Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Tartu Ringkonnakohus 26. november 2018 1-11-7178 Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Ingrid Katmanni (isikukood 49310100215) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 2. novembri 2018. a määrus Kaitsja Heiki Kuningas, määruskaebus
RESOLUTSIOON
1.Jätta muutmata Tartu Maakohtu 2. novembri 2018. a määrus, millega Ingrid Katmann jäeti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määrata Advokaadibüroole Objartel&Partnerid makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Ingrid Katmannile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest 120 (sada kakskümmend) eurot, sh käibemaks 20 (kakskümmend) eurot.
4.Mõista Ingrid Katmannilt menetluskulu katteks Eesti Vabariigi kasuks välja 120 eurot.
5.Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtulahendi ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks.
EDASIKAEBAMISE KORD
Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
1.Ingrid Kaldoja (uue nimega Ingrid Katmann) tunnistati Harju Maakohtu 21. detsembri 2011. a otsusega süüdi karistusseadustiku (KarS) § 114 p 5 järgi ja teda karistati 10 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistus karistusaja hulka ning karistuse kandmise alguseks loeti 23. veebruar 2011. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 23. veebruaril 2021.
2.4. oktoobril 2018. a edastas Tartu Vangla maakohtule materjalid I. Katmanni tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla ja prokuratuur vabastamist ei toeta.
3.Tartu Maakohtu 2. novembri 2018. a määrusega jäeti I. Katmann karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohus leidis, et formaalsed alused KarS § 761 lg 1 p 2 kohaldamiseks on olemas, kuid täitmata on KarS § 76 lg-st 4 tulenevad vabastamise eeldused.
4.Karistuse kandmise ajal on I. Katmann osalenud vangla tööhõives, omandanud põhihariduse ja lõpetanud 11. klassi. Ta on läbinud sotsiaalprogramme, mille tagasiside on olnud pigem positiivne ja käinud psühholoogi vastuvõttudel. Vangla iseloomustuse järgi on I. Katmanni hoiak ühiskonna suhtes ükskõikne, vastutustunne nõrk ning motivatsioon kuritegelikust käitumisest loobumiseks väljendub soovis edaspidi vanglat vältida, mitte soovis end muuta. Kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Vabanemise korral asuks I. Katmann koos lapsega elama üürikorterisse, mille üürimisega seotud kulud on nõus tasuma tema abikaasa R. Katmann. Kinnipeetava ja abikaasa vahelised suhted on keerulised ja kinnipeetav ei pea kooselu tõenäoliseks. I. Katmanni lähivõrgustikku kuuluvad tema ema, laps ja õde. Kinnipeetav vajab igakülgset suunamist, kuna puudub iseseisva elu praktika ning majandusliku toimetuleku oskus on kesine.
5.Vaatamata eelpool nimetatud mitmetele positiivsetele asjaoludele ei ole I. Katmanni tingimisi enne tähtaega vabastamine eelkõige tulenevalt kuriteo toimepanemise asjaoludest põhjendatud. Kinnipeetav pani alaealisena toime raske esimese astme kuriteo ja kannab karistust tapmise eest, mis on toime pandud omakasu motiivil. Tegemist oli pikemalt ette planeeritud ja grupis toime pandud teoga, mille eesmärgiks oli majandusliku kasu saamine. Isiku, kes on pannud toime raske eluvastase kuriteo, vabastamine rohkem kui kaks aastat enne karistusaja lõppu ei ole põhjendatud. Karistus peab lisaks süüdimõistetu mõjutamisele andma ka ühiskonnale selge signaali selle kohta, et õiguskord taunib sellist käitumist otsustavalt ja rangeimal viisil.
MÄÄRUSKAEBUS
6.Määruskaebuses taotleb kaitsja Tartu Maakohtu 2. novembri 2018. a määruse tühistamist ja kinnipeetava tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist.
7.Maakohtu hinnang ei ole vastavuses vangla iseloomustusega ja sellest tulenevalt kinnipeetava iseloomustusega. I. Katmanni hoiakutes ja suhtumises on aset leidnud olulised muutused, mis nähtuvad ka vangla iseloomustusest. Hoiaku muutus väljendub oskuses näha probleeme ja neile lahendust otsida, arusaamas, et vajab kõrvalabi. Kinnipeetava soov muutuda ja fakt, et ta on muutunud, on näha ka sellest, et ta kasvatab ise oma üle aasta vanust last ja saab sellega hakkama.
8.Kaebaja arvates on ebakohane arvestada, et kinnipeetaval puudub iseseisva elu praktika, tema majandusliku toimetuleku oskus on kesine ning ta vajab igakülgset suunamist. I. Katmann pani kuriteo toime alaealisena ja on aja, mida noored kasutavad enesearendamiseks ja elukutse omandamiseks, viibinud vangistuses. Vanglas viibides ei ole kinnipeetaval olnud võimalust iseseisva elu praktikat omandada, kuna selle omandamine vanglas ei ole tagatud. I. Katmannilt ei saa nõuda vangistusest ennetähtaegsel vabanemisel töökoha olemasolu ning see ei saa olla argumendiks ennetähtaegselt vabastamata jätmisel, sest kinnipeetaval on õigus lapsehoolduspuhkusele, mis välistab töötamise. Mida kauem peab I. Katmann vangistuses viibima, seda raskem on resotsialiseerumine. Vangistus ei mõju positiivselt ka lapse arengule.
9.Vangla iseloomustusele tuginev ohuprognoos on põhjendamatu. Ka vangla iseloomustuses toodud hinnangud peavad olema põhjendatud ja kooskõlas esile toodud asjaoludega. Kuigi maakohtu määruses toodi esile, et I. Katmann pani kuriteo toime alaealisena, siis nüüd, kaheksa aastat hiljem, on kinnipeetav 25-aastane, tema hoiakud ja vaated on kaheksa aastaga muutunud ja temasse ei saa suhtuda kui alaealisesse. Ohuprognoosi hindamiseks tuleb analüüsida vangla 2(5)
iseloomustust. Vangla näeb ohtu ja riski eluasemega seoses, kuid ei selgu milles oht ja risk seisnevad, sest I. Katmannil on elukoht olemas. Vangla hinnang ei ole ka põhjendatud riski ja ohu nägemises majandusliku toimetuleku ja töö osas, sest I. Katmannilt ei saa praegu töötamist nõuda ning iseseisva toimetuleku praktikat ei ole võimalik vanglas viibides omandada. Puuduvad selgitused selle kohta, miks nähakse ohtu ja riski suhetes ja elustiilis, arvestades seda, et kinnipeetav suhtleb ema ja õega ning kuriteokaaslasega suhted puuduvad. Puuduvad ka riskid seoses lapse kasvatamisega, sest kinnipeetavat on selles osas juhendatud ja see on andnud positiivseid tulemusi. Alkoholiga seoses puuduvad samuti riskid ja ohud, sest iseloomustus tugineb kohtuotsusele ning tähelepanuta on jäänud, et pikka aega vangistuses viibides ei ole I. Katmann alkoholiga kokku puutunud. Kohtupsühhiaatria ja psühholoogia ekspertiisiakt on tehtud mitmeid aastaid tagasi ja see ei peegelda I. Katmanni seisundit käesoleval ajal. Vangla on iseloomustuse mõtlemise ja käitumise osas meelevaldselt käesolevasse aega üle kandnud kohtuotsuses välja toodu. Hoiakute osas on vangla hinnang äärmiselt negatiivne ning jääb selgusetuks, kuidas see seostub programmide läbimise kohta antud positiivsete tulemustega, paranenud oskustega lapse kasvatamisel, individuaalse täitmiskava täitmisega ja käitumisega. Vangla järeldused on vastuolulised ja hinnangud põhjendamata.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse tühistamiseks alust ei ole ja jätab selle muutmata.
11.KarS § 76 lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtus leiab, et maakohus on oma määruses asjakohaselt ja veenvalt põhjendanud, miks ei saa KarS § 76 lg-s 4 nimetatud kriteeriumeid arvestades I. Katmanni ennetähtaegselt vabastada. Ka määruskaebuses märgitu ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja I. Katmanni ennetähtaegseks vabastamiseks. Maakohus on kaalumisel võtnud arvesse nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid ning jõudnud seisukohale, et I. Katmanni vabastamine rohkem kui kaks aastat enne karistusaja lõppu ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga.
12.Riigikohtu praktika kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid (RKKKm 31-1-12-17, p 20). Nagu on oma määruses välja toonud ka maakohus, on I. Katmanni käitumine vangistuse jooksul paranenud ning kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Individuaalse täitmiskava täitmiseks on I. Katmann karistuse kandmise ajal tegelenud hariduse omandamisega, osalenud vangla tööhõives, läbinud sotsiaalprogramme ja käinud psühholoogi vastuvõttudel. Kaitsjaga nõustuvalt leiab ka ringkonnakohus, et sotsiaalprogrammide läbimine mõjus ilmselt kinnipeetava hoiakutele ja suhtumistele positiivselt.
13.Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKm 3-1-1-12-17, p 20). Maakohtu kaalutlustest nähtub, et hinnatud on ka neid aspekte. Vanglast vabanemise korral asuks kinnipeetav koos lapsega elama üürikorterisse, mida üürib kinnipeetava abikaasa. Hoolimata 3(5)
I. Katmanni ja tema abikaasa vahelistest keerulistest suhetest (abielulahutuse ja lapsele elatise nõudmine), on abikaasa valmis tasuma korteri üürimisega seotud kulud. Maakohus on tulenevalt vangla iseloomustusest pidanud I. Katmanni majandusliku toimetuleku oskust kesiseks, sest kinnipeetaval puudub iseseisva elu praktika. Paika ei pea määruskaebuse esitaja seisukoht nagu oleks ebaõige ja asjakohatu arvestada iseseisva elu praktika puudumisega. KarS § 76 lg 4 järgi tuleb ennetähtaegse vabastamise otsustamisel arvestada elutingimusi, sealhulgas ka majanduslikku toimetulekut. Vangistusest vabanedes oleks I. Katmannil õigus küll lapsehoolduspuhkusele, kuid mitte vanemahüvitisele. I. Katmannil on seoses lapse sünniga pooleli jäänud keskhariduse omandamine, tal puudub elukutse, erialane töökogemus ning töökoht. Arvestada tuleb ka seda, et kinnipeetaval on tasumata nõudeid üle 7000 euro, isiku õde ei saa teda vabanemisel majanduslikult toetada ning ei ole teada, kas I. Katmanni ema on valmis teda toetama. Seega oleks kinnipeetava majanduslik toimetulek vanglast vabanedes raskendatud. Vanglas on kinnipeetaval võimalus haridust edasi omandada ning luua paremad võimalused iseseisvaks toimetulekuks vangistusest vabanedes.
14.Maakohus on õigesti viidanud Riigikohtu seisukohale, et kohus võib jätta süüdimõistetu ennetähtaegselt vabastamata põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Esimese astme kohus on arvestanud ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivaid tagajärgi ehk ohuprognoosi ning lähtunud eelkõige kuriteo toimepanemise asjaoludest, kuid ka süüdimõistetu isikust. Kuriteo toimepanemise asjaolude all tuleb mõista kuriteo raskust, ründeobjekti ja tehiolusid. Süüdimõistetu isiku raames peab kohus arvestama süüdlase süü suurust, isikuomadusi jms (P. Pikamäe, J. Sootak. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne 2015, lk 249). Kuna ohuprognoosi hindamisel on maakohus määruses sõnaselgelt lähtunud kuriteo toimepanemise asjaoludest, on põhjendatud I. Katmanni süüdimõistva kohtuotsuse analüüsimine, kus on kirjas ka vastavad asjaolud.
15.Harju Maakohtu 21. detsembri 2011. a otsuse järgi on I. Katmann süüdi tunnistatud raske esimese astme kuriteo toimepanemises. Ta kannab karistust tapmise eest, mis on toime pandud omakasu motiivil. Kuritegu pandi toime kõrges eas isiku vastu. Toimepandud teo erilist jõhkrust näitab I. Katmanni ja kuriteo kaastäideviija tegevus pärast kuriteo toimepanemist: korteris, kus tapmine toime pandi, söödi, joodi ning pesti pesu. I. Katmanni süü suurust iseloomustab see, et kuritegu pandi toime tahtluse raskeimas vormis, s.o kavatsetult. Kohtuotsuse järgi I. Katmann oma tegu puhtsüdamlikult ei kahetsenud. Tõsi, kinnipeetav on kahetsust väljendanud 18. oktoobril 2018. a toimunud kohtuistungil (KoTo lk 106). Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole alaealisus I. Katmanni teole õigustuseks. Ehkki ta on käesolevaks ajaks läbinud mitmeid sotsiaalprogramme, on iseloomustuses siiski ära märgitud, et ta õigustab osalust kuriteos ja leiab vabandusi ning ei näe mõtet oma käitumist piirata teiste heaolu nimel (KoTo lk 87). Hoolimata ära kantud karistusest ja sotsiaalprogrammide läbimisest, on vangla iseloomustuses peetud I. Katmanni hoiakut ühiskonna suhtes ükskõikseks, vastutustunnet nõrgaks ja pigem süüdlasi otsivaks (vangla iseloomustus, KoTo lk 87). Lisaks on vangla iseloomustuses välja toodud ridamisi probleemkohti, mis on kohtukolleegiumi kriminalistikalist kogemust arvestades uute kuritegude ohtu suurendavad. Näiteks on iseloomustuses viidatud I. Katmanni puudulikule probleemilahendusoskusele, teiste süüdistamisele oma probleemides, puudulikule enesekriitikale oma tegude suhtes, emotsionaalsele tasakaalutusele ja valetamiskalduvusele (KoTo lk 87). Ka I. Katmanni poolt toime pandud kuriteo asjaolude tähtsus ei ole aja jooksul sedavõrd vähenenud, et vabastada isik vangistusest rohkem kui kaks aastat enne karistusaja lõppu.
16.Ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel on määrav KarS § 76 lg-s 4 nimetatud asjaolude kaalumine kogumis. Eelpool toodud ohuprognoos on arvestades toimepandud kuriteo
4(5)
asjaolusid väga kaalukas negatiivne asjaolu, mis annab põhjuse arvata, et I. Katmann jätkaks vabaduses kuritegude toimepanemist. Kui kohtul ei teki veendumust, et isik jätkaks oma elu seaduskuulekalt, siis on õigus jätta selline süüdlane tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Maakohtul ei tekkinud veendumust, et I. Katmann tuleks vaatamata teda iseloomustavatele positiivsetele asjaoludele vabastada. Sellist veendumust ei tekkinud ka ringkonnakohtul.
17.Eeltoodud põhjendustel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 ja §-st 390 jätab kohtukolleegium määruskaebuse rahuldamata.
18.Kaitsja on kohtule esitanud taotluse riigi õigusabikulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Kaitsja on analüüsinud maakohtu määrust ja koostanud määruskaebust 2,5 tundi. Tehtud töö eest taotleb ta tasu 150 eurot (sh käibemaks 25 eurot). Ringkonnakohus leiab, et juhindudes riigi õigusabi seaduse § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri 26. juuli 2016. a määruse nr 16 (tasude ja kulude kord) § 1 lg-test 6 ning 10 ja § 7 lg-st 1 on kaitsja taotlus põhjendatud üksnes osaliselt. Kaitsja poolt koostatud määruskaebuse põhjendused on koondatud kolmele leheküljele. Märkimisväärse osa põhjendustest moodustab vangla iseloomustuse analüüs, mida kaitsja on käsitlenud osaliselt juba maakohtu istungil. Arvestades määruskaebuse mahtu ning keerukust on kolleegiumi arvates määruskaebuse koostamise põhjendatud ajakuluks neli pooltundi, millele vastavaks tasuks on 120 eurot (sh käibemaks 20 eurot). Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jäävad menetluskulud KrMS § 187 lg 2 I lause järgi I. Katmanni kanda. /allkiri/
/allkiri/
/allkiri/
Maarika Kuusk
Aarne Sarjas
Tiit Lõhmus
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.