Varavastased süüteod › Süüteod vara vastu tervikuna

1-18-376

EDASIKAEBAMISKORD

KrMS § 385 p 10 kohaselt kohtumäärus vaidlustamisele määruskaebuse korras ei kuulu. Asjaolud ja menetluse käik 18.01.2018. a saabus Pärnu Maakohtusse Lääne Ringkonnaprokuratuurist süüdistusakt X süüdistuses KarS § 209 lg 1 järgi ja OÜ X süüdistuses KarS § 209 lg 3 järgi arutamiseks üldmenetluse korras. Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse X süüdistatakse selles, et tema olles äriregistri teabesüsteemi kande järgi alates 22.11.2006 OÜ X (xxx) juhatuse liige, kes vastutab osaühingu tegevuse eest ning kes omab õiguspädevust teha juhtimisotsuseid ning võimalust suunata juriidilise isiku tahet, lõi varalise kasu saamise eesmärgil Xil, kes soovis korrastada talle kuuluvat kinnistut, tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse järgmiselt. Nimelt leppisid 2015 veebruaris X ja X kui OÜ X seaduslik esindaja kokku Xile kuuluval K kinnistul Pärnumaal x vallas x külas metsa puhastamise kuni käevarrejämedusest võsast. Kokkulepitud töödega alustati märtsis 2017 ning 19.03.2015 andis x esialgse ülevaate puhastatud võsast ja saadud hakke puidust umbes 1600 m3, lisaks maha võetud metsamaterjalidest. 01.07.2015 koostas X metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akti nr 201707/01, kus kinnitas K kinnistult metsamaterjali saamist 245,7 tm ja hakke tooret 1305 m3. Kuigi algselt ei lepitud kokku metsamaterjali võõrandamises (puudus nii metsateatis kui metsakava), nõustus X pakutava metsamaterjali koguse ja sellest tuleneva hinnaga kokku summas 5529,70 eurot ning aktsepteeris võsa raiet 1305m3 summas 7177,50 eurot.

1-18-376 Tegelikkuses kinnitas 24.03.2015 X OÜ X nimelt hakke toore üle andmist K kinnistult AS-ile x kokku 1459 m3, mille eest tulnuks maksta kinnistu omanikule 1459m3x5,5=8024,50 eurot. Selliselt tekitas X kannatanule akti nr 201707/01 esitamisega ebaõige ettekujutuse nii saadud hakke toore kogusest kui ka selle alusel kujunenud toore maksumusest, tekitades eksimusse viidud Xile varalise kahju summas 847 eurot. Samuti tuvastati kinnistul asunud kändude järgi, et metsamaterjali oli tegelikkuses raiutud vähemalt 448 tm. Arvestades, et enim oli raiutud sangleppa ning odavaim maksumus on akti nr 201707/01 järgi lehtpuu küttel 18 eurot/tm, on kannatanu viidud esitatud akti alusel tegelikest asjaoludest eksimusse, mistõttu nõustudes märgitud koguste ja summadega, sai varalist kahju vähemalt 3641,40 eurot. Selliselt hakke toore ja metsamaterjali koguste kohta, mis on hinnakujunemise asjaoluks, tegelikkusele mittevastava teabe esitamisega viis X äriühingu esindajana kannatanu Xi eksimusse. Kannatanu omades ebaõiget ettekujutust tema kinnistult ära viidud vara kogusest, ei takistanud talle kuuluva vara vähendamist, mistõttu tema varaline seis halvenes. Seega X pettes varalise kasu saamise eesmärgil kannatanut, tekitas sellega viimasele kahju kokku 4488,40 eurot. Eelpool kirjeldatud asjaoludest, sh arvestades, et X puudus tööde teostamisest alates soov sõlmitud kokkulepet nõuetekohaselt täita, järeldub, et X pani teo toime tahtlikult. Seega X tahtlikult, teisele isikule varalise kahju tekitamisega tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil, pani toime KarS § 209 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. OÜ-t X süüdistatakse selles, et oma juhi X tahtliku ja teadliku tegevuse läbi lõi varalise kasu saamise eesmärgil Xil, kes soovis korrastada talle kuuluvat kinnistut, tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse järgmiselt. Nimelt leppisid 2015 veebruaris X ja X kui OÜ X seaduslik esindaja kokku Xile kuuluval K kinnistul Pärnumaal x vallas x külas metsa puhastamise kuni käevarrejämedusest võsast. Kokkulepitud töödega alustati märtsis 2017 ning 19.03.2015 andis x esialgse ülevaate puhastatud võsast ja saadud hakke puidust umbes 1600 m3, lisaks maha võetud metsamaterjalidest. 01.07.2015 koostas X metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akti nr 201707/01, kus kinnitas K kinnistult metsamaterjali saamist 245,7 tm ja hakke tooret 1305 m3. Kuigi algselt ei lepitud kokku metsamaterjali võõrandamises (puudus nii metsateatis kui metsakava), nõustus X pakutava metsamaterjali koguse ja sellest tuleneva hinnaga kokku summas 5529,70 eurot ning aktsepteeris võsa raiet 1305m3 summas 7177,5 eurot. Tegelikkuses kinnitas 24.03.2015 X OÜ X nimelt hakke toore üle andmist K kinnistult AS-ile x kokku 1459 m3, mille eest tulnuks maksta kinnistu omanikule 1459m3x5,5=8024,50 eurot. Selliselt tekitas X kannatanule akti nr 201707/01 esitamisega ebaõige ettekujutuse nii saadud hakke toore kogusest kui ka selle alusel kujunenud toore maksumusest, tekitades eksimusse viidud Xile varalise kahju summas 847 eurot. Samuti tuvastati kinnistul asunud kändude järgi, et metsamaterjali oli tegelikkuses raiutud vähemalt 448 tm. Arvestades, et enim oli raiutud sangleppa ning odavaim maksumus on akti nr 201707/01 järgi lehtpuu küttel 18 eurot/tm, on kannatanu viidud esitatud akti alusel tegelikest asjaoludest eksimusse, mistõttu nõustudes märgitud koguste ja summadega, sai varalist kahju vähemalt 3641,40 eurot. Selliselt hakke toore ja metsamaterjali koguste kohta, mis on hinnakujunemise asjaoluks, tegelikkusele mittevastava teabe esitamisega viis X äriühingu esindajana kannatanu Xi eksimusse. Kannatanu omades ebaõiget ettekujutust tema kinnistult ära viidud vara kogusest, ei takistanud talle kuuluva vara vähendamist, mistõttu tema varaline seis halvenes. Seega X pettes varalise kasu saamise eesmärgil kannatanut, tekitas sellega viimasele kahju kokku 4488,40 eurot.

1-18-376 Eelpool kirjeldatud asjaoludest järeldub, et X kui OÜ X nimel otsuseid tegev isik pani teo toime juriidilise isiku huvides tahtlikult. Seega OÜ X oma juhatuse liikme X tegevuse kaudu tahtlikult, teisele isikule varalise kahju tekitamisega tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil, pani toime KarS § 209 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 18.04.2018. a andis Pärnu Maakohus süüdistatavad X süüdistuses KarS § 209 lg 1 järgi ja OÜ X süüdistuses KarS § 209 lg 3 järgi üldmenetluses kohtu alla. 09.10.2018. a kohtuistungil esitas prokurör taotluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 lg 1 alusel. Prokurör leidis, et menetluse eesmärkide saavutamiseks piisab sellest, kui süüdistatavad tasuvad kindla summa riigituludesse ja hüvitavad kuriteoga tekitatud kahju. Süüdistatavad ja nende kaitsja nõustusid prokuröri taotlusega. Maakohtu seisukoht Kohus, olles läbi vaadanud kriminaalasja materjalid ja prokuröri taotluse leiab, et kriminaalmenetluse võib lõpetada, kuivõrd asjas esinevad KrMS §-s 202 lg 1 sätestatud kriminaalmenetluse lõpetamise alused. KrMS § 202 lg 1 kohaselt, kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. X süüdistatakse KarS § 209 lg 1 ja OÜ X KarS § 209 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis on teise astme kuritegu, mille sanktsioon näeb ette karistusena rahalise karistuse või füüsilise isiku puhul kuni kolmeaastase vangistuse. Süüdistatavatel puuduvad kehtivaid kriminaal- ja väärteokaristused ning nad ei ole teadaolevalt pannud toime pärast nimetatud tegu ühtki uut kuritegu, millest võib järeldada, et süüdistatavad on teinud sellest piisavaid järeldusi ja nad suudavad õiguskuulekalt käituda ka ilma kriminaalõiguslike meetmete rakendamist. Ka süüdistatavate süü nimetatud kuriteo puhul ei ole suur ning puuduvad koosseisuvälised raskendavad asjaolud. Samuti on süüdistatavad nõustunud hüvitama kannatanule kuriteoga tekitatud kahju. Kohtu hinnangul puudub asjas ka avalik menetlushuvi ning kriminaalmenetluse jätkamine käesolevas asjas ei ole otstarbekohane. Avaliku menetlushuvi mõiste on mõeldud tagama seda, et karistusõiguslikud sanktsioonid säilitaksid oma ultima ratio iseloomu ja oleksid seega tõlgendatavad karistamise eesmärkide valguses, ning tagama, et karistust kohaldataks üksnes siis, kui muudest vahenditest ei piisa ja karistamise järele on tungiv vajadus. Süüdistatavaid ei ole varasemalt kriminaalkorras karistatud ning nad ei ole ka pärast nimetatud tegu toime pannud ühtki uut kuritegu. Seega kohus leiab, et süüdistatavate karistamise järele puudub tungiv vajadus ja isikute mõjutamiseks edaspidi kuritegusid mitte toime panema piisab ka antud kriminaalasja lõpetamisest ning nendele kohustuste määramisest. Süüdistatavad on kriminaalmenetluse lõpetamisega nõus. Süüdistatavad on kinnitanud, et nad on nõus tasuma kindla summa riigituludesse – X 400 eurot ja OÜ X 750 eurot - ning hüvitama kannatanule tekitatud kahju. Kannatanu X on esitanud tsiviilhagi summas 4488,40 eurot. 30.09.2018.a. on kannatanu esitanud kriminaalasjas avalduse, mille kohaselt ta on nõus

1-18-376 tsiviilhagi vähendama kuni 2400 euroni, kui kohaldatakse KrMS § 202 lg 1, 2. Seega on süüdistatavad kohustatud hüvitama kannatanule kahju 2400 eurot. Kriminaalasjas menetluskulud puuduvad. Kriminaalasjas olevad asitõendid - 2 CD plaati tunnistaja x edastatud fotode ja pankade vastustega - jätab kohus kriminaalasja toimiku juurde. Käesolevas kriminaalasjas tõkendit süüdistatavate suhtes kohaldatud ei ole. Eeltoodu alusel kohus rahuldab prokuröri taotluse ja lõpetab X ja OÜ X suhtes antud asjas kriminaalmenetluse KrMS § 202 lg 1 alusel. KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel on X kohustatud tasuma riigituludesse 400 eurot ja OÜ X 750 eurot. Nimetatud kohustus tuleb täita 6 kuu jooksul alates kohtumääruse koostamisest. KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel on X ja OÜ X kohustatud hüvitama kannatanu Xile kuriteoga tekitatud kahju 2400 eurot, milline tuleb tasuda 1 kuu alates kohtumääruse tegemisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Tammeniit Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.