1-18-5223
Kohus
Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
04.septembril 2018 Tallinnas, Harju Maakohtus
Kriminaalasja number
1-18-5223 (17231602236)
Kohtunik
Liina Pohlak
Kohtuistungi sekretär
Thea Tikenberg
Tõlk
Ines Üprus
Kriminaalasi
Deniss Kolesnikov süüdistatuna KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Alan Rüütel
Süüdistatav
Deniss Kolesnikov – isikukood 38611050320, xxx, kodakondsus määratlemata, algharidus, emakeel vene keel, juhutööd, varem kriminaalkorras karistatud, tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld Lilia Kožina
Kaitsja
Süüdi tunnistada Deniss Kolesnikov KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 1 aasta 4 kuud. KarS § 74 lg 2 alusel määrata koheselt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 1 kuu. Koheselt ärakantava karistusaja alguseks lugeda reaalselt vangistuse kandmisele asumise kuupäev. KarS § 74 ja 75 sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata osaliselt s.o 1 aasta 3 kuud vangistust täitmisele, kui Deniss Kolesnikov ei pane 2-aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks KarS § 74 ja 75 alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1.elab aadressil xxx;
2.ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3.allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, õppimis- või töökoha vahetamiseks 6.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks;
Esitatud süüdistus Deniss Kolesnikov ́i süüdistatakse selles, et tema 14.10.2017 kella 04:29 paiku Tallinnas, aadressil xxx asuva baari K ees, so avalikus kohas (korrakaitseseaduse) KorS § 54 mõttes, rikkus KorS § 55 sätestatud põhimõtet – avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, tungis kallale I Tile, lüües teda selja tagant pesapallikurikaga vastu kaela, pärast seda lõi Deniss Kolesnikov kannatanule F Oi pesapallikurikaga vastu pea paremat poolt kulmu piirkonda. Seejärel lõi Deniss Kolesnikov veel ühe korra tema eest taganevale I Tile pesapallikurikaga vastu selga, mille tõttu hakkas I T süüdistatava eest ära jooksma. I Tile järele jõudes lõi Deniss Kolesnikov veel ühe korra kannatanut pesapallikurikaga vastu paremat küünarnukki. Oma tegevusega põhjustas Deniss Kolesnikov kannatanutele I Tile ja F Oile füüsilist valu ja kehalised vigastused - I Tile valu kaelas ja paremas küünarnukis. F Oile parema kulmule 2 cm pikkuse haava. Oma tegevusega ohustas Deniss Kolesnikov kõrvalisi isikuid ja häiris nende rahu ning turvatunnet, kuivõrd videosalvestise pealt on näha nende häiritud reaktsioonid. Seega pani Deniss Kolesnikov toime avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise vägivallaga, s.o KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo. Menetluskäik ja kohtuot suse põhjendused Süüdistatav Deniss Kolesnikov, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 25.06.2018.a sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör süüdistatav Deniss Kolesnikovi süüdi tunnistamist ja karistamist KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 1 aasta 4 kuud. KarS § 74 lg 1, 2, 3 alusel on ärakantavaks karistuseks 1/üks/kuu vangistust, mis kuulub ära kandmisele pärast kohtuotsuse jõustumist ja ülejäänud vangistust s.o 1/üks/aasta 3/kolm/kuud ei pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 2/kahe/aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle 75 lg 1 p 1-6 ja § 75 lg 2 p 2, 8 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, mille kohaselt süüdlane kohustub: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) mitte tarvitama alkoholi; 8) osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis. Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 otsustab kohus kriminaalasjas olevad asitõendid – CD- ja DVD-plaadid, mis asuvad pakituna ümbrikus kriminaalasja materjalide juures - jätta kriminaalasja materjalide juurde. Menetluskulud
KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja alljärgnevalt: KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha 750 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 180 eurot riigituludesse. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-17-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad.
Liina Pohlak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.