kinnitanud, et nad tundsid selle tulemusel valu.

Kuna gaasi lasti kõrtsi välisukse juures olevatele kannatanutele, on tegu pandud toime avalikus kohas. KK ja ET ütluste kohaselt oli peale nende seltskonna oli Q sissepääsu juures veel teisi inimesi (kd II; tl. 40 pöördel, 63). Ringkonnakohus nõustub prokuröri seisukohaga, et J. Lebedev ei tegutsenud hädakaitses. Arvestades seda, et J. Lebedev on andnud asjaolude kohta vastuolulisi ütlusi ja püüdnud ringkonnakohtu hinnangul alusetult näidata süüdistuses kirjeldatud teo toime pannud isikuna IM, ei pea ringkonnakohus usaldusväärseks ka J. Lebedevi ütlusi selle kohta, et kannatanud käitusid agressiivselt ja kujutasid end ohtu nii J. Lebedevile kui Q varale. Kannatanute ja nendega koos olnud tunnistajate ütluste kohaselt ei käitunud keegi nende seltskonnast pärast seda, kui nad oli välja aetud, agressiivselt ega provotseerinud konflikti. Seejuures ei ole kannatanud ja tunnistajad eitanud, et nende väljaviskamine neid ärritas, kuid nad on selgitanud, et nad ei olnud huvitatud konflikti jätkamisest, vaid soovisidki juba lahkuda ning takso juba ootas. Viimast väidet kinnitab MV Häirekeskusele tehtud kõnet kajastav vaatlusprotokoll: kõne ajal ütleb taustal naishääl, et takso on kohal (kd I; tl. 127).

piletite võtmist taganes. Seda, et tema kehahoiakus oleks olnud midagi agressiivset, salvestiselt näha ei ole. Kaitsja on apellatsioonis väljendanud seisukohta, et isegi, kui J. Lebedev ei olnud kohtu hinnangul hädakaitseseisundis, eksis ta õigusvastasust välistavas asjaolus. Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole tuvastatav, et J. Lebedevi arvates oleks tema tervis olnud ohus. Kaitsja leiab apellatsioonis, et J. Lebedev ei pruukinud näha, mille VP laualt haaras ja võis tunda end ohustatuna, kui VP ootamatult tema näo ees vehkima hakkas. Kohtukolleegiumi hinnangul ei nähtu salvestiselt üldse, et VP oleks haaratud piletitega J. Lebedevi näo ees vehkinud. Ka ei olnud VP liigutus nii äkiline ja ootamatu nagu seda väidab kaitsja. Salvestiselt on näha, et enne piletite võtmist VP näitas piletikarbile, piletite võtmiseks ei teinud ta mingeid äkilisi liigutusi, vaid kummardus suhteliselt rahulikult ettepoole. Samuti on näha, et J. Lebedev pöördus vaatama, mida VP laualt võtab, ning püüdis seejärel kahel korral pileteid VP käest ära haarata. VP reaktsioon piirdus sellega, et ta taganes ja tõmbas käe eest, et J. Lebedev ei saaks talt pileteid käest võtta. J. Lebedev pole ise väitnudki, et ta oleks ses olukorras tundnud ohtu oma tervisele. Jõu tarvitamist VP vastu selgitas J. Lebedev korduvalt sellega, et nägi vajadust kaitsja kõrtsi vara, täpsemalt pileteid, mille VP haaras. (kd II, tl. 88, 88 pöördel, 92 pöördel).

10.2 Kaitsja väidabki apellatsioonis alternatiivselt, et J. Lebedev tegutses hädakaitses, kuna kaitses asutuse vara (pileteid). Kohtukolleegium leiab, et piletite võtmisega pani VP toime õigusvastase teo, rikkudes võõrast valdust. Maakohtus kuulati tunnistajana üle Q piletikassas töötav IT. Tema ütluste kohaselt tuli Q sisse saamiseks pilet turvamehele ära anda. Kasutatud piletid koguti kokku piletimüügi andmete kontrollimiseks. Karbis olevate piletite eest vastutasid turvamehed (kd II; tl. 77 pöördel). Seega oli kasutatud piletite puhul tegemist Q varaga. VP-l ei olnud õiguslikku alust karbist piletite võtmiseks. VP õigusvastase teo tõttu oli J. Lebedev hädakaitseseisundis. Ka võib J. Lebedevi ütlustest ja salvestiselt nähtust järeldada, et J. Lebedev kasutas VP suhtes jõudu seetõttu, et VP oli võtnud karbist piletid. Salvestise kohaselt haaras J. Lebedev VP-l kaelast ja väänas ta pikali pärast seda, kui oli kahel korral edutult püüdnud VP-lt pileteid käest haarata. Ka on salvestiselt näha, et J. Lebedev võtab põrandale surutud VP käest piletid ja ulatab need kassasse. Ringkonnakohtu hinnangul ületas J. Lebedev hädakaitse piiri KarS § 28 lg 2 tähenduses. Kohtukolleegium leiab, et J. Lebedev teostas kavatsetult hädakaitset vahenditega, mis ilmselt ei vastanud ründe ohtlikkusele. Esiteks ei pannud VP õigusvastast tegu toime väärtusliku vara suhtes. Nagu eespool märgitud, olid piletid olulised arvestuse pidamiseks. Samas oli IT ütluste kohaselt olukorras, kus klient ei andnud pileteid ära, võimalik lahendada olukord turvatöötaja seletuskirjaga. Ringkonnakohtu hinnangul näitab piletite vähest tähtsust ka teiste turvatöötajate käitumine. Salvestiselt on näha, kuidas VP maha väänamisel kukkus üks pilet maha. Ükski turvatöötaja ei kiirustanud hästi nähtavalt keset põrandat vedelevat piletit üles võtma. Vastupidi, sellele astuti korduvalt peale. Pilet võeti üles alles siis, kui seda käskis umbes poolteist minutit pärast VP maha väänamist maas vedelevat piletit märganud J. Lebedev.

Samuti peab ringkonnakohus oluliseks seda, et VP käest võetud piletid ulatas J. Lebedev kassasse alles siis, kui VP põrandale surumisest oli möödunud üle minuti. Salvestiselt ei ole näha, et VP oleks vahepealse aja jooksul osutanud J. Lebedevile aktiivset vastupanu. Pärast seda, kui ta oli piletid kassasse ulatanud, ei vabastanud J. Lebedev VP, vaid jätkas tema põrandale surumist veel üle minuti. Seega jätkas J. Lebedev VP põrandale surumist pärast seda, kui oli saanud kätte vara, mille kaitsmise vajadusega ta jõu kasutamist põhjendas. See, et J. Lebedevil ei olnud kiiret VP-lt piletite äravõtmisega ja ta jätkas jõu kasutamist pärast nende tagasisaamist, näitab kavatsetusega hädakaitse piiri ületamist.

rikkumiseks J. Lebedevi töökohustuste täitmisel tekkinud konflikt, milles on oma roll ka kannatanutel (29. oktoobri 2016 juhtunu puhul osadel kannatanutest). Eriti 21. jaanuaril 2017 juhtunu puhul on ringkonnakohus seisukohal, et vahejuhtumi lõppemisel sellisel kujul oli tuntav roll Q sisekorral, mis loob soodsa pinnase konflikti tekkeks klientide ja turvatöötajate vahel. On mõistetav, et korraks väljunud kliendid, kes olid varem pileti ostnud, soovisid naasta ilma uut piletit ostmata. Samas ei saa ka turvatöötajale ette heita, et ta keeldus VP ja tema kaaslasi sisse laskmast, viidates sellele, et väljumisel kaotasid piletid kehtivuse. Maakohus jättis J. Lebedevile mõistetud karistuse KarS § 73 lg 1 alusel täitmisele pööramata. Sama taotleb prokurör ka ringkonnakohtult. Seega jätab ka ringkonnakohus J. Lebedevile mõistetud rahalise karistuse täitmisele pööramata, kui J. Lebedev ei pane 1-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

määruse nr

„Kriminaal-, väärteo-, tsiviil- ja haldusasjade menetlusest osavõtjatele tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 9 lg-st 1 tulenevalt maksab KrMS §-st 178 tulenevad tasud riik. Seega peab süüdlane tasuma KrMS § 175 lg 1 p-s 2 nimetatud menetluskulu riigile. Arvestades, et nimetatud kulud on kokku 71,69 eurot, ei pea ringkonnakohus vajalikuks võimaldada tasuda neid ositi. Tulenevalt KrMS § 417 ja § 423 tuleb seega nimetatud menetluskulud tasuda ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Apellatsioonimenetluse kulude kohta ei ole ringkonnakohtule taotlusi ega andmeid esitatud.

Allkirjastatud digitaalselt

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.