Kriminaalasi nr 1-11-7375
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
22. oktoober 2018. a, Jõgeva kohtumaja
Kriminaalasja number
1-11-7375
Kohtukoosseis
Kohtunik Raina Pärn
Kohtuistungi sekretär
Jana Kaaver
Tõlk
Nadežda Bõstrova
Prokurör
Abiprokurör Liane Peets
Kriminaalasi
Süüdimõistetu Vladimir Leppiku suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamine
Süüdimõistetu
Isikukood: 37801115218; elukoht (vabanemisel): puudub.
Kaitsja
Vandeadvokaat Anu Pärtel
Kohtuistungi toimumise aeg
12.10.2018. a (kaugkohtuistung).
Jätta Vladimir Leppiku suhtes karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata. Jätta menetluskulud summas 90 (üheksakümmend) eurot riigi kanda.
Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.
Viru Maakohtu 06.01.2012. a otsusega tunnistati Vladimir Leppik süüdi KarS § 113 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 8 aastat vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 26.01.2011. a.
Kinnipeetava karistusaeg algas 26.01.2011. a ja lõppeb 26.01.2019. a Tartu Vangla edastas kohtule materjalid Vladimir Leppiku suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. Vangla toetab Vladimir Leppiku suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist.
Prokurör leiab, et Vladimir Leppiku suhtes on täidetud formaalsed alused käitumiskontrolli kohaldamiseks. Prokuröri osundab, et Vladimir Leppikul puudub vabanemise korral kindel elukoht, mistõttu tuleb juhinduda Riigikohtu 30.05.2016. a määrusest ning jätta Vladimir Leppiku suhtes karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata. Kaitsja märgib samuti, et Vladimir Leppikul puudub vabanemise korral kindel elukoht ning seega puudub seaduslik alus Vladimir Leppiku suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. Süüdimõistetu Vladimir Leppik palus kohtul jätta tema suhtes karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata.
3.1 Kohus, hinnates Vladimir Leppiku varasemat elukäiku, leiab, et Vladimir Leppiku käitumises on välja kujunenud ilmselge kuritegelik käitumismuster, mida ei ole mõjutanud varasemalt mõistetud karistused. Vladimir Leppikut on kriminaalkorras karistatud 8-l korral (7 karistust kustunud) ja vangistuses viibib Vladimir Leppik kolmandat korda. Vladimir Leppik on ligikaudu 17 aastat oma elust kandnud karistust vangistuses. Käesoleval ajal kannab Vladimir Leppik karistust eluvastase süüteo, s.o tapmise toimepanemise eest. Seega on Vladimir Leppiku poolt toimepandud kuritegude vägivalduse aste muutunud kõrgemaks. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on Vladimir Leppik kuritegusid toime pannud joovastavate ainete sõltuvusest tingituna. Ka eluvastase süüteo, mille eest Vladimir Leppik käesolevalt karistust kannab, pani ta toime alkoholijoobe seisundis. Kohtu hinnangul on oluline seegi, et Vladimir Leppiku kohtule antud selgitustest nähtuvalt on ta alusetult tapmise eest süüdi mõistetud (kuna peale teda jäi inimene ellu). Seega ei anna kohtu arvates Vladimir Leppiku eelkirjeldatud suhtumine alust olla veendunud, et Vladimir Leppiku suhtes on talle mõistetud karistus täitnud oma eesmärki ja vabaduses hoiduks Vladimir Leppik uute kuritegude toimepanemisest. Siinkohal kinnitavad kohtu veendumust Vladimir Leppiku selle kohta, et juhul, kui talle määratakse karistusjärgne käitumiskontroll, Vladimir Leppik mingeid nõudeid täitma ei hakka ning on nõus talle selle eest määratava karistusega. 3.2 Kuigi Vladimir Leppikul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, nähtub kohtule esitatud materjalidest, et Vladimir Leppik on karistuse kandmise ajal järjepidevalt rikkunud vanglas kehtestatud korda ja pannud toime väga erinevaid distsipliinirikkumisi (viimane rikkumine on registreeritud 10.10.2016. a). Positiivsetena saab käsitleda, et Vladimir Leppik on käesoleva vangistuse jooksul läbinud sotsiaalprogrammid Eluviisitreening ja Sotsiaalsete oskuste treening, samuti osalenud sõltuvusteemaliste loengute tsüklis. Lisaks on Vladimir Leppik omandanud riigikeele B1 tasemel ning osalenud vangla tööhõives. 3.3 Vladimir Leppikul puudub vabanemise korral elukoht. Vladimir Leppiku kohtule antud selgitustest nähtuvalt moodustavad tema lähivõrgustiku ema, õde ja vend. Samas nähtub kinnipeetava iseloomustusest, et Vladimir Leppiku ema üürikorterist välja ning käesolevalt elab oma tütre ja viimase pere juures. Vladimir Leppikut sinna elama ei soovita. Vladimir Leppiku ema on nõus poega materiaalselt toetama. Vladimir Leppiku vennad on kriminaalkorras karistatud. Vladimir Leppik soovib minna Soome Vabariiki, et seal endale sobiv töökoht leida. Vladimir Leppik kinnitas kohtule, et üks tema tuttav töötab Soomes maalrina ning loodab Soomes ka Vladimir Leppikule tööd leida. Seega Vladimir Leppikul puudub kindel elukoht Eesti Vabariigis.
Kuna menetluskulud on tekkinud karistusjärgse käitumiskontrolli menetluse tulemina tuleb tekkinud menetluskulud jätta riigi kanda (Riigikohtu lahend kriminaalasjas nr 3-1-1-1-16). /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.