Isikuvastased süüteod › Eluvastased süüteod

vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Merlis Rannamets on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 21.12.2011. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-11-7178 KarS § 114 p 5 järgi ja karistuseks mõistetud 14 aastat vangistust; KarS § 199 lg 2 p 8 järgi ja karistuseks mõistetud 30 päeva vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti kuritegude kogumi eest liitkaristuseks 14 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 kohaselt arvestati eelvangistust karistusaja hulka. Kohtuotsus jõustus 05.11.2012. a Riigikohtu otsusega. Kinnipeetava karistusaeg algas 23.02.2011 ja lõpeb 23.02.2025. 13.03.2018 edastas Tartu Vangla kohtule materjalid Merlis Rannametsa ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokuröri arvates ei ole Merlis Rannametsa tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Vaatamata sellele, et süüdimõistetu puhul esineb positiivseid asjaolusid, ei kaalu need üles tema suhtes esinevaid negatiivseid asjaolusid. Merlis Rannamets avaldas kohtuistungil, et soovib enne tähtaega vabaneda. Ta mõistab, et tegi liiga nii kannatanu lähedastele kui oma tuttavatele ja lähedastele. Kinnipeetav selgitas, millega ta on karistuse kandmise ajal tegelenud ning millised saaksid olema tema elutingimused vabaduses. Kõiki kohustusi, mis talle määratakse, on ta nõus täitma. Kaitsja leidis, et esimene karistus ja esimene vangistus on Merlis Rannametsale soovitud mõju avaldanud, uue kuriteo toimepanemise tõenäosus on madal. Korrektne käitumine ning läbitud programmid vähendavad tema ohtlikkust. Kaitsja arvates on Merlis Rannamets suuteline karistust vabaduses kandma, kui talle määratakse käitumiskontroll ja kohustused, samuti lisakohustused ja elektrooniline järelevalve.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Merlis Rannamets temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud Merlis Rannametsa vabanemisjärgset elukohta aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx vald. Korter kuulub kinnipeetava sõbra emale. Kõik korteris elavad täisealised isikud on andnud nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Korter on sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Seega esinevad formaalsed alused Merlis Rannametsa tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalvega. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning

2 (4)

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vangla iseloomustuse kohaselt esineb Merlis Rannametsa puhul mitmeid riske, mis tulenevad tema isiksuseomadustest, varasemast elukäigust ning käitumisest. Karistuse kandmise ajal on tema riskikäitumisega tegeletud. Uute kuritegude toimepanemise ohu maandamiseks on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogrammi, omandanud keskhariduse ning säilitanud tööharjumust vangla tööhõives osalemisega. Kinnipeetava käitumine kaaskinnipeetavate ja ametnikega suhtlemisel on olnud korrektne, konflikte ei ole esinenud, distsiplinaarkaristused puuduvad. Süüdimõistetu vabanemisjärgsed elutingimused ning väljavaated resotsialiseerumiseks on suhteliselt head. Sõber on lubanud kindlustada elukoha ja samas ka töökoha siseviimistlejana. Kindla elu- ja töökoha olemasolu on tähtis, kuna just ebastabiilne elukorraldus ja sissetuleku puuudmine on viinud süüdimõistetu õigusvastase käitumiseni. Merlis Rannametsa tutvusringkond on väike, lähedastest on suhted säilinud õega, kelle kaudu hoiab kontakti teiste õdede ja vendadega. Süüdimõistetul on kaks last, kellega on suhtlemine katkenud. Jätmata tähelepanuta kõiki eeltoodud pigem positiivseid asjaolusid, leiab kohus, et need ei ole piisavad, et Merlis Rannametsa tingimisi enne tähtaega seaduses selleks ette nähtud esimesel võimalusel vabastada. Kohtupraktikas on selgitatud, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist (RKKKm 3-1-1-12-17, p 21). siit järeldub, et kuriteo toimepanemise asjaoludel ja isiku süü suurusel on ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel oluline kaal. Seega ei ole välistatud süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegselt vabastamata jätmine puhtalt kuriteo toimepanemise asjaoludest lähtuvalt. Merlis Rannametsa vabastamine oleks ennatlik eelkõige tulenevalt kuritegude iseloomust ja tema süü suurusest. Raske vägivallakuritegu, mille tagajärjel saabus surm, ei olnud juhuslik sündmus, vaid pikemalt ette planeeritud ja toime pandud grupis. Kuriteod, s.h vägivallategu, pandi toime majandusliku kasu saamise eesmärgil ning kannatanuks oli isik, kelle korteris Merlis Rannamets üürnikuna elas ning kellega tal oli usalduslik suhe. Kohus on seisukohal, et isiku, kes on pannud toime raske eluvastase kuriteo, vabastamine ligi 7 aastat enne karistusaja lõppu ei ole põhjendatud. Praeguseks ärakantud karistus ei vasta toimepandud kuritegude raskusele ega ole kooskõlas ka karistuse preventiivsete eesmärkidega. Raskete kuritegude eest mõistetav karistus peab lisaks süüdimõistetu mõjutamisele andma ka ühiskonnale selge signaali selle kohta, et õiguskord taunib niisugust käitumist otsustavalt ning rangeimal võimalikul viisil. Menetluskulud Merlis Rannametsa tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 12.04.2018. a kohtuistungist määratud korras osa advokaat Andres Veski. Kaitsja esitas 12.04.2018. a kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 97,44 eurot. Kohus leidis, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitas pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 97,44 eurot.

3 (4)

Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb Merlis Rannametsalt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.