Isikuvastased süüteod › Eluvastased süüteod

Merlis Rannamets on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 21.12.2011. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-11-7178 KarS § 114 p 5 ja § 199 lg 2 p 8 järgi. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti

kuritegude kogumi eest liitkaristuseks 14 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 kohaselt arvestati eelvangistust karistusaja hulka. Kohtuotsus jõustus 05.11.2012. a Riigikohtu otsusega. 17.06.2020 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vabanemist tingimisi enne tähtaega.

KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

Kinnipeetav avaldas, et soovib ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja toetab M.Rannametsa ennetähtaegset vabastamist. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Merlis Rannametsa tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Merlis Rannametsa vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Merlis Rannametsa vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Merlis Rannamets kannab käesoleval ajal liitkaristust tahtlike esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteos süüdlase tingimisi katseajaga enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 2/3 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on Merlis Rannamets temale mõistetud vangistusest ära kandnud pisut enam kui 9 aastat 5 kuud, so enam kui 2/3 ja see ületab 4 kuud. Seega on KarS §-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust: KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kriminaalhooldusametniku arvamusest ning isiku kinnitusest selgub, et vabanemise korral on kinnipeetaval kavas elama asuda aadressil xxx. Korter kuulub isiku tuttavale ja endisele kaaskinnipeetavale A. K, kes elab antud elupinnal üksinda. A. K. on 27.05.2020 telefonivestluses kinnitanud, et ta on nõus Merlis Rannametsa antud aadressile elama võtma. Tegemist on 3-toalise heas seisukorras korteriga, kus kõik eluks vajalik on olemas. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest

lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus 28. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-17. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Kohtu hinnangul on Merlis Rannametsa puhul retsidiivsusoht siiski jätkuvalt kõrge ning vabastamist toetavad asjaolud nagu kindel elukoht vabanemise järel ja reeglitekohane käitumine vangistuse jooksul ei kaalu üles vabastamist mittetoetavaid asjaolusid. Karistuse kandmise ajal on uute kuritegude toimepanemise ohu maandamiseks kinnipeetav läbinud sotsiaalprogrammi, omandanud keskhariduse, osalenud tööhõives ning läbinud riske maandavad vestlused. Kinnipeetava käitumine kaaskinnipeetavate ja ametnikega suhtlemisel on olnud korrektne, konflikte ei ole esinenud, distsiplinaarkaristused puuduvad. Kohtupraktikas on selgitatud, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist (RKKKm 3-1-1-12-17, p 21). Kinnipeetav on varasemalt kriminaalkorras karistamata isikuna toime pannud äärmiselt jõhkra kuriteo, olles väidetavalt suuresti mõjutatud kuriteokaaslasest elukaaslase poolt. Merlis Rannamets pani toime oma esimene kuriteo, üürileandja mõrva majandusliku kasu saamise eesmärgil grupis, 30-aastasena. Ta ei olnud enam nooruk, kelle puhul saaks viidata east tulenevale elukogenematusele, suutmatusele oma käitumise tagajärgi mõista ning kergele mõjustatavusele. Ometi õigustab ta kuritegu asjaoluga, et neiu meeldis talle ega oska vangla iseloomustusest nähtuvalt kohati selgitada, mis kuriteoni viis. Kuriteo näol on küll tegemist asjaoluga, mida isik ei saa muuta, kuid juba sedavõrd julma teo toimepanemine varasemalt seadusekuuleka isiku poolt, kõneleb temast lähtuvast arvestatavast ja seejuures raskesti prognoositavast ohust. Mida raskemaid kuritegusid on inimeselt oodata, seda väiksem peab tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema nende aset leidmise tõenäosus. Kohtu hinnangul Merlis Rannametsa puhul ei ole see piisavalt madal. Samuti räägivad isiku vabanemisjärgsed tingimused ennetähtaegse vabastamise kahjuks. Eelkirjeldatud isikuna, kes on mitu aastat viibinud kinnipidamisasutuses, oleks Merlis Rannametsa puhul põhjendatud vabanemisjärgselt kaaluda elukohana mitte kambrikaaslase juurde elama asumist, vaid mõnda rehabilitatsioonikeskusesse vabanemist, seejuures vabatahtliku elektroonilise valvega. Materjalidest nähtuvalt on isiku lähivõrgustik nõrk ega suuda pakkuda isikule piisavat tuge seadusekuulekale teele naasmisel. Pädevat tuge ja abi saaksid pakkuda isikule rehabilitatsioonikeskuste nagu MTÜ Lootuse Küla töötajad. Seega tasukski isikul oma vabanemisjärgset elu alustada mõnest sarnasest tugikeskusest. Ka puudub Merlis Rannametsal vabanemise puhuks töökoht ning kedagi, kes oleks valmis isikut vabanemise järel majanduslikult toetama, materjalidest ei nähtu. Kohtuistungil kinnipeetav märkis, et plaan on läbi Töötukassa õppida abikokaks ja asuda esimesel võimalusel tööle. Ka juhul kui isikul õnnestub sedasi toimida, ei ole vabanemise järel talle sissetulekut garanteeritud. Samuti on tema varasem töökogemus olnud lünklik, sealhulgas pikalt mitteametlik. Seega võivad kergelt tekkida probleemid esialgsel iseseisval majanduslikul toimetulekul. Siinjuures ei saa mööda vaadata asjaolust, et üliraske kuritegu, mille eest isik

vangistusasutuses viibib, oli toime pandud just majandusliku kasu saamise eesmärgil. Töökoht sisustaks ka isiku vaba aega produktiivselt ning pakuks lisamotivatsiooni seadusekuulekal teel püsimisel. Seega püsib antud teemas selgelt maandamata risk. Kohus, arvestades eeltoodud asjaolusid kogumis, on seisukohal, et Merlis Rannametsa tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmisest ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Isiku vabastamine käesoleval ajal oleks ennatlik. Kohus ei ole kindel selles, et kinnipeetava vabastamisel käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate lisakohustuste määramine oleks piisav uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks. Jätkates vangistust positiivses võtmes ning püüeldes paremate vabanemisjärgsete tingimuste saavutamise suunas, on isikul võimalik näidata, et ta on tõepoolest motiveeritud elus jätkama seadusekuulekal teel ning valmis selle nimel pingutama. Menetluskulud Merlis Rannametsa tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 10.08.2020 kohtuistungist määratud korras osa advokaat Margo Normann. Kaitsja esitas 10.08.2020 kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 133,20 eurot. Kohus on leidnud, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitanud pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 133,20 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb Merlis Rannametsalt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. KrMS § 423 ja § 417 lg 2 tulenevalt, kui süüdimõistetu ei ole välja mõistetud rahasummat täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul või määratud tähtpäevaks selleks ettenähtud kontole ning tasumise tähtaega ei ole käesolevas seadustikus sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kümne päeva jooksul selle saamisest arvates kohtutäiturile.

/allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.