Aktiva Finance Group OÜ hagiavaldus XX vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
895,08 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Pavel Butsenko Kostja XX (isikukood XXX)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt tagaseljaotsusega.
2.Mõista XX-ilt (XX) Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja XX ja AS Inbank Finance vahel 06.09.2022 sõlmitud järelmaksulepingust nr L89009719627:
2.1.kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud põhivõlg 64,87 eurot (lepingu maksegraafiku põhiosamaksed osaliselt alates nr 27 ja 28) ning viivis sissenõutavaks muutunud põhivõlalt 9,9% aastas alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni, kuid mitte põhivõlga ületavas summas;
2.2.tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla (338,22 eurot) osamaksed (lepingu maksegraafiku põhiosamaksed alates nr 29 kuni 36), osamaksed, mis muutuvad sissenõutavaks maksetähtpäevale järgnevast päevast järgmiselt: Jrk.
2.3.Välja mõista XX-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis intressimääraga võrdses määras 9,9% aastas võla põhiosa maksetähtpäevaks tasumata osalt alates makse sissenõutavaks muutumisest kuni põhinõude tasumiseni.
3.Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagi XX vastu intressi 14,20 euro, haldustasu 2 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 41,02 euro väljamõistmiseks.
4.Jätta menetluskulud 49,18% ulatuses XX kanda ja 50,82% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ kanda.
5.Määrata Aktiva Finance Group OÜ põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 425 eurot (245 eurot riigilõiv + 160 eurot õigusabikulud + 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu), millest 209,02 eurot mõista XX-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja.
6.Väljamõistetud menetluskuludelt on XX kohustatud tasuma Aktiva Finance Group OÜ-le viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
7.Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.
8.Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.
9.Toimetada kostjale tagaseljaotsus avalikult kätte väljaandes Ametlikud Teadaanded vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lõikele 12.
10.Tagaseljaotsus loetakse kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või nr EE567700771003819792 AS-is LHV Pank. Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline
2(9)
taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 29.07.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse XX-ilt (XX; kostja) 811,72 euro saamiseks. Kohus tegi 30.07.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 14.08.2024 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Kohus andis hagejale 14.08.2024 tähtaja nõuetekohase hagi esitamiseks.
2.Hageja esitas 13.09.2024 Pärnu Maakohtule hagi (täiendatud 17.10.2024) kostja vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagiavalduses palub hageja mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõlgnevus 762,37 eurot, intress 14,20 eurot, haldustasu 2 eurot, ja sissenõutavaks muutunud viivis 41,02 eurot. Samuti edasiulatuv viivis alates 14.09.2024 kuni põhinõude summas 762,37 eurot täitmiseni intressimääraga võrdses määras 9,9% aastas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda, mõista kostjalt enda kasuks välja menetluskulude hüvitise ja kohustada kostjat tasuma hüvitiselt seadusjärgses määras viivist.
KOHTUOTSUSE SELGITUSED
3.Maakohus võttis 30.10.2024 määrusega hagi menetlusse ning toimetas 13.09.2024 esitatud hagi koos lisadega kostjale KÄPOs kätte 07.11.2024. Ülejäänud menetlusdokumendid luges kohus kostjale kätte toimetatudks TsMS § 3141 lg 3 alusel 18.12.2024. Vastuse esitamise tähtaeg oli 02.01.2024. Kostja hagile tähtaegselt ei vastanud ega ole seda teinud ka praeguse kohtuotsuse koostamise ajaks.
4.Tagaseljaotsuse võib kohus teha ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (RKTKm 17.12.2014, 3-2-1-12914, p 11 kolmas lõik).
5.Praegusel juhul teeb kohus tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagi on kätte toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul (TsMS § 407 lg 1 ja § 444 lg 1). Sellisel juhul loetakse hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud. TsMS § 407 lg 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid antud asjas ei esine.
6.TsMS § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
3(9)
Tehingu tühisuse aluseid peab kohus kontrollima omal algatusel (vt RKTKm 03.04.2018 nr 216-18835, p 11; RKTKo 05.04.2017 nr 3-2-1-17-17, p 20).
7.Kostja ja AS Inbank Finance (esialgne võlausaldaja) vahel on 6.09.2022 sõlmitud järelmaksulepingust nr L89009719627 (leping). Lepingu alusel soetas kostja kauba maksumusega 1246,90 eurot. Kostja kohustus kauba eest tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodi 15.10.2022 – 15.09.2025. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 06.02.2024 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 20.02.2024 vastavalt VÕS § 416 lg-le 1. 27.02.2024 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Siinkohal hageja juhib tähelepanu asjaolule, et kuna kostja oli võlas juba varasema lepinguga oli esialgsel võlausaldajal õigus üles öelda kõik kostja poolt sõlmitud lepingud.
8.Kohus selgitas hagejale kohalduvat õigust ning tegi 25.09.2024 ettepaneku esitada selgitus ja tõendid selle kohta, kuidas kontrolliti krediidi andmisel kostja krediidivõimet. Selgituse kohaselt jäi hageja hagiavalduses esitatud andmete juurde. Hageja on kontrollinud kostja krediidivõimekuse kostja laenutaotluse alusel, mille raames kontrollis esialgne võlausaldaja igakuised finantskohustused ja võlausaldaja maksevõimekust Maksu-ja Tolliameti info põhjal, sooritades päringu ja maksehäireregistrisse aktiivsete maksehäirete tuvastamiseks, mis osutus negatiivseks. Kostja krediidivõimelisuse hindamisel ei kontrollinud laenuandja kostja pangakonto väljavõtet. Koos selgitustega esitas hageja ka ümberarvestuse. VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Sellise arvestuse esitamise kohustust ei ole aga juhul, kui algse laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud. Kostja sai lepingu alusel laenu summas 1246,90 eurot. Kostja pidi tagastama igakuiselt 15. kuupäeval, 47,17 eurot kuus. Kostjalt toimus makseid kokku summas 843,81 eurot. Ümberarvestuse kohaselt tasus täies mahus kostja alatest 1. osamaksest so 15.05.2023 kuni 26. osamakseni so 15.11.2024 summas 830,16 eurot ja osaliselt 27. osamakset so 15.12.2022 summas 13,65 eurot. (843,81 – 830,16). Ümberarvestuse kohaselt ei olnud kostja 27.02.2024 ülesütlemise ajaks 3 järjestikuse osamaksega võlas ehk ülesütlemine ei olnud kehtiv. Ümberarvestusega on kostja võlas summas 403,09 (25,42+377,67) alatest 27. osamaksest so 15.12.2024. Juhul kui kohus leiab, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtteid, millega hageja ei nõustu, siis ülesütlemine ei olnud kehtiv ning hageja palub alternatiivselt hagi rahuldada VÕS § 108 lg 1 alusel ning välja mõista kostjalt tulevikus sissenõutavaks muutuvad tasumata põhivõla osamaksed alates maksetähtpäevale järgnevast päevast TsMS § 369 vastavalt maksegraafikule. Hageja on hagiavalduses palunud välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuv võlgnevus intressimääraga võrdses määras 9,9% aastas.
9.Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel tuleneb kostja vastu esitatud nõue tarbijaga sõlmitud krediidilepingutest VÕS § 401 mõistes. VÕS § 401 lg 1 järgi krediidilepingust tulenevaks krediidiandja põhikohustuseks on anda krediidisaaja käsutusse rahasumma, krediidisaaja põhikohustus on krediidi kasutamise eest maksta tasu ja lepingu lõppemisel krediit tagasi maksta. VÕS § 401 lg 3 kohaselt kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled ei vaidle selle üle, et füüsilisest isikust kostja võttis krediiti väljaspool majandustegevust, st vaidlusalune laenuleping on tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes. Tarbija võlaõigusseaduse tähenduses on
4(9)
füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega (VÕS § 1 lg 5).
10.Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli 31.05.2022 krediidiasutuste eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,30%. VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenude väljastamise ajal oli seega vastavalt 3 x 16,30% = 48,90%. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr oli 23,04% aastas, mis ei ületanud laenu väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.
11.VÕS § 399 lg 1 p 1 kohaselt võib laenuandja laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 06.02.2024 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 20.02.2024 vastavalt VÕS § 416 lg-le 1. 27.02.2024 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Siinkohal on hageja juhtinud tähelepanu asjaolule, et kuna kostja oli võlas juba varasema lepinguga oli esialgsel võlausaldajal õigus üles öelda kõik kostja poolt sõlmitud lepingud.
12.Kohus on tuvastanud, et kostja soetas kauba maksumusega 1246,90 eurot ning kostja jäi krediidi tagastamisega võlgnevusse. Kostjal on tekkinud lepingu täitmisest võlgnevus, millise täitmist hageja antud vaidluses nõuab. Tegu on rahalise kohustuse täitmise nõudega VÕS § 108 lg 1 mõttes.
13.Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka VÕS § 1 lg 4), millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele. Selline seisukoht on kooskõlas ka Euroopa Kohtu praktikaga, milles on leitud, et liikmesriigi kohus peab omal algatusel analüüsima, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija krediidivõimelisust (EKo 05.03.2020, C-679/18, p 46; RKTKm 24.11.2023 nr 2-21-13098, p 13).
14.VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg-d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on
5(9)
krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja lähtuma VÕS § 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4. Krediidiandjate ja- vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. VÕS § 4034 lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja. Kuivõrd krediidiandja loovutas nõude hagejale, tuli hagejal vastavad asjaolud hagiavalduses esile tuua.
15.Käesoleval juhul ei tuvastanud kohus, et krediidiandja oleks nõuetekohase hoolsusega hinnanud kostja krediidivõimet. Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist peab tõendama krediidiandja. Et krediidiandja loovutas nõude hagejale, tuli hagejal vastavad asjaolud hagiavalduses esile tuua. Hageja ei ole kostjalt küsinud pangakonto väljavõtet. Krediidiandja peab tarbija kohta omandama teabe millised on tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4). Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima nõuetekohase hoolsusega, sealjuures arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teabe, VÕS § 4034 lg 2 esimene ja teine lause, RKTKm 24.11.2023 nr 2-21-13098, p 18 ja 20). Hageja ei ole kostjalt küsinud pangakonto väljavõtet. Nii rikkus krediidiandja VÕS § 4034 lg-t 6 ja selle tagajärjena loeb kohus VÕS § 4034 lg 7 järgi intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära.
16.VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt Eesti Panga poolt avaldatud infole (https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar) oli laenulepingu sõlmimise ajal oli intress 0,00%. Seega kostja intressi tasuma ei pidanud.
17.Kuivõrd hageja saab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla tasumist, tuleb asja lahendamiseks tuvastada, kui suure summa hageja kostjale laenulepingu järgi laenas ja kui suure summa on kostja selle laenulepingu järgi tagasi maksnud. Hagiavaldusest ja lepingust nähtub, et kostja soetas kauba maksumusega 1246,90 eurot. Tulenevalt vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest ei tule kostjal maksta muid tasusid vaid ainult põhivõlgnevus. Kostjalt on toimunud makseid kokku 843,81 eurot. Seega
6(9)
lepingu ülesütlemine laenuandja avaldusega ei toimunud kehtivalt, kuna kostja ei olnud sellel kuupäeval tagasimaksetega viivituses.
18.VÕS § 113 lg 1 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.. Kohtupraktika kohaselt on viivist vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral põhjendatud arvestada alates ajast, mil tarbijale on tehtud teatavaks krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksed, mis arvestavad intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning tarbija satub nende tagasimaksete tegemisega viivitusse (TlnRnKo 27.01.2023, 2-18-124589, p 51). Praegusel juhul ei ole kostjale lepingu uut tagasimaksegraafikut teatatud, mistõttu ei ole ta saanud maksetega viivitusse sattuda. Hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue tuleb eelnevast tulenevalt jätta rahuldamata. Samas mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud põhinõude osa. Edasiulatuvalt mõistab maakohus kostjalt välja vastavalt osamaksed nr 29 kuni 36 maksegraafiku järgsetel tähtpäevadel. Hageja palub välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuv võlgnevus ja edasiulatuv viivis põhivõlgnevuselt 762,37 eurot alates 14.09.2024 intressimääraga võrdses määras 9,9% aastas. Kohus peab seda osaliselt põhjendatuks. TsMS § 369 võimaldab nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Arvestades, et kostja ei ole ligi kümne kuu vältel täitnud tarbijakrediidilepingust tulenevaid kohustusi ega osale kohtumenetluses, võib eeldada, et ta ka tulevikus sissenõutavaks muutuvaid osamakseid tähtaegselt ei tasu. Kohtuotsuse tegemise ajaks on sissenõutavaks muutunud põhivõlg 64,87 eurot ning rakendub viivis sissenõutavaks muutunud 9,9% aastas alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni, kuid mitte põhivõlga ületavas summas. Tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed muutuvad sissenõutavaks maksetähtpäevale järgnevast päevast ning rakendub viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses arvestatuna võla põhiosa maksetähtpäevaks tasumata osalt alates makse sissenõutavaks muutumisest kuni põhinõude tasumiseni.
19.Kokku rahuldab kohus seega hagi 49,18% ulatuses – 403,09 / (762,37 + 14,20 + 2 + 41,02) x 100.
20.Kaja esitamise kohta selgitab kohus järgmist. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid. Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse riigilõiv, kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse riigituludesse. Riigilõivu ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p-des 1–3 sätestatud aluse esinemise korral. Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.
7(9)
21.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).
21.1.Hageja on taotlenud mõista välja tsiviilasja menetluskulud, milleks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv kokku 245 eurot ning õigusabikulud 527 eurot (sh käibemaks). Lisaks palub hageja välja mõista viivise väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
21.2.Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja kulud 527 eurot olulises osas ülepaisutatud. Põhjendamatu on lepingulise esindaja tunnihind 169 eurot (TsMS § 175 lg 1). Kohus leiab, et hageja mitte-advokaadist esindaja tasumäär 169 eurot/tunnis on põhjendamatu. Riigikohus on küll varasemates lahendites (vt 3-2-1-39-16 p 13 ja 3-2-1-11513, p 14) pidanud põhjendatuks advokaadi tunnitasuks ka 170 eurot ilma käibemaksuta, kuid kohus võttis siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem muuhulgas põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti ei olnud käesolev vaidlus õiguslikult keerukas. Asjas puudub keeruline õiguslik vaidlus ja kohtuistungeid ei ole toimunud. Tegemist on hageja majandustegevuses esitatavate tüüphagidega, mis esitatakse võlgnike vastu, kes ei täida tarbijalepingust tulenevaid kohustusi. Sisuliselt muudetakse erinevate võlgnike puhul peamiselt isiku- ja arvandmeid. Hagis sisalduvad nõuded tulenevad ühest lepingust ning tõenäoliselt on hagi koostamine ja dokumentide komplekteerimine võimalik tunni ajaga. Hagile on lisatud tavapärased dokumendid, millest osa pidi olema hagejal ja/või tema esindajal juba eelnevalt komplekteeritud (sh maksekäsu kiirmenetluse tarbeks) – lepingud, võlateatised, volikiri, haridust tõendav dokument, nõude loovutamist tõendav dokument. Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks peetakse kohtupraktikas 60–100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks (TlnRKm 28.09.2023, nr 2-22-15592, p 60). Põhjendamatu on ka hagiavalduse koostmaisele kulunud 3 tundi. Kohus peab usutavaks, et sellise hagi koostamiseks sai kuluda 2 tundi. Maakohtu hinnangul on põhjendatud tunnitasu määraks 80 eurot, mistõttu kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud TsMS § 175 lg 1 mõttes hüvitamisele kokku 160 eurot (2 h x 80 eurot, ei sisalda ega lisandu käibemaksu).
21.4.Põhjendatud on ka maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 65 eurot ja hagiavalduse esitamiselt tasutud riigilõiv 180 eurot, kokku 245 eurot kui vältimatu ja vajalik kulutus nõude esitamisel.
21.5.Hageja menetluskulud kokku on 425 eurot (245 eurot riigilõiv + 160 eurot õigusabikulud + 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu). Kohtute infosüsteemi kohaselt on riigilõiv tasutud ja tegemist on vajaliku kuluga. Hageja taotlus kostja kohustamiseks menetluskuludelt viivise tasumiseks kuulub rahuldamisele (TsMS § 177 lg 4).
8(9)
21.6.Kohus rahuldas hagi osaliselt, 49,18% ulatuses, mistõttu jätab kohus hageja menetluskuludest 209,02 eurot kostja kanda ja ülejäänud menetluskulud hageja enda kanda. Kohus jätab kostja kanda tema enda võimalikud kulud, kostja ei ole esitanud kohtule oma menetluskulude nimekirja ning eelduslikult ei ole tal kulusid tekkinud.
22.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. (allkirjastatud digitaalselt) Agle Lauren kohtunik
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.