Keskkonnavastased süüteod

selgitus

„V.J

Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata apellatsiooni korras Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik maakohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsusega on Viru Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda vahetult peale selle väljakuulutamist 05.10.2018. Süüdistus V.J on kohtu alla antud ja süüdistatakse selles, et tema ja E U müüsid 30.09.2017 Ida-Virumaal K linnas K turul, mis asub aadressil xxx, sõiduautost xxx (registreerimismärk xxx) ja xxx AS-ile kuuluvast haagisest (registreerimismärk xxx) kala, millel puudusid päritolu tõendavad dokumendid. Eeltoodud transpordivahenditest leiti kokku: koha 471 tk (80,7 kg), ahvenat 59 tk (19,24 kg) ja särge 248 tk (30,5 kg). Kalapüügiseaduse §3 lg.6 sätestab, et käitlemine on Kalapüügiseaduse tähenduses tegevus, mis on seotud kala tootmise, töötlemise, üleandmise, vastuvõtmise, hoidmise ning transpordiga ja §13 lg.2 sätestab, et kutselisel kalapüügil püütud kala ja veetaime päritolu tõendavaks dokumendiks loetakse müügiteatist (edaspidi esmakokkuostukviitung), lossimise deklaratsiooni, kalalaeva kalapüügipäevikut koos

kalalaeva kalapüügiloaga või rannapüügipäevikut koos kaluri kalapüügiloaga, kala või veetaime ülevõtmisdeklaratsiooni ehk üleandmise deklaratsiooni või kala või veetaime veodokumenti ehk transpordidokumenti. Kalapüügiseaduse §10 lg.8 p.3 kohaselt on keelatud müüa, osta või käidelda kala, mille päritolu ei ole tõendatav, välja arvatud kui kala ostab füüsiline isik oma tarbeks ühe ööpäeva jooksul nõukogu määruse (EÜ) nr.1224/2009 artikli 65 lõikes 2 nimetatud koguses. Kalapüügiseaduse §13 lg.7 järgi peab kala või veetaime esmakokkuostukviitungi koopia kala või veetaime ostja üle andma igale järgmisele ostjale, kes ostab kala või veetaime kokku ärilisel eesmärgil. Vastavalt Kalapüügiseaduse §13 lg.8 kohaselt peab kala ja veetaime päritolu tõendav dokument olema käitlemise ja müügi kohas ning kala ja veetaime käitleja ja müüja on kohustatud riiklikku järelevalvet teostava isiku nõudmisel selle esitama. Kalapüügiseaduse §13 lg.6 järgi nimetatud kala päritolu tõendamise nõue ei kehti füüsilise isiku oma tarbeks ühe ööpäeva jooksul ostetud kala kohta nõukogu määruse (EÜ) nr.1224/2009 artikli 65 lõikes 2 sätestatud koguses ja õngepüügil püütud kala kohta. V.J ja E U ei ole registreeritud kutseliste kaluritena ja neil puudub harrastuspüügiõigus. Äriregistri teabesüsteemis ei ole V.J ja E U registreeritud ja informatsioon nende majandustegevuse kohta puudub. Veterinaar- ja Toiduameti järelevalve infosüsteemis ei ole V.J ja E U registreerunud kui toidu käitlemisega tegelevad ettevõtjad ja neil puudub õigus teostada toidu vedu. Kalapüügiseaduse §73 lg.1 p.7 järgi loetakse kala- ja veetaimevarule kahju tekitamiseks sellise kala müümist, ostmist või käitlemist, mille päritolu ei ole tõendatav. Kalapüügiseaduse §73 lg.2 järgi tuleb kala- ja veetaimevarule tekitatud kahju hüvitada. Kalapüügiseaduse §73 lg.3 järgi kehtestas Vabariigi Valitsus 19.06.2015 määruse nr.67 Kalavarudele ja veetaimedele tekitatud kahju hüvitamise määrad, arvutamise alused ja metoodika ning tekitatud kahju arvutamise akti vorm, mille §2 lg.1 kohaselt arvutatakse kalavarudele ja veetaimedele tekitatud kahju suurus Kalapüügiseaduse §73 lg.1 nimetatud juhul ja lisas 1 kahju hüvitamise määrade järgi vastavalt isendite arvule, kui isendite arvu on võimalik määrata. Vormi lisa 1 järgi on koha püügi korral kahju hüvitamise määr 10 eurot isendi kohta; ahvena püügi korral kahju hüvitamise määr 3,2 eurot isendi kohta ja särje püügi korral kahju hüvitamise määr 1,3 eurot isendi kohta ning seega on kalavarudele tekitatud kahju suurus: 471*10+248*1,3+59*3,2= 5221,2 eurot. Selle teoga pani V.J toime KarS §361 lg.1 kvalifitseeritava kuriteo s.o. kala muul viisil kasutamise nõuete rikkumise, kui sellega on tekitatud oluline kahju keskkonnale. Kokkulepe Abiprokurör Jürgen Hüva, süüdistatav V.J ja tema kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi sõlmisid 16.08.2018 kokkuleppe, mille käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega, esitatud tsiviilhagiga, kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega ning jõudsid kokkuleppele abiprokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. KarS §361 lg.1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest palub abiprokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 aasta vangistust. KarS §73 lg.1, 3 alusel jätta mõistetud

vangistus täielikult tingimisi täitmisele pööramata, kui isik ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Eesti Vabariik on Keskkonnainspektsiooni kaudu esitanud tsiviilhagi keskkonnale tekitatud kahju hüvitamiseks V.J-i vastu summas 2610,6 eurot. Asitõendid: DVD-R videosalvestisega plaat jätta kriminaalasja materjalide juurde. Süüdistatavalt kuuluvad osaliselt väljamõistmisele kriminaalmenetluse kulud, mis tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul. Maakohtu istung Ringkonnaprokurör Jürgen Hüva jäi maakohtu istungil kokkuleppe juurde, palus V.J KarS §361 lg.1 järgi süüdi tunnistada ning mõista karistus vastavalt kokkuleppes sätestatule. Süüdistatav V.J jäi maakohtu istungil kokkuleppe juurde, selgitas, et kokkulepe on talle arusaadav kõikides osades, ta nõustub sellega ja selle kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Tingimisi süüdimõistmise tagajärjed on süüdistatavale selgitatud.

Maakohtu otsuse põhjendused Tutvunud käesoleva kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis maakohus, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistata tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud KrMS sätteid. V.J-ile on esitatud süüdistus KarS §361 lg.1 järgi selles, et tema ja E U müüsid 30.09.2017 Ida-Virumaal K linnas K turul, mis asub aadressil xxx, sõiduautost xxx (registreerimismärk xx) ja xxx AS-ile kuuluvast haagisest (registreerimismärk xxx) kala, millel puudusid päritolu tõendavad dokumendid. Maakohus leiab, tunnistada.

et

V.J

tuleb

KarS

§361

lg.1

järgi

süüdi

KarS §361 lg.1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Maakohus nõustub kokkuleppes sisalduva karistuse liigiga – vangistus – ja leiab, et nimetatud karistuse liik vastab toimepandud kuritegude asjaoludele ning süüdistatava isikule. Kriminaalasja materjalide kohaselt on süüdistatav varem kriminaalkorras karistamata. Arvestada tuleb ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevaid kriminaalmenetluse kulusid, mistõttu võib rahalise karistuse mõistmine kujuneda iseseisvaks karistuseks. Maakohus nõustub ka kokkuleppes sisalduva karistuse määraga – 1 aasta vangistust ja sellega, et mõistetud karistus jäetakse tingimisi täielikult kohaldamata, kui süüdistatav ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Maakohus leiab, et eelnimetatud karistus vastab toimepandud kuriteo asjaoludele, raskusele ja süüdistatava isikule.

Karistuse suuruse määramisel on maakohtu hinnangul arvestatud konkreetse kuriteo raskust, selle toimepanemise asjaolusid ning süüdistatava isikut. Maakohus leiab, et eelnimetatud karistus vastab toimepandud kuriteo asjaoludele, raskusele ja süüdistatava isikule. Võlaõigusseaduse §1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Võlaõigusseaduse §133 lg.1 kohaselt kuulub keskkonnaohtliku tegevusega kahju tekitamise puhul lisaks isikule või tema varale tekitatud kahjule hüvitamisele ka kahju, mis on seotud keskkonna kvaliteedi halvenemisega. Hüvitada tuleb samuti kahju suurenemise ärahoidmiseks või kahju tagajärgede leevendamiseks rakendatud mõistlike abinõudega seotud kulud ning nende abinõude rakendamisest tekkinud kahju. Eeltoodu alusel nõustub maakohus süüdistatava V.J-iga sõlmitud kokkuleppes tooduga selles osas, et Eesti Vabariigi esitatud tsiviilhagi (Keskkonnainspektsiooni kaudu) keskkonnakahju tekitamise eest kuulub rahuldamisele. Süüdistatav on ise tsiviilhagi omaks võtnud. Seega kuulub V.J-ilt väljamõistmisele tekitatud kahju Eesti Vabariigi kasuks summas 2610,60 €. Asitõendid – DVD-R plaat videosalvestisega – jätta kriminaalmenetluse seadustiku §126 lg.3 p.1 alusel kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja juurde. Vastavalt KrMS §313 lg.1 p.12 esitatakse süüdimõistva kohtuotsuse resolutiivosas kriminaalmenetluse kulude kohta tehtud otsus. KrMS §180 lg.1 süüdimõistetu.

alusel

hüvitab

süüdimõistva

otsuse

korral

menetluskulud

KrMS §180 lg.3 alusel võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Vastavalt KarS §4 lg.3 on KarS §361 lg.1 järgi kvalifitseeritav kuritegu teise astme kuritegu. Vastavalt KrMS §179 lg.1 p.2 on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Maakohus nõustub V.J-iga sõlmitud kokkuleppe osas sellega, et menetluskulud tuleb jätta täielikult riigi kanda ja sundraha kuulub süüdistatavalt osaliselt väljamõistmisele. Ühtlasi tuleb sundraha tasumine lubada ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Vastasel juhul satub süüdistatav raskutesse igapäeva kulutuste tasumisega, sest tema kuupalgast arvestatakse igal kuul maha laste elatisraha ning tema arvelduskontole kantakse xxx €. Eeltoodu alusel kuulub V.J-ilt 375 €.

väljamõistmisele sundraha summas

Süüdistatav V.J kinnitas maakohtu istungil, et kokkulepe on talle arusaadav, selle sõlmimine oli süüdistatava vaba tahe, ta on nõus määratava karistusega ning ta palub kokkuleppe kinnitada. Kuna antud kriminaalasjas on kokkuleppe sõlmimisel järgitud KrMS §239 - §245 sätteid ja aluseid kokkuleppe kinnitamata jätmiseks maakohus ei tuvastanud, kinnitab maakohus käesolevas kriminaalasjas 16.08.2018 abiprokurör Jürgen Hüva, süüdistatav V.J-i ja tema kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi poolt sõlmitud kokkuleppe.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.