Avaliku rahu vastased süüteod › Avaliku korra vastased süüteod

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. B.J-i suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 2 CD plaati, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde. B.J-ilt välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuluna  KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsekulu 120.00 eurot;  KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 750.00 eurot. Lähtudes KrMS § 245 lg 1 p 12 ja KrMS § 180 lg 3 tuleb menetluskulud summas 870.00 eurot tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks igal kuul 72.50 eurot.

Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank või EE873300333499990003 Danske Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99918700046218 ja selgitus „Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-18-6712“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on käesoleva seadustiku 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Kuriteo asjaolud ja kokkuleppe sisu B.J süüdistatakse selles, et tema, 10.06.2018 kella 21:32 paiku Tallinnas ning väljus trammist Maleva peatuses s.o avalikus kohas, järgnes kannatanule S S ile ja ütles 10 cm teraga nuga käes hoides: „ma pussitan su ära“. Kahtlustatav kõndis kannatanul järel kuni xxx asuva kioskini, kus kahtlustatav võttis maast kätte 160 cm-pikkuse puust toika ja lõi sellega kahel korral vastu kannatanu vasakut kätt, millega kannatanu end löökide eest kaitses. Kahtlustatav B.J põhjustas oma tegevusega S Sile füüsilist valu ja kehavigastusi vasakul käsivarrel ning häiris läheduses viibinud kõrvalist isikut, kes helistas häirekeskusesse. Oma tegevusega rikkus kahtlustatav B.J korrakaitseseaduse § 55 sätestatud

põhimõtet, et avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt ning samuti on keelatud teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada. Seega pani B.J toime avaliku korra raske rikkumise vägivallaga ja relvaga ähvardades ehk KarS § 263 lg 1 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Katerin Hovi, süüdistatav B.J ja tema kaitsja Raivo Bergson sõlmisid kokkuleppe, millise sisu kajastub kohtuotsuse resolutiivosas. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohtumenetluse pooled jäävad kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et B.J kuulub KarS § 263 lg 1 p 1, 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud kuuluvad KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kokkuleppe esemesse ning seega saab menetluskulusid vaidlustada üksnes KrMS § 318 lg 3 p 4 sätestatud alusel. (

)

Anne Rebane kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.