Liiklussüüteod

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Karistuse kandmise algus oli 18.07.2018. a ja lõpp on 18.11.2021. a. Remii Panteri kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et isikul on 7 kehtivat kriminaalkaristust ning vanglas viibib ta teist korda. Kehtivad karistused on kõik liikluskuritegude eest (alkoholi joobes juhtimine, lubadeta sõitmine). Kuritegusid soodustab alkoholi liigtarvitamine ning hoolimatu suhtumine õigusnormidesse. Vangistuses kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Vanglas olles alustas kinnipeetav 03.05.2019 töötamist kaaskinnipeetava hooldajana ning temaga on toimunud vabanemiseelne nõustamine. Ametnikega suhtlemisel on kinnipeetav viisakas. Kinnipeetav külastab vanglas iganädalaselt kolmapäeviti luterikiriku jumalateenistusi, samuti koos enda hooldatavaga pühapäeviti õigeusu jumalateenistusi. Tallinna Vangla toetab kinnipeetava vabastamist tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Kinnipidamisasutuse iseloomustusest nähtub, et vabanemisel on isikul olemas kindel elukoht. Kinnipeetav on avaldanud soovi ennetähtaegse vabanemise korral asuda elama aadressile xxxx. Tegemist on heas korras kolmetoalise munitsipaalkorteriga, mis kuulub Tallinna Linnavaraametile. Kinnipeetav elas enne vangistust nimetatud aadressil üksi. Ta on seal elanud vähemalt 8 aastat. Tallinna Linnavaraamet andis nõusoleku elektroonilise järelevalve kohaldamiseks kinnipeetava suhtes nimetatud aadressil. Korterikuludega tegeleb isiku vangistuse ajal tema õde. Iseloomustusest nähtub, et kriminaalhooldus ei kinnita vabanemisjärgse töökoha olemasolu. Teatud tingimustel on ettevõte xxxx valmis pakkuma kinnipeetavale tööd. Selleks on vajalik teha kohapeal proovitöö päev, et selgitada välja kinnipeetava oskused. Isikule on määratud osaline töövõimetus, mis kehtib kuni 20.03.2023. Tallinna Vangla meditsiiniosakonna tõendi alusel on isik tööst vabastatud, kuid ta andis nõusoleku ja asus alates 03.05.2019 tööle teise kinnipeetava hooldajana. Kinnipeetaval on võlgnevusi ligikaudu 11 000 eurot, mida ta püüab aegamööda tasuda. Kinnipeetava õe väitel on lähedased (õde, vend ja vanemad) nõus kinnipeetavat vabanemisel nii moraalselt kui materiaalselt toetama. Remii Panter taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist ühes elektroonilise valve kohaldamisega. Abiprokurör Ilona Litvinova esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt Tallinna Vangla esitas kohtule materjalid ja seisukoha Remii Panteri vanglast ennetähtaegse vabastamise kohta elektroonilise järelevalve alla (Vangla toetab ennetähtaegset vabastamist). Prokurör nõustub täielikult vangla seisukohaga, seda muuta ega täiendada ei soovi. Kaitsja toetab prokuröri seisukohta. Leiab, et kinnipeetav on isikuks, keda võib tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tema elukoht vastab elektroonilise valve tingimustele. Isik kavatseb vabanemisel tegeleda enda alkoholi probleemiga. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ja kaitsja arvamused, leiab, et Remii Panteri võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Remii Panteri isikut iseloomustavad

andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kinnipeetav on talle mõistetud karistusest ära kandnud ligikaudu 1 aasta ja 3 kuud vangistust ning tema käitumine vanglas on olnud korrektne, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellest võib järeldada, et kinnipeetav on mõistnud õiguskuuleka käitumise vajalikkust ning suudab kehtivatest normidest kinni pidada, neid austada. Kohus arvestab ka kinnipeetava poolt kohtuistungil avaldatud tahtega pöörduda alkoholi tarvitamise tõttu vastavale ravile. Nimetatu on oluline, kuna vastavalt esitatud materjalidele on isiku puhul kuritegude sooritamise üheks soodusteguriks alkoholi liigtarvitamine. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam alkoholi kahjulikkusest ning tahe seda edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Kohus usub, et tuge kriminaalseid hoiakuid muuta saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab Remii Panteri tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valve kohaldamisega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas Remii Panterile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetavad ka vangla ja prokurör. Pärast vabanemist on Remii Panteril olemas kindel elukoht ning lähedaste toetus ja kriminaalhooldusega on nõustunud ka Remii Panter, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus leiab ka, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma.

Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.