Kriminaalasi nr 1-16-11175
Kohus
Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
25.09.2018.a. Tallinnas (Tallinna kohtumaja)
Kohtunik
Merle Parts
Sekretär
Mariin Vaks
Prokurör
Natalia Lebed
Kaitsja
Alar Neiland
Menetluse liik
kokkuleppemenetlus
Süüdistatav: RAIVO REBANE, isikukood: 36310286513, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel: eesti keel, haridus: kesk-eri haridus, töökoht: xxx, elukoht: xxx, karistusregistri kohaselt kehtivaid kriminaalkaristusi 1 ja väärteokaristusi 4. Tõkend: vahistamine alates 20.09.2018.a süüdistuses KarS § 199 lg 1 järgi
Süüdi tunnistada Raivo Rebane KarS § 199 lg 1 järgi ja karistada teda vangistusega 6 (kuus) kuud. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 20.09.2018-25.09.2018 s.o 6 (kuus) päeva vangistust karistusaja hulka ja lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 5 (viis) kuud 24 (kakskümmend neli) päeva vangistust. KarS § 73 lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistust, 5 kuud 24 päeva vangistust, ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 25.09.2018.a. Raivo Rebane suhtes valitud tõkend – vahistamine – tühistada ning vabastada Raivo Rebane kohtusaalis vahi alt. KrMS § 175, § 179, 180 alusel välja mõista Raivo Rebaselt (Rebane) riigituludesse:
-
sundraha 1,5 palga alammääras – 750 eurot; kaitsjatasu summas 342 eurot.
Kriminaalmenetluse kulud tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse isikule posti teel. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Tsiviilhagid: A H poolt esitatud tsiviilhagi rahuldada TsMS § 440 lg-st 1 tulenevalt täies ulatuses ning mõista Raivo Rebaselt (Rebane) välja A H kasuks 810 eurot, mis tasuda A H arveldusarvele xxx. Asitõendid ja salvestised: - 1 CD-plaati salvestistega – jätta kriminaalasja materjalide juurde.
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete (KrMS §
Raivo Rebane süüdistatakse selles, et tema 01.08.2015 kella 18.45-19.05 vahel Tallinnas, xxx asuvas xxx tanklas, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis neljanda tankuri pealt A H rahakoti, maksumusega 160 eurot, koos rahakoti sees olevate dokumentidega: ID-kaart, SEB- ja Swedbanki deebetkaart A H nimele, interneti paroolikaardid, erinevad kliendikaardid, sularaha summas 350 eurot, kullast kõrvarõngad, maksumusega 220 eurot, kullast nabarõngas, maksumusega 80 eurot. Vargusega tekitati kannatanule kahju kokku summas 810 eurot. Seega Raivo Rebane pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, see on KarS § 199 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: kuriteoga tekitati varalist kahju. Kannatanu A H esitas tsiviilhagi varalise kahju hüvitamiseks.
Kokkuleppe sisu ja kohtu seisukoht
Raivo Rebane, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on Raivo Rebase (Rebane) karistuseks KarS § 199 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb arvata eelvangistuses viibitud aeg 20.09.2018.a kuni kohtuotsuse kuulutamiseni karistusaja hulka ning KarS § 73 lg 1, 3 alusel jäta mõistetud karistus tingimuslikult täitmisele pööramata, kui Raivo Rebane ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev. Lisaks tuleb kokkuleppe kohaselt Raivo Rebase’lt (Rebane) välja mõista menetluskulud järgnevalt: kaitsjatasu summas 24 eurot (millele lisandub kaitsjatasu kohtumenetluses osalemise eest, teadaolevalt 318 eurot) ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 750 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb määrata, et menetluskulud hüvitatakse ositi 12 kuu jooksul igakuiste maksetena. Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav on kinnitanud, et on kokkuleppe tingimustega nõus ja talle on selgitatud ka menetluskulude ja sundraha tasumise kohustust. Süüdistatav kinnitas istungil, et ta on teadlik, et kohtumenetluses tekivad juurde menetluskulud (kaitsjatasu kohtumenetluses). Samuti kinnitas istungil süüdistatav Raivo Rebane, et nõustub A H’ poolt esitatud tsiviilhagiga. Kohtuistungil jäi süüdistatav sõlmitud kokkuleppe juurde. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatava Raivo Rebase (Rebane) süüdi tunnistamine ja tema poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et Raivo Rebane tuleb süüdi tunnistada KarS § 199 lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Samuti kuuluvad Raivo Rebase’lt (Rebane) väljamõistmisele kriminaalmenetluse kulud ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, kuivõrd tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1, süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kriminaaltoimiku andmetel on käesolevas kriminaalasjas menetluskuludeks määratud kaitsja tasu summas 342 eurot. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo puhul on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 1,5 palga alammäära, s.o alates 01.01.2018.a. 750 eurot. Kohus peab põhjendatuks lähtuda kokkuleppes tehtud menetluskulude jaotuse ettepanekust. Kohtu hinnangul ei esine süüdistatava puhul erandlikke asjaolusid, mille puhul oleks põhjendatud menetluskulude osaline riigi kanda jätmine. Tulenevalt kokkuleppest peab kohus võimalikuks ajatada süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude hüvitamine ning kohus määrab kulude hüvitamise tähtajaks 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena. Kriminaalasjas on varalise kahju osas tsiviilhagi esitanud kannatanu A H (summas 810 eurot). Kohtuistungil on süüdistatav Raivo Rebane kannatanu tsiviilhagi õigeks võtnud ning seega tuleb asuda seisukohale, et süüdistatav on kannatanu tsiviilhagi õigeks võtnud täies ulatuses. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi, seega on antud juhul hagi õigeksvõtt kohtule siduv. TsMS § 444 lg 3 vabastab kohtu kostja õigeksvõtu korral põhistamiskohustusest. Eeltoodut arvesse võttes rahuldab kohus kannatanu A H tsiviilhagi täies ulatuses ning see kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele. Kriminaalasjas asitõendiks olev 1 CD-plaati salvestisega on dokumentaalne asitõend KrMS § 126 lg 3 p 1 mõttes ning need tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde. Kohus juhindub KrMS § 175, § 179, § 180 lg 1; § 248 lg 1 p 5, § 311-313, § 318.
Merle Parts kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.