Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 15. mail 2015.a., Tallinnas Tsiviilasja number
2-14-52503
Tsiviilasi
XXXhagi XXX ja XXX’i vastu vara tagasivõtmiseks täitemenetluses 100 000 eurot
Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX; e- post:
XXX);
Hageja esindaja riigi õigusabi korras advokaat Henn Koduvere (Advokaadibüroo Lillo & Partnerid, Pärnu mnt 10, 10148 Tallinn; epost: [email protected]); Kostjad: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX; e- post: XXX); lepinguline esindaja advokaat Martin Traat (Advokaadibüroo Eipre & Partnerid, Juhkentali 8, 10132 Tallinn; e- post: [email protected]); XXX (isikukood XXX, elukoht XXX; e- post: XXX).
Kohtuistungi toimumise aeg
09.04.2015.a.
Kohtuistungil osalesid
Hageja XXX Hageja esindaja riigi õigusabi korras advokaat Henn Koduvere Kostja XXXlepinguline esindaja advokaat Martin Traat
Resolutsioon
1.Rahuldada XXXhagi XXXja XXX’i vastu vara tagasivõtmiseks täitemenetluses.
2.Tunnistada kehtetuks XXXja XXX’i vahel 10.01.2014.a. sõlmitud ja Tallinna notari Kätlin Aun-Janisk ametitegevuse raamatu registri numbriga XXX all registreeritud kinnistu XXX, Harju maakond kinnistu müügileping ja asjaõigusleping.
3.Tuvastada kostja XXX’i kohustus anda nõusolek kostja XXXsissekandmiseks kinnistu XXX, Harju maakond (registriosa nr. XXX) omanikuna ja asendada kostja XXX’i nõusolek kinnistusraamatus eelviidatud kinnistu registriosa kande muutmiseks kohtuotsusega ja muuta kinnistusraamatu kandeid selliselt, et kustutada kanne kostja XXX’i kinnistu omandiõiguse kohta ning teha uus kanne, millega kanda kostja XXXkinnistusraamatusse kinnistu XXX, Harju maakond (registriosa nr. XXX) omanikuna.
8.Välja mõista solidaarselt XXX’lt ja XXX’ilt Eesti Vabariigi kasuks menetluskulu kokku summas 4 315,60 eurot, millest riigilõiv summas 1 000 eurot, eksperdi tasu summas 300 eurot ja riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu summas 3 015,60 eurot.
9.Kostjatel XXX’l ja/või XXX’il on kohustus tasuda Eesti Vabariigi kasuks väljamõistetud menetluskulu kokku summas 4 315,60 eurot 15 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kohtuotsusele lisatud pangarekvisiitidele.
10.Välja mõista solidaarselt XXX’lt ja XXX’ilt menetluskulu viivist menetluskulult (4 315,60 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 järgi alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni Eesti Vabariigi kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.XXX esitas kohtule hagi XXX ja XXX vastu vara tagasivõtmiseks täitemenetluses. Hagiavalduse kohaselt on Tallinna kohtutäitur Kairi Kummi menetluses täiteasjad nr. 048/2013/1721, tsiviilasjast nr. 2-09-67823 tulenev nõue; nr. 048/2014/261, kriminaalasja nr. 1-13-4082 I kohtuastme menetluskulud; nr. 048/2014/259 kriminaalasjast nr. 1-13-4082 tulenev moraalse kahju hüvitamise nõue; nr. 048/2014/260 kriminaalasja nr. 1-13-4082 menetluskulud Riigikohtus; nr. 048/2013/1720 tsiviilasja nr. 2-09-67823 menetluskulude nõue. 21.05.2014.a. kinnistusraamatu väljatrükist ilmneb, et kostja XXX on talle kuulunud kinnisvara võõrandanud XXX . Hagejale teadaolevalt on nimetatud isik kostja XXX äripartner ja hea sõber juba lapsepõlvest, seega teadis ta kostja kohustusi ning tulevikus tekkivaid kohustusi. Hageja hinnangul reaalse ostu-müügi tehingu puhul oleks kostja XXX suuteline täitma kõik oma kohustused. Võimalik muu tehing, aga kahjustab oluliselt teiste võlausaldajate huve. Hageja palub tunnistada kehtetuks kostjate vahel 10.01.2014.a. notariaalselt sõlmitud kinnistu Salu tee 55 Harjumaal Rae vallas Peetri külas (kinnistusraamatu registriossa nr XXX) müügi- ja asjaõigusleping ja tuvastada,
et kostjal XXX on kohustus anda nõusolek kostja XXX sissekandmiseks kinnistu omanikuna ja asendada kostja XXX nõusolek kinnistusraamatus eelviidatud kinnistu registriosa kande muutmiseks kohtuotsusega ja muuta kinnistusraamatu kandeid selliselt, et kustutada kanne kostja XXX kinnistu omandiõiguse kohta ning teha uus kanne, millega kanda kostja XXX kinnistusraamatusse kinnistu omanikuna. Hageja palub jätta kõik menetluskulud kostjate kanda ning välja mõista õigusabikulu summas 1 500 eurot (ilma käibemaksuta), hagi tagamise avalduse riigilõivu summas 50 eurot ning riigi kasuks riigilõivu ning eksperditasu ja riigi õigusabi korras määratud esindaja kulu summas 3 015,60 eurot. Kostja XXX vastuväited ja põhjendused
2.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Kostja XXX ei kuulu võlgniku lähikondsete hulka. Vastavalt 10.01.2014.a. sõlmitud kinnistu müügilepingu punktile 2.1 on lepingu eseme hind 100 000 eurot. See hind on õige ja vastab kinnistu turuväärtusele. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda ning välja mõista menetluskulu summas 2 925 eurot. Kostja XXX vastuväited ja põhjendused
3.Kostja XXX omapoolset seisukohta esitatud hagi osas kohtule esitanud ei ole. Kohtu põhjendused
4.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära menetlusosaliste seisukohad, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
5.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud nii 12.11.2014.a. kohtumääruses (II köide t/l 155-156) kui ka 22.01.2015.a. kohtuistungil (II köide t/l 196-198).
6.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 187 lg 1 kohaselt võib sissenõudja esitada hagi võlgniku ja tehingu teise poole vastu ning nõuda, et kohus tunnistaks käesolevas osas sätestatud alusel ja korras kehtetuks tehingu, mis kahjustab sissenõudjate huvisid (edaspidi tagasivõitmine). Tehinguks loetakse käesoleva osa tähenduses ka eseme käsutamist täitemenetluses.
7.TMS § 187 lg 2 kohaselt võib sissenõudja tagasivõitmist nõuda, kui tal on täitedokument ja tema nõue on muutunud sissenõutavaks ning sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni.
8.Hagejal on kostja XXX suhtes olemas täiteasjas nr. 048/2013/1720 täitedokument, s.o Harju Maakohtu 14.04.2010.a. kohtuotsus tsiviilasjas nr. 2-09-67823 (I köide t/l 5960, 114-115). Kohtutäitur Kairi Kummi 02.06.2014.a. teate kohaselt on kostjal XXX
täiteasjas nr. 048/2013/1720 täitmisel kohustuse jääk summas 160,63 eurot (I köide t/l 109).
9.Hagejal on kostja XXX suhtes olemas täiteasjas nr. 048/2013/1721 täitedokument, s.o Harju Maakohtu 14.04.2010.a. kohtuotsus tsiviilasjas nr. 2-09-67823 (I köide t/l 5960, 116-117). Kohtutäitur Kairi Kummi 02.06.2014.a. teate kohaselt on kostjal XXX täiteasjas nr. 048/2013/1721 täitmisel kohustuse jääk summas 558,72 eurot (I köide t/l 109).
10.Hagejal on kostja XXX suhtes olemas täiteasjas nr. 048/2014/89 täitedokument, s.o Harju Maakohtu 02.01.2013.a. kohtumäärus tsiviilasjas nr. 2-12-36546 (I köide t/l 6162, 118-119). Kohtutäitur Kairi Kummi 02.06.2014.a. teate kohaselt on kostjal XXX täiteasjas nr. 048/2014/89 täitmisel kohustuse jääk summas 351,07 eurot (I köide t/l 109).
11.Hagejal on kostja XXX suhtes olemas täiteasjas nr. 048/2014/259 täitedokument, s.o Tallinna Ringkonnakohtu 03.02.2014.a. kohtuotsus kriminaalasjas nr. 1-13-4082 (I köide t/l 38-49, 120-121). Kohtutäitur Kairi Kummi 02.06.2014.a. teate kohaselt on kostjal XXX täiteasjas nr. 048/2014/259 täitmisel kohustuse jääk summas 16 684,16 eurot (I köide t/l 109).
12.Hagejal on kostja XXX suhtes olemas täiteasjas nr. 048/2014/260 täitedokument, s.o Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 14.05.2014.a. kohtumäärus kriminaalasjas nr. 3-7-11-212 (I köide t/l 51a, 122-123). Kohtutäitur Kairi Kummi 02.06.2014.a. teate kohaselt on kostjal XXX täiteasjas nr. 048/2014/260 täitmisel kohustuse jääk summas 418,76 eurot (I köide t/l 109).
13.Hagejal on kostja XXX suhtes olemas täiteasjas nr. 048/2014/261 täitedokument, s.o Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 29.11.2013.a. kohtuotsus kriminaalasjas nr. 1134082 (12230112351) (I köide t/l 7-37, 124-125). Kohtutäitur Kairi Kummi 02.06.2014.a. teate kohaselt on kostjal XXX täiteasjas nr. 048/2014/261 täitmisel kohustuse jääk summas 1 980,16 eurot (I köide t/l 109).
14.Kohtule hageja poolt esitatud täitmisteadetest nähtub, et täiteasjade nr. 048/2013/1720 ja 048/2013/1721 menetlused on algatatud 27.09.2013.a. (I köide t/l 114, 116), täiteasja nr. 048/2014/89 menetlus on algatatud 03.03.2014.a. (I köide t/l 118), täiteasjade nr. 048/2014/259, 048/2014/260 ja 048/2014/261 menetlused on algatatud 22.05.2014.a. (I köide t/l 120, 122, 124). Seega on täiteasjade nr. 048/2013/1720 ja 048/2013/1721 menetlused algatatud enne kostjate vahel toimunud notariaalset tehingut. Nimetatud asjaolude üle pooltel vaidlus puudub.
15.Kohtule esitatud dokumentaalse tõendi- kohtutäituri 02.06.2014.a. e- kirjast tulenevalt on kostjal XXX 02.06.2014.a. seisuga hageja ees kohustus kokku summas 20 153,50 eurot (I köide t/l 109). 09.04.2015.a. toimunud kohtuistungil on pooled avaldanud, et ei vaidle, et kostja XXX on hagejale aprillis 2015.a. maksnud kohtutäituri vahendusel 432,80 eurot (III köide t/l 166).
16.Kohtule esitatud dokumentaalse tõendi – 10.01.2014.a. kinnistu müügilepingu, kokkuleppe tagasiostuõiguse kohta ja asjaõiguslepingu punkti 1.1 ja 2.1, 2.2 järgi on kostja XXX müünud talle kuuluva XXX, Harju maakond asuva kinnistu koos selle oluliste osadega ja päraldistega kostjale XXX 100 000 euro eest (I köide t/l 126-131).
17.Nimetatud summast 20 000 eurot on müüjale tasutud enne lepingu sõlmimist (I köide t/l 127). Ostuhinnast 80 000 eurot on laekunud 10.01.2014.a. notari Kätlin Aun-Janisk hoiukontole ning notar on nimetatud summa kandnud vastavalt lepingu punktile 2.2 Maria Nisu kontole (II köide t/l 184).
18.Kostja XXX on osundatud lepingu alusel kantud kinnistusraamatusse registriossa nr. XXX teise jakku omanikuna 23.01.2014.a. (I köide t/l 52-53).
19.Pooltel on vaidlus selles, kas 10.01.2014.a. notariaalne tehing on tehtud lähikondsete vahel ja on seetõttu tagasivõidetav TMS § 188 lg 2 alusel või on tehing tagasivõidetav TMS § 188 lg 1 alusel. Hageja leiab, et kostjad on lähikondsed, tehtud tehinguga on kahjustatud oluliselt võlausaldaja huve ja tehing on seetõttu tagasivõidetav. Kostja XXX hageja sellise käsitlusega ei nõustu.
20.Esmalt annab kohus hinnangu sellele, kas kostjad on lähikondsed. Vastavalt TMS § 188 lg 3 määratakse võlgniku lähikondsed pankrotiseaduse § 117 kohaselt.
21.Pankrotiseaduse (PankrS) § 117 lg 1 on loetletud isikud, kes on füüsilisest isikust võlgniku lähikondsed. Nendeks on: 1) võlgniku abikaasa, isegi kui abielu on sõlmitud pärast tagasivõidetava tehingu tegemist, samuti endine abikaasa, kui abielu on lahutatud aasta jooksul enne selle tehingu tegemist; 2) isik, kellel on võlgnikuga ühine majapidamine või kellel oli võlgnikuga ühine majapidamine viimase aasta jooksul enne tagasivõidetavat tehingut; 3) võlgniku ülenejad ja alanejad sugulased ja nende abikaasad; 4) võlgniku õde, vend ja nende alanejad sugulased ja abikaasad; 5) võlgniku abikaasa ülenejad ja alanejad sugulased, abikaasa õde ja vend. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt võib kohus lugeda võlgniku lähikondseks ka käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetamata võlgnikule lähedase isiku.
22.Hageja on hagiavalduses toonud välja, et kostjad on äripartnerid ja head sõbrad juba lapsepõlvest alates (I köide t/l 4, II köide 193-194). 22.01.2015.a. toimunud kohtuistungil asusid pooled seisukohale, et vaidlust ei ole selle üle, et kostjad on omavahel tuttavad (II köide t/l 196). Seega on kostjad lähedased isikud ning sellest tulenevalt loeb kohus XXX võlgniku XXX lähikondseks.
23.Kohus arvestab käesoleval juhtumil lähikondsuse hindamisel tehingu kõiki asjaolusid, sealhulgas ka seda, kas võlgnik ja temaga seotud isik tegutsesid teineteise kasuks ja võlausaldaja kahjuks (vaata selles osas Riigikohtu 09.05.2007.a. kohtuotsus kohtuasjas nr. 3-2-1-43-07 p. 11 ja 20.05.2003.a. kohtuotsus kohtuasjas nr. 3-2-1-53-03 p. 23).
24.Riigikohus on kohtuasjas nr. 3-2-1-41-13 märkinud, et ei eeldata TMS § 188 lg 2 järgi, et võlgniku lähikondsega tehtud tehinguga kahjustatakse võlausaldaja huvisid. Selles sättes nimetatud eeldus kehtib vaid juhul, kui võlausaldaja huvide kahjustamine on tõendatud. Selle asjaolu tõendamise koormus lasub hagejal.
25.Kohus teostas käesolevas tsiviilasjas hageja taotluse alusel kinnisvaraekspertiisi, mille käigus sooviti saada vastust küsimusele, milline oli XXX, Harjumaa (registriosa number XXX) kinnistu turuväärtus 10.01.2014.a. (III köide t/l 19).
26.Kohtule esitatud eksperthinnangu nr. 5826 kohaselt oli XXX, Harjumaa asuva kinnitus turuväärtus 10.01.2014.a. seisuga 124 000 eurot (III köide t/l 55-71). Vaidlust ei ole selle üle, et kostja XXX müüs eelpool nimetatud kinnisasja kostjale XXX 100 000 euroga (I köide t/l 127). Seega on kinnisasi müüdud alla turuväärtuse.
27.10.01.2014.a. sõlmitud notariaalse lepingu punktist 3.1 nähtub, et müüja ja ostja leppisid kokku, et müüjal on õigus käsutada lepingu eseme tagasiostuõigust kuni 10.01.2015.a. (I köide t/l 127). Ka leppisid kostjad vaidlusaluse lepingu p. 4.1 kokku, et lepingu ese jääb müüja valdusesse tagasiostuõiguse ajaks s.o. 10.01.2015.a., peale mida antakse lepingu eseme otsene valdus ostjale üle (I köide t/l 128).
28.Hageja väidetel elab kostja XXX jätkuvalt võõrandatud elamus (II köide t/l 197) ning kostja nimetatut millegagi ümberlükanud ei ole. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et lepingu eseme valdust oleks ostjale üle antud. Seega valdab vaidlusalust kinnistut endiselt kostja XXX.
29.Ka arvestab kohus asjaoluga, et müügitehingu eest saadud rahasummat ei tasutud mitte kostja XXX arveldusarvele, vaid XXX arveldusarvele (I köide t/l 127, II köide t/l 184), mis toetab hageja väidet, et kostjal XXX oli võimalus tasuda hagejale võlgnevused kinnisasja müügist saadud raha eest. Nimetatut kostja XXX teinud ei ole. Seega leiab kohus, et tehingu asjaoludest saab järeldada, et antud juhul on kostjad tegutsenud teineteise kasuks ja hageja kahjuks.
30.Täitemenetlused on algatatud ajavahemikul 27.09.2013.a. kuni 22.05.2014.a. (I köide t/l 114, 116, 118, 120, 122, 124). Hageja poolt vaidlustatud tehing kostjate vahel on tehtud 10.01.2014.a., s.o vähem kui kuus kuud enne täiteasjade nr. 048/2014/89, 048/2014/259, 048/2014/260 ja 048/2014/261 menetluste alustamist (I köide t/l 118119, 120-121, 122-123, 124-125).
31.TMS § 188 lg 1 kohaselt tunnistab kohus kehtetuks tehingu, mille võlgnik on teinud kolme aasta jooksul enne sissenõudja tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist teadlikult sissenõudja huvide kahjustamiseks, kui teine pool teadis või pidi sellest teadma tehingu tegemise ajal ja sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse teise võlausaldaja huvisid, kui teine pool on võlgniku lähikondne või kui tehing tehti kuus kuud enne täitemenetluse alustamist või võlgniku vara arestimist.
32.Eeltoodust saab järeldada kostja XXX tahet võlausaldaja huve kahjustada, kuivõrd kostja on võõrandanud oma ainukese vara, mille arvel oleks olnud võimalik võlausaldaja nõudeid rahuldada. Seega on tagasivõitmise vajalikud eeldused käesoleval juhtumil täidetud.
33.Vaidlustatud tehingu järgselt on muutunud hageja nõuete rahuldamine võimatuks ning seega on kahjustatud sissenõudja huvisid. Kõike eelpooltoodut arvesse võttes leiab kohus, et kostja XXX on teinud 10.01.2014.a. tehingu teadlikult eesmärgiga vältida hageja nõuete rahuldamist. Seega asub kohus seisukohale, et hagi on põhjendatud ning tuleb rahuldada. Tagasivõitmise korras tuleb tunnistada kehtetuks XXX ja XXX vahel 10.01.2014.a. notariaalselt sõlmitud XXX, Harju maakond kinnistu müügileping ja asjaõigusleping.
34.TMS § 195 lg 1 järgi kui kohus tunnistab tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks, on teine pool kohustatud andma sissenõudja kasuks täitemenetlust läbiviiva kohtutäituri käsutusse tehingu alusel saadu koos vilja ja muu kasuga. Kohtutäitur korraldab saadu jaotamise sissenõudjate vahel vastavalt nõuete esitamise järjekorrale. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 järgi, kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma.
35.Seega tuleb tuvastada kostja XXX kohustus anda nõusolek kostja XXX sissekandmiseks kinnistu omanikuna ja asendada kostja XXX nõusolek kinnistusraamatus eelviidatud kinnistu registriosa kande muutmiseks kohtuotsusega ja muuta kinnistusraamatu kandeid selliselt, et kustutada kanne kostja XXX kinnistu omandiõiguse kohta ning teha uus kanne, millega kanda kostja XXX kinnistusraamatusse kinnistu omanikuna.
36.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.
37.Kohus selgitab, et kooskõlas TsMS § 445 lg 2 jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kuivõrd hageja ei ole taotlenud hagi tagamise abinõu tühistamist. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
38.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1 ja § 123 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 100 000 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
39.Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 jäävad menetluskulud kostjate XXX ja XXX kanda. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 järgi määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
40.Hageja palub kostjatelt välja mõista menetluskulu kokku summas 6 165,60 eurot, millest õigusabiteenus 1 500 eurot (ilma käibemaksuta), hagi tagamise avalduse riigilõiv 50 eurot, hagiavalduse riigilõiv summas 1 300 eurot, eksperdi tasu 300 eurot ja riigi õigusabi kulu summas 3 015,60 eurot (koos käibemaksuga).
41.Nimetatud summadest palub hageja enda kasuks välja mõista õigusabikulu 1 500 eurot ja riigilõivu summas 50 eurot. Ülejäänud menetluskulu palub hageja kostjatelt välja mõista riigituludesse, kuivõrd hageja on vabastatud 15.07.2014.a. kohtumäärusega riigilõivu (II köide t/l 15-16) ja 09.02.2015.a. kohtumäärusega eksperdi tasu tasumisest (III köide t/l 15). Samuti on hagejale määratud 15.07.2014.a. kohtumäärusega esindaja riigi õigusabi korras (II köide t/l 15-16).
42.Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on hageja tasunud käesolevas kohtumenetluses hagi tagamise taotluse esitamisel riigilõivu 20.07.2014.a. summas 50 eurot (II köide t/l 30). Kohus on hageja taotluse hagi tagamise abinõu kohaldamiseks rahuldanud 21.06.2014.a. kohtumäärusega (II köide t/l 31-33). Seega on tõendatud riigilõivu tasumine 50 euro ulatuses, tegemist on põhjendatud kulutusega ja see tuleb kostjatel hagejale hüvitada vastavalt TsMS § 138 lg 2.
43.Hageja palub kostjatelt välja mõista õigusabikulu summas 1 500 eurot. Tegemist on algselt hageja esindaja Alar Salu poolt osutatud õigusabiteenusega 12 tunni ulatuses 125 eurot tund. Esindaja on tutvunud materjalidega, kujundanud õigusliku positsiooni, koostanud ja esitanud kohtule hagiavalduse, komplekteerinud hagiavalduse lisad, teinud päringud ja menetluslikud toimingud (III köide t/l 158).
44.09.04.2015.a. toimunud kohtuistungil vaidles kostja XXX nimetatud kulule vastu, kuivõrd hagiavalduse on koostanud Alar Salu ja kontaktandmeteks on märgitud advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid. Seetõttu jääb kostjale arusaamatuks miks on arve esitanud XXXOÜ. Samuti vaidleb kostja vastu nimetatud tasu suurusele, kuivõrd tegemist on ülepaisutatud tasuga (III köide t/l 166-167).
45.Kohus leiab, et antud juhul ei oma tähtsust, kes on hagejale esitanud algselt Alar Salu poolt osutatud õigusabiteenuse eest arve. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt, on Alar Salu esitanud kohtule hagiavalduse (I köide t/l 1-67), hagi tagamise taotluse (I köide t/l 6871), puuduste kõrvaldamise avaldused (I köide t/l 105-131, 200-203). Seega leiab kohus, et kostjatel on kohustus hüvitada hagejal tekkinud õigusabikulu.
46.Kohus peab põhjendatuks Alar Salu poolt osutatud õigusabi ajakuluks 8 tundi, kuivõrd esindaja on koostanud hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse. Samas ei ole kohtu hinnangul põhjendatud esindaja ajakulu 4 tunni osas, mis on tekkinud puuduste kõrvaldamiste avalduste koostamisel ja kohtule esitamisel.
47.Riigikohus on kohtuasjas nr. 3-2-1-115-13 p. 25 leidnud, et Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (1. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (2. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13).
48.Riigikohus on ka selgitanud, et üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vaata selles osas Riigikohtu 13.11.2013.a. määrus kohtuasjas nr. 3-2-1-115-13 p. 25). Riigikohus on pidanud üksikjuhtudel põhjendatuks eelpool viidatud tunnitasust kõrgemat tunnitasu (vaata selles osas ka Riigikohtu 14.10.2013.a. määrus kohtuasjas nr. 3-2-1-98-13 ning 11.02.2015.a. määrus kohtuasjas nr. 3-2-1-115-14). Riigikohus on selgitanud, et kõrgema tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi.
49.Tulenevalt Riigikohtu praktikast ning asjaolust, et käesoleval juhtumil ei olnud tegemist tavapärasest keerukama õigusvaidlusega, leiab kohus, et hageja esindaja tunnitasu määra tuleb vähendada 120 euroni (ilma käibemaksuta). Samuti arvestab kohus asjaoluga, et antud tsiviilasja lahendamisel on Alar Salu koostanud üksnes hagiavalduse ning hagi tagamise taotluse ning esindaja ei ole osalenud asja sisulisel arutamisel.
50.Eelnevast tulenevalt on põhjendatud hageja lepingulise esindaja Alar Salu ajakulu käesolevas tsiviilasjas 8 tundi. Kohus rahuldab hageja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ning kohustab kostjaid solidaarselt hagejale hüvitama menetluskulu kokku summas 1 010 eurot, millest hagi tagamise avalduse riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulu summas 960 eurot (8 tundi x 120 = 960). Rahuldamata tuleb jätta hageja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks summas 540 eurot (1 550 – 1 010).
51.Harju Maakohtu 15.07.2014.a. kohtumäärusega on kohus vabastanud hageja hagiavalduselt riigilõivu summas 1 300 eurot tasumisest (II köide t/l 15-16). Tulenevalt 26.05.2014.a. kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) redaktsioonist, tuli hagiavalduse esitamisel tasuda riigilõivu summas 1 000 eurot. Kooskõlas TsMS § 190 lg 3 tuleb riigilõiv summas 1 000 eurot välja mõista kostjatelt solidaarselt riigi tuludesse.
52.Kohus vabastas hageja 09.02.2015.a. kohtumäärusega eksperdi tasu summas 300 eurot tasumisest (III köide t/l 15). Kooskõlas TsMS § 190 lg 3 tuleb eksperdi tasu summas 300 eurot välja mõista kostjatelt solidaarselt riigi tuludesse.
53.Harju Maakohtu 15.07.2014.a. kohtumäärusega on kohus määranud hagejale riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud (II köide t/l
15-16). Hageja esindaja riigi õigusabi korras on esitanud kohtule taotluse määrata esindaja tasu suuruseks 3 015,60 eurot, millest käibemaks 502 eurot (III köide t/l 168180). Kohus on hageja riigi õigusabi korras esindaja tasu suuruseks määranud 15.05.2015.a. kohtumäärusega 3 015,60 eurot. Tulenevalt TsMS § 190 lg 3 kuulub hageja riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu summas 3 015,60 eurot väljamõistmisele kostjatelt solidaarselt riigi tuludesse.
54.Eelnevast tulenevalt kuulub kostjatelt solidaarselt riigi tuludesse väljamõistmisele menetluskulu kokku summas 4 315,60 eurot, millest riigilõiv 1 000 eurot, eksperdi tasu summas 300 eurot ja riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu summas 3 015,60 eurot.
55.Tulenevalt TsMS § 179 lg 9 tuleb kostjatel tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.