Tartu Vangla materjalid Rainis Räbovõitra vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Kinnipeetav
Rainis Räbovõitra. Isikukood 38208266514; viibib karistuse kandmisel Tartu Vanglas (karistuse kandmise algus 19. aprill 2018 ja lõpp 19. märts 2019)
Prokurör
Lõuna Ringkonnaprokuratuuri Gerassimov (kirjalik seisukoht)
abiprokurör
Valdo
Kohtuistungi vorm ja toimumise kaugkohtuistung, 24. jaanuar 2019 aeg
RESOLUTSIOON
Jätta Rainis Räbovõitra temale Tartu Maakohtu 30. oktoobri 2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-5444 mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
PÕHIOSA
Asjaolud ja menetluse käik
1.Rainis Räbovõitra tunnistati Tartu Maakohtu 30. oktoobri 2018 otsusega süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 ja § 266 lg 2 p 1 järgi ning KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel mõisteti tema liitkaristuseks 11 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja loeti R. Räbovõitra karistuse kandmise aja algust alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest
19.aprillil 2018. Seega algas R. Räbovõitra karistuse kandmise aeg 19. aprillil 2018 ja see lõpeb
19.märtsil 2019.
2.17. jaanuaril 2019 saabusid Tartu Maakohtu Võru kohtumajale Tartu Vangla dokumendid R. Räbovõitra tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Neist ilmneb järgnev teave.
3.Vangla hinnangul seisneb R. Räbovõitra ohtlikkus füüsilise ja seksuaalse vägivalla kasutamises ja seda ka varalise kasu saamise eesmärgil. Vägivalla korral võib ta kasutada ka käepäraseid esemeid relvana. Ta võib omavoliliselt sisse tungida, et saada oma tahtmist. Ta võib juhtida mootorsõidukit alkoholijoobes. Uue kuriteo toimepanemise oht on suurem, kui ta on alkoholijoobes, kui kaaslased mõjutavad teda negatiivselt ja kui tekivad konfliktiolukorrad. Uue kuriteo toimepanemise oht on suurem ka juhul, kui tema hinnangul on tema suhtes käitutud provotseerivalt või ülekohtuselt, ja siis, kui ta tahab saada oma tahtmist. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 66%. Uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 72%. Uue seksuaal- ja vägivalla kuriteo toimepanemise tõenäosus viie aasta jooksul on vähemalt 63%. Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
4.R. Räbovõitrat on kriminaalkorras karistatud 18 korral. Neist karistustest 12 on arhiveeritud. Ta kannab kümnendat vangistust. Varem on ta toime pannud varavastaseid kuritegusid ja isikuvastaseid kuritegusid, nii seksuaalkuritegusid kui ka vägivallakuritegusid ja juhtinud mootorsõidukit joobeseisundis. Praegu kannab ta karistust kahe kehalise väärkohtlemise episoodi ja kahe ähvardamise episoodi eest. Kuritegude dünaamika on olnud ajas püsiv. Kuritegude soodustegurid on alkoholi kuritarvitamine, impulsiivsus ja puudulik probleemide lahendamise oskus.
5.Kuna R. Räbovõitra karistus on alla aasta, pole talle koostatud individuaalset täitmiskava. Tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused.
6.Enne vanglasse sattumist 13. aprillil 2018 esitas R. Räbovõitra Võru Vallavalitsusele taotluse elamispinna saamiseks peale vabanemist. Kriminaalhooldaja väitel pole seda taotlust lahendatud. Samas esitas R. Räbovõitra paberid, kus Võru Vallavalitsus lubab talle sotsiaaleluruumi eraldada. Kinnipeetav loodab leida vabanemisel töökoha. Samas ütles ta, et kui ta oli eelmisel korral vabaduses ja võttis ennast tööotsijana arvele, tekkisid tal ebakõlad ametnikuga suhtlemisel ja sellest saadud tagasilöökide tõttu jätkas ta alkoholi tarvitamist. Tartu Vangla andmetel on tal 10. jaanuari 2019 seisuga tasumata rahalisi nõudeid 4519 euro ulatuses. Varem on teda mitu korda karistatud varavastaste kuritegude eest. Viimane süüdimõistmine pole seotud majandusliku toimetulekuga.
7.R. Räbovõitra lähedaste hulka kuuluvad isa, õde ja noorem vend. Kinnipeetav suhtleb ainult õega, kelle suhtes on ta toime pannud vägivallakuriteo (ähvardamise). Kinnipeetav on toime pannud vägivallakuriteo (kehalise väärkohtlemise) endise abikaasa suhtes ja kuriteo venna suhtes. Kinnipeetava suhtlusringkonda kuulub palju kriminaalse taustaga isikuid. Samas kinnitab kinnipeetav, et ta on teinud jõupingutusi, et lõpetada suhtlemine kriminaalse taustaga isikutega.
8.R. Räbovõitra on enamiku kuritegusid sealhulgas vägivallakuriteod toime pannud alkoholijoobes. Mitmel korral on ta alustanud alkoholismivastast ravi, kuid see pole tulemusi andnud. Kinnipeetava sõnul alustas ta ravi 15 aastat tagasi, kuid nooruspõlve uljuse tõttu polnud see piisavalt efektiivne. Ta on võimalusel motiveeritud vabanema alkoholi kuritarvitamisest. R. Räbovõitra sotsiaalsed oskused vastavad tema eale. Korduv karistatus vägivallakuritegude eest näitab suutmatust leida oma probleemidele seaduskuulekaid lahendusi, oskamatust mõista
teiste inimeste seisukohti, kinnistunud kuritegelikke hoiakuid ja hoolimatut suhtumist üldtunnustatud ühiskonnanormidesse. Ta oskab analüüsida oma kuritegusid ning teadvustab põhjuseid ja tagajärgi. Samas kipub ta süüd nägema ka teistes ja üldiselt oma olukorras. Ta on kriminaalhoolduse ajal toime pannud kuritegusid. Tal on tuleviku suhtes eesmärgid ja ta tahab saada alkoholi tarvitamise kontrolli alla. Ta tunnistab, et on ühiskonnast võõrdunud ja iga tagasilöök võib vanale teele tagasi viia. Kuna ta on pikalt vangistuses viibinud, vajab ta suunamist asjade ajamisel. Kõrvalise abi korral on ta võimeline eesmärke täitma.
9.Kriminaalhooldusametnik leidis, et R. Räbovõitrale tuleb ennetähtaegse vabastamise korral määrata katseaeg ja käitumiskontroll kuueks kuuks. R. Räbovõitral tuleb keelata alkoholi tarvitamine ja teda tuleb kohustada otsima endale töökoha kuu aja jooksul peale vabanemist või võtma end Töötukassas arvele kahe nädala jooksul peale vabanemist ja osalema kriminaalhooldusametniku määratud sotsiaalprogrammis.
10.Vangla toimikule lisatud Võru Vallavalitsuse 17. aprilli 2018 korraldusest nr 264 nähtub, et Võru Vallavalitsuse 17. aprilli 2018 korraldusega eraldati R. Räbovõitrale sotsiaaleluruum asukohaga xxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kolmeks kuuks alates sotsiaaleluruumi üürilepingu sõlmimisest. Võru Vallavalitsuse 17. aprilli 2018 korralduse on digitaalselt allkirjastanud 11. juunil 2018 vallavanem Kalmer Puusepp ja vallasekretär Inga Leelanss. Kohtumenetluse poolte seisukohad
11.Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 432 lg-st 33 lähtudes edastas prokurör kohtule oma seisukoha elektrooniliselt ning teatas, et ei soovi kohtuistungist osa võtta. Prokurör ei toeta süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist.
12.R. Räbovõitra ütles kohtuistungil, et ta ei soovi vabaneda vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuna tema karistusaja lõpuni on jäänud vähem kui kaks kuud. Ta on vanglas alkoholi liigtarvitamise tõttu. Ta ei joo enam kanget alkoholi, mis viib temalt mõistuse ära. Tal on Võru Vallavalitsusega kokkulepe, et nad annavad talle vabanemisel sotsiaalkorteri xxxxxxxxxx. Kohtu seisukoht
13.Kohus jätab R. Räbovõitra vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata ja seda järgnevatel põhjustel.
14.R. Räbovõitra kannab karistust KarS § 121 lg 2 p 3 ja § 266 lg 2 p 1 järgi, mis on oma sanktsioonist ja KarS § 4 lg-st 3 tulenevalt teise astme kuriteod. Seega kannab R. Räbovõitra karistust teise astme kuritegude eest. KarS § 76 lg 1 p 2 järgi võib kohus teise astme kuriteo toime pannud inimese tingimisi katseajaga enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. R. Räbovõitra on temale mõistetud 11 kuu pikkusest vangistusest ära kandnud enam kui üheksa kuud. Seega on kinnipeetav ära kandnud rohkem kui poole temale mõistetud karistusajast ja see ületab nelja kuud. Niisiis on formaalsed eeldused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud.
15.Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nii eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste
täidetust: KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tõsi, viidatud sätte teksti lugedes pole võimalik aru saada, mida kohus normis loetletud asjaolude alusel silmas pidama peab. Sellele küsimusele tuleb vastata seadust süstemaatiliselt ja teleoloogiliselt tõlgendades. Tulenevalt vangistusseaduse § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Kaudselt viitab sellele ka karistusjärgset käitumiskontrolli reguleeriv KarS § 871 lg 1 p 3, mille kohaselt tuleb prognoosida, kas süüdlane võib toime panna uusi kuritegusid. Ka õiguskirjanduses on leitud, et KarS § 76 lg-s 4 nimetatud asjaolusid hinnates on peamine see, kui suur on tõenäosus, et süüdimõistetu paneb vabadusse laskmise korral toime uue kuriteo (Pikamäe – KarS. Kommentaar. 4. trükk, § 76/4.2.1). Sellisele seisukohale on asunud ka Riigikohus: RKKKm 3-1-1-12-17, p 20. Üldpreventiivsed kaalutlused (nt nn ühiskonna õiglustunne) niisiis olulised ei ole, sest need saavad arvestatud juba seeläbi, et inimene veetis vanglas pika aja.
16.Mida raskeimaid kuritegusid on inimeselt karta, seda väiksem peab tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema nende aset leidmise tõenäosus – ja vastupidi. Tulevaste kuritegude laadi peab prognoosima eeskätt juba toime pandud kuritegude põhjal. R. Räbovõitra kannab vangistust korduva kehalise väärkohtlemise ja omavolilise sissetungi eest elamiseks kasutatavasse ruumi. R. Räbovõitrat on ka varem korduvalt karistatud kehalise väärkohtlemise eest. Seega on R. Räbovõitralt ka edaspidi karta uusi kehalisi väärkohtlemisi. Need on keskmise raskusega kuriteod. Seega ei pea R. Räbovõitra vabastamiseks temast lähtuv uute kuritegude toimepanemise oht olema väga väike, kuid see ei tohi olla ka suur. Ometigi on see oht suur.
17.Tõsi, mõningad asjaolud annavad aluse loota, et R. Räbovõitra ei muutu retsidiivseks. Süüdimõistetu soovib minna vabanemisel elama sotsiaalkorterisse, mis asub xxxxxxxxx alevikus, kus ta pole varem elanud. Uude kohta elama asumine vähendab mõnevõrra uute kuritegude ohtu, sest uues elukohas pole R. Räbovõitral kriminaalse taustaga tuttavaid ja ta võib seal hakata lävima seaduskuulekate inimestega, kes aitavad tal hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Lühidalt: uus keskkond võib mõjuda R. Räbovõitrale positiivselt ja motiveerida teda käituma õiguskuulekalt. Uute kuritegude ohtu aitab vähemalt teoreetiliselt mõnevõrra vähendada ka õe toetus. Samas ei saa jätta tähelepanuta seda, et head suhted oma õega olid R. Räbovõitral ka varem, ent need ei takistanud R. Räbovõitral kuritegude toimepanemist. Seega pole läbi käimine õega niisugune asjaolu, mis hoiab ära uute kuritegude toimepanemise.
18.Uute kuritegude riski peamine allikas on alkoholi kuritarvitamine. R. Räbovõitra on enamiku kuritegusid, sealhulgas vägivallakuriteod pannud toime alkoholijoobes. Seega esineb oht, et vabanemisel võib ta hakata uuesti alkoholi tarvitama ja seetõttu ka kuritegusid sooritama. R. Räbovõitra on mitmel korral alustanud alkoholismivastast ravi, kuid see pole soovitud tulemust andnud. Seega pole alust loota, et alkoholismi vastane ravi vähendab R. Räbovõitrast lähtuvat uute kuritegude ohtu. Ka ei saa jätta märkimata, et kinnipeetav ei soovigi alkoholi tarvitamist täielikult maha jätta: ta tahab loobuda üksnes kange alkoholi tarvitamisest, kuid lahja alkoholi (õlle) tarvitamises ei näe ta probleemi. R. Räbovõitra minevikku silmas pidades on äärmiselt keeruline uskuda, et süüdimõistetu suudab alkoholi mõõdutundega tarvitada – isegi kui on tegu üksnes lahja alkoholiga.
19.R. Räbovõitrat on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja ta on varem korduvalt kandnud vangistust. Need eelmised karistused iseenesest ega vangistused spetsiifiliselt pole suutnud mõjutada R. Räbovõitrat õiguskuulekalt käituma. Seega puudub alus arvata, et praegune vangistus osutub edukamaks.
20.R. Räbovõitral puudub vabanemisel kindel töökoht. Seetõttu jääb talle palju vaba aega, mida ta võib hakata kasutama alkoholi tarvitamiseks. Alkoholi tarvitamine suurendab aga uue kuriteo toimepanemise ohtu (vt ülal).
21.Eelöeldu tähendab seda, et R. Räbovõitra peab vangistuse kandmist jätkama. /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.