Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

28 päeva vangistust) võrra ning liitkaristuseks mõista 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Süüdistus J.K süüdistatakse selles, et ta viskas 28.10.2018 kell 6.30 paiku xxxx asuvas korteris oma ema N I (ik xxxx) tooliga, tabades kannatanu vasaku jala põlve piirkonda. Kirjeldatud teoga põhjustas süüdistatav kannatanule füüsilist valu ning kehavigastuse – hematoomi vasaku jala põlve piirkonnale. Samuti tema 20.12.2018.a. kell 20.00 paiku lõi xxxx asuvas korteris oma ema N I korduvalt rusikaga näo piirkonda. Nimetatud teoga põhjustas süüdistatav kannatanule füüsilist valu ning kehavigastusi – vasakule suu poolele limaskesta marrastuse ning paremale põsele paistetuse. Nende tegudega pani J.K tahtlikult toime KarS § 121 lg 2 p 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, st tekitas korduvalt temaga lähisuhtes ol evale isikule, st N I, füüsilist valu ning kehavigastusi. Sõlmitud kokkulepe ning kohtuliku arutamise järeldused Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör J.K süüditunnistamist KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi nin g tema karistamist vangistusega 8 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust eelmise otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning liitkaristuseks mõista 1 aasta 3 kuud ja 28 päeva vangistust, millest eelvangistusena on ära kantud 3 päeva. KarS § 69 alusel asendada vangistust 1 aasta 3 kuud ja 25 päeva üldkasuliku tööga 475 tundi, mis tuleb ära teha 18 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemise ajal on J.K kriminaalhooldaja järelevalve all kohustatud täitma KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded ja kohustused KarS § 75 lg 2 p 2, 4 ja 8 alusel. Hüvitada tuleb ka menetluskulud kogusummas 960 eurot ning selle tasumist võimaldada osade kaupa 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuistungil süüdistatav J.K tunnistas oma süüd, kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud, on selle allkirjastanud vabatahtlikult kaitsja juuresolekul ja nõustub sellega täies ulatuses. Kaitsja osavõttu kohtuistungist ta ei soovinud. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde ning palus kohtul kokkulepe otsusega kinnitada. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kannatanu on andnud oma nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks ja oma õigustest on ta teadlik. Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud J.K käitumine, tema süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning J.K tuleb süüdi tunnistada ja teda karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Samuti tuleb süüdistatavalt välja mõista menetluskulud kokkuleppes näidatud suuruses ja viisil. Kui 12 kuu jooksul ei ole menetluskulud vabatahtlikult tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Jõustunud otsuse täitmise käigus mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik KrMS § 424 alusel süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada menetluskulude tasumist kuni ühe aasta võrra või määrata selle tasumine kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. Menetlusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 175, 179, 180, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313.

Külli Iisop kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.