Keskkonnavastased süüteod

Rahandusministeerium EE221700017003510302 LUMINOR BANK, Rahandusministeerium EE571010220229377229 SEB PANK, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99918900001477. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Kohustuste täitmise tähtajaks määrata 1 (üks) kuu alates kohtumääruse jõustumisest. Selgitada, juhul kui isikud ei täida endale võetud kohustusi, uuendab kohus kohtumäärusega prokuröri taotlusel kriminaalmenetluse kooskõlas KrMS § 202 lg 6 järgi. Asitõendid. Kaks tühja plastkonteinerit ja 2 plastkonteinerit, mis asuvad KKI Pärnumaa büroos - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada kohtumääruse jõustumisel esemete omanikele X1 ́ile ja X2 ́le X1i poolt esitatud dokumendid (saatelehed 3tk, arve nr 02/14.04, pangaülekannet tõendav dokument, numbrita arve) - KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde. Määrus saata täitmiseks X1 ́ile ja X2 ́le ja teadmiseks ringkonnaprokurörile. Edasikaebamise kord Kohtumäärus vaidlustamisele määruskaebuse korras KrMS § 385 p 10 järgi ei kuulu. Menetluse käik ja maakohtu seisukoht Lääne Ringkonnaprokuratuur esitas Pärnu maakohtule üldmenetluses arutamiseks süüdistusakti, mille kohaselt on kriminaalasjas on süüdistus esitatud selles, et X1 füüsilise isikuna, kes tegutses X2 huvides ja kellel vastavalt äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 180 lg 1 oli kohustus juhtida osaühingut ning kes vastavalt ÄS § 187 oli kohustatud juhtima osaühingu igapäevast majandustegevust, sealhulgas tagama X2 tegevuse seadustele vastavuse ning vastavalt Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 35 täitma oma kohustusi juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ning olles X2 juhatuse liige alates 15.06.2006 kuni käesoleva ajani, tegutsedes juriidilise isiku huvides ja olles jäätmevaldajaks jäätmeseaduse § 9 mõistes, vedas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse 1013/2006/EÜ artiklis 18 nõutava dokumendita Eesti Vabariigist Läti Vabariiki X2-le kuuluva veoki ja haagisega X2-le kuuluvaid metallijäätmeid: • 13.04.2015 pliijäätmeid 4415 kg, • 14.04.2015 alumiiniumijäätmeid 11967 kg ning 15.04.2015 Läti Vabariigist Eesti Vabariiki niklijäätmeid 1124 kg. Oma tegevusega rikkus X1 Jäätmeseaduse § 108 lõiget 1, mille kohaselt veetakse jäätmeid üle riigipiiri kooskõlas Eesti Vabariigi suhtes jõustunud välislepingutega ning Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses 1013/2006/EÜ jäätmesaadetiste kohta sätestatud korras. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse 1013/2006/EÜ Artikkel 18 kohaselt peab jäätmetel koodiga B1010, mis on metallilised laialikandumatud metallide ja metallisulamite jäätmed, sh alumiiniumi- ja niklijäätmed, ning jäätmetel koodiga B1020, mis on puhas, saastamata metallimurd, sealhulgas sulamid tükkidena, viimistletud kujul (plekina, plaadina, kangidena, varrastena jne), sh pliijäätmed, mida kavatsetakse vedada, transportimisel kaasas olema määruse VII lisas esitatud dokument, kui jäätmesaadetise kogus ületab 20 kilogrammi. Riikidevahelise jäätmeveo nõuete rikkumisega, kui jäätmete vedu toimus olulises koguses, pani X1 toime KarS § 368’1 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 2 (4)

X2, juriidilise isikuna, kelle esindajaks on juhatuse liige X1, olles jäätmevaldajaks Jäätmeseaduse § 9 mõistes, vedas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse 1013/2006/EÜ artiklis 18 nõutava dokumendita Eesti Vabariigist Läti Vabariiki X2-le kuuluva veoki ja haagisega X2-le kuuluvaid metallijäätmeid: • 13.04.2015 pliijäätmeid 4415 kg, • 14.04.2015 alumiiniumijäätmeid 11967 kg ning 15.04.2015 Läti Vabariigist Eesti Vabariiki niklijäätmeid 1124 kg. Oma tegevusega rikkus X2 Jäätmeseaduse § 108 lõiget 1, mille kohaselt veetakse jäätmeid üle riigipiiri kooskõlas Eesti Vabariigi suhtes jõustunud välislepingutega ning Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses 1013/2006/EÜ jäätmesaadetiste kohta sätestatud korras. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse 1013/2006/EÜ Artikkel 18 kohaselt peab jäätmetel koodiga B1010, mis on metallilised laialikandumatud metallide ja metallisulamite jäätmed, sh alumiiniumi- ja niklijäätmed, ning jäätmetel koodiga B1020, mis on puhas, saastamata metallimurd, sealhulgas sulamid tükkidena, viimistletud kujul (plekina, plaadina, kangidena, varrastena jne), sh pliijäätmed, mida kavatsetakse vedada, transportimisel kaasas olema määruse VII lisas esitatud dokument, kui jäätmesaadetise kogus ületab 20 kilogrammi. Riikidevahelise jäätmeveo nõuete rikkumisega juriidilise isiku poolt, kui jäätmete vedu toimus olulises koguses, pani X2 toime KarS § 368’1 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KrMS § 202 lg 1 kohaselt võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. 10.10.2018 toimunud kohtuistungil leidis prokurör, et süüdistatavate süü võimaldab oportuniteedi kohaldamist. Nimelt, menetleva kuriteosüüdistuse kohaselt pandi toime KarS § 368’1 lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu – tegemist on II astme kuriteoga, mille eest näeb seadusandja ette karistuseks rahalise karistuse või kuni kaheaastase vangistuse ning KarS § 368’1 lg 2 järgi kvalifitseeritav kuritegu – tegemist on II astme kuriteoga, mille eest näeb seadusandja ette juriidilisele isikule karistuseks rahalise karistuse. Kriminaalmenetluse eesmärgiks on tuvastada, kas isik on pannud toime kuriteo ning sellest lähtuvalt otsustada tema karistamine või mõjutamine kriminaalkaristust kohaldamata. Lõpetades menetluse just viimasest lähtuvalt KrMS § 202 alusel, asub riik seisukohale, et süüdistatava käitumises on olemas kõik kuriteo tunnused ja tegu on väärt ühiskondlikku hukkamõistu, lihtsalt selle väljendamiseks ning kahtlustatava edaspidise õiguskuuleka käitumise tagamiseks ei ole kriminaalkaristus kõige tõhusam vahend. Tegemist on kaalutlusõiguse kohaldamisega, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamise juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselt mittemõõdukas. KrMS § 202 kohaldamise esmaseks eelduseks on viie nimetatud normis kirjeldatud elemendi täitmine - tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need tasuda ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Viimane on reeglina olemas juhtudel, kus menetluse jätkamine on vajalik eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt. Teo toimepanija süü suuruse hindamisel võetakse aluseks karistusseadustikus toodud põhimõtted. Arvestatakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse või ettevaatamatuse astet, tekitatud kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet ning seaduseandja poolt sätestatud karistust, st väiksemad sanktsioonimäärad viitavad väiksemale süüle. Kohtueelses uurimises ei ole X1 ja X2 3 (4)

käitumises tuvastatud õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kõike eelnevat arvestades ning tuginedes asjaolule, et sanktsiooniks KarS § § 368’1 järgi on rahaline karistus või kuni kaheaastane vangistus, mis jääb alla teise astme kuritegude maksimaalsele määrale, leiab kohus, et X1 ja X2 süü ei ole nimetatud kuriteo puhul suur. X1 ja X2 ei ole teadaolevalt pannud toime pärast nimetatud tegu ühtki uut kuritegu, millest võib järeldada, et X1 ja X2 on teinud sellest piisavaid järeldusi. X1 ja X2 on näidanud, et suudavad õiguskuulekalt käituda ka ilma kriminaalõiguslike meetmete rakendamist. Seega on antud kriminaalasja arvestades isikute õiguskuulekale käitumisele suunamine võimalik saavutada muude vahenditega kui avaliku karistamisega. Samuti arvestades, et käesoleva kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, milles isikute süü ei ole suur ning kuriteoga ei ole tekitatud kahju, võib käesoleva kriminaalmenetluse lõpetada avaliku huvi puudumise tõttu, kuna kohustuse panemisega on riik antud juhul piisavalt täitnud karistuslikke volitusi ning menetlusökonoomiast lähtudes ei ole otstarbekas edasine menetluse jätkamine, kuna karistusõiguslik eesmärk on saavutatud ning eripreventiivsest vajadusest lähtuvalt ei ole menetluse jätkamine vajalik. Avaliku menetlushuvi mõiste on mõeldud tagama seda, et karistusõiguslikud sanktsioonid säilitaksid oma ultima ratio iseloomu ja oleksid seega tõlgendatavad karistamise eesmärkide valguses ning tagama, et karistust kohaldataks üksnes siis, kui muudest vahenditest ei piisa ja karistamise järele on tungiv vajadus. Seega on antud kriminaalasja arvestades isikute õiguskuulekale käitumisele suunamine võimalik saavutada muude vahenditega kui avaliku karistamisega. X1 ja X2 on võtnud endale kohustuse tasuda kumbki riigituludesse 250 eurot ning hüvitada solidaarselt kriminaalmenetluse kulud 1133,70 euro ulatuses. Eeltoodu alusel kohus rahuldab prokuröri taotluse ja lõpetab X1i ja X2 suhtes antud asjas kriminaalmenetluse, pannes X1ile kohustuse tasuda ühe kuu jooksul riigituludesse 250 eurot ning X2-le kohustuse tasuda ühe kuu jooksul riigituludesse 250 eurot. Samuti tuleb menetlusalustel isikutel hüvitada solidaarselt menetluskulud 1133,70 euro ulatuses. Kui X1 ja X2 ei täida tähtaegselt ja nõuetekohaselt neile pandud kohustusi, uuendab kohus KrMS § 202 lg 6 kohaselt prokuröri taotlusel kriminaalmenetluse. Asitõendid. Kaks tühja plastkonteinerit ja 2 plastkonteinerit jäätmetega, mis asuvad KKI Pärnumaa büroos KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada kohtumääruse jõustumisel esemete omanikele X1 ́ile ja X2 ́le X1i poolt esitatud dokumendid ( saatelehed 3tk, arve nr 02/14.04, pangaülekannet tõendav dokument, numbrita arve) - KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta tõenduslikult oluliste asitõenditena kriminaalasja materjalide juurde.

/allkirjastatud digitaalselt/ Rubo Kikerpill Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.