Isikuvastased süüteod › Seksuaalse enesemääramise vastased süüteod

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Märt Kask on süüdi tunnistatud Pärnu Maakohtu 18.09.2014. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-14-4082 KarS § 141 lg 2 p 1, 6 järgi ja karistuseks mõistetud 10 aastat 6 kuud vangistust; KarS § 145 lg 2 järgi ja karistuseks mõistetud 2 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja mõisteti liitkaristuseks 10 aastat 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati karistust 1/3 võrra, seega mõisteti liitkaristuseks 7 aastat vangitsust. KarS § 68 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg alates kahtlustatavana kinnipidamisest 26.11.2013 karistusaja hulka. Kinnipeetava karistusaeg algas 26.11.2013 ja lõpeb 26.11.2020. 17.07.2018 edastas Tartu Vangla kohtule materjalid Märt Kase ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör esitas enda seisukoha Märt Kase tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise osas kirjalikult. Prokuröri arvates ei võimalda kuritegude toimepanemise asjaolud, süüdimõistetu isik ning tema vabanemisjärgsed elutingimused tema vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist toetada. Prokuröril puudub kindel veendumus, et kinnipeetava suhtes on karistus täitnud oma eesmärgi ja kuriteoriskid on maksimaalselt maandatud ning vabaduses hoidub isik uute kuritegude toimepanemisest. Märt Kask avaldas, et ta soovib enne tähtaega vabaneda ja selgitas elukohaga seotud probleemi. Nimelt on ta esitanud vangla kontaktisiku vahendusel taotluse elukoha saamiseks MTÜ-s Tulevik, kuid tal ei ole keskusest vastust. Võimaliku elukohana pakkus süüdimõistetu õe elukohta või isa elukohta. Kinnipeetav selgitas, millega ta on karistuse kandmise ajal tegelenud ning kuidas suhtub toimepandud tegudesse. Kaitsja leidis, et formaalsed alused isiku ennetähtaegseks vabastamiseks on täidetud. Ka materiaalsetest alustest esinevad kõik peale elukoha olemasolu. Tal ei ole olnud võimalik elukohta otsida, kuid tal on vabanemisfondis umbes poolteist tuhat eurot kogunenud, mis võimaldab vabaduses elukoha üürida. Kaitsja arvates on Märt Kase puhul kõik positiivne, ta töötab, on läbinud programme. Kaitsja palus kohtul, juhul kui kohus ei pea Märt Kase vabastamist elukoha puudumise tõttu võimalikuks, määrata vabastamise küsimust uuesti arutamiseks seaduses sätestatust lühem tähtaeg. Vahepeal saaks Märt Kask elukohta otsida ja seejärel vabaneda.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Märt Kask temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud. Märt Kasel on karistust kanda rohkem kui kaks kuud (KarS § 76 lg 3). Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Märt Kask on kriminaalkorras korduvalt isikuvastaste kuritegude eest karistatud, kuid varasemad karistused on kustunud. Praegu kannab süüdimõistetu karistust samuti

2 (3)

isikuvastaste kuritegude eest. Kuriteod (suguühe lapseealisega ja vägistamine) on pandud toime kasutütre vastu pika ajaperioodi jooksul korduvalt. Vangla iseloomustuse kohaselt kinnipeetav kuritegude toimepanemist ei tunnista, kuid kohtuistungil avaldatu kohaselt kahetseb oma käitumist. Märt Kasel on tuvastatud seksuaalsuunitluse häire- pedofiilia. Süüdimõistetu varasemat elukäiku ja isikut arvestades on uue samalaadse kuriteo toimepanemise risk kõrge. Karistuse kandmise ajal on Märt Kask osalenud taasühiskonnastavas tegevuses. Ta on töötanud majandustöödel ja läbinud sotsiaalprogrammi „Uus suund“. Programmi läbiviija tagasiside kohaselt osales kinnipeetav programmis hea meelega, kuid oma kuritegu ei tunnistanud. Tema käitumine vanglas on olnud hea, ametnikesse suhtub positiivselt ning on koostöövalmis. Vabanemise korral puuduks Märt Kasel kindel elukoht. Kinnipeetav avaldas kohtuistungil mitu võimalikku elukohta (õe juures, isa juures), kuid ühtegi dokumenti, mis elukoha olemasolu kinnitaks, kohtule esitatud ei ole. Vangla iseloomustuse järgi on süüdimõistetul võimalik elukoha saamiseks pöörduda avaldusega kohaliku omavalitsuse poole. Vabaduses puudub Märt Kasel ka töökoht, kuid ta omab töökogemust mitmel erialal ja on motiveeritud töötama. Õe ja isaga on suhted head, lastega vangistuse kandmise ajal suhted puuduvad. Kõike eeltoodut kogumis hinnates on kohus seisukohal, et Märt Kase vabastamine tingimisi enne tähtaega ei ole võimalik. Süüdimõistetu varasem elukäik ning isikust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta võib vabaduses jätkata kuritegude toimepanemist. Kohtu arvates ei ole süüdimõistetu saanud aru, mis tema õigusvastast käitumist soodustab ega ka tagajärgedest, mida ta oma tegevusega on kannatanule põhjustanud. Lisaks eeltoodule puuduks süüdimõistetul vabaduses kindel elukoht, mis on kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise eelduseks. Olukorras, kus isikul elukoht puudub, ei ole võimalik teostada tema üle vajalikku kontrolli ning seetõttu puudub ka võimalus vabastamiseks. Kuivõrd Märt Kase vabastamata jätmise põhjuseks ei ole üksnes elukoha puudumine, ei pea kohus vajalikuks kohaldada kaitsja taotlusel KrMS § 426 lg 2 ehk määrata Märt Kase vabastamise küsimuse uuesti arutamiseks seaduses sätestatust lühemat tähtaega. Märt Kase karistusaja pikkust arvestades tekib kohtul veel võimalusi tema vabastamise küsimust üldisel seaduses kehtestatud tähtajal arutada. Menetluskulud Märt Kase tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 17.09.2018. a kohtuistungist määratud korras osa advokaat Valli Murde. Kaitsja esitas 17.09.2018 kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 108,72 eurot. Kohus leiab, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitas pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 108,72 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu, mille hüvitab tulenevalt KrMS § 180 lg 1 süüdimõistetu. Seega tuleb Märt Kaselt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.