Isikuvastased süüteod › Eluvastased süüteod

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

15. jaanuar 2019, Rakvere kohtumaja

Kohtuasja number

1-15-9711

Kohtunik

Tiit Kullerkupp

Kohtuistungi sekretär

Merle Kaegas

Kohtuasi

Viru Vangla materjalid Heinar Helmsaare vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks

Süüdimõistetu

Heinar Helmsaar, isikukood 35103255215, viibimiskoht Viru Vangla, vabanemisjärgne elukoht: xxxx Karistuse kandmise algus 19.07.2015 ja lõpp 19.07.2020

Kohtuasja läbivaatamise aeg

17.12.2018, videokohtuistung

RESOLUTSIOON:

Jätta Heinar Helmsaar vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, Heinar Helmsaarele ja prokurörile. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Maakohtu 06.07.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-15-9711 tunnistati Heinar Helmsaar süüdi KarS § 25 lg 2 - § 114 lg 1 p 4 järgi ning KarS § 60 lg 1 ja § 25 lg 6 kohaldamisega mõisteti talle karistuseks 5 aastat vangistust. KarS § 68 kohaldamisega arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning kohus luges Heinar Helmsaare karistuse kandmise alguseks 19.07.2015. Kohtuotsus jõustus 14.07.2016. Viru Vangla esitas 16.11.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Heinar Helmsaare vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava Heinar Helmsaare ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest, ei toeta kinnipeetava Heinar Helmsaare tingimisi enne tähtaega vabastamist.

Prokuratuuri seisukoht

Viru Maakohtule edastatud seisukohas teatas prokurör, et ei soovi võtta osa Heinar Helmsaare tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Heinar Helmsaare ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung 17.12.2018 kohtuistungil selgitas Heinar Helmsaar, et ta tahaks minna vabadusse. Ta loodab, et vähemalt nüüd saab ta vabaduses paremini hakkama. Heinar Helmsaar tõdeb, et tal on uus kriminaalasi pooleli (huligaansus, lõi kambrikaaslast, kuid kriminaalasi kohtus veel ei ole). Lisab, et vabaduses ta rohkem kedagi peksma ei hakka. Kohtumääruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et Heinar Helmsaarel on vabanemisjärgselt võimalus asuda elama sotsiaalkorterisse. Lisaks on märgitud, et kinnipeetav on avaldanud soovi saada endale tugiisik ning minna elama hooldekodusse. Järelikult on kinnipeetaval olemas kindel vabanemisjärgne elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Samas ei nähtu vangla materjalidest, et Heinar Helmsaar omaks vabanemisjärgset garanteeritud töökohta, mis aitaks tal majanduslikult toime tulla. Vähetähtis pole ka asjaolu, et isikul puudub vabanemisel toetav lähisuhtevõrgustik (lähedasi ja sõpru vabaduses ei ole). Kohus leiab, et positiivses suunas toetavate lähedaste puudumine suurendab isiku riskikäitumist vabaduses ning ei aita kaasa kinnipeetava resotsialiseerumisele. Vältimatult tuleb kohtul arvesse võtta asjaolu, et Heinar Helmsaart on korduvalt karistatud raskete vägivaldsete isikuvastaste kuritegude eest. Käesoleval ajal on kinnipeetaval kaks kehtivat kriminaalkaristust. Ida-Viru Maakohtu 05.10.2005 otsusega tunnistati Heinar Helmsaar süüdi KarS § 114 lg 4 järgi ning ta vabanes vangistuse kandmiselt 10.05.2013. Üheksa aasta pikkune vanglakaristus raske isikuvastase kuriteo toimepanemise eest isikut õiguskuulekalt käituma ei motiveerinud, sest Heinar Helmsaar pani 19.07.2015 toime taaskord tapmise katse (tegevus jäi lõpule viimata temast mittesõltuvatel asjaoludel, sest sündmuskohale saabus naaber, kes kutsus välja politsei ja kiirabi). Kui võtta arvesse korduvkaristatust ning Heinar Helmsaare poolt toime pandud kuritegude raskust, siis esineb vältimatult tema puhul risk taaskord uue raske kuriteo toimepanemiseks. Kohus leiab, et mida raskemaid kuritegusid võib süüdimõistetult vabaduses karta, seda suurem peab isiku ennetähtaegseks vabastamiseks olema kindlus, et ta on oma käitumist vangistuses muutnud. Kohus ei saa isegi käesoleval ajal vangla materjalide põhjal asuda seisukohale, et Heinar Helmsaare käitumises oleks toimunud vangistuse jooksul olulised muutused. Kinnipeetaval puuduvad küll kehtivad distsiplinaarkaristused ning positiivseks tuleb pidada sedagi, et isik on vangistuse jooksul olnud hõivatud erinevate tegevustega, mis temale individuaalse täitmiskava raames on määratud (sotsiaalprogrammid, vestlused, majandustööd). Heinar Helmsaar on vangistuse vältel käitunud viisakalt ja rahulikult, kuid kohus ei saa eirata kinnipeetava iseloomustuses märgitut, et Heinar Helmsaarel on olnud kambrikaaslasega füüsiline konflikt (kambrikaaslane algatas konflikti ning see häiris teda), mistõttu on Heinar Helmsaarel pooleli ka uus kriminaalasi. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul kindlus, et süüdimõistetu on oma käitumist kardinaalselt muutnud ning suudaks vabanedes uutest kuritegudest hoiduda.