Liiklussüüteod

Lk 1 / 4

1-19-926 1) elama kohtu määratud alalises elukohas, milleks on ankeetandmetes märgitud elukoht: Põllu 1-42, Rapla; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

K.O-le on esitatud süüdistus selles, et tema juhtis vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata 05.04.2018 kella 20.35 ajal Rapla maakonnas, Kehtna vallas, Koogimäe külas, Keava raudteejaama teel sõiduautot Audi80 reg.m. xxxxxx alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis mis väljendus selles, et etanooli sisaldus tema veres oli ühe grammi kohta vähemalt 1,7 milligrammi. Joobest tingituna ei tulnud K.O toime sõiduki juhtimisega, mistõttu sõitis vastu teepiiret ja sõiduauto rullus üle katuse. Liiklusõnnetuse tagajärjel sai kehavigastusi K.O ning sõiduauto deformeerus. Oma teoga rikkus K.O liiklusseaduse (LS) § 90 lg 1 p 1 nõuet, mis sätestab, et mootorsõiduki juhtimine on keelatud isikul, kes ei oma mootorsõiduki juhtimisõigust, LS § 33 lg 11 p 2 nõuet, mis sätestab, et juhil on keelatud joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas Lk 2 / 4

1-19-926 seisundis või liiklusohtlikus terviseseisundis juhtida sõidukit ning samuti LS § 69 lg 1 ja lg 2 p 1 nõudeid, mis sätestavad, et juht ei tohi olla joobeseisundis ning alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi. Seega rikkudes liiklusseaduse nõudeid, pani K.O toime mootorsõiduki juhtimise alkoholijoobes, mis on kvalifitseeritav KarS § 424 lg 1 järgi. Samuti süüdistatakse K.O selles et olles isikuks, kes on juhtinud ilma vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta mootorsõidukit 11.10.2017, 13.10.2017 ja 18.12.2017, mille eest teda karistati 19.12.2017 Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja poolt KarS § 423-11 alusel tingimisi vangistusega 6 kuud, katseajaga 6 kuud, sellel vaatamata juhtis uuesti alkoholijoobes olles, vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata 05.04.2018 kella 20.35 ajal sõiduautot Audi80 reg.m.592 AOI Rapla maakonnas, Kehtna vallas, Koogimäe külas, Keava raudteejaama teel. Seega juhtides mootorsõidukit süstemaatiliselt vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata, rikkus K.O süstemaatiliselt LS §-s 90 lg 1 p 1 (mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust) ning § 94 lg 1 nõudeid (mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus) ning pani toime KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Vastavalt K.O ja tema kaitsjaga sõlmitud kokkuleppele tegi prokurör ettepaneku süüdi

tunnistada K.O KarS §423 järgi ja mõista karistuseks 8 kuud vangistust, KarS § 424 lg.1 järgi 1 aasta 2 kuud vangistust ning KarS § 63 lg.1 alusel karistada vangistusega 1 aasta 2 kuud. KarS § 65 lg.2, 64 alusel suurenda mõistetud karistust Pärnu Maakohtu poolt 19.12.2017 mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 5 kuu 28 päeva võrra ning mõista K.O-le liitkaristuseks vangistus 1 aasta 8 kuud 28. KarS § 69 alusel asendada vangistus 1 aasta 7 kuud 28 üldkasuliku tööga (360+210+28) 598 tundi, mille tegemise tähtajaks määrata 2 aastat. Kuni üldkasuliku töö lõpuni on K.O kohustatud alluma KarS § 75 lg 1 ette nähtud käitumiskontrolli nõuetele: elama kohtule avaldatud elukohas, ilmuma määratud aegadel kriminaalhooldaja juurde registreerimistele, alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas, esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, kauemaks kui viieteistkümneks päevaks lahkuma oma elukohast ainult kriminaalhooldaja eelneval loal ja elu- või töökoha vahetamiseks taotlema kriminaalhooldajalt eelneva loa, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 ja 21 alusel kohustub käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ning mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Kriminaalmenetluse kulud: KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel: Toksikoloogia ekspertiiside maksumus 287 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale määratud tasu 60 eurot, KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 810 eurot. Menetluskulud kokku 1157 eurot võimaldada tasuda ositi 1 aasta jooksul.

KOHTU SEISUKOHT

Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Süüdistatav selgitas kokkuleppe sõlmimise asjaolusid ning kinnitas, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba Lk 3 / 4

1-19-926 tahe. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid menetlusnorme ning kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus. Kriminaaltoimiku materjalidest ja K.O-le esitatud süüdistusest nähtub, et ta on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, mistõttu tuleb talle KarS § 63 lg 1 alusel mõista üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Seega tuleb K.O

süüdi tunnistada KarS § 423 ja KarS § 424 lg 1 järgi ning mõista kuritegude kogumi eest karistus KarS § 424 lg 1 alusel. Kuigi kokkuleppes tehakse kohtule ettepanek K.O karistamiseks KarS § 4231 järgi 8 kuulise vangistusega ja KarS § 424 lg1 järgi 1 aasta ja 2 kuulise vangistusega viidatakse kokkuleppes ka KarS § 63 lg- le 1, mille alusel taotletakse K.O karistamist 1 aasta 2 kuulise vangistusega raskemat karistust ette nägeva seadusesätte alusel. Kohus selgitas kohtuistungil kohtumenetluse pooltele, et kokkuleppe tekstis on ebaselgus KarS § 63 lg 1 sätete kohaldamisel, mis ei mõjuta kokkuleppe sisu K.O lõpliku karistuse osas ning mida kohus täpsustab otsuse tegemisel. Kohtumenetluse pooled nõustusid kohtuga. Kohtuotsuse seaduslikkuse ja arusaadavuse tagamiseks tunnistab kohus K.O süüdi KarS § 4231 ja KarS § 424 lg 1 järgi ning mõistab temale KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks 1 (ühe) aasta ja 2 (kaks) kuud vangistust. Ülejäänud osas kinnitab kohus sõlmitud kokkuleppe ning mõistab K.O-le lõpliku karistuse KarS §- de 65 lg 2 ja 69 lg 1 ja 3 alusel ning mõistab riigituludesse menetluskulud vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

(allkirjastatud digitaalselt) kohtunik

Lk 4 / 4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.