Hageja B2 Impact OÜ (endise ärinimega OK Incure OÜ, registrikood 11542046), lepinguline esindaja Marie Tsine
hagi
XX-i
vastu
võlgnevuse
Kostja XX (isikukood XXX ) Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Täiendada käesolevas tsiviilasjas 18.12.2024 tehtud kohtuotsust kirjeldava ja põhjendava osaga.
2.Käesolev täiendav otsus on käesolevas tsiviilasjas 18.12.2024 tehtud otsuse osa. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavaldus ja menetluse käik
1.B2 Impact OÜ (hageja) esitas 09.07.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse XX-ilt (kostja) 2034,73 euro saamiseks. Kohus tegi 10.07.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 30.08.2024 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.B2 Impact OÜ esitas 17.09.2024 Pärnu Maakohtule hagi kostja vastu tarbijakrediidilepingust tuleneva võla väljamõistmiseks ning 14.11.2024 hagiavalduse täienduse. Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõlgnevuse 1608,63 eurot, intressi 219,39 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 276,83 eurot ja seadusjärgses määras viivise põhinõudelt alates 18.09.2024 kuni põhinõude rahuldamiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda, mõista kostjalt enda kasuks välja menetluskulude hüvitise ja kohustada kostjat tasuma hüvitiselt seadusjärgses määras viivist. Nõude aluseks on ESTO AS-i (esialgne võlausaldaja) ja kostja vahel sõlmitud krediidikonto leping nr 3557452331 (leping). Lepingu kohaselt oli kostjal maksimaalne krediidilimiit on 2000 eurot. Lepingujärgne intressimäär lepingu tingimuste kohaselt on 40,90% aastas ning krediidi kulukuse määr 59,28% aastas. Kostja on saanud perioodil 09.02.2021 – 25.09.2022 kokku krediiti 2460 eurot. Lepingu tingimustest tulenevalt, oli kostja kohustatud tasuma igakuiselt 15. kuupäevaks vähemalt minimaalse kuumakse, mis koosnes krediidi tagasimaksest, intressimaksest, kuutasust ja väljavõtutasust vastavalt kliendilepingule, st igakuiselt 1/60 kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot. Tagasimakseid on teinud kostja kokku 3256,24 eurot, millest põhiosa katteks on arvestatud 851,37 eurot, intressi katteks 2154,26 eurot, meeldetuletustasude katteks 60 eurot ja muude tasude katteks 190,61 eurot. Kostja viimane tagasimakse oli 15.12.2023. Kuna kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust, jättes tagastamata kokkuleppelised osamaksed, edastas krediidiandja kostjale 01.04.2024 lepingu ülesütlemise teatise. Nimetatud teatises andis krediidiandja kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 15.04.2024. Krediidiandja teavitas kostjat 15.04.2024, et krediidikonto leping nr 3557452331 on lõpetatud. Tulenevalt teenustingimuste punktist VIII alapunktist 1 leppisid pooled kokku, et kõik avaldused ja teated edastatakse lepingus nimetatud posti või e-posti aadressile. Eelpool mainitud teated edastas krediidiandja e-posti teel. Seega eelpool mainitud tahteavaldused võib lugeda kostjale kättesaaduks tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 3 alusel. Hageja saatis 30.04.2024 kostjale ekirja, milles teavitas kostjat, et vastavalt nõudeloovutuse lepingule omandas OK Incure OÜ nõuded kostja vastu, mis tulenevad kostja ja ESTO AS vahel sõlmitud lepingutest. Lähtudes asjaolust, et intressi arvutatakse kasutusse võetud krediidist, siis arvutab hageja intressi krediidisumma jäägist, s.o 1608,63 eurot alates viimasele tagasimaksele intressi katteks järgnevast päevast, s.o 16.12.2023 kuni krediidilepingu ülesütlemiseni 15.04.2024 summas 219,39 eurot. Hageja arvestab viivist alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 16.04.2024 kuni hagiavalduse esitamiseni 16.09.2024 intressiga võrdses määras. Kostja võlgneb hagejale viivist 276,83 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni sellekohase tasumiseni alates 18.09.2024 seadusjärgses viivisemääras, s.o 12,25% aastas. 14.11.2024 täpsustas hageja, et juhul kui kohus asub seisukohale, vaatamata hageja poolt esitatud selgitustele ja tõenditele, et lepingud sõlmiti vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkudes, siis võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 lg 7 ümberarvestuse kohaselt on kostja oma võlgnevuse krediidiandjale tasunud (võttes arvesse asjaolu, et kostja kasutas krediiti 2460 eurot ja teostas tagasimakseid kokku 3256,24 eurot).
2(6)
3.Maakohus võttis 20.11.2024 määrusega hagi menetlusse. Kohus toimetas hagi menetlusse võtmise määruse ja hagimaterjalid kostjale kätte tähtsaadetisega 30.11.2024 (ema võttis vastu). Kohus määras kostjale hagivastuse esitamiseks tähtaja 14 päeva. Kostja hagivastust ei esitanud.
4.Kohus tegi 18.12.2024 kirjeldava ja põhjendava osata otsuse, millega jättis hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
5.Hageja sai 18.12.2024 otsuse kätte 30.12.2024 AETis ning taotles samal päeval, et kohus teeks täiendava otsuse kirjeldava ja põhjendava osaga.
OTSUSE PÕHJENDUSED
6.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 448 lg-le 4 1 TsMS § 444 lõike 4 alusel tehtud kirjeldava või põhjendava osata otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Käesoleval juhul on hageja seda teinud. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates.
7.Kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtsustatud korras (TsMS § 405). TsMS § 444 lg 2 järgi piirdub kohus otsuse põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse ja tõendite märkimisega, millele on rajatud kohtu järeldused.
8.TsMS § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Tehingu tühisuse aluseid peab kohus kontrollima omal algatusel (vt RKTKm 03.04.2018, nr 2-16-18835, p 11; RKTKo 05.04.2017 nr 3-2-1-17-17, p 20).
9.Kohus tuvastab et ESTO AS-i ja kostja vahel on sõlmitud krediidikonto leping nr 3557452331. Kostja on saanud kokku krediiti 2460 eurot. Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel tuleneb kostja vastu esitatud nõue tarbijaga sõlmitud krediidilepingust VÕS § 401 mõistes. VÕS § 401 lg 1 järgi krediidilepingust tulenevaks krediidiandja põhikohustuseks on anda krediidisaaja käsutusse rahasumma, krediidisaaja põhikohustus on krediidi kasutamise eest maksta tasu ja lepingu lõppemisel krediit tagasi maksta. VÕS § 401 lg 3 kohaselt kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Füüsilisest isikust kostja võttis krediiti väljaspool majandustegevust, st vaidlusalune laenuleping on tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes. Tarbija võlaõigusseaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega (VÕS § 1 lg 5).
10.VÕS § 399 lg 1 p 1 kohaselt võib laenuandja laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on
3(6)
täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. Kuna kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust, jättes tagastamata kokkuleppelised osamaksed, edastas krediidiandja kostjale 01.04.2024 lepingu ülesütlemise teatise. Nimetatud teatises andis krediidiandja kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 15.04.2024. Krediidiandja teavitas kostjat 15.04.2024, et krediidikonto leping nr 3557452331 on lõpetatud. Hageja saatis 30.04.2024 kostjale e-kirja, milles teavitas kostjat, et vastavalt nõudeloovutuse lepingule omandas hageja nõuded kostja vastu, mis tulenevad kostja ja ESTO AS vahel sõlmitud lepingutest.
11.Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt VÕS § 1 lg 4), millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 406 2 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele. Selline seisukoht on kooskõlas ka Euroopa Kohtu praktikaga, milles on leitud, et liikmesriigi kohus peab omal algatusel analüüsima, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija krediidivõimelisust (EKo 05.03.2020, C-679/18, p 46; RKTKm 24.11.2023, nr 2-21-13098, p 13).
12.VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg-d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja lähtuma VÕS § 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4. Krediidiandjate ja- vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. VÕS § 4034 lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja. Kuivõrd krediidiandja loovutas nõude hagejale, tuli hagejal vastavad asjaolud hagiavalduses esile tuua.
13.Käesoleval juhul ei saa tuvastada, et krediidiandja oleks nõuetekohase hoolsusega hinnanud kostja krediidivõimet. Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku
4(6)
laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist peab tõendama krediidiandja. Et krediidiandja loovutas nõude hagejale, tuli hagejal vastavad asjaolud hagiavalduses esile tuua.
13.1.Hageja on selgitanud, et krediidivõimelisuse hindamisel on krediidiandja analüüsinud võlgniku regulaarset sissetulekut ning finantskohustusi võlgniku esitatud andmete põhjal (sissetulek, finantskohutused jms). Krediiditaotluse täitmisel on võlgnik oma sissetulekuks märkinud 1000 eurot, kuid krediidiotsuse tegemisel on lähtutud Pensionikeskuse andmetest, ehk sissetulekust 1227,87 eurot. Krediidiotsuse tegemisel on arvesse võetud ka infot võlgniku finantskohustuste kohta: finantskohustused on võlgnik märkinud 15 eurot (krediidiandja kohaldas 100 eurot). Detailset majapidamiskulutuste analüüsi krediidiandja teostanud pole, kuivõrd kostjal on kohustus esitada üksnes tõeseid andmeid ning kostja peab ka ise oma krediidivõimes veenduma. Päringud teostati ka creditinfo.ee ja taust.ee andmebaasidesse ning võeti AS-i Creditinfo krediidiskooring. Kostjal puudusid kehtivad maksehäired. Kogutud info analüüsimisel ja krediidiandja väljatöötatud automatiseeritud metoodika tulemusel jõudis krediidiandja järeldusele, et võlgnik on krediidivõimeline.
13.2.AS-i Creditinfo krediidiskooringust on kohtule näha, et kostjal oli võlgnevus Bondora AS ees summas 9652,75 eurot. Kuigi finantskohustustena on võlgnik märkinud 15 eurot ja krediidiandja kohaldas 100 eurot, siis ei ole selge kas krediidiandja on arvestanud kostjal olemasoleva võrdlemisi suure laenuga Bondora AS ees.
13.3.Pangakonto väljavõtteid kostjalt küsitud ja kohtule esitatud ei ole. Samuti ei ole teostatud pangakonto väljavõtte alusel analüüsi. Hageja esitatust ei nähtu, et oleks kindlaks tehtud ja kontrollitud ja analüüsitud kostja igakuist majapidamiskulude suurust, s.o igakuiseid vältimatuid püsikulutusi toidule, eluasemele, sidele, transpordile jms. Kui kostja avaldas laenu taotlemisel enda elukoha aadressi, oleks krediidiandjal olnud võimalik teha päring kinnistusraamatusse, kontrollimaks, kas eluase kuulub kostjale (või vähemalt küsida seda kostja enda käest). Seejärel oleks krediidiandja saanud ka hinnata ning täiendavalt küsida kostjalt selgitusi eluaseme kasutamise aluste kohta. Juba nende andmete pinnalt saab hinnata, millest laenutaotleja igakuised majapidamiskulud eluaseme kulude komponendi näol võivad koosneda (üür, eluasemelaenumaksed, oma korter või maja, korteri suurus ja sellele vastavad tavalised sellist tüüpi majade kommunaalkulud jne). Tegemata kindlaks kostja igakuised majapidamiskulud, ei saanud krediidiandja veenduda kostja võimes oma igakuisest sissetulekust laenu tagastada. Majapidamiskulude hulka kuuluvad aga ka muud igakuised vältimatud püsikulutused nagu toit, sidekulud, transpordikulud jm. Analüüs ja kontroll pangakonto väljavõtte alusel eelmärgitud igakuiste püsivajaduste osas on täitmata.
13.4.Kohtu hinnangul ei saa asuda seisukohale, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, sest enne krediidi väljastamist ei kontrollinud krediidiandja teavet kostja kohustuste ja regulaarsete kulude kohta. Kohus leiab, et KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 nõuetele vastavat kontrolli praegusel juhul tehtud ei ole. Kohtule esitatud informatsiooni põhjal ei saa jõuda järeldusele, et vastutustundlikku laenamise põhimõtet oleks kostjale laenu andmisel järgitud. Kohtul ei ole võimalik asuda seisukohale, et laenuandja oleks üles näidanud vajalikku hoolsust VÕS § 4034 lg 2 mõttes tarbija laenuvõime kontrollimisel.
13.5.Eeltoodust tulenevalt ei ole algne võlausaldaja täitnud nõuetekohase hoolsusega kostja krediidivõimelisuse hindamise kohustust. Nõuetekohane hoolsus, millega krediidiandja peab täitma krediidivõimelisuse hindamise kohustust, seisneb mh kohustuses selgitada välja, kas ja millist osa laekumistest tarbija pangakontole saab pidada laenutaotleja sissetulekuks ning millise püsiva sissetulekuga saab laenutaotleja edaspidi arvestada, eriti kui laen võetakse
5(6)
suures summas ja pika tähtajaga. Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada vaid selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710/105, p 29.2). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet (RKTKm 24.11.2023, nr 2-21-13098, p 21). Algne võlausaldaja ei ole piisava hoolsusega kontrollinud kostja krediidivõimekust, sest ei ole täpsustanud võlgniku laenukoormust, pole küsinud pangakonto väljavõtet ega teostanud selle alusel analüüsi. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 403 4 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises.
14.Hageja on esitanud enda nõude ümberarvestuse, mille kohaselt kasutas kostja lepingu alusel krediiti kokku 2460 eurot ning on teinud tagasimakseid lepingule kogusummas 3256,24 eurot. Kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud summa. Kostja on tagastanud lepingu alusel saadud summa, mistõttu tuleb hagi jätta rahuldamata. Menetluskulud
15.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis jäävad menetluskulud hageja kanda (TsMS § 162 lg 1). Kostja ei ole menetluses osalenud, mistõttu hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
16.TsMS § 178 lg 1 näeb ette, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib TsMS § 178 lg 2 alusel edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4, menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. (allkirjastatud digitaalselt) Agle Lauren kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.