Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

Asjaolud Viru Vangla esitas 14.02.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava C.C tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks elektroonilise järelevalve alla. Viru Maakohtu 23.10.2018 otsusega tunnistati C.C süüdi KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi ning karistati 2 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 06.08.2018 kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse osa, s.o 9 kuu ja 28 päeva võrra, mõistes liitkaristuseks 11 kuud 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 21.10.2018 ja lõpptähtajaks on 19.10.2019.

1-18-8542 Kinnipidamisasutuses C.C kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et elektroonilise valve rakendamisega tingimisi ennetähtaegse vabanemise v õimalus avaneb 21.02.2019. Viru Vangla märgib, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kaks korda. Süütegudeks oli vägivalla kasutamin e elukaaslase suhtes. Muster kordus, kuna korduvalt on karistatud vägivalla kasutamise eest elukaaslase suhtes. Soodusteguriks on alkoholi tarvitamine. Vanglakaristust kannab esimest korda. Isikut ei ole vanglas distsiplinaarkorras karistatud. C.C-le individuaalset täitmiskava ei koostatud, kuna mõistetud karistuse kestus on alla aasta . Kinnipeetava iseloomustuses esitati lisateave isikuomadustest, varasemast elukäigust ning käitumisest tulenevate riskide kohta . Viru Vangla tõi välja nii üldise korduva kuriteo kui ka vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosusarvestuse. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta vangla isiku tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb vangla ettepaneku määrata C.C-le tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest katseaeg ja käitumiskontroll kuni 19.10.2019. Prokuratuur märgib esitatud seisukohas, et nõustub vangla argumentidega ega toeta C.C ennetähtaegset vabastamist. Teostatud elukoha kontrolli kohaselt vastab C.C elukoht elektroonilise valve kohaldamise nõuetele. Elukohas leidub sobiv koht koduvalveseadme paigaldamiseks. Kirjaliku nõusoleku toetamaks kinnipeetava vabastamist ning elektroonilise valve kohaldamist andis nii C.C, kui ka korteri praegune elanik, tema ema. Kohtuistungil avaldas C.C soovi vabaneda ennetähtaegselt. Ta märkis et on süüdi ja luba s vägivalda edaspidi mitte kasutada. Kõiki küsimusi saab lahendada sõnadega. Oleks pidanud juba varem lahutama. Enam nad koos ei ela ja selliseid probleeme ei teki. Ema on haige ja vajab abi, tal ei ole rohkem kedagi. Vabanedes hakkaks elama koos emaga. Kui ta on vanglas ja tööl ei käi, ei saa ta maksta lapsele elatist. Kui vabaneb, läheb tööle ja hakkab last toetama. Ta ei saa teha rasket füüsilist tööd, kuid oma erialast tööd kokana saab teha. Alkoholi tarvitab, kuid on võimeline seda kontrollima. Vajadusel on valmis läbima ka sõltuvusravi. Kaitsja toetas C.C taotlust öeldes, et karistuse eesmärk on täidetud. Tal ei ole distsiplinaarkaristusi, mis näitab, et on aru saanud oma vigadest. Süüdimõistetu ei plaani senise elukaaslasega koos elada, mistõttu on need probleemid ära langenud. Ta on esimest korda vanglas ning tema suhtlusringkonnas ei ole kriminaalse taustaga inimesi. Tal on lähedased, ema ja laps. Tal on krooniline haigus ja töövõimetus, mille tõttu on olemas ka igakuine sissetulekuallikas. Ta elas pikka aega seadusekuulekalt ja need oskused ei ole kadunud. C.C soovib elada ilma alkoholita, minna tööle, tasuda võlad ja elada seaduskuulekalt.

Maakohtu seisukoht Tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjali, prokuröri seisukohaga, toimiku materjalidega ja ku ulanud ära süüdimõistetu ning tema kaitsja, leiab kohus et C.C saab vabastada vangistusest tingimisi ennetähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. KarS § 76 lg 1 p 1 kohaselt võib teise astme kuriteos süüdlase kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud KarS § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.

1-18-8542 KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabastamise korral määratakse vastavalt KarS § 76 lg -le 5 isikule vähemalt kuuekuuline katseaeg, mille ajaks allutatakse süüdlane KarS § -s 75 sätestatud käitumiskont rollile. Süüdimõistetu nõusolekul võib kohaldada ka elektroonilist valvet. Ennetähtaegse vabanemise korral on C.C-l olemas elukoht, mis vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Samuti on olemas kõnealuses korteris elava C.C ema nõusolek. Seega on täidetud formaalsed eeldused C.C tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Süüdimõistetu kannab esimest korda vanglakaristust. C.C-le individuaalset täitmiskava ei koostatud, kuna mõistetud karistuse kestus on alla aasta. Isikut ei ole vanglas distsiplinaarkorras karistatud. Nimetatust järeldub, et tema käitumine vanglas on olnud hea. Viimane on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb lugeda ka asjaolu, et kinnipeetav on motiveeritud tegema muudatusi oma elukorralduses. Kriminaaltoimikust nähtuvalt oli kuritegude toimepanemisel oluliseks faktoriks alkoholi liigtarvitamine. Süüdimõistetu ise märkis põhjusena ka elukaaslase alkoholilembust. C.C on valmis läbima alkoholivastase võõrutusravi. Lisaks on ta lõpetatud suhted elukaaslasega, kellega tekkinud tülide käigus vägivallateod sooritati. Neid elukorralduslikke aspekte kogumis arvesse võttes on tõenäoline, et C.C suudab teha muudatusi enda käitumises ja edaspidi vägivalla kasutamisest hoiduda. Tuleb arvestada ka tõsiasjaga, et C.C asub elama koos hooldamist vajava emaga. Seega on talle tagatud kindel elukoht ning samas lasub tal ka kohustus hoolitseda oma lähedase eest. Taoline aktiivne kohustus peaks olema oluline motivaator hoidumaks alkoholi liigtarbimisest. C.C sõnul saaks ta vabadusse pääsedes tööle asuda. Kinnipeetaval on omandatud eriala, millel ta on varasemalt pikaajalis elt töötanud ning võimaldab tööturul konkureerida, vaatamata osalisele töövõime kaotusele. C.C on valmis ka edasi õppima, kui seda võimalust pakutakse. Töövõimetuspensionäri staatus töötamist ei sega. Samas osaline töövõimekaotus tagab igakuise sissetuleku. C.C on teadlik vajadusest pikendada tõõ vimetust ning võtta end arvele Töötukassas. Samuti teadvustab C.C , et majanduslik sõltumatus annab talle võimaluse täita oma alaealise lapse ülalpidamiskohustust. Eeltoodust järeldab kohus, et C.C-l on soovi korral olema reaalne võimalus tagada endale vajalikud rahalised vahendid igapäevaelu korraldamiseks ja kohustuste täitmiseks. Oluline on ka asjaolu, et C.C-l puudub kriminaalse taustaga tutvusringkond. Samas on olemas lähedased isikud (ema ning alaealine laps), kelle heaolu tagamine peaks olema piisavalt oluline suunamaks isikut õiguskuulekale teele. Positiivseks loeb kohus ka asjaolu, et C.C tunnistab oma probleeme ning on valmis nendega tegelema. Ka annab isik endale aru, miks ta kuritegelikule teele sattus. Hinnates kirjeldatud asjaolusid kogumis, on kohus seisukohal, et käesoleval juhul on isiku taasühiskonnastamise huvides vangistusest tingimisi vabastamise efektiivsus suurem karistuse lõpuni kandmisest vanglas. Tuleb toetada kinnipeetava algatust ja motiveeritust vabaneda alkoholi liigtarbimise harjumusest.

1-18-8542 Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et C.C kuulub karistuse kandmisest vabastamisele ti ngimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega ning ühes lisakohustuse määramisega. KarS § 76 lg 5 kohaselt on katseaja pikkuseks ära kandmata karistusaja pikkus, so kuni 19.10.2019. Katseajal peab C.C täitma KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 ja § 75 lg 2 p-des 2, 4, 5, 6, 8 ja 9 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. Kohtuistungil osales C.C kaitsja Irina Žurina. Kaitsja esitas kohtule taotluse õigusabi kulude kindlaksmääramiseks ja hüvitamiseks summas 90 eurot. Kohus rahuldas kaitsja tasutaotluse täies ulatuses. Kõnealune menetluskulu kuulub C.C-lt välja mõist misele ning kohus annab võimaluse tasuda menetluskulu ühe aasta jookul alates määruse jõustumisele järgnevast kuust. Määrus on tehtud eeltoodu alusel ja juhindudes KarS § 76 ja KrMS § -dest 426, 432, 383, 384.

(allkirjastatud digitaalselt) Astrid Asi kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.