Liiklussüüteod

Põllküla-Madise tee 1. kilomeetril Kersalu külas Harju maakonnas mootorsõidukit Citroen Jumper registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (etanooli 2,18 mg/g veres). Sellise käitumisega rikkus Remii Panter liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 /Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. Seega pani Remii Panter toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, s.o KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Maanteeameti liiklusregistri väljavõtte kohaselt A L (I kd tl 38). A L on 10.07.2018 koostanud sõiduvolituse sõiduki kasutamiseks ja sõitmiseks, mille kohaselt volitab ta Remii Panterit sõitma talle kuuluva sõidukiga Citroen Jumper registreerimisnumbriga XXX (I kd tl 30). Eeltoodu tõendab Remii Panteri poolt 07.07.2018 mootorisõiduki juhtimise fakti. Kohus leiab, et tõendamist on leidnud ka asjaolu, et Remii Panter juhtis mootorsõidukit joobeseisundis. Süüdistatav Remii Panter on kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlustes selgitanud, et 07.07.2018 pärast südaööd tekkisid tal Põllküla raudteejaama parkimisplatsile sõites jalgades suured valud ja ta otsustas valu leevendamiseks juua haavapuhastamiseks mõeldud Cutasepti. Ütluste kohaselt jõi ta ära kaks pudelit ehk kokku umbes 400 mg ning pärast seda kadus tal jalgades valu ära (I kd tl 7-10). Kohtu arvates ei ole tõsiseltvõetav, et Cutasepti joomine aitab leevendada jalgade valu. Samuti on Cutasepti levinuim otstarve toote kasutamine desinfitseerimisvahendina ning see ei ole mõeldud sellisel otstarbel manustamiseks nagu seda tegi süüdistatav. Joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise fakti tõendavad ka tunnistaja R L ülekuulamisel antud ütlused. Nimelt nägi tunnistaja, kuidas 07.07.2018 tuli tema onu A L majast välja isik, kelle nime teadis ta olevat Remii Panter ning kes oli majast väljudes silmnähtavalt alkoholijoobes. Ütluste kohaselt väljendus see selles, et isik kõndis tuikudes, tal esinesid suured koordinatsioonihäired ja ta rääkis valjuhäälselt segaselt võõrkeeles. Majast väljudes läks isik oma sõiduki juurde, mis asus maja ees raudteeparklas ja sõitis minema. Tunnistaja sõnul nägi ta, et sõidukisse minnes oli isikul käes kott, kus sees oli vähemalt üks viinapudel (I kd tl 14-15). Tunnistaja O E ütluste kohaselt käitus Remii Panter sündmuskohal kinni pidades agressiivselt, mis väljendus selles, et ta üritas tunnistaja käest lahti rabeleda ja ära joosta. Samuti esines Remii Panteril raskusi püsti seismisega ning temaga suheldes tundsid politseinikud tugevat alkoholilõhna. Alkoholijoobe kontrollimiseks paluti isikul puhuda indikaatorvahendisse, kuid isik keeldus ning ta anti üle teisele patrullile joobeekspertiisi viimiseks Tallinna Wismari haiglasse (I kd tl 16-17). Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Tunnistajate poolt kirjeldatud tunnused Remii Pantri käitumises viitavad alkoholijoobe olemasolule. Wismari haigla joobeseisundi tuvastamise saatekiri tõendab Remii Pantril joobeseisundi olemasolu, sest temalt 07.07.2018 võetud veri sisaldas etanooli 2,18 mg/g (I kd tl 25-26). Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 alusel loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Eeltoodu tõendab Remii Pantri poolt mootorsõiduki juhtimist joobeseisundis. Remii Panter on kahtlustavana ülekuulamisel antud ütlustes põhjendanud mootorsõiduki juhtimist joobeseisundis sellega, et tema elu oli ohus. Nimelt läks ta Põllküla raudteejaama parkimisplatsile eesmärgiga rääkida A L, kes on talle väidetavalt tekitanud materiaalset kahju (varastas süüdistatava sõidukist söögikoti ja kasutas tema sõidukit omavoliliselt). Maja juurde tulid ka A vennapojad ja kui süüdistatav tahtis ära minna, siis nõudsid nad, et süüdistatav näitaks neile oma kaubiku ette. Süüdistatava sõnul sai ta aru, et vennapojad soovivad talle peksa anda ning hirmu tõttu istus ta oma sõidukisse ja sõitis minema. Kirjeldatud vennapojad hakkasid süüdistatava sõnul teda jälitama ning süüdistataval õnnestus ennast metsa peita alles siis, kui ta oli sõitnud umbes 20 kilomeetrit (I kd tl 7-10). Selline Remii Pantri poolt kirjeldatud sündmuse käik ei ole kohtus tõendamist leidnud. Tunnistaja R L tunnistab, et ta oli 07.07.2018 koos tüdrukusõbraga onu A L maja juures onu juures elavat koera külastamas. Samuti nägi ta süüdistatav Remii Pantrit onu majast väljumas, kuid tunnistaja sõnade kohaselt ei ole ta teda vägivallaga ähvardanud ega talle sealt järele sõitnud. Tunnistaja oma onu sel ööl ei näinud ning ta ei tea, kas ta üldse kodus oligi (I kd tl 14-15). Kohtu arvates ei ole eluliselt usutav, et isikul

on hirm oma elu pärast, kuid sõidab siis veel 20 kilomeetrit enne, kui õnnestub ennast ära peita. Oma elu pärast hirmu tundes oleks süüdistataval olnud võimalus ka kellegi poole pöörduda abi saamiseks, kuid seda süüdistatav ei teinud. Samuti on süüdistatav kahtlustatavana antud ütlustes selgitanud, et raudteejaama juurde sõitis ta sooviga minna marjule ning kui ta poleks oma elule ohtu tundnud, oleks ta sinna raudteejaama sõidukisse ööbima jäänud ja järgmisel päeval sinnasamasse marjule läinud (I kd tl 7-10). Kohtu arvates ei ole selline selgitus tõsiseltvõetav, sest süüdistatav läks ütluste kohaselt raudteejaama pärast südaööd ning marjade korjamine sellisel ajal ei ole võimalik. Küsitav on ka see, miks peaks isik minema just öösel marjade korjamise tõttu parkimisplatsile sõidukisse ööbima, kui ta saaks marju korjama sõita järgmisel päeval. Samuti ei ole eluliselt usutav, et selgitusi varastatud söögikoti ja sõiduki omavolilise kasutamise kohta minnakse saama öisel ajal. Ülekuulamisel antud ütlustes on Remii Panter kirjeldanud, et metsas peidus olles nägi ta kuidas tema poole tulevad politseiriietes kolm inimest. Politseisõidukil ei põlenud ei sinist ega punast vilkurit ja ta jäi ise vabatahtlikult seisma (I kd tl 7-10). Tõendamist on leidnud, et need ütlused ei vasta tegelikkusele. Sündmuskohal pidas Remii Pantri kinni kaks abipolitseiniku. Abipolitseinikuna töötav O E on tunnistajana ülekuulamisel antud ütlustes selgitanud, et valgele kaubikule peatumismärguande andmiseks lülitas ta sisse sinised ja punased vilkurid, mille peale keeras kaubik esimesest teeotsast paremale pinnasteele. Ütluste kohaselt oli aru saada, et valge kaubik soovib tunnistaja eest ära sõita, sest ta lisas gaasi ja üritas vaateväljast ära sõita. Seejärel valge kaubik peatus teepervel. Kui tunnistaja peatas samuti oma sõiduki ning jooksis juhiukse juurde ja avas selle, oli juht juba sõidukist välja jooksnud. Sõidukis kaasas oleva prožektori käivitamisel oli ütluste kohaselt näha, kuidas valge kaubiku juht paari meetri kaugusel teest puu taga end peidab (I kd tl 16-17). Sellist sündmuste käiku tõendab ka tunnistaja O K poolt antud ütlused. Tunnistaja asus jälitama valge kaubiku juhti ning Keila-Haapsalu maanteel nägi ta, kuidas neile tuleb vastu töötavate vilkuritega politseiauto. Politsei sõitis mööda, tegi tagasipöörde ja sõitis tunnistajale järgi. Ütluste kohaselt keeras jälitatav sõiduk politsei tagasipööret nähes esimesest kurvist metsavahele. Tunnistaja järgnes sõidukile ja lasi politsei endast mööda. Kui tunnistaja jõudis jälitatava sõiduki peatumiskoha juurde, sai ta aru, et sõidukit juhtinud isik on metsa jooksnud. Politsei sai juhi metsast kätte ning kui juht sündmuskohale toodi, hõikas ta tunnistajale 5-6 korda „küll ma su üles leian“ (I kd tl 19-20). Kohtu veendumuse kohaselt on need tõendid piisavad selleks, et nentida fakti, et süüdistatav üritas politsei eest ära põgeneda ning tegemist ei saanud olla vabatahtliku seisma jäämisega nagu seda väidab süüdistatav. Samuti käitus süüdistatav kinnipidamisel agressiivselt ja üritas politsei käest ära põgeneda, mis omakorda tõendab seda, et süüdistatav ei andnud ennast vabatahtlikult politseile üles. Seega loeb kohus usaldusväärseteks tunnistajate ütlused ja süüdistatava ütlused ebausaldusväärseteks, kuna need ei haaku tunnistajate ütlustega ega ole ka eluliselt usutavad ning tuleb jätta tõendite kogumist välja tervikuna. KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo subjektiivne koosseis on kohtu hinnangul samuti täidetud. Nimelt palus süüdistatav sündmuskohal, et politseinikud ta ära laseksid, sest tal on juba samalaadne kehtiv karistus ja ta oli teadlik, et läheb pärast seda sündmust reaalselt vangla karistust kandma (I kd tl 16-17). Joobeseisundis mootorsõiduki juhtimisest teadlik olemisele viitab ka süüdistatava käitumine, kui ta üritas politsei eest ära põgeneda ja ennast metsa peita ning hiljem kinnipidamisel vastupanu osutamine. Seega esines süüdistataval tahtlus mootorsõiduki juhtimiseks joobeseisundis ning ta teadis, et joobeseisundis juhtides teostab ta süüteokoosseisule vastava asjaolu. Kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et Remii Panter on toime pannud mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Remii Pantrit on mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis karistatud kohtu poolt korduvalt, viimati Harju Maakohtu 25.06.2018 otsusega kriminaalasjas

nr 1-18-4931. Sama kuriteo korduvalt toime panemine viitab kohtu hinnangul sellele, et mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis on muutunud isikule harjumuspäraseks. Eeltoodust tulenevalt tuleb Remii Pantri tegevus kvalifitseerida mootorsõiduki juhtimisena joobeseisundis KarS § 424 lg 2 järgi. Kohus ei tuvastanud teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Remii Panter on ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi akti nt XX alusel süüvõimeline ning puuduvad KarS 2. peatükkis 3. jaos sätestatud süüd välistavad asjaolud.

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX.XXXXXXXXXXXXXX.

Kohtu veendumusel ei ole Remii Pantrile mõistetud põhikaristus eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav, sest süüdistatav võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik ning seetõttu on põhjendatud temalt lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine.

179 lg 1 p 2 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Sundraha väljamõistmisel lähtutakse kohtuotsuse tegemise ajal kehtivast kuupalga alammäärast.2 Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määruse nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on alates 1. jaanuarist 2018.a kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 500 eurot. Määratud kaitsjatasu oli kohtueelses menetluses 600 eurot ja kohtumenetluses 90 eurot. Eeltoodu põhjal tuleb Remii Pantrilt välja mõista kaitsekulu 690 eurot ja sundraha 750 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Menetluskulude suurust arvestades käib nende tasumine ühe kuu jooksul ilmselgelt süüdistatavale üle jõu. Oluline on, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Seega otsustab kohus menetluskulud ajatada 12 kuu peale. Kohus selgitab, et süüdimõistetul on mõjuvate põhjuste olemasolu korral kohtulahendi täitmise staadiumis, s.o pärast süüdimõistva otsuse jõustumist ja täitmisele pööramist, õigus KrMS § 423 ja § 424 alusel taotleda kriminaalmenetluse kulude tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne Rebane kohtunik

RKKKo 3-1-1-83-10 p 28.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.